UNI JA UNEHÄIRED TAPAGÜMNAASIUMI ÕPETAJATE SEAS (0)

Tapa Gümnaasium
Valdur Kübarsepp
UNI JA UNEHÄIRED TAPAGÜMNAASIUMI ÕPETAJATE SEAS
Uurimistöö
Juhendaja : Mailis Sults
Tapa 2015
ANNOTATSIOON
Tapa Gümnaasium
Klass: 11
Töö pealkiri: Uni ja unehäired Tapa Gümnaasiumi õpetajate seas
Valdkond : Psühholoogia
Kaitsmise aeg:
Lehekülgede arv: 26
Refereering
Uurimustöö räägib unest, unetusest, erinevatest unehäiretest ja nende sümptomitest ning mida teha selleks, et unehäireid vältida. Tööd tehes küsitlesin ka Tapa Gümnaasiumi õpetajaid, et välja uurida, milliseid unehäireid Tapa Gümnaasiumi õpetajatel esineb ning kuidas nad nendega toime tulevad. Lähteallikana kasutasin enamjaolt erinevaid uneraamatuid, mis olid minule kätte saadavad . Uurimustöö järelduseks sain, et suurel osal Tapa Gümnaasiumi õpetajatest esineb erinevaid unehäireid, kuid samas tullakse nendega toime.
Võtmesõnad: unetus , unehäired
Autor: Valdur Kübarsepp Allkiri
Juhendaja: Mailis Sults Allkiri
Säilitamise koht: Tapa Gümnaasium
ANNOTATION
Tapa Gümnaasium
Class : 11
Title: Sleep disorders among the teachers of Tapa Gümnaasium
Field of study : Psychology
Allowed to defend:
Number of pages: 26
Abstract
This research talks about insomnia and sleep disorders among the teachers of Tapa Gümnaasium. Purpose of this research is to survey the different causes for insomnia and sleeplessness. I also give an overview of how to avoid insomnia. To find out whether insomia is a probleem among the teachers and how it is preventedand, I prepared a questionnaire and administered it among the teachers of Tapa Gümnasium. Books available to me were the main source of this work. The outcome of the research was that many teachers in Tapa Gümnaasium have problems with sleeplessness, but it doesn´t cause them serious harm .
Keywords: Insomnia, sleep disorders, sleeplessness
Author : Valdur Kübarsepp Signature
Supervisor: Mailis Sults Signature
Deposited: Tapa Gymnasium
SISUKORD
2.1. NREM uni 8
2.1.1. Esimene staadium 8
2.1.2. Teine staadium 8
2.1.3. Kolmas ja neljas staadium ehk sügav uni 8
2.2. REM uni 9
3.1. Ajutine unetus 10
3.2. Krooniline unetus 10
3.3. Haigused, mis põhjustavad unetust 10
4.1. Uneseisundi väärtaju 12
4.2. Idiopaatiline unetus 12
4.3. Ebaadekvaatsest unehügieenist põhjustatud unetus 12
4.4. Alkoholist sõltuv unehäire 12
4.5. Liigunisus 13
4.6. Narkolepsia 13
5.1. Vanema inimese uni ja unehäired 14
5.2. Noore uni 14
5.3. Lapse uni 15
5.4. Uni ja kehaasend 15
6.1. Unehügieeni reeglid 16
6.2. Lisasoovitused unetuse vastu võitlemiseks 16

SISSEJUHATUS

Valisin uurimistöö teemaks „Uni ja unehäired Tapa Gümnaasiumi õpetajate seas“. Teen uurimustöö sellel teemal, kuna on soov teada saada kas ja kui paljudel õpetajatel Tapa Gümnaasiumis esineb unehäireid ja mida nad teevad, et neid vältida. Töö tegemisel kasutan populaarteaduslikke raamatuid, mis on minule kätte saadavad. Töö esimeses pooles uurisin, mis on uni ja mis on unetus ning erinevaid unehäireid ja nende sümptomeid. Töö teine osa oli praktiline, uurisin välja milliseid unehäireid Tapa Gümnaasiumi õpetajatel esineb ning milliseid võtteid nad kasutavad, et uneprobleemidega toime tulla. Samuti uurisin, kui kaua magab õpetaja keskmiselt igal ööl ja kuidas ta hindab oma unekvaliteeti.

1. MIS ON UNI

Tavaline inimene magab ligi kolmandiku oma elust ning siiani ei ole päris selge, mis on une otstarve, kuid selge on see, et ilma selleta inimorganism hakkama ei saa. Mitmed inimesed arvavad , et magamine on passiivne protsess, kuid tegelikkuses see nii pole. Me uinume kuna peaaju laubapiirkond aktiviseerub. See võimaldab kehal ja ka ülejäänud ajul puhata , nimelt väheneb ajju närviimpulsse juhtivate hormoonide hulk. (Uni ja unetus, 2001)
Teadlased on kirjutanud, et uni tekkis siis kui elu veest maismaale siirdus. Eluks vajalik uni lõi uusi võimalusi kohaneda ja areneda uues keskkonnas. See selgitab ka fakti, et uude keskkonda sattuv inimene peab ennast korralikult välja puhkama . ( Veldi & Paavle, 2012).
Magamise otstarbe kohta on veel mitmeid teooriaid, mõningad uurijad arvavad, et magamine on organismi arengu käigus välja kujunenud vajadus, sest une ajal säästab inimene energiat ning ei vaja toitu. Füsioloogide arvates on uni oluline selleks, et keha saaks toota kasvuhormoone, mille abil organism taastub ja kasvab. (Uni ja unetus, 2001)

2. UNE PERIOODID

Uneperioodid jagunevad kaheks, rahulikuks uneks ehk NREM uneks ja aktiivsemaks uneks ehk REM uneks. Need kaks uneperioodi jagunevad veel omakorda viieks staadiumiks, mis moodustavad ühe tervikliku unetsükli.

2.1. NREM uni

Rahulik uni ehk NREM uni koosneb neljast faasist. Kaks esimest on pindmise une staadiumid. Ülejäänud kaks on aga sügava une staadiumid, millele käigus aju ja lihastoonuse aktiivsus raugeb täielikult. (Veldi & Paavle, 2012)

2.1.1. Esimene staadium

Une esimene staadium on ülemineku faas ärkvelolekust uneseisundisse ja moodustab 5% kogu uneajast. NREM une esimene staadium kestab keskmiselt 1-7 minutit. Pindmise une tekkides silmaliigutuste aktiivsus väheneb märgatavalt, kuid aeglane liikuvus jääb alles. (Veldi, 2009)

2.1.2. Teine staadium

Teises unestaadiumis ei reageeri inimorganism enam nõrgematele välisärritajatele. Teises faasis veedab inimene umbes poole kogu uneajast, unerohtude tarbimine mõjutab just eelkõige just teist une faasi. (Veldi & Paavle, 2012)

2.1.3. Kolmas ja neljas staadium ehk sügav uni

Keskmiselt 15-20 minutit kestvale pindmisele unele järgneb sügav uni. Esmalt lühiaegselt kolmas unestaadium, mis on sujuv üleminek neljandale unestaadiumile, mille keskel magame kõige sügavamini. Sügav uni moodustab öö jooksul täiskasvanud inimesel keskmiselt 20% uneajast ning selle une ajal taastub ja puhkab kogu organism. Neljandat unestaadiumit iseloomustab kasvu hormooni kõrge kontsentratsioon, mis aitab kudesid uuendada . Sügava une puudusel langeb ka kasvuhormooni tase. Kui regulaarse uneajaga inimene mingil põhjusel ühel ööl magada ei saa, siis järgmisel ööl on sügava une protsent märgatavalt suurem kui tavaliselt. See tähendab, et organism taastab esmalt sügava une vajaduse – see fakt kinnitab sügava une tähtsust. (Veldi & Paavle, 2012)

2.2. REM uni

Kiirete silmaliigutustega une ehk unenägude une periood – REM uni ehk aktiivne uni – on täiesti eriline. Sellel une perioodil on aju aktiivsus sarnane ärkvelolekuga või esimese staadiumi unega, REM uni moodustab täiskasvanud inimesel kuni 20% uneajast ja esineb ülekaalukalt hommikupoole ööd . Unenägude une ajal hakkavad silmad suletud laugude all kiiresti liikuma. Sellest tuleneb ka ingliskeelne nimi rapid eye movement ehk REM-uni. Sellel uneperioodil on lihastoonus madal nagu ka sügava une ajal. (Veldi & Paavle, 2012)
Peatükis selgus, et uneperioodid jagunevad kaheks REM ja NREM uneks, mis jagunevad veel omakorda viieks erinevaks faasiks, neist kõige tähtsam on NREM perioodil esinev sügav uni, mille ajal organism kasvab ja taastub. REM uneperiood on aga täiesti eriline, see on sarnane esimese staadiumi unega, kuid samal ajal on lihastoonus väga madal, nagu ka sügava une ajal.

3. MIS ON UNETUS

Unetus on nii ajaliselt kui kvaliteedilt mitterahuldav uni, mille tulemuseks on häiritud või pärsitud päevane toimetulek. Põhikaebused on uinumisraskus, korduvad ärkamised uneajal, uinumisraskus öise ärkamise järel ning spontaanselt liiga varane ärkamine hommikul (Veldi, 2009)

3.1. Ajutine unetus

Ajutine unetus võib kesta mõned päevad ja seda esineb harilikult täiesti tervetel inimestel, kes parasjagu elavad läbi mingit stressi perioodi. Ajutine unetus võib olla ka märguandeks peatselt algavast somaatilisest või psüühilisest haigusest ja käia kaasas ravimite tarvitamisega. Arsti poole peaks pöörduma inimene, kes on magamisega hädas olnud rohkem kui kolm nädalat, siis võib tegu olla kroonilise unetusega. (Uni ja unetus, 2001)

3.2. Krooniline unetus

Kroonilist unetust võib põhjustada unehügieeni reeglite eiramine , narkootikumid, uneprotsessi rikkumine ja õpitud unetus. Viimase neist on väga levinud, mille puhul on tegu omandatud käitumisprobleemiga. Teades, et hädasti on vaja magama jääda, üritab inimene uinuda, kuid see takistab uinumist ning vallandab rahutuks tegevad mõtted. Tulemuseks on halb enesetunne ja unehäired tulevikus. (samas)

3.3. Haigused, mis põhjustavad unetust

Unetus on tavaliselt somaatiliste haiguste teisene sümptom – algpõhjuseks on kas füüsiline valu või ebamugavustunne. Näiteks reumahaigetel pole probleemi uinumisega, vaid une katkemisega, see tõttu on nad vähem aega sügava une staadiumis . Und häirivad ka erinevad hingamisteede haigused, südamepuudulikus ning mao ja seedetrakti haigused, samuti ka neuroliigilised haigused näiteks epilepsia , insult ja mäluhäired. (samas)
Peaaegu kõik psüühilisi haiguseid põdevad inimesed kurdavad halva unekvaliteedi pärast. Varahommikune ärkamine seondub depressiooniga, raskused uinumisel on aga tingitud kõrgenenud ärevusest. Kõige probleemsem psüühiline haigus on depressioon , mille kannatajatel on uni katkendlik, ärgatakse mitmeid kordi öö jooksul üles ning uuesti uinumine on raske. (Uni ja unetus, 2001)
Unetus on mitterahuldav uni ning see võib olla perioodiline kui ka krooniline. Perioodilist unetust võib põhjustada stressirohke eluperiood, kui ka erinevad ravimid . Kroonilist unetust võib põhjustada unehügieeni reeglite eiramine, uneprotsessi rikkumine ning narkootikumide tarvitamine.

4. SAGEDASEMAD UNEHÄIRED

4.1. Uneseisundi väärtaju

Tuntud ka nimega pseudounetusena. Häiret esineb 5%-l unetuse patsientidest. Sellel puhul on unetus esinenud umbes kuu aega ning on tekkinud hüpohondrilisest suhtumisest unetusse. Sellele häirele on iseloomulik unetuse kaebamine või unisuse esinemine ilma objektiivse unehäireta ja meditsiinilise või psühhiaatrilise häireta, mis võiks põhjustada unetust. ( Veli & Paavle, 2012)

4.2. Idiopaatiline unetus

Idiopaatiline unetus ehk eluaegne unetus on tingitud ebanormaalsest neuroloogilisest kontrollist une-ärkamissüsteemi üle imikueas . Seda häiret iseloomustab võimetus saavutada adekvaatset und. (samas)

4.3. Ebaadekvaatsest unehügieenist põhjustatud unetus

Ebaadekvaatsest unehügieenist põhjustatud unetus on tuntud uneaja eiramisest põhjustatud unetus, mis esineb vähemalt ühe kuu vältel, sellele on iseloomulik päevane unisus . Uneaja eiramine seisneb varieeruvas uinumise ja ärkamise ajas, ning päevastes uinakutes. Unehügieeni eiramine on ka hilisõhtune kohvi, alkoholi ja tubaka tarvitamine. (samas)

4.4. Alkoholist sõltuv unehäire

Alkoholist sõltuv unehäire on tingitud selle tarvitamisest enne magama minekut. Sellele on omane kiire uinumine õhtuse tarvitamise järel ja liigvarajane ärkamine nelja- viie vahel hommikul. Seda unehäiret esineb sageli pärast 40. eluaastat . Alkohol mõjutab une kvaliteeti kui kvantiteeti. (samas)
Suur osa uneprobleemide käes kannatavaid inimesi tarvitab alkoholi, pidades seda efektiivseks ravimiks, kuna see aitab kiiremini uinuda. Tegelikkuses liigne alkoholi tarvitamine pole unekvaliteedile hea, kuna alkohol rikub normaalse unetsükli tõstes esimese unestaadiumi osakaalu ja vähendades kolmanda ja neljanda unestaadiumi osakaalu. Igaõhtune alkoholi tarvitamine võib tekitada sõltuvust. (Medscape Family Medicine , 2005)

4.5. Liigunisus

Hüpersomnia ehk liigunisuse puhul on öine uni pikk ning kestab kümme või enam tundi, millele lisaks vajab inimene ka päevaseid uinakuid. Sageli võib liigunisus olla mõne teise häire, näiteks uneapnoe väljendus . Meie laiuskraadil võib liigunisust esineda ka talvisel ajal, sellega kaasneb magusa isu ja üldine tahtetus. Sellisel juhul on abi valgusravist. (Veldi & Paavle)

4.6. Narkolepsia

Narkolepsia ehk unehalvatus on krooniline unehäire, mille all kannatavad inimesed tunnevad vastupandamatut vajadust uinuda. Need unehood võivad tekkida igal ajal. 70% narkolepsia all kannatavatest inimestest esinevad ootamatud lihastoonuse lõtvumise hood. Sageli vallanduvad need positiivsete emotsioonide korral. Sümptomid kujunevad välja harilikult noores eas. (samas)
Sagedasemad unehäired on liigunisus, alkoholist sõltuv unehäire ning ebaadekvaatsest unehügieenist põhjustatud unetus. Viimane neist on tuntud kui uneaja eiramisest põhjustatud unetus, mis seisneb muutuvas uinumise ja ärkamise ajas. Alkoholist sõltuv unehäire on tingitud alkoholi tarbimisest vahetult enne magama minekut, millele on omane kiire uinumine õhtul ja liigvarajane ärkamine hommikul. Häire esineb sageli üle 40 aastastel inimestel. Liigunisuse puhul magab inimene kümme või enam tundi, kuid päeval tunneb siiski vajadust tukastada. Liigunisus võib olla mõne muu unehäire sümptom.

5. UNI ERI ELUPERIOODIDEL

Nii nagu muutub inimese keha imikust vanurini, muutuvad ka une proportsioonid. Kõik inimesed oma elu jooksul arenevad, stabiliseeruvad ning seejärel taandarenevad, nii juhtub ka und tagavate mehhanismidega, mis toob kaasa uneaja kahanemise vanemas eas, pindmise une osakaal suureneb ja moodustab väga suure osa kogu uneajast. (Veldi & Paavle, 2012)

5.1. Vanema inimese uni ja unehäired

Vanemas eas väheneb sügava une osa ning esinevad korduvad pikema- ja lühemaajalised ärkamised. Eaga kaasnevad unehäired põhjustavad palju sotsiaalseid probleeme näiteks võivad halveneda suhted perekonnaga. Uuringud on näidanud et kehalise aktiivsuse suurendamine parandab une kvaliteeti. (samas)
Kõige suurem risk unehäirete tekkeks on krooniline selja- või kaelavalu käes kannatajail, sest neil on voodis raske õiget asendit leida ja nad ärkavad valu tõttu sageli üles. Suurteks probleemideks on veel öised jalakrambid, rahutute jalgade sündroom ja Parkinsoni tõbi. (samas)
Öiseid jalakrampe esineb ligi 16% tervetest inimestest, sagedamini vanemas eas. Krambid kaasnevad ärkamisega, jalakrampe soodustavad näiteks Parkinsoni tõbi ja artriit. (samas)
Parkinsoni tõve korral kaebavad inimesed sageli unetust, üle 60 aastaste inimeste seas on selle haiguse põdejaid rohkem kui 20% unetus tuleneb tõve ravist , iseloomulik on uinumisraskus ja korduvad ärkamised. (samas)

5.2. Noore uni

Paljud uuringud on näidanud, et noore inimese uni on otseses seoses tema elustiiliga. Noore inimese une halb kvaliteet on seotud uinumisraskustega. Uinumisraskusi võib põhjustada müra, või pingeline koolielu. Une kvaliteet on seotud ka öösel ülesärkamise järel söömisega ja unumisega pärast liigvarast ärkamist. (samas)
Uinumisraskusi võib põhjustada ka nutiseadmete kasutamine hilja õhtul, kuna nutiseadmete hele valgus pärsib melatoniini tootmist. (Technologyguide, 2012)

5.3. Lapse uni

5.-10. eluaasta vahel on ülekaalus REM – uni. Unele tuleb laste seisukohast erilist tähelepanu pöörata, kuna puhanud laps on vastuvõtlikum välise stimulatsiooni suhtes. (Veldi & Paavle, 2012)
Lapseea sagedasemad unehäired on unelämbus, uneskõndimine, uneterror ja luupainaja, mis esineb koguni 50% 3. - 6. aastastel lastel. Seda soodustavad mitmesugused läbielamised. Hirmuunenäoatakki iseloomustavad hirmusündmustega lõppevale pikale unenäole järgnev äkk-ärkamine, mis jääb painama . (samas)
Lapseea unetus on seotud ka piirangute kehtestamata jätmisega, häire on tingitud lapse valel ajal magama panemisest, olukorda soosivad lapse vajadused: laps küsib süüa, juua, pissile jne. Seda kõike selleks et magama jäämist edasi lükata. Iseloomulik on magama jäämise raskus mis esineb sageli kolmandal eluaastal. (samas)

5.4. Uni ja kehaasend

Inimene saavutab täisväärtusliku une ainult horisontaalses asendis magades erinevalt mõnest loomariigi isendist. Öö jooksul keha asendi vahetamine on igati loomulik, see seondub tavaliselt unestaadiumite muutustega, seetõttu tuleks tähelepanu pöörata sobivale voodile , mis mõjutab uneaegset keha asendit. Aastaid ühes voodis magades vajub madrats lohku või kaob vedrude ümbert polsterdus. Korraliku une jaoks on vajalik ka korralik voodi, siis ei ole vahet, kas uinute kõhuli, selili , külili või tõmbate ennast kerra nagu kass . (samas)
Erinevates vanustes muutuvad ka uneproportsioonid. Erinevas vanuses on ka inimestel erinevad unehäired. Kui lapseeas on sagedasemad unehäired unelämbus, uneskõndimine ja uneterror siis vanemas eas on sagedasemad unehäired öised jalakrambid, rahutute jalgade sündroom ja parkinsoni tõbi.

6. ABIKS UNETULE

• Tee kindlaks oma organismi magamisrütm, heida igal õhtul magama ühel ja samal ajal, samuti ka tõuse. Sellest korrast pea kinni ka nädalavahetustel. (Veldi & Paavle, 2012)
  
• Voodi on mõeldud magamiseks. Sinna pole vaja kaasa võtta tööprobleeme, televiisorit ega telefoni.
  
• Magamistoa ideaaltemperatuur on 16-18 kraadi.
  
• Kui oled sunnitud magama valges toas, muretse endale paar magamisprille.
  
• Järgi unehügieeni reegleid. (samas)
  

6.1. Unehügieeni reeglid

Tingimused, mis soodustavad normaalse une kujunemist, on koondatud unehügieeni alla. Unehügieenist kinni pidamine on eriti olnuline psühhofüsioloogilise unetuse korral. (Veldi, 2009)

• Ära veeda liiga kaua aega voodis. Kui oled ärganud siis, tule voodist välja. Mine voodisse alles siis kui oled valmis magama jääma .
  
• Ära püüa vägisi magama jääda. Mida rohkem püüad, seda rohkem ärkveloleku seisund selgineb ja võimalus uinuda väheneb.
  
• Vii kell ära magamistoast. Nii kella tiksumine kui ka digitaalse kella helendav pind takistavad und.
  
• Väldi kehalist aktiivsust hilja õhtul. Harjutusi ei tohiks teha vähemalt kaks tundi enne voodisse minemist.
  
• Väldi kohvi, alkoholi ja suitsetamist enne voodisse minekut.
  
• Ära söö raskesti seeditavat toitu enne voodisse minekut.
  
• Ära joo enne voodisse minekut.
  
• Mine magama ja ärka regulaarselt samal ajal.
  
• Ära maga päeval.
  
• Veendu, et magamiskeskkond on võimalikult mugav (temperatuur, valgus, müra). (samas)
  

6.2. Lisasoovitused unetuse vastu võitlemiseks

Jalutamine, sportimine ja värskes õhus viibimine peaks kuuluma igapäevaste tegevuste hulka, kuna need tegevused aitavad stressi maandada, samuti ka naermine . (Veldi, 2009)
Me magame 1/3 oma elust, magamistoas olemise aeg moodustab lõviosa kodus viibimise ajast. Sellest lähtuvalt peaksime magamistuppa rohkem investeerima. Magamistoa asukohaks tuleks valida kõige müravaiksem ruum. Suurt tähelepanu peaks pöörama siseviimistlusele, voodile, padjale ning tekile . (samas)
Kergemate unehäirete korral võib abi saada ka uinumist soodustavatest ravimtaimeteedest näiteks humalatee, melissitee, raudrohutee ja piparmünditee. Hästi mõjuvad ka ravimtaimede jala- või koguni kehavannid. Väga hästi mõjuvad vannisoolad, lavendli vann kui ka kuuseokka ekstrakti vannid . (samas)
Selleks, et unehäiretega toime tulla oleks mõistlik järgida unehügieeni reegleid. Aeg-ajalt peaks tegelema spordiga. Erilist tähelepanu peaks pöörama magamistoa sisustusele ning asukohale.

7. UNI JA UNEHÄIRED TAPAGÜMNAASIUMI ÕPETAJATE SEAS

2015. aasta jaanuaris viidi läbi küsitlus Tapa Gümnaasiumi õpetajate seas, et välja selgitada kui paljudel õpetajatel esineb unehäireid, milliste unehäiretega on tegu ning milliseid võtteid kasutatakse, et unehäiretega toime tulla. Samuti uuriti kuidas õpetajad hindavad oma unekvaliteeti ja kui kaua magatakse keskmiselt igal ööl. Küsitluses oli kokku üheksa küsimust, neist kaks olid valikvastustega . Laiali jaotati kokku 35 küsitlust millest tagasi jõudis tagasi vaid 21 tükki. Uurimuses osales õpetajaid vanuses 33 – 64 eluaastat. Küsitluse analüüsis ei pööranud tähelepanu vastanu soole, kuna küsitluses osales vaid üks meessoost õpetaja.
Joonis 7.1 Õpetajate une kestvus tundides
Täiskasvanud inimese unevajadus on keskmiselt 7 – 8 tundi, vanemas eas inimesele 5 – 8 tundi. Joonis 7.1 järgi saab võrrelda kui palju erineb õpetaja unevajadus tegelikust uneajast. On näha, et õpetaja une kestvus ei erine üldjoontes tegeliku une vajadusest. Tapa Gümnaasiumi õpetajate keskmine uneaeg on ligikaudu 7 tundi ööpäevas ja mediaan samuti 7 tundi. (Joonis 7.1)
Joonis 7.2 Kas Te heidate magama ja ärkate harilikult kindlal kellaajal , ka nädalavahetustel?
Unekvaliteedi tagamiseks on väga oluline minna magama ja ärgata kindlal kella ajal, sest kui keha harjub ära kindla une ajaga on lihtsam ärgata, samuti aitab see vältida unehäirete tekkimist. Diagrammi vaadates selgub , et rohkem kui pooled küsitluses osalenutest on endale seadnud kindla kellaaja nii magama minekuks kui ka ärkamiseks. (Joonis 7.2)
Joonis 7.3 Kui tihti tunnete vajadust tukastada?
Päevased uinakud rikuvad meie öise unekvaliteedi, see soodustab erinevate unehäirete teket, näiteks päeval tukastanud inimesel on õhtul raske uinuda, see võib aga põhjustada väsimustunnet järgneval päeval, mistõttu tunneme taaskord vajadust tukastada. Küsitluses võib märgata, et valdav enamus Tapa Gümnaasiumi õpetajatest tunneb vajadust tukastada, mis võib viidata kasinale unekvaliteedile. (joonis 8.3)
Joonis 7.4 Kas Teil esineb unehäireid?
Unehäirete alla võib koondada probleemid, mis ei lase inimesel ennast öö jooksul korralikult välja puhata. Sagedasemad probleemid on uinumisraskused, varajane ärkamine ja pidevad ärkamised uneajal. Jooniselt võib näha, et tervelt üheksal õpetajal esineb unehäireid. (joonis 7.4)
Joonis 7.5 Milliseid unehäireid esineb õpetajal?
Diagrammilt on näha, et Tapa Gümnaasiumi õpetajatel on uinumisraskused, samuti ka õpetajad ärkavad öösel sageli. Liigvarajase ärkamisega on probleeme vaid ühel õpetajal. (Joonis 7.5)
Joonis 7.6 Kui kaua on Teil unehäired esinenud?
On näha et mõningal Tapa Gümnaasiumi õpetajal on unehäired esinenud juba pikka aega, lausa kümme või enam aastat. Arsti poole peaks pöörduma, kui unehäireid on esinenud kolm või enam nädalat, vastasel juhul võib tegu olla ajutise unetusega. (Joonis 7.6)
Joonis 7.7 Mida teete selleks et unehäiretega toime tulla? Millised võtted on Teie arvates kõige tõhusamad?
Jooniselt on näha, et Tapa Gümnaasiumi õpetajate arvates on kõige tõhusam viis unehäiretega toime tulla järgides kindlat rutiini. Unekvaliteeti üritatakse parandada ka füüsilise tegevusega . Füüsiliste tegevuste korral tuleb kindlasti jälgida seda, et treening ei jääks hilistesse õhtutundidesse. (Joonis 7.7)
Joonis 7.8 Kas Te kasutate und soodustavaid ravimeid? Kui jah, kas looduslikke või sünteetilisi ravimeid?
Jooniselt võib näha et lõviosa Tapa Gümnaasiumi õpetajatest ei kasuta und soodustavaid ravimeid, kuigi tõsisema unehäire korral on see vajalik. Und soodustavad ka erinevad rahustava toimega teed, näiteks humalatee, samuti ka kogukeha vannid, mis võiksid sisaldada kuuseokkaekstrakti või vannisoola. (7.8)
Joonis 7.9 Kas olete kursis unehügieeni reeglitega? Kas Te järgite neid?
Uurimusest on näha, et suurem osa Tapa Gümnaasiumi õpetajatest on kursis unehügieeni reeglitega, ja järgivad neid. Normaalse une kujunemiseks on unehügieeni reeglite järgimine väga oluline. (Joonis 7.9)
Joonis 8.0 Kuidas Te Hindate oma unekvaliteeti?
Jooniselt on näha, et suur osa Tapa Gümnaasiumi õpetajatest hindab oma unekvaliteedi heaks. Mitte keegi vastanutest ei hinnanud oma unekvaliteeti väga halvaks ega halvaks, millest võib järeldada et õpetajad on oma unega suures osas rahul. (Joonis 8.0)

KOKKUVÕTE

Suurel osal küsitletud õpetajatest esineb unehäireid, võib oletada, et unehäired võivad olla seotud stressirohke tööga. Uuringus selgus ka et õpetajatel esineb suurel osal just kroonilist unetust, mille korral peaks kindlasti arsti poole pöörduma, kuid kuna valdav osa küsitluses osalenutest Tapa Gümnaasiumi õpetajatest ei tarvita und soodustavaid ravimeid, julgen väita, et õpetajad pole oma probleemiga arsti poole pöördunud. Suurem osa Tapa Gümnaasiumi õpetajatest üritab oma unekvaliteeti parandada rutiinsete tegevustega enne uinumist, samuti ka füüsilise tegevusega. Uuringus võib näha ka, et suur osa õpetajatest hindab oma unekvaliteeti heaks või väga heaks, mis võib viidata sellele, et unehäiretega tullakse toime. Väga positiivne on, et õpetajad on leidnud enda jaoks lahenduse, kuidas oma unekvaliteeti parandada, samuti on väga suur osa kursis unehügieeni reeglitega, mis aitavad vältida unehäireid ning on väga olulised, et tagada kvaliteetne uni.
Õpetajate töö võib olla kohati väga stressirohke, mis võib endaga kaasa tuua erinevaid unehäireid, näiteks uinumisraskusi ja varajast ärkamist. Selleks et stressist tulenevaid unehäireid vältida tuleks järgida unehügieeni reegleid. Kergemate unehäirete korral võib abi leida ka erinevatest rahustavatest ravimiteedest.
Kui unehäired esinevad kauem kui kolm nädalat, võib tegu olla kroonilise unetusega. Kroonilise unetuse korral peaks kindlasti arsti poole pöörduma

KASUTATUD ALLIKAD

Medscape Family Medicine (2005). Medscape.org. Veebileht . [2015 veebruar 1]
http://www.medscape.org/viewarticle/497982
White, S. (2012). Technologyguide.com. Veebileht. [2015 veebruar 1].
http://www.technologyguide.com/news/do-you-sleep-text-smartphones-tablets-play-a-role-in-sleep-disorders/
Uni ja unetus. (2001). Tallinn: Kirjastus Sünnimaa .
Veldi, M. (2009). Uneraamat. Tallinn: Meditsiinikirjastus.
Veldi, M. Paavle, S. (2012). Hea une saladus . Tallinn: Kirjastus Pegasus

Lisa 1 KÜSITLUS