Sisukord:
Esimene Eesti üldlaulupidu 1869
- Eeskujud Eesti üldlaulupeole.........................................................................................1
- Eesti üldlaulupeo mõtte areng........................................................................................2
- Muusikalised ettevalmistused.....................................................................................2-3
- Kohalikud ettevalmistused..........................................................................................3-4
- „Priiusepäeva” pühitsemine 26.märtsil 1869..............................................................4-5
- Pidurahvas Tartus...........................................................................................................5
- Kooride „ Tuleproov ” 17. juunil.....................................................................................6
- Pärispeo algus.............................................................................................................6-7
- Laulupeo avamine Toomeorus...................................................................................7-8
- Vaimulik kontsert esimesel pidupäeval.........................................................................8
- Ilmalik kontsert teisel pidupäeval...............................................................................8-9
- Kolmas pidupäev............................................................................................................9
- Kava........................................................................................................................ 10-11
- Laulupeo mõju Eesti muusikakultuurile.......................................................................11
Kolmas Eesti üldlaulupidu 1880.aastal Tallinnas
- Kolmanda üldlaulupeo mõtte areng..............................................................................12
- Koorijuhtide kokkutulek ..........................................................................................12-13
- Laulupeo kontserdikava................................................................................................13
- Kava..............................................................................................................................13
- Peo algus ja peaproov..................................................................................................14
- Esimene pidupäev.........................................................................................................14
- Teine pidupäev..............................................................................................................15
- Kokkuvõtteks................................................................................................................15
Kasutatud
kirjandus...............................................................................................................16
Esimene
Eesti üldlaulupidu 1869
Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.–20.
juunil 1869.
aastal Tartus,
ametliku nimetusega "
Liivimaa Talurahva Pärisorjusest
Vabastamise 50. aasta
Juubeli - ja Tänulaulupidu".
Eeskujud
Eesti üldlaulupeole
Koorilaul kujunes XIX sajandi esimesel poolel Šveitsis ja
Saksmaal laiade rahvahulkade meelelahutuslikuks ja kunstiliseks
harrastusalaks. Paljude kooride olemasolu lõi eeldused ühisteks
kokkutulemisteks ja masskooride võimsateks ühisesinemisteks,
millest kujunesid traditsioonilised rahvuslikud muusikapeod,
üldlaulupeod. Nende muusikaline ja rahvuskultuuri tähtsus oli
ääretult suur, äratades isegi rahvusvahelist tähelepanu.
J.V.
Jannsen käis 1861. aastal Riias balti saksa
laulupeol ,millest võtsid osa ka meie maa linnade lauluseltside
koorid . Ühtekokku esines peol 700 lauljat, ja see kujunes Baltimaade
suurimaks ühendkooriks. Pidu kesris tervelt 6 päeva ja sealt sai
Jannsen palju õppida rongkäikude, kõnede ja pidusöökide osas,
mida tal edaspidi vaja läks.
1868. a. suvel toimus Valga linnas Läti
laulupidu , millest
võttis osa 150 lauljat mitmest kihelkonnast. Sel puhul kurtis J.V
Jannsen ,et lätlastel olevat laulupeod olemas, mis eestlastel
puuduvat, kuigi neid olevat meilgi vaja.
Laiusel korraldati aastakümneid tegutsenud laulukoori algatusel
1866. a. väike laulupidu, kuhu kogunesid
lauljad ka teistest
kihelkondadest, kokku 35 inimest. Koore juhtis
Laiuse köster H.
Nieländer, kes oli juba 30 aastat sellega
tegelenud .
Kõige tähelepandavamaks kujunes siiski Pärnu kihelkonna
laulupidu 1867. a. suvel
Uulu mõisas. Sinna
kogunes umbes 1500
inimest. Esines
seitse Pärnu linna ja kihelkonna laulukoori.
Korraldati rongkäike
lippude lehvides ja pasunakoori saatel, peeti
ka kõnesid.
Nõnda oli üldlaulupeo korraldajail ja osavõtvail kooridel
kasutada rohkesti kogemusi nii balti saksa kui Läti ja Eesti
kohalikest või laiema ulatusega peetud laulupidudest. Seetõttu ei
olnud vaja üldlaulupeo välist vormi ega ükskikasju esmakordselt
välja mõtelda, vaid saadi hästi rakendada aastate jooksul
kindlakskujunenud ja edukaks osutunud traditsioone, mis oli suureks
soodustuseks ja kergenduseks.
Eesti
üldlaulupeo mõtte areng
Millal tekkis Eesti üldlaulupeo korraldamise konkreetne mõte?
Seda on võimatu lõplikult selgitada, võib esitada ainult mõningaid
oletusi. Tartu saksa ajaleht väitis, et idee olevat J.V. Jannseni
peas tekkinud juba umbes 10 aastat varem, s. o. 1860. a. paiku, kui
Jannsen elas Pärnus, toimetas „Pärnu Postimeest” ja alustas
tegevust koorijuhina. Tal
puudunud aga võimalused kavatsuse
teostamiseks. Viimaks võttis algatuse enda kätte J.V Jannsen. Talle
oli selge, et ülemaaline
rahvapidu „priiusepäeva” tähistamiseks
võib olla ainult laulupidu, sest
rahval polnud muid organisatsioone
kui
laulukoorid . Puudus ainult
keskne organ, kes oleks võimeline
olnud kogu algatust kandma ja lõpuni viima. Kui „Vanemuise”
selts aina
tugevnes ja maalgi laulukoorid pidevalt arenesid, asus
Jannsen julgemalt asja juurde. Pealegi lähenes pühitsetav tähtpäev.
Juba 1867. a. alguses plaanitses Jannsen „ priiuse” juubeli
tähistamist ja tegi hoogsalt kavasid. Laulupeo-
kavatsus tehti 1867.
a. sügisel lõplikult teatavaks. Siis hakati ka ajakirjanduses sõna
võtma mõne üksikasja kohta. 1867. a. suvel Riias korraldatud saksa
seltsi laulupeolt oli
vist kõrvaldatud kiriklik osa, sellepärast
tegi Jannsen
hoiatuse Eesti laulupeo suhtes, kui see toimuma peaks:
„Siis on iseenesest mõista,et niisugune pidu ilma
jumalateenistuseta ei või
alata .” Ja algusest peale olevat selge
olnud, et massikontsert võib toimuda ainult
lageda taeva all, mis
märtsis poleks kuidagi võimalik olnud. Nõnda oli ainuke sobiv aeg
varane suvi, juuni
keskpaik , kui talutöödes tekib pärast külvi
lõpetamist ja enne heinateo algust lühike vaheaeg, mis võimaldab
põllumehel mõneks päevaks kodust lahkuda. Samuti sobis
koolmeistritele varasuvine aeg kõige paremini.
Muusikalised
ettevalmistused
Kuna laulude õppimiseks jäi äärmiselt vähe aega ja kooride
keskmine tase ei saanud olla kõrge, siis ei võidud kavasse
Kõik kommentaarid