AKTIIVSUS JA TÄHELEPANUHÄIRE

Q: MIS ON AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE ATH?

Vastus leiad õppematerjalist: AKTIIVSUS JA TÄHELEPANUHÄIRE

Q: Missugune organ on väga tihedalt seotud ATH-ga?

Vastus leiad õppematerjalist: AKTIIVSUS JA TÄHELEPANUHÄIRE

Q: Kuidas on võimalik diagnoosida ATH?

Vastus leiad õppematerjalist: AKTIIVSUS JA TÄHELEPANUHÄIRE

Q: Millised on ATH tüübid?

Vastus leiad õppematerjalist: AKTIIVSUS JA TÄHELEPANUHÄIRE

Aru, Merje

AKTIIVSUS JA TÄHELEPANUHÄIRE (0)

Kutsekool - Meditsiin - Aktiviseerivad tegevused

1 Hindamata

Esitatud küsimused

MIS ON AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE ATH?
Missugune organ on väga tihedalt seotud ATH-ga?
Kuidas on võimalik diagnoosida ATH?
Millised on ATH tüübid?

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
hooldus
Hok11, Hop11
AKTIIVSUS JA TÄHELEPANUHÄIRE
Referaat
Õppejõud: K. Adra
Tallinn 2014
SISUKORD
SISSEJUHATUS………………………………………………………………. 3

MIS ON AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE (ATH)? ......................... 5

ATH definitsioon ………………………………………………………. 5

Ajaloolise käsitlus ………………………………………………………. 5

Tänapäevane käsitlus ……………………………………………………6

ATH tüübid …………………………………………………………….. 6

ATH põhjused ………………………………………………………….. 7

ATH RAVI JA KASULIKUD NÕUANDED ……………………………… 9

ATH ravi ……………………………………………………………….. 9

Kasulikud nõuanded ….……………………………………………….. 10

MÜÜDID JA TEGELIKKUS ……………………………………………… 14

PATSIENT JAN-I ATH JUHTUM……………………………………….... 16
KOKKUVÕTE ………………………………………………………………... 20
KÜSIMUSED JA VASTUSED………………………………………………... 21
KASUTATUD KIRJANDUS …………………………………………………. 22
SISSEJUHATUS
Nimelt mu enda poisslaps on keskmisest lapsest tunduvalt aktiivsem, elavaloomulisem, püsimatum ja kärsitum, mis võis viidata ATH-le.
Enne kooliminekut ei osanud ma sellele eraldi tähelepanu pöörata. Esimestel kooliaastatel ei olnud see probleem nii märgatav. Võtsime abikaasaga teda sellisena nagu ta oli – elav ja aktiivne. Ise harjusin tasapisi teda jälgima ja taltsutama, kuigi teistel vanematel ja kõrvaltvaatajatel tekkis tihti küsimus, et kuidas ma püsimatu poisiga hakkama saan.
Peale poja uurimist selgus, et tegu ei ole 100% ATH-ga. Probleemid, mida üritasin lahendada, tekkisid põhikooli 5-6klassis. Panin tähele, et õppimine tekitas raskusi. Probleemiks oli keskendumisraskused, iseseisevtöö ning alustatud tegevuse lõpuleviimine.
Uurides selle kohta internetist, sattusin juhuslikult ATH-le ja avastasin, et seal leidub kasulikke nõuandeid ning õpetusi püsimatute laste aitamiseks.
Keskendumisraskused on eelkõige takistuseks õppimisel ja uute teadmiste teada saamisel, mis on omakorda kogu hariduse omandamise alus.
Ma usun, et oleksin olnud väga tänulik, kui keegi oleks juhtinud minu tähelepanu sellele varem, näiteks poisi lasteaias kasvataja või algklasside õpetaja. Noored vanemad lihtsalt ei oska ise selle peale tulla. Näiliselt on ju laps terve ja tugev.
Põhikoolis muutub õppimine tõsisemaks ja läbi tuleb töötada palju teksti, mille sisu tuleb analüüsida ja teha järeldusi – see kõik vajab keskendumisoskust.
Samas kipub süvenema probleem, kui õpilane jääb korra silma ja üliaktiivsetel lastel lihtsalt juhtub rohkem, kui teistel. On lihtne sattuda klassi „mustaks lambaks“, paljude õpetajate poolt. Klassid on suured ja õpetajal ongi väga keeruline süveneda kõikidesse õpilastesse eraldi.
On siiski julgustav teada, et probleem ei ole lootusetu, õige suunamise ja metoodikaga on võimalik õpilast aidata ja motiveerida. ATH esineb tihedamini poistel(12% kogu lastest), tüdrukutel vähem. ATH tüdrukutel on erinev kui poistel. Tüdrukutel esineb valdavalt tähelepanu puudulikkus, mis omakorda põhjustab koolis raskusi. Tüdrukud ei ole nii mässumeelsed, kui poised ja on võimalus, et ATH häire võib pikalt jääda märkamata.
Tüdrukute puhul võib esineda lakkamatut jutuvada , raskusi luua sõprussuhteid, lohakust ja segadust oma asjades, ei lõpetata pooleli olevaid töid ja liigne emotsionaalne tundlikkus.
Eesti Lastefond alustas aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) temaatikaga aastal 2001, kui korraldas esimese ATH-alase konverentsi Tallinnas. Konverentsil esines Londoni lastepsühhiaater Alison Munden, osalejaid oli üle paarisaja inimese. Sealt said alguse esimesed tugirühmad, kes käivad siiani koos erinevates linnades. Tugirühmas käimine on tasuta.
ATH-ga seonduvad materjalid on kindlasti kasulikud kõigile lastevanemate tutvumiseks ja rakendamiseks igapäevases elus.

MIS ON AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRE (ATH)?

ATH definitsioon
Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, mida nimetatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäireks (ATH). Veel kasutatakse nimetusi üliaktiivsus ja hüperkineetilisus.
See on seisund, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. ATH kuulub hüperkineetiliste häirete gruppi, mille põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus .
Üldised ATH tunnused ilmnevad enne kooli minekut st enne 7-ndat eluaastat, sümptomid esinevad erinevates olukordades , kui laps kasvab sümptomid muutuvad.
Teismeeas võivad tähelepanu puudulikkuse sümptomid võimenduda ja hüperaktiivsuse sümptomid väheneda, võivad ägeneda kõik ATH sümptomid. Kui ATH on jäänud tähelepanuta, siis võivad selle all kannataval lapsel või noorel halveneda õppimistulemused ja suhted eakaaslaste, õpetajate ja perekonnaga, tal võib välja kujuneda madal enesehinnang . Kõik see tekitab toimetulekuraskusi hilisemas elus. Samuti on leitud, et ATH-ga noored kalduvad enam tarvitama narkootikume ning rikkuma seadust.
Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed (sh hüperaktiivsuse sümptomitega). Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10 korda rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi - vaid väiksel osal hüperaktiivseks diagnoositud noorukitest on need tunnusjooned taandunud. Ka täiskasvanueas on hüperaktiivsetel probleeme tähelepanu koondamise, enesekontrolli , töö organiseerimise ja ülemäärase aktiivsusega.
1.2. Ajaloolised käsitlused
1902. aastal kirjeldas briti pediaater George Still lapsi, kelle käitumist ta iseloomustas kui „käitumise kõlbelise kontrolli puudulikkust ”, need lapsed olid motoorselt rahutud , pidurdamatud, ettearvamatud, puuduliku tähelepanuvõimega, tegevusest kiiret rahulolu taotlevad ja kergesti ärrituvad. Still oli veendunud, et sellise käitumise kujunemises omavad rolli nii bioloogilised kui keskkondlikud tegurid. Tema avaldatud publikatsioonid olid esimesteks, mis käsitlesid tähelepanu puudulikkust ja impulsi kontrolli nõrkust iseseisvalt esineva häirena, mitte ajukahjustuse või vaimse alaarengu tagajärjena.  Möödunud sajandi 60-ndatel aastatel võeti nii Euroopas kui Ameerikas häire tähistamiseks kasutusele mõiste lapseea hüperkineetiline sündroom. 1987. aastal nimetati häire aktiivsus- ja tähelepanuhäireks.
1.3. Tänapäevane käsitlus
Kaasaegsete teooriate kohaselt on ATH neurobioloogiline häire, mille tuumaks on tähelepanu regulatsiooni häire, hüperaktiivsus ja impulsiivsus aga sekundaarsed tunnused. Tähelepanuvõime on keerukas psüühiline funktsioon, mis põhineb komplekssel toiminguseerial: objekti märkamine , tähelepanu fikseerimine, tajuärritaja vastuvõtmine, tähelepanu säilitamine, objekti käsitlus ja tähelepanu kontrollitud ümberlülitamine uuele objektile. Lisaks tähelepanu düsregulatsioonile esinevad olulised häireid püüdluste, motivatsiooni, virgusseisundi peenregulatsiooni valdkonnas ning kalduvus otsida erinevatest tegevustest kohest rahuldustunnet. Seega tuleb ATH käsitleda, kui eneseregulatsiooni häiret ( Douglas , 1972). Erinevad neuropsühholoogilised uuringud ATH puhul kinnitavad antud seisukohta, näidates täidesaatvate funktsioonide puudulikkust (tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontrollimine). ATHga lastel ja noorukitel on kõige enam leitud häireid järgmistes täidesaatvates funktsioonides: tegevuseks valmisoleku regulatsioon , töömälu, stiimulile reageerimise kontroll ja tegevuse planeerimine .

ATH tüübid
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire jaguneb kolmeks:

domineerivalt tähelepanematus

domineerivalt hüperaktiivsus

kombineeritud tüüp

Kui lapsel on ülekaalus üliaktiivsus ja impulsiivsus, siis ta:

on rahutu , kärsitu, nihelev, püsimatu;  
lahkub oma kohalt, ei suuda paigal püsida;  
ei suuda vaikselt mängida, räägib ja lärmab pidevalt ja häälekalt ning ei suuda mängudes oodata oma korda;  
on äärmiselt impulsiivne , tal on käsi järjest püsti, soovib vahetpidamata midagi küsida või ütelda, segab jutule vahele;  
tegevus on ebajärjekindel, moodustades poolelijäänud tegevuste jada;  
on koolis lohakas ja hooletu, ei lõpeta alustatud tegevusi.

Kui lapsel on ülekaalus tähelepanuhäire, siis:

ta on tähelepanematu, hajameelne ja unistav;  
tal on raske selgitusi, õpetusi ja instruktsioone jälgida;  
ta ei saa hakkama tegevusega, mis nõuab püsivust, enamasti suudab ta keskenduda 15-25 minutit järjest;  
talle valmistab raskusi tähelepanu koondamine ühele tegevusele, tähelepanu on kõrvaliste asjade poolt hõlpsasti eemale juhitav - näiteks, lugedes ei keskendu sisule vaid mõte hajub; 
laps kaotab ja unustab sageli oma asju maha ning on igapäevases tegevuses halva mäluga;  
ta jätab kõnetamisel mulje, nagu ta ei kuulekski, et tema poole pöörduti.

Hüperaktiivsusega võivad samaaegselt esineda ka käitumishäired ( valetamine , hulkumine), ärevus ja depressioon , unehäired , kõne ja keele arenguhäired ning liigutuste kohmakus ning agressiivsus . (www.ath.ee).

ATH põhjused
ATH tekkepõhjuseid on mitmeid ja vaatamata arvukatele uuringutele ei ole täpsed põhjused teada. ATH arengut mõjutavad:

geenid ja pärilikkus: ATH on kõrge pärilikkusega ja kaldub esinema perekonniti;

keskkonna-tegurid

ATH-puhused muudatused toimuvad ka aju talitluses.
Uuringud näitavad, et ATH-ga laste ja noorukite aju funktsioneerib tavapärasest veidi erinevalt. ATH korral on häiritud keemiline tasakaal nendes aju osades, mis vastutavad tähelepanu regulatsiooni, keskendumise, planeerimise ja kehalise üliaktiivsuse eest. ATH-ga on seotud paljud erinevad neurotransmitterid, mis toimivad omavahelises koostöös. Mitmed uuringud on näidanud, et muutunud on noradrenaliini ja dopamiini tasakaal mitmes aju piirkonnas.Leitud on muutusi mitmes aju osas:
Frontaalsagarates -
nende sagarate ülesanne on tähelepanu suunamine ja kontsentreerimine, planeerimine, otsuste tegemine; need sagarad võtavad osa õppimise ja mälu funktsioonidest. Nende sagarate abil suudame erinevates olukordades käituda neile olukordadele sobivalt.
Korteksi inhibitoorsetes (ehk pidurdavates) mehhanismides -
tänu nendele mehhanismidele suudame oma käitumist reguleerida ning oma emotsionaalseid reaktsioone olukorrale sobivalt välja elada.
Limbilises süsteemis -
emotsioonide baas on limbilises süsteemis. Kui limbiline süsteem on üle-aktiveeritud, siis võib inimesel olla häirivaid meelolu kõikumisi või kontrollimatuid (või halvasti kontrollitavaid) emotsionaalseid reaktsioone. Selline inimene võib olla üle-erutunud, kiiresti ehmuv, nö. liiga ärkvel. Hästi toimiv limbiline süsteem tagab tavapärased emotsionaalsed reaktsioonid, sobiva energiataseme, normaalse une ja ärkveloleku rütmi ning rahuldava stressiga toimetuleku. Halvasti toimiva limbilise süsteemi puhul on neis valdkondades probleeme.
Retikulaarses aktiveerivas süsteemis -
retikulaarne aktivseeriv süsteem (RAS) on kogu läbi aju ulatuv süsteem, mis tagab vajaliku ärkveloleku ja tähelepanu ümbritsevale. See on justkui aju “sisse/välja lüliti”. Retikulaarne aktiveeriv süsteem on seotud seljaajuga, kust ta saab sisenevaid impulsse, mis on otseselt seotud ülenevate närviteedega. Ajutüve retikulaarne aktiveeriv süsteem ulatub kuni keskajuni. Teatud mõttes ühendab RAS ajutüve ajukoorega. (www.ath.ee).

ATH RAVI JA KASULIKUD NÕUANDMED
2.1. ATH ravi
ATH raviks on erinevaid võimalusi. Üldiselt ollakse arvamusel, et ATH-ga teismelistele mõjub kõige paremini tablett -ravi ja käitumisteraapia kombinatsioon.
Medikamentoosne ATH ravi.
Paljusid ATH-ga noori ravitakse edukalt ravimitega. Ravimite vajalikkust hindab psühhiaater. Üldjuhul alustatakse ravi juhul, kui ATH sümtpomid on tugevalt väljendunud ja lapse igapäevane toimetulek on häiritud. Eriti edukas on alustatud ravi juhul, kui ravimid on ainult üks osa üldisest raviplaanist. ATH ravimid ei suuda häiret välja ravida, kuid nad võivad leevendada sümtpomeid, nii et ATH-ga noor tuleb paremini toime kodus, koolis ja teistega suheldes. ATH spetsiifilises ravis kasutatakse kaht erineva toimemehhanismiga ravimite gruppi:

kesknärvisüsteemi stimulandid (metüülfenidaat)
selektiivsed noradreanliini tagasihaardse inhibiitorid (atomoksetiin)

Stimulandid – metüülfenidaat. 
Need ravimid stimuleerivad ja sellega stabiliseerivad aju keemiliste ainete tasakaalu. Stimulandid mõjutavad dopamiini tasakaalu ning sellegai leevendavad ATH sümptome. Selle tulemusena töötavad aju kindlad piirkonnad paremini ning ATH-ga inimene suudab paremini keskenduda ja kontrollida füüsilist rahutust ning impulsiivsust. Stimulantide mõjul väheneb ATH-st tulenev üliaktiivsus, impulsiivsus, füüsiline, verbaalne rahutus ja agressiivsus. Paraneb tähelepanu püsivus ja õppeedukus . Paranevad suhted eakaaslate, õpetajate ja vanematega. Nagu kõigil ravimitel on ka stimulantidel mõne kõrvaltoimed. Enamik neist on üldiselt kerged ja ajutised – nende kohta saate täpsemalt küsida psühhiaatrilt, kes teid ravib. Eestis on stimulantidest kasutusel Ritalin (lühitoimeline metüülfenidaat) ja Concerta (pikatoimeline metüülfenidaat).
Atomoksetiin. 
Lisaks stimulantidele on Eestis ATH spetsiifilises ravis kasutusel ka atomoksetiin. Atomoksetiin ei ole oma toimelt stimulant ja toimib nendes aju osades, mis mõjutavad tähelpanu- ja keskendusmivõimet. Ravi tulemusel paraneb tähelpanuvõime ja väheneb üliaktiivsus ning imuplsiivsus. Atomoksetiin toimib 24 tundi ja ravimit võetakse tavaliselt üks kord päevas. Atomoksetiin on tavaliselt hästi talutav. Kuid nagu kõigil ravimitel võivad ka atomoksetiini kasutamisel ilmneda mõned kõrvaltoimed. Nende kohta räägib teile täpsemalt psühhiaater, kes teid ravib.
Muud ravimid.
Juhul kui lisaks ATH-le esineb samaaegselt teisi psühikahäireid, nt. meeleolu- või ärevushäired , siis võib arst kirjutada ka teisi ravimeid, nt. antidepressante. Stimulante ja antidepressante võib võtta samaaegselt. Antidepressandid nagu ka stimulandid, mõjutavad ajukeemiat ja antidepressantide kõige märgatavam mõju on enamasti meeleolu paranemine. Laps või noor on rahulikum ja rõõmsam – ta ei ole enam nii ärrituv, vihane, ärev ega murelik. (www.ath.ee)
2.2. Kasulikud nõuanded
Sport
Füüsiline aktiivsus ja värske õhk leevendavad tõhusalt hüperaktiivsust ja tähelepanupuudulikkust. Peale selle vähendab sportimine stressi, ärevust ja pinget ning parandab meeleolu. Sellepärast soovitused lapsele:

spordi regulaarselt ja liigu iga päev;
leia endale tõhus ( väsitav ) ja lõbus trenn , kus sulle meeldib käia;
spordi ja liigu ka õues – värske õhk, valgus, päike ja loodus mõjuvad hästi;
kasulikud on ka rahulikud trennid nagu jooga, lõõgastumisharjutused jms – neis õpid

impulsse reguleerima ja tähelepanu koondama.
Uni
Unepuudus võib tugevdada ATH sümptome. On oluline igal ööl küllaldaselt ja hästi magada . Ka väikesed muudatused annavad hea tulemuse:

ei soovitata juua kohvi
spordi palju ja regulaarselt, aga ära tee sporti vahetult enne magama minekut;
enne magamaminekut käi dušši all või vannis;
püüa hoida kindlat päevareziimi, ka nädalavahetustel.

Toitumine
Tervislik toitumine vähendab ärrituvust, tähelepanu hajumist ja hüperaktiivsust ning parandab stressiga toimetulekut.
Jaga tööd väiksemateks ülesanneteks, kasuta päevakava ja meeldetuletusi.

Organiseeri asju ja loo süsteem ja hoia seda: pidevalt kasutatavad asjad pane kättesaadavatesse kohtadesse , vähem kasutatavad hoiusta eemale (kõrgematesse kappidesse jne) ja mittevajalikud asjad viska üldse ära. Tee nii oma toa, kooliasjade ja kottidega.
Kasuta päevakava, planeerijat, meeldetuletusi, arvutis, paberil. Tee nimekirju töödest ja tegevustest, mida on vaja teha ja mis tulemas. Kasuta neid nimekirju ja kriipsuta maha tehtud tööd ja tegevused.
Selleks, et vältida unustamist, segaduse tekkimist ja tööde edasilükkamist, tee võimalusel väiksemad tööd kohe ära. Korrasta sageli oma ümbrust.

Ajaplaneerimine
On tavaline, et inimesel, kes põeb ATH-d on keeruline oma aega planeerida. Ta võib unustada kella vaadata, “unustada” end ühe tegevuse juurde, lükata tegevusi edasi või aega valesti arvestada. Need raskused väsitavad ja frustreerivad. ATH-ga inimesed tajuvad aega erinevalt. Selleks, et neid probleeme vähendada, peab kasutama kella.

Kasuta kella ja näiteks mobiilialarmi – ükskõik, millist kella, mis on täpne ja pidevalt silme ees. Kui alustad mingi ülesandega, siis vaata ja jäta meelde, mis kell on ning otsusta kohe ära, kui kaua sa seda ülesannet teha kavatsed. Lõpeta õigeaegselt.
Jäta endale ülesannete või tegevuste jaoks alati rohkem aega, kui esialgu arvad, et vaja võib minna. Hea on lisada varuaega, näiteks 10 minutit.
Ära hiline! Kohtumiste kellaajad märgi endale üles 15 minutit varasemana, kui nad tegelikult on. Kasuta meeldetuletusi!

Otsusta, mis on oluline.
Kuna ATH-ga inimestel on raskusi impulsside reguleerimisega ning nad hüppavalt ühelt tegevuselt teisele, siis ülesannete lõpetamine või suurte projektide ettevõtmine võib tunduda neile ülejõukäivatena. Et seda vältida:

sea asjad tähtsuse järjekorda ! Küsi endalt, mis on kõige olulisem ülesanne ning tee see kõigepealt ära.
üks asi korraga! Jaota suuremad projektid ja tööd väiksemateks alaülesanneteks ning siis keskendu kindlaks ajaks vajalikult tegevusele.

Soovitused ATH-ga teismelisele, kuidas paremini toime tulla koolis

Kontrolli alati, kas said ülesandest õigesti aru.
Vajadusel palu õpetajal juhiseid korrata või kui vaja, need sinu jaoks kirja panna.
Õppides jaga pikemad ülseanded väiksemateks osadeks, loo süsteem.
Määra igale õppetöö osale tähtaeg.
Tee iga päev nimekiri. Kirjuta üles, mida soovid sel päeval saavutada ning tõmba tehtud asjad nimekirjast maha.
Kasuta päevakava. Koosta endale päevakava, kus on kõik nimekirjas olevad ülesanded. Märgi sinna ka kodused ülesanded ja kohtumised . Kanna seda alati kaasas.
Kasuta märkmekleepse. Paiguta kleepsud sinna, kus sa neid kindlasti märkad.

Loo endale rutiin ja järgi seda. Sea end kooliminekuks valmis iga päev ühtemoodi ja samal ajal.
Nõuanded ATH lastevanematele.

Kehtestage selged reeglid. Tehke neist lühike nimekiri ja pange see nähtavale kohale.
Kaasake teismeline reeglite koostamisse. Teismeline järgib koduseid reegleid tõenäolisemalt, kui ta saab ise nende koostamises kaasa rääkida.
Olge järjekindel ja ühel nõul. Kui peres on ainult üks vanem, kes on valmis reegleid järgima, läheb laps lihtsalt selle juurde, kes talle järele annab. Reeglid töötavad ainult siis, kui mõlemad vanemad ja ka lapse õpetajad on ühel nõul, nõustuvad üksteist ja toetavad üksteist nende kehtestamises ja järgimises.
Jälgige oma last. Olge kursis sellega, mida laps teeb ja kus ta viibib. Jälgige, kuidas laps oma ülesandeid täidab. Olge õpetajaga pidevalt kontaktis .
Tagage, et kodune elu toimib reeglipäraselt ja kohase päevakava alusel ning et teismeline magab igal öösel piisavalt.
Toetage tegevusi, milles teismeline kogeb edu, nt sport, hobid, muusika vms.
Kiitke ja kinnistage head käitumist – sellega arendate teismelise enesehinnangut.
Aidake teismelist tegevuste organiseerimisel ja igapäevaelu korraldamisel.
Olge õpetajatega kontaktis – sellega aitate oma lapsel toime tulla kooliülesannetega.
Säilitage rahu! See on teismelise kasvatamisel ja õpetamisel väga oluline! (www.ath.ee).

MÜÜDID JA TEGELIKKUS
Tihti arvatakse, et:
•ATH on ainult laste haigus, sellest lihtsalt kasvatakse välja.
Varem arvati tõesti, et ATHd esineb ainult lapseeas, kuid uuemad uuringud kinnitavad, et selle häire sümptomeid võib leida ka noorukieas ning ka täiskasvanutel. Mõne ATHga lapse üliaktiivne käitumine väheneb teismeeas. Samas muutub tähelepanematus põhikooli lõpus sageli veel häirivamaks – siis peab õpilane toime tulema oma koduste ülesannetega ja tegema keerulisi projekte. Osadel ATHga lastest ei ole täiskasvanueas mingeid ATH sümptomeid, teistel kaob osa sümptomeid. Mõne inimese sümptomid ei muutu lapseeast täiskasvanueani üldse. Mõnel arenevad ATHst lähtuvalt teised probleemid nagu sõltuvushäired, depressioon, halb õppeedukus või madal enesehinnang. On teada, et vanemaks saades on ATHga lastel ja teismelistel suurem oht kuritarvitada narkootikume või alkoholi. Sageli hakkavad nad väga noorelt suitsetama ning neil on kaks korda suurem tõenäosus jääda nikotiinist sõltuvusse.
Ilma õige ravita võib lapsena alanud häire mõjutada toimetulekut edasises elus. Kui häirega kohaselt tegeleda, võivad teatud sellele häirele omased jooned elus hoopis kasuks tulla.
• ATH korral ravimite kasutamine teeb tõenäolisemaks narkootikumide tarvitamise noorukieas.
ATH ravimid võivad vähendada impulsiivusust ja riskikäitumist, mis sellele on häirele omased ning selle kaudu hoopis vähendada narkootikumide kasutamise tõenäosust.
• Stimulandist piisab ATH väljaravimiseks
See ravim võib aidata paremini keskenduda ja vähendada hüperaktiivsust, kuid raviks on vaja erinevate raviviiside kombineerimist.
• ATH tähendab lihtsalt halba käitumist ja on halva kasvatuse tagajärg.
ATH on ajuga seotud haigus, mis raskendab oma käitumise kontrollimist. Keskkonna mõjud nagu vanemlik hool ja kasvatusmeetodid võivad mõjutada sümptomite süvenemist või leevenemist, kuid ei ole kindlasti häire otsesteks ja ainukesteks põhjusteks.
• Inimesed, kellel on diagnoositud ATH, ei suuda elus midagi olulist saavutada ega normaalset elu elada.
Õigeaegse ning kohase ravi korral on inimestel võimalik õppida, kuidas häirega toime tulla ja arendada selle teatud jooni oma tugevusteks. Nii mõneski ametis tuleb kasuks energilisus ning aktiivsus; väidetavalt on mitmed tuntud teadlased, kunstnikud ning näitlejad olnud ATH diagnoosiga. (www. peaasi .ee).
4. PATSIENT JAN-i ATH JUHTUM
Jan (13a) on elanud keeruliste suhetega perekonnas ja keskkonnas ning selles tundlikus eas on ta sattunud Tallinna Lastehaigla Psühhiaatria osakonda ravile .
Põhidiagnoos – Hyperkineetiline käitumishäire
Kaasnev diagnoos – käitumishäire diagnoosiga
Okt. 2012
Patsient saabub Lastehaigla osakonda, Tallinna Laste Turvakodustst (TLT). Laps ei käi koolis, hulgub, suitsetab , nuusutab gaasi. 6klassis taheti kursust kordama jätta, probleemid on alanud juba 1.klassist. Laps ei soovi kodus elada ja jookseb pidevalt kodust ära. Kodus esineb füüsilist vägivalda, elanud periooditi Tallinna Laste Turvakeskuses(TLT-s).
Psühhiliselt ja füüsiliselt tugevasti traumeeritud, pinges , vanemate poolt hooletusse jäetud, füüsiliselt ja seksuaalselt väärkoheldud. Kasvanud praktiliselt tänaval, omandanud asotsiaalse eluviisi.
Meeleolu on alanenud, on esinenud suitsiidimõtteid ja teinud suitsiidikatseid. Läheb kergesti kaasa negatiivse käitumisega, võib muutuda agressiivseks, ropendab, esineb hyperseksuaalsust. Kergesti manipuleeritav ja kaasatav. Jan-i käitumine on impulsiivne, kontrollimatu , keskendumine tugevalt häiritud. Poiss on politseis arvel hulkumise ja varguste pärast. Peretaust on väga traumeeriv, lisaks eveel alcoholism, hoolimatus .
Täiskasvanuid ei usalda, on tõrges ja ettevaatlik nende suhtes. Õpivõimekust hinnates jääb intellekt normi piiridesse , tajupõhine loogika toimib, esineb häireid mälufunktsioonides ja info töötlemiskiiruses. Sooritusi mõjutab suur ebakindlus ja sisemine pinge. Enamus energia läheb iseendaga toimetuleku peale. Patsient jäetakse ravile Tallinna Lastehaiglasse, Psühhiaatria osakonda. Alguses poiss on kartlik ja arg, vaikne. Mõne päeva jooksul kohaneb, kasutab vabalt ja valimatult ebasensuurseid väljendeid, segab teisi ega lase teistel magada.
Selgub , et TLT on teda kiusatud suuremate poiste poolt, antud peksa, mõnitatud ja narritud.
Janile määratakse raviks pikaajaline psühhoteraapia ja medikamentoosne ravi (Concerta, Zoloft). Ta vajab turvalist ja kontrollitud elukeskkonda ning järjekindlat õpetamist ja juhendamist. Nädalaks jäetakse ravile Mustamäele.
I Ravi periood 26.oktoober - 4.november 2012
Ravi alguses esimesel päeval on väga vaikne ja rahulik, tutvus kiiresti teiste lastega. Tutvumisel tekkis konflikte ja Jan kasutas füüsilist vägivalda, ei oska normaalselt suhelda.
Järgmistel päevadel on poiss aktiivne, väga energiline, saab kaaslastega hästi läbi. Filme ei suuda veel lõpuni vaadata, jookseb vahepeal ringi. On juhtunud, et ronib voodi alla ja keeldub sealt välja tulemast.
Eriti õhtuti vallandub energia, ei allu korraldustele, ropendab, lollitab, karjub ja kargab ringi.
Mõne päeva pärast, tablettide ravi alguses on juba käitumine mõnevõrra rahunenud.
Käitumine muutub rahulikumaks, peab oma lubadustest kinni, suudab hoiduda ropendamisest, suudab vaadata rahulikult filme.
Neljandal päeval esineb tagasilööke, jookseb rahutult ringi ja karjub, uni rahutu.
Kuuendal päeval toimub jälle rahunemine, kuigi õhtuti esineb järjepidevalt energia purskeid.
24. jaanuar 2013
Saabub Jan uuesti ravile lastehaiglasse, kuna käitumine TLT on halvenenud ja ei suuda üldse oma emotsioone kontrollida, esinevad tugevad vihahood, mille ajal taob käsi vastu seina ja vigastab ennast. Kaaslatega tekivad konfliktid ja Jan tahab eralduda, istub oma toas laua all.
Selgub, et poiss on elanud vahepeal läbi mitmeid füüsilisi ja psüühilisi traumasid, mis on jätnud tugeva jälje tema vaimsele seisundile. Jan on tugevas sisemises pinges, agressiivne, ei talu seltskonda, ropendab valimatult. Tundub, et on tekkinud lootusetus ja ükskõiksus tuleviku suhtes.
Järeldus: Jan vajab pikaaegset psühhteraapiat oma olukorraga toime tulemiseks. Jan jääb haiglasse ravile, alguses poiss on väga vaikne ja vaatab maha.
Järgmisel päeval agressiivsus avaldub , eriti õhtuti, suured raskused uinumisega, on tunne, et laps kardab midagi. Suurendatakse ravimite annust. Seisund vajab jälgimist. Vesteldakse isaga, kes arvab , et laps manipuleerib ja tahab enda suhtes haletsust tekitada. Peale selgitamist lapse olukorrast, lubab isa ravimeid anda. Ravisse kaasatakse psühholoog .
II Ravi periood 24.jaanuar – 6.veebruar 2013
Esimesel päeval käitumine väga korralik ja kuulekas.
Teisel päeval lasi ennast manipuleerida teisesl kasvandikul ja käitumine hakkas muutuma allumatuks.
Kolmandal päeval jälle rahulikum, ema külastsus mõjus positiivselt.
Neljandal päeval juba tekib ülemeelik tuju ja ropendab. Peale isa külastamist muutub käitumine pidurdamatuks, muutub manipuleeritavaks ja läheb kaaslase ettepanekutega kaasa, minna koos teisi mõnitama.
Järgnevatel päevadel toimus pööre paremuse poole, tegeleb tegevusega, mängib, suhtleb korrektselt ja hoiab ennnast vaos. Vahetevahel õhtuti natuke energilisem, aga siiski sõbralik.
Seitsmendal päeval, peale ema külastust tekib tagasilöök, mis järgnevatel päevdel möödub.
Lahkub ravilt heatujulisena ja mõistlikuna, annab lubaduse korralikult käituda.
III Ravi periood 20. oktoober – 03. november 2014
Jan saabub uuesti ravile. Vahepeal on ta asunud õppima Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumisse. Lõppenud on kahe aastane rehabilitatsiooniprogramm Tallinna Laste Turvakeskuses.
Suvi möödus emaga Venemaal ja kooli alguses sügisel probleeme ei olnud.
Oktoobris algasid koolist puudumised ja poiss oli asunud elama ühte mahajätud hoonesse, koos mingi täiskasvanud mehega. Tarbis kanepit ja spice, varastas raha saamiseks ja lõpuks on veetnud nädala Tallinna Lilleküla Turvakodus.
Käitumine muutunud täiskasvalikumaks ja enam ei lähe teiste lollustega kaasa, ei lase ennast mõjutada. On muutunud viisakamaks, enesekindlust on juurde tulnud. Õhtud on rahulikud, kaaslastega suhted head. Ühel õhtul vestles pikalt Lilyga, tüdrukuga, kes viibis samuti ravi. Hommikul teatas kasvatajatele, et tüdrukul on peeglitükk taskus , millega on plaanis ennast vigastada.
On abivalmis, rahulik ja viisakas. On tekkinud tahtmine käia koolis ja omandada ehitaja elukutse .
Kuuendal päeval tekkisid tagasilöögid, suitsetas pesuruumis, aga ei eitanud seda, tunnistas , et tegi vea. Jälle esineb ropendamist, vahetevahel provotseerib teisi, kiindus Lilysse. Tüdruku
lahkumine ravilt on ilmselt mõjutanud Jani käitumist.
Kaheksandal, üheksandal päeval tuju väga kõikuv, rahutu. Kohtumised psühholoogiga. Lahkudes on meeleolu stabiliseerunud, poiss on sõbralik ja rahulik.
Jani ravi jätkub ja areng toimub, vaatamata sellele, et poisi vanemate poolne tugi on olematu.
Poiss on tubli ja tema käitumine paraneb ja stabiliseerub, suudab ennast kontrollida ja on ise huvitatud teadmiste omandamisest. (Presmann, I. 2014).
Üks positiivne juhtum ka.
Oktoobris käis meediast läbi uudis, kus avastati, et käitumishäirega laste hulgas leidub ka üliandekaid lapsi.
Sageli on neid väga raske ära tunda. Sel lapsel olid väga teadlikud ja huvitatud vanemad. Nende uurimisel ja koostöös psühholoogiga jõuti kiiresti positiivsele lahendusele.
Nimelt oli 9-aastane poiss Mikk väga tubli ja õppis hästi. Ta käis väga paljudes huvialaringides, aga juhtus ka, et tunni keskel tõusis püsti, esitas küsimusi ja segas teisi.
Psühhiaatriga koostöös avastati, et tegemist on keskmisest andekama lapsega, kellel lihtsalt hakkas tunnis igav. Koolile tõestati Miku andekust, tehti teste ja õpetaja tegeles temaga eraldi, võttes kolme kuuga läbi terve 3klassi materjali ning poisil oli võimalus minna edasi 4klassi.
Miku käitumine ei tekitanud enam probleeme. Antud juhtum oli õnneliku lahendusega, sest anded avastati varases koolieas. (Vinküla,K. 2014).
KOKKUVÕTE
Mõnikord pööratakse palju tähelepanu ATH-ga lapse negatiivsele käitumisele, ehkki on teada, et nagu kõigil teistel, on ka ATH-ga lastel suurepäraseid andeid ja võimeid. Neid eeldusi arendades saavad nad endale kujundada õnneliku ja eduka elu.
On tõsi, et laps võib vajada rohkem aega, hoolt ja tähelepanu kui teised.
Kuid võimaldades lapsele õige diagnoosi ja ravi, kasutades käitumist korrigeerivaid tehnikaid ning tehes koostööd lapse arsti ja õpetajatega on võimalik teha just seda, mida soovib teha iga lapsevanem – aidatakse lapsel end maksimaalselt välja arendada.
KÜSIMUSED JA VASTUSED
Küsimused:

Missugune organ on väga tihedalt seotud ATH-ga?

Kuidas on võimalik diagnoosida ATH?

Millised on ATH tüübid?
Vastused:

ATH-ga on seotud aju, häiritud on aju keemiline tasakaal nendes aju osades, mis vastutavad tähelepanu regulatsiooni ja kehalise üliaktiivsuse eest.

Diagnoosida on võimalik esmalt lapse käitumise järgi ja tõsisemate kahtluste korral toimub diagnoosimine lastepsühhiaatrilise meeskonna poolt (lastepsühhiaater, kliiniline psühholoog ja vajadusel ka logopeed -eripedagoog).

ATH puhul eristatakse põhiliselt kolme tüüpi:

domineerib tähelepanematus

domineerib hüperaktiivsus

kombineeritud tüüp
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.ath.ee/est/ (11.11.2014).
http://peaasi.ee/aktiivsus-ja-tahelepanuhaire/ath-sumptomid-ja-tunnused/ (12.11.2014).
Dr. Kõiva,K. ja dr.Aavik,P. (2010). Aktiivsus-ja tähelepanuhäire. Voldik . Tallinn
Vinküla,K. (2014). Käitumishäire reetis andeka lapse.
http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/vana-kuld-kaitumishaire-reetis-andeka-lapse?id=69714757 (26.11.2014)
Presmann, I. (2014). Jan-i ATH juhtum. Tallinna Lastehaigla, Psühhiaatri osakond .

.RTF Laadi alla originaalfail 22 lk · .rtf · 61 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

61 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Merje Aru Õppematerjali autor

ravim diagnoos tähelepanuhäire anded aktiivsusja toimetulek üliaktiivsus stimulant AKTIIVSUS JA TÄHELEPANUHÄIRE

Kasutatud allikad

https://peaasi.ee/aktiivsus-ja-tahelepanuhaire/ath-sumptomid-ja-tunnused/

Sarnased õppematerjalid

odt

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis.

kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul, püsivad enamasti kogu kooliea ja vahel isegi täiskasvanueas. Kõige sagedamini diagnoositakse hüperaktiivsust 8.- 10. eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega seotud probleemid. See on neurobioloogiline häire, mille võib põhjustada geneetika, keskkond, sünnitraumad või lihtsalt traumad. Põhjused võivad mõjutada üksteist. Ja ei diagnoosita kergesti

Pedagoogika

docx

Aktiivusus ja tähelepanuhäired

Kooli nimi ...................................................................... Aktiivsus ja tähelepanuhäired Iseseisevtöö Juhendaja: ................................... Kooli nimi Tartu 2011 PROBLEEMSITUATSIOON 11-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriosakonda. Laps on veendumise, et keegi teda ei salli,

Õendus

docx

Mis on ATH ja mida peaks sellest teadma?

Mis on ATH ja mida peaks sellest teadma? ATH on aktiivsus ja tähelepanuhäire, levinum nimetus on hüperaktiivsus. Kasutatakse veel termineid üliaktiivsus või hüperkineetilisus. Inglise keeles on lühend ADHD. See on psüühikahäire, mis esineb lapse ja noorukieas ning põhjustab lapse erinevates tegevusvaldkondades toimetulekuraskusi (õppimine, suhltemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus). Tunnuseks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus.

Bioloogia

doc

Aktiivsus- ja tähelepanuhäiritus

haridusvõimaluste loomise ja pakkumise osas. Muutunud on võimalused, kättesaadavus, suhtumine ja meetodid. Varajane märkamine ja sekkumine on aluseks edasisele arengupotensiaalile. 3 1 ATH- MIS SEE ON? Aktiivsus- ja tähelepanuhäiritust on kirjeldatud mitme nimetuse all hüperkineetiline sündroom, kerge aju düsfunktsioon, minimaalne ajuhäire, tähelepanupuudulikkuse sündroom, lapsepõlve tähelepanu defitsiidi häire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) jt. (Mehilane, 1997:64) Tähelepanu puuduse ja üliaktiivsus häire ei ole kõigil juhtudel avaldumisvormide poolest ühesugune. Mõned neist lastest on peamiselt üliaktiivsed ja impulsiivsed. Teistel on ülekaalus tähelepanuhäired. Mõned on segu nendest kahest vormist- nad on püsimatud ja üliaktiivsed ning samal ajal tähelepanumatud. Paljudel ATH-ga lastel võib seisund ühe päeva jooksul muutuda. (Mehilane, 1997: 64)

Bioloogia

docx

Hüperaktiivsus lasteaias

Karin Kaugeranna HÜPERAKTIIVSUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2010 Sissejuhatus Referaat keskendub hüperaktiivsetele lastele koolieelses eas, sest lapseeas on see üks olulisemaid psüühikahaigusi, millele tuleb pöörata koheselt tähelepanu. Selle teema valisin sellepärast, et saada ise täiendavat informatsiooni oma tulevases töös. Kuigi ATH e. aktiivsus- ja tähelepanuhäire juured ulatuvad 20 sajandi algusesse, oli veel aastal kakstuhat see sõnapaar suhteliselt tundmatu nii pedagoogidele kui ka lapsevanematele. Nüüd, mil sellele on hakatud pöörama rohkem tähelepanu, seisame silmitsi probleemiga, kus osad vanemad ei julge seda tunnistada vaid põgenevad selle eest, arvates, et nii probleem kaob. ATH vajab märkamist ning seda just vanemate poolt, kes on siiski esmased vastutajad

Suulise ja kirjaliku väljenduse õpetus

docx

Hüperaktiivsus

kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu koolikultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervisehäire- hüperaktiivsuse ja tähelepanuhäire. 1.Hüperaktiivsus. Mis see on? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). Aktiivsus- ja tähelepanuhäire tähendab eelkõige iseärasusi e. häireid aktiivsuses ja tähelepanuvõimes. (Susi 2003: 11). Hüperaktiivsus väljendub juba lapse varasel arenguperioodil (tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul). Selle põhitunnusteks on küllaldase püsivuse puudumine tunnetustegevuses, püüd minna üle ühelt tegevuselt teisele ühtegi neist lõpetamata, desoraniseeritud ja halvasti juhitud tegevus, ülemäärane aktiivsus. Aktiivsus- ja

Lastekaitse

ppt

Tähelepanu (presentatsioon)

TÄHELEPANU PATOLOOGIA Skisofreenia puhul keskendumisvõime ja adekvaatse selektsiooni võime kahanevad. Paljude isiksuse ja motivatsioonihäirete korral ilmneb abuulia tahtenõrkus, otsustusvõimetus, mille üheks küljeks on tahtliku tähelepanu suunamise ja koondamise raskused. Tähelepanu koondamisvõime puudel on isegi eksootilisevõitu nimigi see on aproseksia. TÄHELEPANU PATOLOOGIA Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus ja tähelepanuhäiret. Üliaktiivsus ATH Hüperkineetiline häire AHT DIAGNOOSIST ATH diagnoosimine on keeruline ja vastuoluline kogu maailmas, kindlat määratlust on haigusele raske panna, sest haigus ilmneb sama erinevalt nagu seda on iga inimene. On oluline, et diagnoos pannakse lapsele võimalikult varajases eas (vanuses 45 a.), et viivitamatult alustada lapse ravimist ning kui vaja, lükata edasi esimesse klassi minekut. 56

Eripedagoogika

docx

Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine

Kordamisküsimused kursusest Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine 1. Arengu olemus, sh mõisted protsess, kvantitatiivne ja kvalitatiivne muutus Areng on kvalitatiivsete muutuste protsess st. pidev uuenemine, teisekssaamine. See on sisuline muutus. Areng on isereguleeruv protsess, mis toimimiseks eeldab arengukeskkonda, tagasisidet, pärilikkust. Arenema peavad kõik laps, õpetaja ja lapsevanemad. Laps areneb ise! Protsess asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne märgata, kui lapsel on mure ja hin

Lapse areng

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.RTF Laadi alla originaalfail 22 lk