Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes (0)

Kärdla Ühisgümnaasium
Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes
Uurimistöö
Jonathan Simson
11.b
Juhendaja Mari Jesmin
Kärdla 2016
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Rännete ajalugu ja tänapäev 4
1.1 Ajalugu 4
1.2 Mõisted 5
1.3 Hetkeolukord 7
2. Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes 10
2.1 Andmed ja metoodika 10
2.2 Tulemused 10
2.2 Analüüs 17
Kokkuvõte 18
Kirjandus 19
Lisad 21
Lisa 1. Internetipõhine ankeetküsitlus 21

Sissejuhatus

Inimesed on rännanud aegade algusest peale. Põhjuseid elukoha vahetamiseks on olnud erinevaid. Üldisemalt võib rännet jagada vabatahtlikuks ja sunnituks. Kui vabatahtlik ränne tuleneb inimese isiklikest või majanduslikest huvidest, siis sunnitud rände korral on ollakse sunnitud oma elukohast lahkuma näiteks sõja, looduskatastroofi , küüditamise või tagakiusu tõttu. (Inimkonna Rändeatlas 2008: 81- 183)
Uurimistöö teema sai valitud sellepärast, et põgenike teema on hetkel väga aktuaalne . Samuti ei ole teemat Hiiumaa mastaabis varem uurimistööna käsitletud. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ning praktilisest osast. Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada Hiiumaa elanikkonna hoiakud põgenike suhtes. Lisaks sellele antakse töö teoreetilises osas ülevaade rahvaste rännete ajaloost ning põhjustest, samuti lühiülevaade põgenikke puudutavatest õigusaktidest ning praegusest põgenikekriisist Euroopas.
Töö praktilise osa jaoks läbiviidud küsimustiku tulemuste analüüsimiseks püstitati järgmised hüpoteesid:

• Hiiumaa elanike hoiakud põgenike Eestisse tulemise suhtes on pigem positiivsed;
  
• Kõige sallivamad põgenike Eestisse tulemise suhtes on kõrgharidusega inimesed;
  
• Kuigi hoiakud põgenike vastuvõtmise suhtes on pigem positiivsed, võib nende tulekuga tekkida mitmeid uusi probleeme Eesti ühiskonnas.
  

Uurimistöö tulemuste analüüsimisel ja kirja panemisel kasutati kvantitatiivset uuringumeetodit, mis keskendub peamiselt statistiliste tulemuste edasiandmisele.

1. Rännete ajalugu ja tänapäev

1.1 Ajalugu

„ Migratsioon ehk ränne on inimeste ümberpaiknemine riigi sees või riikide vahel.” (Migratsioon) Mistahes rännetega levivad erinevad kultuurid, religioonid , kombed, mis omavahel segunevad (Inimkonna Rändeatlas 2008).
Üldiselt jagatakse riikidevahelisi rändeid kaheks: sunnitud ja vabatahtlik ränne. Sunnitud ränne on inimeste sunniviisiline väljaränne või väljaviimine kodumaalt . 17. sajandil Ameerika avastamisele järgnenud perioodil, toodi sunniviisiliselt Ameerikasse miljoneid aafriklastest orje. 20. sajandi alguses kasutas sarnast meetodit Nõukogude Liit, saates asumisele kümneid miljoneid okupeeritud aladelt pärit inimesi, vältimaks igasuguse mässu teket võimu vastu. (Inimkonna Rändeatlas 2008: 81 - 165)
„19. sajandil ja 20. sajandi alguses rändas enam kui 60 miljonit inimest Euroopast Ameerikasse: Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Argentiinasse ja Brasiiliasse.” (Migratsioon) Põhjuseks peamiselt sealne arenev tööjõudu vajav tööstus. 20. saj teise poole suurim rahvaste liikumine Euroopas algas peale Teist maailmasõda . Üle maailma laiali valgunud rahvad , soovisid nüüd kodumaale tagasi minna. Ligi kolmekümnel aastal pärast maailmasõda oli migratsioon suuresti vabatahtlik ja majandusest ajendatud . (Inimkonna Rändeatlas 2008: 178-183)
„1980. a oli maailmas alla kaheksa miljoni põgeniku. 1980-ndatel ja ühtlasi ka külma sõja lõpuks oli nende arv tõusnud 15,2 miljonile.” (Inimkonna Rändeatlas 2008: 183) 21. sajandi algusaastatel oli põgenike arv madalaim 1980. aastatest saadik (Inimkonna Rändeatlas 2008: 184). ÜRO raporti andmetel on 2014. aasta seisuga maailmas üle 50 miljoni põgeniku ning see arv tõuseb jätkuvalt. Põgenike hulgas on nii siseriiklikud põgenikud, kes on ümber asunud riigisiseselt, kui ka riigist riiki pagenud inimesed. 2011. aastal alanud konflikt Süürias ja terves Lähis-Idas on tänini suurimaks põgenike allikaks. ( UNHCR Global Trends 2014 2015)
Rahvaste ränne on seganud ära kultuurid ja rahvad, mille tulemusena on maailma riikide ühiskonnad üha kirjumaks muutunud. Paremad töö - ja elamistingimused on julgustanud üha enam inimesi liikuma teistesse kultuuriruumidesse. Ei ole enam riike, kus kõneletakse vaid ühes keeles. Sisserännanud inimestest on välja kujunenud erikultuurilised kogukonnad nagu näiteks Rootsis, Saksamaal ning Ameerikas.

1.2 Mõisted

Selguse huvides pean oluliseks selgitada lühidalt järgnevas peatükis kasutatavate mõistete tähendusi:
Põgenik on kodakondsusjärgsest riigist või alalisest asukohast mõne erakorralise sündmuse (nt relvakonflikti, üldise vägivalla, inimõiguste rikkumise, looduskatastroofi) või tagakiusukartuse tõttu pagenud isik ( Pagulasteema : küsimused-vastused 2016).
Varjupaigataotleja on turvalisse riiki jõudes või juba seal viibides varjupaika ning rahvusvahelist kaitset taotlev isik (Pagulasteema: küsimused-vastused 2016).
Pagulane on 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel mõnes riigis (nt Eestis) rahvusvahelise kaitse saanud isik (Pagulasteema: küsimused-vastused 2016).
Sisserände kvoot (edaspidi kvoot) on vastu võetavate varjupaigataotlejate piirarv (Eesti Vabariigi immigratsiooniseadus).
Varjupaiga saamine on inimese põhiõigus ja selle võimaldamine on rahvusvaheline kohustus. 1951. aastal toimus Genfis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee koosolek eesmärgiga töötada välja konventsioon , mis reguleeriks täpsemalt põgenike staatust ja sellest tulenevaid mõisteid. 1997. aastal 1951. aasta Genfi konventsiooni (edaspidi konventsioon) ja selle 1967. aasta protokolliga liitunud riigid võtsid kohustuse võtta vastu varjupaigataotlejaid ja pakkuda kaitset riiki asunud pagulasstaatust omavatele isikutele ning mitte saatma neid tagasi riiki, kus on põhjendatud oht nende elule, turvalisusele ja vabadusele. Pagulasstaatus antakse isikule, kes on põgenenud kodakondsusjärgsest riigist tagakiusukartuse: rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste vaadete pärast. Oluline on teada, et tagakiusatu ei ole inimene, kes põgeneb seadusliku õigusmõistmise eest. Konventsiooni alusel on riigil kohustus kohelda seaduslikult riigis viibivat pagulasstaatust omavat isikut võrdväärselt riigi kodanikega. Samuti on pagulasel kohustus pidada kinni riigi seadustest ning näidata lugupidamist riigi avaliku korra nõuete vastu. (Pagulasseisundi konventsioon)
Euroopa Liiduga ühinenud riigid on nõustunud Euroopa Liidu reeglitega, sealhulgas ka nendega, mis puudutavad pagulasi ja varjupaigataotlejaid. 1990. aastal vastu võetud Euroopa Liidu liikmesriikide leppeline Dublini konventsioon sätestas , millised on Euroopa Liidu liikmesriikide kohustused varjupaika taotlevate isikute suhtes. Dublini konventsiooni järgi on varjupaiga võimaldamise otsus üksnes selle liikmesriigi teha, kelle territooriumi kaudu põgenik Euroopa Liitu sisenes. (Euroopa...)
Toetudes vaid Euroopa Liidu varjupaigataotlejate aluslepingule ehk Dublini konventsioonile ei oma hetkel liikmesriikidele määratud sisserändekvoodid seaduslikku alust. Selleks aga, et Vahemere kallastel paiknevate liikmesriikide koormust vähendada, on 2012. aasta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 78 lõige 3, mis ütleb: „Kui ühes või mitmes liikmesriigis tekib kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevoolu tõttu hädaolukord, võib nõukogu võtta komisjoni ettepaneku põhjal vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide toetamiseks.” Siiski jääb iga riigi otsustada, kas ja kui paljudele põgenikele varjupaika pakkuda soovitakse. (Euroopa... 2012)
Põgenike ja pagulastega ei tegele ainult mitte riigid, vaid ka mitmed rahvusvahelised organisatsioonid . Neist suurim 1951. aastal loodud Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, mille eesmärgiks on „..., aidata riikidel toime tulla järjest suureneva migratsiooni haldamisega, edendada migratsiooniküsimustest arusaamist , julgustada sotsiaalset ja majanduslikku arengut läbi migratsiooni, tagada migrantide heaolu ja inimväärikus .” (IOM) Lisaks IOMile tegeleb põgenike ja pagulaste õiguskaitsega ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR), mille peaeesmärgiks on jälgida põgenikke puututavate inimõiguste järgimist. Lisaks otsib organisatsioon mooduseid, mille abil saaksid pagulased oma elu normaalses keskkonnas taasalustada, minna mõnda teisse riiki või naasta kodumaale. (Lukosiunaite 2014)

1.3 Hetkeolukord

Põgenike arv maailmas kasvab iga päevaga. Kui eelnevalt välja toodud 2014. aasta ÜRO raporti seisuga oli maailmas üle 50 miljoni põgeniku, siis 2015. aastal oli ÜRO andmetel maailmas hinnanguliselt üle 60 miljoni põgeniku. Enim konfliktikoldeid ja põgenike liikumist on Aafrikas. Lähis-Ida põgenikud on peamiselt pärit Süüriast, Iraagist ja Afganistanist. Põgenike hulka Euroopas on suurendanud ka Ukraina kriis. Inimesed, kes on olnud sunnitud oma kodudest põgenema, ei soovi üldjuhul liikuda oma kodust kaugele, kuna tahavad olukorra rahunedes koju tagasi pöörduda, seetõttu liigutakse üldjuhul koduriigi sees või naaberriikidesse. Suurte konfliktide puhul võib olukord riigi sees ja naaberriikides muutuda aja jooksul aga nõnda ohtlikuks, et osa inimesi on sunnitud liikuma edasi kaugematesse riikidesse. (UNHCR Mid- Year Trends 2015 2015) Samuti ei pruugi esmane varjupaika pakkuv riik olla turvaline, anda põgenike sealviibimisele seaduslikku alust või kindlust päritoluriiki tagasisaatmise suhtes, seda eriti riikides, mis ei ole allkirjastanud 1951. aasta pagulaskonventsiooni (Pagulasseisundi konventsioon). Osa põgenikke alustab seetõttu teekonda riikidesse, mis on poliitiliselt stabiilsemad ning kus on paremini välja arendatud varjupaigasüsteem. Euroopa Liidu Vahemeremaade puhul tähendab see sageli kohustust tegeleda sadade tuhandete arengumaadest pärit varjupaigataotlejatega. (UNHCR Mid-Year Trends 2015 2015)
Inimesed ei põgene vaid Euroopasse. Riigisisesed ning riikidevahelised ränded toimuvad samuti Aasias ning Ameerikas. 2014. aastal ÜRO raporti andmetel võtsid Ameerika Ühendriigid vastu hinnanguliselt üle 30 000 Lõuna-Ameerika ning Kesk-Ameerika maade kodanikust majandusimmigrandi ning jõukudevaheliste tülide eest pageva inimese. (UNHCR Global Trends 2014 2015)
Ajal, mil Vahemere äärsed Euroopa riigid võtavad vastu sadu tuhandeid põgenikke,
tegeleb Euroopa Komisjon tarvilike abinõude väljatöötamisega, lahendamaks kriisiolukorda. Järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 78 lõige 3 on otsustatud hakata jagama peamiselt Aafrikast Euroopasse pagenud inimesi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Selle jaoks on Euroopa Komisjon välja töötanud esialgsed sisserände kvoodid, mille alusel Euroopa Liidu liikmesriigid varjupaigataotlejaid vastu võtma peaksid (Valitsus... 2015). Sellegipoolest peaks iga liikmesriigi otsustada jääma , kas ja kui paljudele põgenikele kvoodi alusel varjupaika pakkuda soovitakse (Euroopa... 2012).
Süüria konfliktist tingituna kannab suurimat põgenike koormust Türgi, kuhu ÜRO 2015. aasta keskpaiga raporti andmetel oli saabunud üle 1,8 miljoni põgeniku (UNHCR Mid-Year Trends 2015 2015). Põgenike edasisteks sihtkohtadeks on peamiselt Põhja- ja Kesk-Euroopa suured tööstusriigid nagu Rootsi ja Saksamaa. Kuna põgenikud tulevad peamiselt Lõuna-Euroopast, mängivad suurt rolli riigid, mida läbides sihtkohta jõuda soovitakse. Hetkel Euroopasse saabuval põgenikul puudub tihti vajalik viisa ning pass , mis lubaks tal Euroopasse siseneda ning seal liikuda (Sloveenia... 2016). Põgenikekriisi leevendamiseks Makedoonias on sealne valitsus võtnud vastu otsuse saata piirilt tagasi põgenikke, kes ei pärine sõjapiirkonnaks tunnistatud paikadest, seega ei arvata neil olevat mõjuvat põhjust kodumaalt põgenemiseks ( Makedoonia ... 2016).
Euroopa Komisjoni määratud esialgse kvoodi alusel oli Eestil kohustus võtta vastu korraga üle tuhande põgeniku. Sellist kohustust Vabariigi Valitsus heaks ei kiitnud ning jäi seisukohale, et põgenike vastuvõtmine peaks olema läbinisti vabatahtlik, mille suuruse otsustab valitsus iseseisvalt. (Valitsus... 2015) Seejärel lepiti kokku 150 varjupaigataotleja vastuvõtmises (Männi 2015). Eesti maksimaalse sisserände kvoodi kehtestab ka 1990. aastal vastuvõetud immigratsiooniseadus, millele vastavalt ei tohi aastane Eestisse vastuvõetavate põgenike hulk ületada enam kui 0,1% riigi alalisest elanikkonnast (Eesti Vabariigi immigratsiooniseadus). Abivajajaid kaugetest kriisipiirkondadest jõuab Baltimaadesse siiski harva. 2015. aasta seisuga oli Eestisse vastuvõetavate varjupaigataotlejate arv Euroopa Liidu üks madalamaid (Männi 2015). Märtsi lõpul (29.03.2016) jõudsid rändekava alusel Eestisse esimesed Kreekast ümber paigutatud seitse Lähis-Ida sõjapõgenikku. Eestisse saabunud põgenikele anti aastane elamisluba . Kohaliku elukorralduse ja süsteemiga tutvumiseks määrati põgenikele spetsiaalne tugiisik . (Esimesed... 2016) „Eesti on lubanud vastu võtta kahe aasta jooksul ühtekokku 550 niinimetatud kvoodipõgenikku.” (Esimesed... 2016)

2. Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes

2.1 Andmed ja metoodika

Töö praktiline osa tugineb läbi viidud küsitlusel. Küsitlus viidi läbi ajavahemikul november 2015 kuni detsember 2015. Andmetekogumise meetodina kasutati internetipõhist küsitlust. Kokku oli vaja vastata üheksale töö teemat puudutavale küsimusele, mis jagunesid oma tüübilt kuueks suletuks (kinniseks), üheks poolavatud ning kaheks avatud küsimuseks. Uuringu valimiks olid Hiiumaa elanikud sõltumata nende soost või vanusest. Töös on kasutatud 289 vastaja vastustest koostatud andmebaasi. Küsitluse tulemuste edasiandmisel kasutatakse kvantitatiivset uuringumeetodit, mis keskendub peamiselt statistiliste tulemuste edasiandmisele (Kvantitatiivse uurimistöö põhimõtted).

2.2 Tulemused

Suhtumine põgenike vastuvõtmisse. Esmalt vaadeldi, kuidas suhtuvad Hiiumaa elanikud Eesti Vabariigi Valitsuse otsusesse võtta vastu põgenikke. Tulemustest selgub , et küsitlusele vastanute hoiakud põgenike vastuvõtmise suhtes on pigem positiivsed. Positiivselt suhtub otsusesse 41,16% ehk 119 vastanut. Põgenike vastuvõtmise suhtes on negatiivselt meelestatud 35,61% ehk 103 küsitlusele vastanut. 23,23% ehk 67 vastanul puudub kindel hoiak põgenike vastuvõtmise suhtes. Seega oli põgenike vastuvõtmise vastu ~36% vastanutest ning poolt ~41%. Hoiakute jagunemisest vastanute soo lõikes annab ülevaate joonis 1. Hoiakute jagunemisest vastanute haridustaseme lõikes annab ülevaate joonis 2. Joonisel 1 on näha, et naised on põgenike vastuvõtmise suhtes positiivsemalt meelestatud kui mehed.

Joonis 2: Küsitletavate hoiakud põgenike vastuvõtmise suhtes sõltuvalt nende haridustasemest

Joonis 1: Küsitletavate hoiakud põgenike vastuvõtmise suhtes sõltuvalt nende soost
Haridustasemete võrdlustest ilmneb, et kõige rohkem negatiivselt meelestatuid on keskharidusega inimeste seas. Kõige positiivsemalt suhtuvad põgenike vastuvõtmisse just kõrgharidust omavad vastanud. (vt joonis 2)
Peamiseks põhjuseks, miks Eesti riik peaks põgenikke vastu võtma, toodi välja, et riik on kohustatud aitama , tasumaks neile, kes meid ise kunagi aidanud on. Peamiste vastuväidetena põgenike vastuvõtmise vastu toodi välja, et põgenikud ei sulandu meie kultuuri, lisaks ei ole neile töökohti. Ka ei oska me siiani tuvastada põgenike isikuid ega tegelikke põhjuseid, mis ajendasid neid kodumaalt lahkuma.
Maksimaalne vastuvõetavate põgenike hulk. Teiseks oli vastajatel vaja avaldada arvamust, kui palju põgenike Eesti riik vastu võtma peaks. Tulemustest parema ja lihtsama ülevaate saamiseks oli küsimuse vastamiseks valida kuue arvulise vastusevariandi vahel.

Joonis 3: Kui palju peaks Eesti riik põgenike vastu võtma
Vastuste põhjal koostatud sektordiagrammi analüüsides ilmneb, et kuigi hoiak põgenike vastuvõtmise suhtes oli pigem positiivne, võiks vastuvõetavate arv olla siiski üsnagi tagasihoidlik. 71 (24%) vastanut leiavad, et vastuvõetavate põgenike arv ei peaks ületama saja piiri. 73 ehk 25% vastanut on arvamusel, et vastuvõetavate põgenike hulk peaks ületama viiesaja piiri. Küsimuse tulemusi kokku võttes võib väita, et vastanute arvates peaks Eesti vastu võtma maksimaalselt 500 põgenikku. (vt joonis 3)
Pagulaste majutus ja toimetulek Eestis. Kolmandaks pidid vastajad avaldama arvamust, kes peaks vastutama pagulasstaatuse saanud isikute edasise toimetuleku ja majutuse eest Eestis. Valida tuli kolme vastusevariandi seast:

• „Euroopa Liit”
  
• „Eesti riik”
  
• „Kohalik omavalitsus , kuhu pagulane paigutatakse”
  

Suurem osa (200) vastanutest leidsid , et Eestisse vastuvõetud pagulaste majutuse ja toimetuleku eest peaks vastutama Euroopa Liit. 14 vastanut olid arvamusel, et pagulaste majutuse ja toimetuleku eest Eestis peaks vastutama kohalik omavalitsus, kuhu pagulane paigutatakse. Selle variandi ebapopulaarsuse põhjuseks võis olla arvamus, et kohalikel omavalitsustel ei pruugi olla vajalikke ressursse ja võimalusi, mis soodustaksid pagulastel seal uut elu alustada. Variandi („Eesti riik”) kasuks otsustasid 75 vastanut.
Põgenikega kaasnevad potentsiaalsed probleemid Eesti ühiskonnas. Järgmisena taheti teada, millised potentsiaalsed probleemid võivad kaasneda põgenike saabumisega Eestisse. Tegu oli poolavatud küsimusega, kus lisaks viiele etteantud variandile oli võimalus avaldada arvamust kuuenda variandi („Muu”) alla. Etteantud viis varianti olid:

• „Pagulaste haridustase on ebaselge , raske tööd saada”
  
• „Pagulased ei valda eesti keelt”
  
• „ Suurenev kriminaalsus”
  
• „Suurenev terrorismioht”
  
• „Religioossed ja kultuurilised erinevused, raske ühiskonda sulanduda”
  

Enamiku vastanute arvates võib pagulaste suur religioosne ja kultuuriline erinevus saada neile peamiseks takistuseks siinse keskkonnaga kohanemisel ning ühiskonda sulandumisel. Niisugusel arvamusel oli 229 vastajat . 212 inimest olid arvamusel, et pagulased ei oska eesti keelt, mis võib kujuneda peamiseks raskuseks ühiskonda sulandumisel. Peamine väide, mida variandi („Muu”) alla lisati oli, et probleemiks uue olukorraga kohanemisel võib saada eestlaste kritiseeriv ja vaenulik suhtumine, mis võib tekitada konflikte kohalike ja pagulaste vahel. Neli („Muu”) alla kirjutanut leidsid, et pagulaste Eestisse elama paigutamine ühiskonnas uusi probleeme ei tekita. Täpsema ülevaate arvamuste jagunemiset annab joonis 5.

Joonis 5: Põgenike tulekuga kaasnevad probleemid Eesti ühiskonnas.
Isiklik valmisolek võtta vastu ja majutada pagulast või pagulasperet. Viiendaks oli vastajatel vaja märkida, kas nad oleks ka isiklikult valmis võtma ning majutama mõnda pagulast või pagulasperet. Tegu oli kinnise küsimusega, mis koosnes kolmest üldhoiakut avaldavast vastusevariandist. Vastusevariandid olid:

• „Jah, otsin juba sellist võimalust”
  
• „Jah, kuid puuduvad ressursid ”
  
• „Ei”
  

Vastanute arvamus oli peamiselt negatiivne. 68% vastanutest ei oleks nõus võtma ega majutama ühtegi pagulast. Sellist võimalust kaaluksid 30% vastanutest, kuid hetkel puudub neil vajalik võimekus ja ressurss. 2% ehk 7 vastanut otsivad sellist võimalust ja oleksid valmis mõnda pagulasperet isiklikult aitama ning majutama. Arvamuste jagunemist näitab joonis 6.

Joonis 6: Küsitletavate valmisolek võtta vastu ning majutada mõnd pagulast või pagulasperet.
Pagulased Hiiumaale. Kuuendana taheti teada küsitlevate arvamust, kas ka Hiiumaa omavalitsused peaksid vastu võtma ja pakkuma abi Eestis pagulasstaatuse saanud isikutele. Küsimus koosnes kahest vastusevariandist. Oma valikut oli võimalik põhjendada järgmisele küsimusele vastamisel. Vastusevariandid olid:

• „Jah”
  
• „Ei”
  

Küsimusele vastustest üldist hoiakut välja ei selgunud. 144 inimest 289-st leidsid, et Hiiumaa omavalitsused peaksid võtma vastu Eestis pagulasstaatuse saanud isikuid. Ideed ei soosinud 145 küsimusele vastanut. Valitud vastusevariandi põhjendamiseks koostatud lisaküsimust analüüsides kujunesid pagulaste vastu peamiselt kaks argumenti. Esmalt arvati, et Hiiumaal ei oleks piisavalt töötamisvõimalusi ega kohti kuhu pagulasi paigutada. Teiseks leiti, et pagulaste tulek suurendab kuritegevuse kasvu saarel. Osa vastanuid arvas siiski, et kuna üha enam noori lahkub Hiiumaalt, on tööealise rahva hulk vähenemas ning tööjõu puudus saarel suurenemas.
Naabrist pagulane. Viimasena taheti küsitlevatelt teada, kuidas suhtuksid nad sellese, kui nende naaberkorterisse või -majja koliks pagulaste perekond. Tegu oli kinnise küsimusega, mis koosnes neljast vastusevariandist:

• „Poleks midagi selle vastu”
  
• „Pigem ei meeldiks”
  
• „Oleksin kategooriliselt selle vastu”
  
• „Meeldiks”
  

Joonis 7: Naabrist pagulane
Peamiselt kujunes välja kaks suuremat hoiakut. 141 vastanut selles suurt probleemi ei näinud ning oleksid uue naabri suhtes pigem positiivselt meelestatud. 82-le vastanule niisugune idee ei meeldiks ning 55 inimest oleksid kategooriliselt selle vastu. Täpsema ülevaate vastuste jagunemisest annab joonis 7.

2.2 Analüüs

Töö eesmärgiks oli välja selgitada Hiiumaa elanikkonna üldised hoiakud põgenike suhtes. Tulemuste saamiseks viidi läbi internetipõhine ankeetküsitluse, mis koosnes üheksast küsimusest. Eesti elanike hoiakuid käsitlevad uuringud valitud valdkonnas on leidnud, et inimesed pooldavad pigem konservatiivset varjupaigapoliitikat. Käesoleva uurimistöö käigus selgus, et Hiiumaa elanikkonna hoiakud Eesti riigi pagulaspoliitika suhtes on siiski pigem positiivsed – üle 41% vastanutest suhtusid põgenike vastuvõtmisse pigem positiivselt. Enne töö alustamist püstitatud peamine hüpotees : Hiiumaa elanike hoiakud põgenike Eestisse tulemise suhtes on pigem positiivsed, pidas seega paika. Lisaks oli ka hulk vastajaid, kes ei osanud antud küsimuses seisukohta võtta. Pagulaspoliitika osas neutraalse vastusevariandi („Pole kindlat arvamust, ei oska otsustada“) valimine võis olla põhjustatud segadusest põgenikke puudutavate terminite ümber. Pagulasi mittesoosivaid hoiakuid võis põhjustada asjaolu, et rahvusvahelist kaitset taotlevad inimesed on sagedamini pärit just kolmanda maailma riikidest, mille rahvad on eestlastest oluliselt erinevad nii rassi kui ka oma kultuuri poolest.
Teise hüpoteesi analüüsimisel on katsetatud teooriat, millest lähtuvalt võib kõrgem haridustase tõsta inimeste tolerantsust põgenike suhtes. Hüpotees: Põgenike suhtes on kõige sallivamad just kõrgharidusega inimesed, pidas paika. Tulemuste analüüsimisel selgus, et vastajad, kes toetasid üldiselt põgenike vastuvõtmist, kippusid omama ka kõrgemat haridustaset.
Paika pidas ka kolmas püstitatud hüpotees: Kuigi hoiakud põgenike vastuvõtmise suhtes on pigem positiivsed, võib nende tulekuga tekkida mitmeid uusi probleeme Eesti ühiskonnas. Nii arvasid tervelt 285 vastanut. Sellise arvamuse põhjuseks võis olla samuti olukord, mil põgenikud on pärit peamiselt kolmanda maailma riikidest ning oluliselt erinevast kultuuriruumist.

Kokkuvõte

Töö eesmärgiks oli selgitada välja Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes. Hoiakute uurimist peeti oluliseks, kuna põgenikud Aafrikast erinevad enamasti teistest immigrantidest rände põhjuste, päritolu, kultuurilise tausta ja õigusliku seisundi poolest. Kuigi Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute arv ei ole senini olnud väga suur, siis arvestades maailmas valitsevat olukorda ja Euroopa Liidu ühtset varjupaigapoliitikat, tuleb Eestil olla valmis senisest suurema arvu pagulaste vastuvõtmiseks ja nende toetamiseks.
Töö teoreetilise osa moodustasid: ülevaade rahvaste rännete ajaloost ning põhjustest, ülevaade põgenikke ning pagulasi puudutavatest õigusaktidest ning põgenikekriisist Euroopas.
Töö praktilise osa koostamiseks viidi läbi internetipõhine uuring. Töö kirjutamisel kasutati 289 inimese vastustest koostatud andmebaasi. Tulemuste analüüsile tuginedes saab kinnitada, et enne uurimistöö alustamist püstitatud hüpoteesid pidasid paika ning seatud eesmärk sai täidetud.
Kuna töös ei olnud andmetele tuginedes võimalik välja tuua, miks inimesed on põgenike suhtes just sellisel arvamusel, siis vajaks valdkond kindlasti edasist uurimist. Seejuures võiks pöörata tähelepanu ka sellele, kuidas inimesed ise põhjendavad oma arvamust. Samuti võiks olla üheks huvipakkuvaks küsimuseks, kuidas jagunevad eestimaalaste hoiakud erinevatest riikidest pärit varjupaigataotlejate vahel.

Kirjandus

Eesti Vabariigi immigratsiooniseadus; https://www.riigiteataja.ee/akt/28340 . Vaadatud 05.01.2016.
Esimesed sõjapõgenikud jõudsid Eestisse 2016; http://uudised.err.ee/v/26b8423a-90d0-44d4-ad6a-ed194d868026 . Vaadatud 02.04.2016.
Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon 2012; http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012E/TXT . Vaadatud 02.01.2016.
Euroopa Ühenduse liikmesriigile esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise konventsioon - Dublini konventsioon; https://www.riigiteataja.ee/akt/812869 . Vaadatud 06.01.2016.
Inimkonna Rändeatlas 2008. Toim. Aime Kons. Originaal teose toim. Russell King. Tallinn: Kirjastus Ilo.
IOM = Internationalˇfor Migration ; http://www.iom.ee/ . Vaadatud 04.01.2016.
Kvantitatiivse uurimistöö põhimõtted; https://goo.gl/KMKsU4 . Vaadatud 10.03.2016.
Lukosiunaite, Aiste Andreja 2014. UNHCR oma ajaloost ning tegevusest Eestis ja maailmas; http://humanrights.ee/2014/02/unhcr-oma-ajaloost-ning-tegevusest-eestis-ja-maailmas/ . Vaadatud 04.01.2016.
Makedoonia karmistab Süüria ja Iraagi põgenike vastuvõtmise tingimusi 2016; http://goo.gl/fsVJRa . Vaadatud 09.03.2016.
Migratsioon; http://www.maailmakool.ee/migratsioon/ . Vaadatud 14.11.2015.
Männi, Marian 2015. Euroopa riigid otsustasid ära, mitu pagulast igaüks võtab, ÜRO aitab neid nüüd valida; http://www.postimees.ee/3269219/euroopa-riigid-otsustasid-ara-mitu-pagulast-igauks-votab-uro-aitab-neid-nuud-valida . Vaadatud 05.01.2016.
Pagulasseisundi konventsioon; https://www.riigiteataja.ee/akt/78623 . Vaadatud 06.01.2016.
Pagulasteema: küsimused-vastused 2016; https://valitsus.ee/et/pagulased-kkk#staatus . Vaadatud 05.04.2016.
Sloveenia politsei: migrantide voogu piiratakse 580-le päevas 2016; http://uudised.err.ee/v/4ba78d73-e043-4cc0-8779-c50d1863d8c7 . Vaadatud 28.02.2016.
UNHCR Global Trends 2014 2015; http://www.unhcr.org/556725e69.html . Vaadatud 20.12.2015.
UNHCR Mid-Year Trends 2015 2015; http://unhcr.org/56701b969.html . Vaadatud 01.01.2016.
Valitsus kujundas seisukoha: Eesti pole nõus kvoodi alusel põgenikke vastu võtma 2015; http://uudised.err.ee/v/eesti/32d548b2-e7e4-4b2f-9b56-ef8ca03d712d . Vaadatud 07.01.2016.

Lisad

Lisa 1. Internetipõhine ankeetküsitlus

Tere! Olen Jonathan Simson Kärdla Ühisgümnaasiumi 11.b klassist . Teen uurimistööd teemal „Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes.” Oleksin tänulik , kui leiaksite aega ja vastata minu küsimustikule. Küsimustik on anonüümne .
1. Teie sugu?

• Mees
  
• Naine
  

2. Teie vanus
____
3. Teie haridustase?

• Algharidus
  
• Põhiharidus
  
• Keskharidus
  
• Kõrgharidus
  

4. Kuidas suhtute Eesti Vabariigi Valitsuse otsusesse võtta vastu põgenikke?

• Positiivselt
  
• Pole kindlat arvamust
  
• Negatiivselt
  

5. Põhjendage oma valikut küsimuses nr 4.
.................................................................................................................................
6. Kui palju peaks Teie arvates Eesti riik põgenikke vastu võtma?

• 0
  
• 1 - 100
  
• 100 – 500
  
• 500 – 1000
  
• 1000 – 2000
  
• Rohkem kui 2000
  

7. Kes peaks Teie arvates vastutama pagulaste majutuse ja toimetuleku eest Eestis?

• Euroopa Liit
  
• Eesti riik
  
• Kohalik omavalitsus, kuhu pagulane paigutatakse
  

8. Mida Teie arvate , millised on peamised pagulastega kaasnevad probleemid meie ühiskonnas?

• Pagulaste haridustase on ebaselge, raske tööd saada
  
• Pagulased ei valda eesti keelt
  
• Suurenev kriminaalsus
  
• Suurenev terrorismi oht
  
• Religioossed ja kultuurilised erinevused, raske ühiskonda sulanduda
  
• Muu: ........................
  

9. Kas oleksite võimalusel nõus isiklikult vastu võtma ja majutama mõnd pagulast?

• Jah, otsin juba sellist võimalust
  
• Jah, kuid puuduvad ressursid
  
• Ei
  

10. Kas Hiiumaa omavalitsused võiks vastu võtta Eesti pagulasstaatuse saanud isikuid?

• Jah
  
• Ei
  

11. Põhjendage oma valikut küsimuses nr 10.
.................................................................................................................................
12. Kuidas suhtuksite sellesse, kui teie naaberkorterisse või -majja koliks pagulaste perekond?

• Meeldiks
  
• Poleks midagi selle vastu
  
• Pigem ei meeldiks
  
• Oleksin kategooriliselt selle vastu
  

Tänan , et leidsite aega vastata.