Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis (0)

Suhtumine kuulmislangusesse
19
Tartu Ülikool
Haridusteaduskond
Alus ja alghariduse lektoraat
Õpetajate seminar
Eha Laas
„Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis“
(seminaritöö)
Juhendaja : Mari Reilson
Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse
Tartu 2007
Sisukord
Kokkuvõte
Sissejuhatus
Mõisted
Kuulmislangusest ja selle põhjustest
Kuulmislanguse mõju lapse arengule
Kuulmislangusega lapsed tavakoolis
Miks tavakool?
Probleemid tavakoolis?
Kuidas soodustada õpikeskkonda?
Olukord Eestis
Uurimusi mujalt maailmast
Allikad
Kokkuvõte
Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis
Üha enam lapsevanemaid kaaluvad oma kuulmislangusega last panna kuulmise erikooli asemel tavakooli. Tavakooli õpetajate valmisolek kuulmislangusega õpilasi oma klassis õpetada pole aga veel nii positiivne, kuna ettevalmistus selleks on vähene. Tavakooli õppima asunud kuulmislangusega last ootab lisaks õppimisele ka õpetajate ja kaasõpilaste hoiakud tema suhtes. Hoiakud võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed, igal juhul mõjutavad need õpilase sotsiaalset edukust tavakoolis.
Antud seminaritöö eesmärk on tutvustada kuulmislangusega laste probleeme tavakoolis. Peamine rõhk on suunatud uurimustulemuste kirjeldamisele, mis kajastavad hoiakuid kuulmislangusega õpilase suhtes. Lisaks annab see seminaritöö ülevaate kuulmislanguse põhjustest ja tagajärgedest lapse arengule.
Töö tulemusena jõuti järelduseni, et hoiakuid kuulmislangusega õpilaste suhtes on uuritud vähe ning peamiselt paari küsimusega mingi teise uurimuse käigus.
Töö autor leiab, et teema vajab edasist põhjalikumat uurimist Eesti koolides . Küsitluses peaks osalema lisaks õpetajatele ning õpilastele ka kuulmislangusega õpilased ise. Hea oleks saada ka võrdlus kuulmislangusega kokkupuuteid omavate inimeste kui ka selle erivajadusega mitte kokkupuutuvate inimeste hoiakutest.
Sissejuhatus
Üha sagedamini eelistavad kuulmislangusega lapse vanemad oma lapsi panna kohalikku kooli kui saata nad kaugemasse asuvasse erikooli. Kohalikus koolis õppiv laps saab olla oma kodule ja vanematele lähemal, mistõttu ei kannata nii palju ka vanema ja lapse suhted.
Vanemate sellist otsust toetavad ka Eesti Vabariigi seadused. Näiteks on Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse järgi puudega lapsel õigus aktiivsele elule ja terve lapsega võrdsetele võimalustele. Seda paragrahvi täiendav punkt 2 ütleb, et puudega lapsel peavad olema võrdsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostamiseks ( Haridus ...., 2005). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse koolikohustuse paragrahv 19 järgi on kool kohustatud tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele (Haridus...., 2005).
Õpetajate valmisolek kuulmislangusega õpilasi oma klassi vastu võtta ei ole veel nii positiivne. Puudu jääb eriteadmistest ning ka sellealaseid koolitusi on Eestis veel raske leida. Õpetajate enda hinnangul eelistaksid nad oma klassis näha pigem õpiraskustega kui meelepuudega õpilasi (Plado, 1997).
Veel üks oluline tegur, mis üht kuulmislangusega last tavakoolis ootab, on nii õpetajate kui kaasõpilaste hoiakud tema suhtes. Kirjandusest võib lugeda, et arvamusi kuulmislangusega õpilasest on erisuguseid. Näiteks selgus uurimusest „Kurdi lapse sotsiaalsed suhted toetavas koolis“ (Nunes et.al, 2000), et kurt laps ei saanud klassikaaslastelt märgatavalt halvemaid hinnanguid kui kuuljad kaasõpilased. Seevastu Tvingstedt´i (1993) tulemuste järgi tunnevad tavaklassis õppivad kuulmislangusega lapsed end pigem tõrjutuna. Hoiakuid, eriti siis, kui need on kogemuste alusel kujunenud, on äärmiselt raske muuta ( Leppik , 2000).
Eestis on veel vähe uuritud õpetajate ja õpilaste hoiakuid kuulmislangusega õpilasse tavakoolis. Mõningatest Eestis ja mujal maailmas läbi viidud uurimustest kajastab antud seminaritöö. Lisaks uurimustele antakse järgnevates peatükkides ülevaade kuulmislangusest ja selle põhjustest. Kokkuvõtlikult peatutakse ka tingimustel, mis kuulmislangusega õpilase hakkama saamist klassis ja kaaslastega suhtlemisel lihtsustab.
Antud seminaritöö eesmärk on tutvustada kuulmislangusega õpilaste olukorda tavakoolides . Peamine rõhk on suunatud uurimustele, mis kajastavad kaasõpilaste ja õpetajate suhtumist kuulmislangusega õpilastesse. Antud seminaritöös kasutatud allikatest selgub , et enamik uurimusi kajastab vaid väga üksikute küsimustega vastajate suhtumist kuulmislangusega õpilastesse.
Kuulmislangusest ja selle põhjustest
Kuulmislangus on nii meditsiiniline kui ka sotsiaalne probleem ja vähemal või suuremal määral kannatab tänapäeval kuulmislanguse all ~ 10 % rahvastikust (Tikk, 2003). Eesti Vaegkuuljate Liidu (vaadatud 12.02.07) andmeil esineb kuulmispuue isegi 15-20% elanikkonnast. Sotsiaalses mõistes tähendab aga kuulmislangus seda, et suhtlemine rohkem kui ühe inimesega korraga on raskendatud.
Kuulmispuudega inimene ehk vaegkuulja on inimene, kellel esineb kuulmispuue ja seejuures kuulmislangus ületab 25 dB. Kui kuulmise langus on 90 dB või rohkem, siis seda inimest nimetakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast (Vaegkuuljate..., 2005).
Kui kuulmislävi on langenud alla 30dB, tähendab see seda, et tasasemaid helisid kui 30dB inimene enam ei kuule. Tekivad sotsiaalsed probleemid – kõnest arusaamiseks peab pingutama. Kriitiliseks muutub olukord siis, kui kuulmislävi on alla 60 dB. Seda kutsutakse ka kõneläveks. Nüüd on tekkinud olukord, kus tavalise kõne valjus jääb kõrgemale inimese kuulmislävest ja kõnest arusaamine muutub väga raskeks (Eesti Kuulmispuuetega Laste..., 2007).
Paremaks ettekujutamiseks heliallikate poolt tekitavate helinivoode kohta annavad järgnevad näited:

• lehtede kahin – ca 15 dB;
  
• ajalehtede kahin lugemissaalis – ca 35 dB;
  
• harilik kõne – ca 40-50 dB;
  
• raskeveoki mürin – ca 95 dB;
  
• reaktiivlennuki stardihääl – ca 125 dB ( Eesti Kuulmispuuetega Laste..., 2007).
  

Kuulmislanguse põhjuseid on palju. Lähtudes kuulmise füsioloogiast, võivad põhjused olla tingitud:

• väliskõrvast,
  

• keskkõrvast,
  
• sisekõrvast,
  
• kuulmisnärvi kahjutusest,
  
• kesknärvisüsteemi kahjustusest (Tikk, 2003).
  

Laste peamisteks kuulmislanguse põhjusteks on Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu (2007) andmeil järgnevad tegurid:

• pärilikkus,
  
• üsasisesed nakkushaigused (nt: punetised , toksoplasma ),
  
• sünniaegsed ja sünnijärgsed kahjustavad tegurid (nt: väike sünnimass, Rhesus-konflikt),
  
• nakkushaigused (nt: meningiit , mumps, punetised),
  
• koljutrauma,
  
• keskkõrvapõletik.
  

Kuulmislangus on lisaks meditsiinilisele probleemile ka sotsiaalne probleem, kuna see takistab suhtlemist. Mida suurem on kuulmislangus, seda raskem on inimesel suhelda rohkem kui ühe inimesega korraga. Kuulmislanguse tekkel võib olla palju põhjusi. Lastel on peamiseks kuulmislanguse põhjuseks pärilikkus ning erinevad haigused. Kokkuvõttes võib öelda, et keskmiselt esineb kuulmislangust kümnest inimesest ühel.
Kuulmislanguse mõju lapse arengule
Igat tüüpi kuulmislangus võib tekitada raskusi. Näiteks ei pea olema täiskasvanu jaoks kerge kuulmislangus probleem, kuid lapse puhul võib kannatada üldine areng. Kuulmislanguse korral saavad peamiselt kannatada kõne areng, kuulmisoskus, kõnekeele areng, akadeemiline võimekus ning sotsiaalne areng ja mina-pildi tekkimine (Reilson, 2005).
Kõne arengut kuulmislangusega lapsel mõjutab see, kuidas ja kuna kuulmislangus on tekkinud. Lisaks sõltub areng intellektist, keskkonnast ning kodus räägitavast keelest (Eesti Kurtide Liit, 2007). Kõne võib olla kuulmislangusega lapsele olla kuuldav, kuid ilma tehnilise sekkumiseta mõistetamatu. Laps võib käituda nagu oleks ta öeldust aru saanud, kuid ta ei pruugi mõista, et ta olulisi häälikuid ei kuulnud . Peamiselt tekitab probleeme konsonantide kuulmine , kuna need on kõrgetel sagedustel olevad häälikud (Reilson, 2005).
Normkuulmisega lapsed õpivad kuulama loomulikult. Kuulmislangusega lastel on see keeruline õppeprotsess, eriti kuuldeaparaate kasutavate laste puhul, kuna aparaadid võimendavad kõiki helisid (Reilson, 2005). Ka kuuljatel on vestluse jälgimine keeruline, kui mitu inimest korraga sõna võtavad. Kuulmislangusega lastele on aga läbisegi kõnelejate jutust arusaamine praktiliselt võimatu (Müil, 2005). Kuulmislangusega laps ei suuda tavaliselt kuulata temale mittesuunatud kõne, mistõttu jääb ta näiteks klassisituatsioonis ilma olulisest infost, mida vastavad teised õpilased (Reilson, 2005).
Kuulmislangus mõjutab negatiivselt ka sõnavara arengut, lugemist ja kirjutamist. Eesti keeles on sõnad tihti mitmetähenduslikud, kuid kuulmislangusega laps võib teada ainult ühte tähendust. Eesti Kurtide Liidu (2007) arvates tuleks vältida keerulisi lausekonstruktsioone ja mitmetimõistetavaid ütlusi. Reilsoni (2005) andmeil võib kuulmislangusega õpilase kuulmist häirida ka klassis olev taustamüra ning ta jääb seetõttu ilma niigi raskestimõistetavast olulisst teadmisest.
Kuulmislangusega õpilased võivad võrreldes eakaaslastega olla vähem tähelepanelikud ja mitte nii enesekindlad. Kuna taustamüras kuulamine vajab pidevat pingutust, on lapsed tihti väsinumad. Oluline osa sotsiaalses arengus on suhtlemisel. Kuulmislangusega õpilase alanenud suhtlemisvõime võib häirida eakohaste sotsiaalsete oskuste arengut. negatiivne enesehinnang võib süveneda, kui lapse kuulmislangusest väheteadev õpetaja süüdistab teda „kuulab siis, kui tahab“, „unistab“, „ei pane tähele“ (Reilson, 2005).
Kuulmislangusega lapse areng on tavaliselt raskem kui kuuljate eakaaslaste oma. Seetõttu peaks õpetaja olema teadlikum õpilase kuulmislangusest ning püüdma luua õpilase jaoks paremaid õpitingimusi. Näiteks saab õpetaja paigutada õpilasi istuma nii, et kuulmislangusega õpilane kaasõpilasi näeks. Parim võimalus on selleks U-kujuliselt paigutatud klass. Kindlasti peaks õpetaja kuulmislangusega lapse arengul arvestama ka akustika ja taustamüraga, millest on juttu järgmises peatükis.
Kuulmislangusega lapsed tavakoolis
Integratsioon tähendab hariduskontekstis kasutusele võetud abinõusid, mis kindlustavad erivajadustega õpilastele takistusteta juurdepääsu üldharidusele, koos vajaliku abi ja toetusega. Kaasav haridus pakub lastele võrdseid võimalusi. See on vanemate vabadus valida oma laste jaoks paim (Erivajadustega..., 199?).
2006. aasta Riigikontrolli auditiaruandest (2006) selgub, et tavakoolis käis 2005/2006. õppeaastal teadaolevalt 1842 kuulmislangusega õpilast. Neist 11 käis tavakooli eriklassis ja 1831 tavakooli tavaklassis. SA TÜ Kliinikum Kõrvakliinikumi kuulmise ja kõnestamise osakonna sotsiaaltöötaja Mari Reilsoni (2005) andmeil oli 2004. aasta seisuga kuulmislangusega laste arv Eestis ~ 800. 2000. aasta Laste õiguste konvensiooni aruandest võib kuulmislangusega laste arvuks tavakoolis lugeda 50. (Laste olukord...,2007).
Väga suure kõikumise ilmselt olulisemaks põhjuseks on varasem andmebaaside puudulikkus. 2005/2006. õppeaasta seisuga peavad koolid sisestama EHISesse õpilase haridusliku erivajaduse. Auditist selgub ka, et kuna haridusliku erivajaduse mõiste on ebaselge ning infosüsteemi sissekannete juhised keerulised, on koolid sisestanud andmeid õpilaste erivajaduste kohta oma äranägemise järgi (Erivajadustega laste..., 2006). Oluline on aga vaadelda neid andmeid objektiivselt. Jaan Kõrgessaare järgi (2002) on kooliealistest olulise kuulmislangusega kuulmisvaegureid ehk kurte 0,1 – 0,2 % ehk kuni kaks õpilast tuhandest. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmeil oli 2005/2006. õppeaastal Eestis 181 822 õpilast (Ülevaade üldharidusest, 14.02.07). Lihtne arvutus ütleb, et sellise arvu õpilaste hulgas võiks teoreetiliselt olla kooliealistest ~ 364 kuulmislangusega õpilast.
Ka eriharidusasutuses käib suhteliselt palju kuulmislangusega õpilasi. Eestis tegutseb praegu kaks kuulmislangusega õpilastele suunatud erikooli – Tartu Hiie Kool ning Tallinna Heleni Kool. Reilsoni (2005) andmeil käib vaegkuuljatest lastest eriharidusasutuses ~ 230 õpilast.
Nagu selgub, on täpne Eesti kuulmislangusega õpilaste arv teadmata. Vahemikud kõiguvad 50 – 1831 õpilase vahel tavakoolides. Lisaks käib suur hulk kuulmislangusega õpilastest ka eriharidusasutustes. Ainult teooriale tuginedes võib aga väita, et Eestis on alla 1000 kuulmislangusega õpilase.
Tavakooli poolt
Reilsoni (2002) uurimusest selgus, et vanemate valikut panna oma laps kas tavakooli või erikooli mõjutavad mitmed tegurid. Näiteks tavakooli poolt räägivad vanemate arvates järgmised asjaolud : edaspidises elus samaväärne toimetulek , laiem tutvusringkond, tavakooli tunnistusel on suurem kaal jne. Vastuargumentidena nimetati vähest ettevalmistust ning seda, et kõne pole piisav. Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu juhatuse liikme Epp Müili (2005) arvates areneb kuulmislangusega laps kõige paremini koos teiste omavanuste lastega, kellelt saab eeskuju võtta ja mõndagi õppida.
Kuulmislangusega laps on erivajadusega laps. Krista Suntsi (1998) arvates on positiivse külje pealt vaadatuna tavakooli kaasatud erivajadusega õpilasel:

• võimalus õppida kodule kõige lähemal, säilib tihe side vanematega;
  
• kaaslaste hulgas kasvaksid halastus ja sallivus erivajadustega laste suhtes, nad harjuksid omavahel suhtlema .
  

Viidates Merike Lepsalu magistritööle „Individuaalsete õppekavade rakendamisest tavakoolis“ (2005) toob autor välja Chandleri soovitused, miks peaks erivajadustega laps olema tavalaste seltskonnas:

• seal omandavad nad paremad rollimudelid käitumise eeskujudena. Omasuguste hulgas puuduks võimalus kelleltki õppida.
  

• arvatakse, et mida kõrgemad on lapsele püstitatud ootused, seda suurem on võimalus nende realiseerimiseks. Positiivsete ootuste abil luuakse lapsele võimalus loodetud tulemusi saavutada;
  

• tavalaste hulgas võetakse erivajadustega last teistest vähem erinevana. Selle tulemusena on nad enam aktsepteeritud teiste laste, oma perekonna, vanemate, kaaslaste ja ühiskonna poolt.
  

Kõige sagedamini mõtleb oma kuulmislangusega last tavakooli panna kuuljad vanemad. Nende otsust mõjutavad mitmed tegurid, ennekõike aga lapse areng ning väljavaated tulevikus. Ekspertide hinnangul on tavakooli kaasamisel palju positiivseid külgi ning nii nagu tavalapsedki, arenevad kuulmislangusega lapsed kõige paremini endaealiste seas.
Probleemid tavakoolis
See, kuidas kuulmislangusega laps tavakoolis hakkama saab, on seotud mitme asjaoluga. Olulisemateks teguriteks on aga kindlasti õpilase abivahendid . Samuti oleneb kuulmislangusega õpilase hakkama saamine koolis olevatest spetsialistidest.
Mari Reilsoni (2005) arvates tihti alahinnatakse kuulmise tähtsust, kuna see on nn „nähtamatu puue. Tema hinnangul võib raskusi tekitada igat tüüpi kuulmislangus. Arengupsühholoogide väitel saavad lapsed maailma kohta teadmisi enamasti juhuslikult. Reilson kirjutab oma artiklis „Kuulmislangusega laps tavakoolis“, et kuulmislangusega laps ei suuda tavaliselt jälgida temale mittesuunatud vestlusi ning seetõttu jääb ta ilma olulisest infost.
Riigikontrolli aruandest selgus, et vaid 18 % küsitletud koolidest omab piisavalt õppevahendeid hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks. Näiteks koolid, kus õpib kuulmislangusega õpilasi, on muretsenud: õpetajate poolt kohandatud õppematerjale (15%); individuaalseid kõrvaklappe (21%); data- projektori (23%) tavakoolidest. Õppekirjanduse puudumise olulisemaks põhjuseks loetakse seda, et erivajadustega kastele mõeldud õppekirjandust ei kirjastata piisavalt väikese tiraaži tõttu (Erivajadustega laste...,2006).
Eksperdid on kinnitanud, et koolis, kus õpib erivajadusega lapsi, peab töötama eripedagoog või vähemalt eripedagoogika täiendusõppe läbinud pedagoog. Auditi aruandest selgus, et kuigi kuulmispuudega lapsed vajavad kindlasti logopeedi ning ka psühholoogi abi, siis mitmes koolis vastavaid teenuseid ei osutatud (Erivajadustega laste..., 2006)
Kuulmisabivahendid. Kuuldeaparaatide tööpõhimõte seisneb helisignaalide muutmises elektrilisteks signaalideks, mis suunduvad võimendisse. Seal omakorda võimendatakse neid elektrisignaale ja hiljem telefonis muundatakse need jälle helivõngeteks. Näiteks kuuleb kuuldeaparaati kandev laps 40dB heli enda kõrvas hiljem 65dB-se helina. Sisekõrva implantaadi korral on protsess palju keerulisem. Kirurgilisel teel on paigaldatud peanaha alla vastuvõtja-stimulaator, mis ankurdatakse koljusse. Erinevus kuuldeaparaatidest seisneb selles, et sisekõrva implantaadi korral stimuleeritakse elektriliselt otse kuulmisnärvi kiude , kust informatsioon jõuab ajju helidena. Väljaspool oleva saatja ülesandeks on signaalide töötlus vastuvõtja-stimulaatorile magneti abil (Eesti Kuulmispuuetega Laste..., 2007).
Reilsoni (2005) arvates on aga oluline meeles pidada, et mõlema kuulmisabivahendi puuduseks on asjaolu, et nad ei suurenda helisignaali ja taustamüra suhet olukordades , kus kuulmislangusega laps on rääkijast kaugel. Oluline on ka see teadmine, et hääle tõstmine suurendab küll kuuldavust, kuid mitte arusaamist .
Ideaalne kaugus kõne kuulmiseks on 15 cm. Kuna praktikas pole see teostatav, siis on heaks lahenduseks FM-süsteem. See on traadita suhtlemisvahend, mis võimaldab rääkijal vabalt liikuda , suurendab helisignaali ja taustamüra suhet ning vähendab taustamüra mõju. Reilsoni andmeil saab FM-süsteemi kasutada olukordades, kus kuulmine ainult tavalise kuulmisabivahendiga on raskendatud (nt. dialoog mürarikkas keskkonnas, televiisori vaatamine, muusika kuulamine, sportimine (Reilson, 2005).
Kuulmislangusega lapse hakkama saamist tavakoolis mõjutavad mitmed tegurid. Kõige olulisem on, et lapsel oleks vajadusel olemas kuulmisabivahendid, mis aitaksid klassis paremini kuulda ja kuuldut mõista. Lisaks kuuldeaparaatidele ja sisekõrva implantaatidele on välja töötatud FM-süsteem, mis vähendab liigset taustamüra. Koolides on aga oluline osa kuulmislangusega õpilase abistamiseks spetsialistide olemasolu. Kahjuks selgus riigikontrolli aruandest, et tavakoolides on liiga vähe logopeede ja psühholooge.
Õpikeskkonna soodustamine
Paremate tulemuste saavutamiseks peab kuulmislangusega õpilasele looma sobivad tingimused. Oluliselt segab õpilase edukust halb akustika ning igasugune taustamüra. Lisaks peaks soodustama kuulmisabivahendeid kasutamist neil õpilastel, kes neid kandma peavad.
Riigikontrolli auditi aruandest (2006) selgus, et õpikeskkonna tingimused koolides, kus õpib kuulmislangusega õpilasi, on suhteliselt kehvad. Järgnev tabel annab ülevaate, mida on neis 52 tavakoolis, kus väidetavalt õpib kuulmislangusega õpilasi, parema keskkonna loomiseks ette võetud.
Tabel 1. Kuulmislangusega õpilastele loodud tingimused tavakoolis. (Allikas Erivajadustega laste..., 2006)
Loodud tingimus
Koolide arv
Koolide osakaal
Võimalus vabalt kõigis ruumides ringi liikuda
28
56 %
Võimalus kohandada ruumi akustika parandamiseks lagede allapoole toomisega
1
2%
Võimalus kohandada ruumi akustika parandamiseks spetsiaalsete vaipkatetega
1
2%
Võimalus kohandada ruumi akustika parandamiseks spetsiaalsete seinakattematerjalidega
1
2%
Pehmenduspadjad laudadel
2
4%
Hea üldvalgustus
27
54%
Summutatud heli
2
4%
Võimalus laudade paigutuse muutmiseks
28
56%
Muud olemasolevad tingimused
1
2%
Uuringud kinnitavad, et sobimatu akustika seab ohtu kuulmislangusega lapse kõne tajumise , eesmärgipärase käitumise, lugemise ja /või õigekirja võime, tähelepanu, kontsentratsiooni ja akadeemilise võimekuse (Reilson, 2005). Reilsoni (2005) andmeil on taustamüras kõnele keskendumine arenguline oskus, mis omandatakse ~ 13-15 aastaselt. Mida noorem on laps, seda raskem on tal taustamüras kõnet mõista. Taustamüra on iga kõrvaline heli, mis segab kuuljal vajaminevat kuulda.
Lisaks taustamürale mõjutab öeldust arusaamist kajaefekt. Kaja omakorda võimenda taustamüra, mis omakorda moonutab kõnet. Taustamüra ja kaja tõttu kaovad sõnade lõpukonsonandid (nt. vajaks, vajab, vajas võivad kuulmislangusega lapse jaoks kõlada sarnaselt) (Reilson, 2005).
Hoiakud
Mari Sats (2004) kirjutab oma magistritöös „Tolerantsus Eestis“, et hoiakutel väidetakse olevat 3 mõõdet, mis annavad oma panuse tervikusse:

• tunnetuslik mõõde – seotud uskumuste ja ideedega, millised on inimese hoiakud objekti suhtes;
  
• afektiivne mõõde – seotud sellega, mida inimene tunneb hoiaku objekti suhtes ( emotsioonid või emotsionaalsed reaktsioonid);
  
• tungide ehk käitumismõõde – seotud inimese tendentsiga tegutseda või astuda samme hoiaku objekti suhtes.
  

Samas viitab Sats (2004) Krechi, Crutchfieldi ja Ballachey antud definitsioonile hoiakute kohta, mille järgi on hoiakud kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamused ning sotsiaalsete subjektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad.
Satsi (2004) arvates tuleks vahet teha eelarvamusel ja hoiakul. Tema arvates on eelarvamus fikseerunud, ettevalmistatud hoiak. Eelarvamuslik suhtumine kellesegi ei luba tema hindamisel kaaluda alternatiivseid võimalusi ega seletusi , pigem on teise isiku hindamise tulemus ette ennustatav ja otsustatud mõne suvalise tunnuse alusel, mida objekt omab.
Kuulmislangusega laps tunneb end tavaklassis erinevana, kuna kannab kuulmisabivahendeid ning tema jaoks võib olla suhtlemine eakaaslastega raskendatud (Reilson, 2005). Mitmed autorid (Reilson, 2005; Tvingstedt, 1993 jt.) arvates on oluline õpetajapoolne positiivne ja toetav suhtumine. Sara Szelazkiewicz (2000) kirjutab oma töös „Kuulmislangusega õpilase toetamine “, et õpetajal on palju teha, et valmistuda kuulmislangusega õpilase tulekuks klassi. Lisaks õpetamisprotsessile tuleb püüda muuta kaasõpilaste negatiivseid hoiakuid ja eelarvamusi kuulmislangusega õpilaste suhtes.
Uurimused Eestis
Eestis on vähe uuritud eraldi hoiakuid kuulmislangusega õpilaste õpetamisse. Rohkem on uuritud õpetajate hinnanguid erivajadustega laste õpetamisse tavakoolis. Hoiakuid kuulmispuudega kaasõpilasse omavad ka klassikaaslased.
1998/99. õa. viidi läbi küsitlus õpetajate seas saamaks teada, milline on õpetajate suhtumine kõigi laste koosõpetamisse ning missugused on nende oskused ja vajadused erivajadustega laste õpetamisel tavaklassis. 700st küsitletud tavakooli õpetajast ligi pooled (46,6%) on arvamusel, et nad on valmis üldjoontes erivajadustega last tavaklassis õpetama. (Mägi, Haljaste, 2001)
E. Bogomolova (1998) lõputöös „Kuulmispuudega lapsed tavakoolis“ küsitleti nii õpilasi, kui õpetajaid. Näiteks leidsid õpetajad (70%), et nad vajavad lisateadmisi kuulmispuuetega laste õpetamisel. Ülejäänud ei osanud küsimusele kas Te vajate praeguses töös lisateadmisi kuulmispuudega laste õpetamisel midagi vastata. Õpetaja arvamuste kohaselt vajavad nad lisateadmisi nii metoodikast (20%) kui ka sellest, kuidas ja mille alusel hinnata kuulmispuudega lapse edasijõudlust (37%). Bogomolova jõudis oma töös järelduseni, et 83%-l uuritud tavakooli õpetajal olid olemas teadmised sellest, kui kaugelt kuuleb nende klassis õppiv kuulmispuudega laps normaalse valjususega kõnet aparaadiga ja ilma.
Samas uurimuses uuriti ka kaasõpilaste teadmisi kuulmispuudest. Näiteks leidis 74% vastanuist, et kuulmispuue ei takista sõprade leidmist . Lisaks uuriti kuulmislangusega õpilastelt endilt, missugune on klassikaaslaste suhtumine temasse. Peamiselt tundsid kuulmislangusega õpilased, et neisse suhtutakse positiivselt (60-89%). Mõned üksikud lapsed (11%) vastasid, et temasse suhtutakse vaenulikkusega. Sellest võib järeldada, et õpilased, kellel on kokkupuuteid kuulmislangusega õpilastega, on oma hoiakutes positiivsematel seisukohtadel.
Aasta varem – 1997 a. kevadel läbi viidud küsitluse kohta Kagu – Eesti tavakoolide õpetajate seas annab ülevaate Eripedagoogikas Kaja Plado (1997). Uurimus näitas, et erivajadustega laste hulk on suhteliselt suur – igas maakonnas on esindatud kõikvõimalikud hälvete rühmad. Samast uurimustest selgus, et erivajadustega laste õpetamiseks on õpetajate ettevalmistus ja soov väga erinev. Kõige meelsamini töötatakse andekate lastega (72,6 %). Meelepuuetega lastest on eelistatumad nägemishälvikud, kuid vastumeelsust näidatakse üles nii kuulmis - kui ka nägemispuudega laste õpetamisele.
Mõned uurimused kajastavad aga ka tavakooli õpetajate suhtumist kuulmispuudega laste integratsiooni. T. Kase poolt 1997. a. tehtud uurimuses osalenud õpetajatest oli 21 % nõus õpetama vaegkuuljaid lapsi oma tavaklassis. „Ainult erijuhtudel“ oli nõus õpetama 54% õpetajatest ning „mitte mingil juhul“ ei olnud nõus õpetama 18% õpetajatest ( viidatud Bogomolova, 1998).
Tavakooli õpetajate poolt sobivamateks koolivariantideks kuulmispuudega lastele peeti „tavakooli eriklassi“ (44%). „Tavakooli tavaklassi, kus õpetab üks õpetaja“ pooldas 11%, õpetajatest. 17% õpetajatest arvas , et kõige enam sobiks tavakooli tavaklassi kuulmislangusega õpilased, kus õpetab kaks õpetajat. Suhteliselt väike protsent õpetajatest leidis, et parim variant kuulmislangusega lastele oleks õppida erikoolis (28%) (viidatud Bogomolova, 1998).
Eestis läbiviidud uurimused keskenduvad peamiselt õpetajate arvamustele ja valmisolekule õpetada kuulmislangusega õpilasi. Üldistatult leiavad õpetajad, et nad on üldjoontes valmis õpetama kuulmislangusega õpilasi, kuid pigem õpetaksid nad näiteks õpiraskustega õpilasi. Samas ei leia õpetajad, et erikool oleks kuulmislangusega õpilase jaoks kõige sobivaim variant.
Uurimused maailmas
Suur osa hoiakute kujundamisel on õpetajal. Õpetaja ülesandeks on lisaks õppemeetoditele valmistada ette kogu klass. Kaasõpilaste suhtumist kuulmislangusega õpilasse on uuritud erinevate meetoditega. Üheks olulisemaks näiteks on sotsiomeetriline test, kuid kasutakse ka videosalvestust ning intervjuusid.
A.-L. Tvingstedt´i (1995) töös „Kuulmisraskusega õpilased tavaklassis“ kasutati uurimuse läbiviimiseks videosalvestust, et teada saada suhteid õpetaja, kaasõpilaste ja kuulmislangusega õpilase vahel. Tvingstedt väidab, et õpetaja oskus suhelda klassiga ja samal ajal toetada kuulmislangusega õpilase iseseisvust, võib omada olulist tähtsust õpilase positsioonile grupis . Näiteks selgus videolindilt, et kui õpetaja käitumine oli abistav , tõusis ka õpilase staatus grupis, kui aga õpetaja eiras õpilast, langes ka õpilase positsioon grupis. Autori arvates omab õpetaja suhtumine kuulmislangusega õpilasse ilmset mõju klassikaaslaste hoiakute kujunemisse.
Nunes, Pretzlik & Olsson (2000) uurisid oma töös „Kurdi lapse sotsiaalsed suhted toetavas koolis“, kuidas suhtuvad ülejäänud õpilased klassis ainukesse kuulmispuudega õpilasse. Eakaaslaste hinnangu (ing.k. - peer rating) korral pidid õpilased panema 5-palli süsteemis hinde õpilaste piltidele. Sellest uurimustest selgus, et kurdid õpilased ei saanud märgatavalt halvemaid hindeid kui kuuljad lapsed. Üheksast lapsest kolm olid asetatud madalamale, neli keskele ning kaks õpilast said väga kõrge hinde.
Tvingstedt (1993) kasutas lisaks intervjuule uurimiseks ka sotsiomeetrilist testi. Sellest selgus, et paljud kuulmislangusega õpilased tavaklassis tunnevad end tõrjutuna. Sotsiomeetrilisest testist selgus, et paljud 7.-11. klassi õpilastest, tavaliselt need, kes kasutavad kuulmisaparaate, omavad vaevalt ühtegi sõpra. Noorematest õpilastest (1.-6.klass) 70% on rahul oma suhetega eakaaslastega. Autori arvates seisneb nooremate ja vanemate õpilaste vahe selles, et nooremad on rohkem koos ühes ruumis, vanemate klasside õpilased peavad aga rohkem käima erinevates ainetundides väljaspool koduklassi ning neil on ka rohkem erinevaid õpetajaid. Samuti näitab Tvingstedti sotsiomeetriline test seda, et kuulmislangusega õpilastel tavaklassis on vähem sõpru kui nende normaalse kuulmisega klassikaaslastel.
Uurimused väljaspool Eestit kajastavad kasutatud materjali põhjal otsustades peamiselt klassis olevaid sotsiaalseid suhteid. Kirjeldatakse klassikaaslaste läbisaamist kuulmislangusega õpilasse. Uuritud on ka õpetaja otsest mõju klassi hoiakute kujundajana kuulmislangusega õpilasse.
Antud seminaritöö autor leiab, et suhtumist kuulmislangusega õpilastesse peaks uurima lähemalt nii kuulmislangusega õpilase, kaasõpilaste ja õpetajate seisukohtadelt. Lisaks võiks uurida ka nende inimeste suhtumist, kellel pole selle erivajadusega varem kokkupuuteid olnud. Saadud andmete põhjal saaks kontrollida hüpoteesi: Õpilased ja õpetajad, kellel on kokkupuuteid kuulmislangusega õpilasega, suhtuvad temasse positiivsemalt kui need, kellel kokkupuude sellise õpilasega puudub. Lisaks saaks võrrelda hoiakute objektiivsust võrreldes tulemusi kuulmislangusega õpilase enda vastustega . Kaugemateks eesmärkideks antud seminaritööl võiks olla ka see, et uurida tavakooli õpetajate vajadusi täiendõppeks ning võib-olla isegi doktoritöös koostada juhiseid eripedagoogika ja täiendõppe materjalide koostamisel
Allikad:

• Bogomolova, E. (1998) Kuulmislangusega lapsed tavakoolis. Lõputöö. Tartu
  
• Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit - http://www.eklvl.ee 12.02.07
  
• Eesti Vaegkuuljate Liit - http://www.vaegkuuljad.ee/ 12.02.07
  
• Erivajadustega laste õppimisvõimalused. (2006). Kontrolliaruande terviktekst. Tallinn – www. riigikontroll .ee
  
• Haridus. Valik õigusakte. (2005). Kirjastus Ilo
  
• Kõrgessaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu Ülikooli Kirjastus, lk.43-45
  
• Laste olukord Eestis. E-Riik. http://www.riik.ee/pere/aruanne.html#6.2 12.02.07
  
• Leppik, P. (2000). Lapse arendamine ja õpetamise probleeme koolis Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 162
  
• Lepsalu, M. (2005). Individuaalsete õppekavade rakendamisest tavakoolis. Tallinna Ülikool. Magistritöö.
  
• Mägi, E., Haljaste, A.(2001). Tavakoolide õpetajate suhtumine kõigi laste koosõpetamisse ja nende oskused erivajadustega laste õpetamisel tavaklassis. Algõpetuse aktuaalseid probleeme X. TPÜ Kirjastus
  
• Nunes, T., Pretzlik, U., Olsson, J. (2000). Deaf children´s social relationship in mainstream schools. Department of Psychology, Oxford Brookes University .
  
• Plado, K. (1997). Hariduslike erivajadustega lapsed Kagu- Eestis. Eripedagoogika oktoober lk. 19-24
  
• Reilson, M. (2005). Kuulmislangusega laps tavakoolis. Eripedagoogika. Märts lk.32-40
  
• Reilson, M. (2002). Puudega laste perede vajadustest ja võimalustest Tartu linna näitel. Käsikiri.
  
• Sats, M. (2004). Tolerantsusest Eestis. Tallinna Pedagoogika Ülikool. Magistritöö.
  
• Szelazkiewicz, S. (2000). Mainstreaming the Hearing Impaired Student . Eastern New Mexico University
  
• Sunts, K. (1998) Õpiabi tavakoolis. Integratsiooni poolt või vastu? Hariduslikud erivajadused ´98.
  
• Tikk, R. ( koostaja ) (2003) Kuulmislangus: põhjused, diagnostika , ravi ja rehabilitatsioon . Tartu Ülikooli Kirjastus. lk. 6
  
• Tvingstedt, A.-L. (1995). Classroom Interaction and Social Situation of Hard -of-Hearing Pupils in Regular Classes . Dept.of Educational and Psychological Research, Lund University, Malmö School Education.
  
• Tvingstedt, A.-L.(1993). Social Conditions of Heaing Impaired Pupils in Regular Classes. Lund University. Malmö School of Education.
  
• Ülevaade üldharidusest. Haridus- ja Teadusministeerium http://www.hm.ee/index.php?044853 (14.02.07)