50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kizzu15
Õppematerjali autor
Kevadel arvestus: essee – vastus kolmele küsimusele vähemalt üks A4. Kasutatavad materjalid: Loengute materjalid EV PS Kohtute seadus Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Prokuratuuriseadus Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele.
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Lisaks on kohtutel oluline osa
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Lisaks on kohtutel oluline osa
menetlusosalistele ka paljudel sellistel juhtudel kui õiguskaitseasutuse toimingud ei toimu avalikult. Informeerituse printsiip leiab oma väljenduse mitmetes põhiseaduse normides ning konkreetsetes menetlusnormides: a) põhiseaduse § 21 nõuab, et igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus, b) süüdistataval ning kohtualusel on õigus teada, milles teda süüdistatakse (Kriminaalmenetluse koodeksi § 35' lg 2 ja 3) , c) kohtueelse uurimise lõpul on süüdistataval õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega s.t. teada saada süüdistuse tõendid (KMK § 35' lg 2), jne. 8) Kaitseõiguse printsiip – Kaitse õiguse printsiip tähendab seda, et isikul, kelle vastu on esitatud süüdistus või hagi peab olema õigus ennast selle vastu kaitsta kas ise või kaitsja (esindaja) abil. Ka
õiguskaitseasutuse toimingud ei toimu avalikult. Informeerituse printsiip leiab oma väljenduse mitmetes põhiseaduse normides ning konkreetsetes menetlusnormides: a) põhiseaduse § 21 nõuab, et igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus, b) süüdistataval ning kohtualusel on õigus teada, milles teda süüdistatakse (Kriminaalmenetluse koodeksi § 35' lg 2 ja 3) , c) kohtueelse uurimise lõpul on süüdistataval õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega s.t. teada saada süüdistuse tõendid (KMK § 35' lg 2), jne. 8) Kaitseõiguse printsiip Kaitse õiguse printsiip tähendab seda, et isikul, kelle vastu on esitatud süüdistus või hagi peab olema õigus ennast selle vastu kaitsta kas ise või kaitsja (esindaja) abil
Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium Õigusnormide eesmärk oli korra tagamine ühiskonnas. 3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4
Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium Õigusnormide eesmärk oli korra tagamine ühiskonnas. 3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4
Õiguskatisesüsteem peab reageerima olukorrale alati õigusnormide kohaselt ning mitte tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadusest lähtudes. Vrd. Teatud juhtudel on mõnele isikule tagatud teatud privileegid või eristaatus – nt diplomaadid, õiguskantsler, riigikoguliikmed. Poolte võrdsuse printsiip Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikud vaidluses. Kohus on sõltumatu ja neutraalne. Pooltel on võrdne õigus esitada kohtu ees oma väiteid ja tõendeid – nn “ärakuulamisõigus”. Informeerituse printsiip PS § 21 lg 1 „Igaühelt, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmisest.“ Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest. Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele. Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel. Teada õigust vaidlustada kinnipidamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid