Esimene ja Kolmas Üldlaulupidu (1)

Sisukord:
Esimene Eesti üldlaulupidu 1869

• Eeskujud Eesti üldlaulupeole­­.........................................................................................1
  
• Eesti üldlaulupeo mõtte areng........................................................................................2
  
• Muusikalised ettevalmistused.....................................................................................2-3
  
• Kohalikud ettevalmistused..........................................................................................3-4
  
• „Priiusepäeva” pühitsemine 26.märtsil 1869..............................................................4-5
  
• Pidurahvas Tartus...........................................................................................................5
  
• Kooride „ Tuleproov ” 17. juunil.....................................................................................6
  
• Pärispeo algus.............................................................................................................6-7
  
• Laulupeo avamine Toomeorus...................................................................................7-8
  
• Vaimulik kontsert esimesel pidupäeval.........................................................................8
  
• Ilmalik kontsert teisel pidupäeval...............................................................................8-9
  
• Kolmas pidupäev............................................................................................................9
  
• Kava........................................................................................................................ 10-11
  
• Laulupeo mõju Eesti muusikakultuurile.......................................................................11
  

Kolmas Eesti üldlaulupidu 1880.aastal Tallinnas

• Kolmanda üldlaulupeo mõtte areng..............................................................................12
  
• Koorijuhtide kokkutulek ..........................................................................................12-13
  
• Laulupeo kontserdikava................................................................................................13
  
• Kava..............................................................................................................................13
  
• Peo algus ja peaproov..................................................................................................14
  
• Esimene pidupäev.........................................................................................................14
  
• Teine pidupäev..............................................................................................................15
  
• Kokkuvõtteks................................................................................................................15
  

Kasutatud kirjandus...............................................................................................................16


Esimene Eesti üldlaulupidu 1869
Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega " Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli - ja Tänulaulupidu".
Eeskujud Eesti üldlaulupeole
Koorilaul kujunes XIX sajandi esimesel poolel Šveitsis ja Saksmaal laiade rahvahulkade meelelahutuslikuks ja kunstiliseks harrastusalaks. Paljude kooride olemasolu lõi eeldused ühisteks kokkutulemisteks ja masskooride võimsateks ühisesinemisteks, millest kujunesid traditsioonilised rahvuslikud muusikapeod, üldlaulupeod. Nende muusikaline ja rahvuskultuuri tähtsus oli ääretult suur, äratades isegi rahvusvahelist tähelepanu.
J.V. Jannsen käis 1861. aastal Riias balti saksa laulupeol ,millest võtsid osa ka meie maa linnade lauluseltside koorid . Ühtekokku esines peol 700 lauljat, ja see kujunes Baltimaade suurimaks ühendkooriks. Pidu kesris tervelt 6 päeva ja sealt sai Jannsen palju õppida rongkäikude, kõnede ja pidusöökide osas, mida tal edaspidi vaja läks.
1868. a. suvel toimus Valga linnas Läti laulupidu , millest võttis osa 150 lauljat mitmest kihelkonnast. Sel puhul kurtis J.V Jannsen ,et lätlastel olevat laulupeod olemas, mis eestlastel puuduvat, kuigi neid olevat meilgi vaja.
Laiusel korraldati aastakümneid tegutsenud laulukoori algatusel 1866. a. väike laulupidu, kuhu kogunesid lauljad ka teistest kihelkondadest, kokku 35 inimest. Koore juhtis Laiuse köster H. Nieländer, kes oli juba 30 aastat sellega tegelenud .
Kõige tähelepandavamaks kujunes siiski Pärnu kihelkonna laulupidu 1867. a. suvel Uulu mõisas. Sinna kogunes umbes 1500 inimest. Esines seitse Pärnu linna ja kihelkonna laulukoori. Korraldati rongkäike lippude lehvides ja pasunakoori saatel, peeti ka kõnesid.
Nõnda oli üldlaulupeo korraldajail ja osavõtvail kooridel kasutada rohkesti kogemusi nii balti saksa kui Läti ja Eesti kohalikest või laiema ulatusega peetud laulupidudest. Seetõttu ei olnud vaja üldlaulupeo välist vormi ega ükskikasju esmakordselt välja mõtelda, vaid saadi hästi rakendada aastate jooksul kindlakskujunenud ja edukaks osutunud traditsioone, mis oli suureks soodustuseks ja kergenduseks.
Eesti üldlaulupeo mõtte areng
Millal tekkis Eesti üldlaulupeo korraldamise konkreetne mõte? Seda on võimatu lõplikult selgitada, võib esitada ainult mõningaid oletusi. Tartu saksa ajaleht väitis, et idee olevat J.V. Jannseni peas tekkinud juba umbes 10 aastat varem, s. o. 1860. a. paiku, kui Jannsen elas Pärnus, toimetas „Pärnu Postimeest” ja alustas tegevust koorijuhina. Tal puudunud aga võimalused kavatsuse teostamiseks. Viimaks võttis algatuse enda kätte J.V Jannsen. Talle oli selge, et ülemaaline rahvapidu „priiusepäeva” tähistamiseks võib olla ainult laulupidu, sest rahval polnud muid organisatsioone kui laulukoorid . Puudus ainult keskne organ, kes oleks võimeline olnud kogu algatust kandma ja lõpuni viima. Kui „Vanemuise” selts aina tugevnes ja maalgi laulukoorid pidevalt arenesid, asus Jannsen julgemalt asja juurde. Pealegi lähenes pühitsetav tähtpäev. Juba 1867. a. alguses plaanitses Jannsen „ priiuse” juubeli tähistamist ja tegi hoogsalt kavasid. Laulupeo- kavatsus tehti 1867. a. sügisel lõplikult teatavaks. Siis hakati ka ajakirjanduses sõna võtma mõne üksikasja kohta. 1867. a. suvel Riias korraldatud saksa seltsi laulupeolt oli vist kõrvaldatud kiriklik osa, sellepärast tegi Jannsen hoiatuse Eesti laulupeo suhtes, kui see toimuma peaks: „Siis on iseenesest mõista,et niisugune pidu ilma jumalateenistuseta ei või alata .” Ja algusest peale olevat selge olnud, et massikontsert võib toimuda ainult lageda taeva all, mis märtsis poleks kuidagi võimalik olnud. Nõnda oli ainuke sobiv aeg varane suvi, juuni keskpaik , kui talutöödes tekib pärast külvi lõpetamist ja enne heinateo algust lühike vaheaeg, mis võimaldab põllumehel mõneks päevaks kodust lahkuda. Samuti sobis koolmeistritele varasuvine aeg kõige paremini.
Muusikalised ettevalmistused
Kuna laulude õppimiseks jäi äärmiselt vähe aega ja kooride keskmine tase ei saanud olla kõrge, siis ei võidud kavasse