● tegevus - Millega RVO tegeleb? ** ühendada oma jõud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks ● struktuur - liikmesriikide suhe RVO sees - RVO suhe liikmesriikidega - NGOde kaasamine [NATO ei ole julgeoleku organisatsioon, vaid kollektiivse kaitse organisatsioon. Seal on vahe sees.] globaalne universaalne - ainult ÜRO globaalne spetsiifiline - Maailma Terviseorganisatsioon regionaalne universaalne - EL regionaalne spetsiifiline - NATO -> tegutseja regionaalne spetsiifiline - Põhja-Ameerika kaubandusassotsiatsioon -> standardilooja VI loeng - rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus Rollid ja funktsioonid (Archer) ● Rollid: - instrument - areen - tegutseja ● Funktsioonid: - sisend väljundiks - normiloome - kohus - sotsialiseerija Liikmed (Konstatinos Magliveras (2013, Research Handbook on the Law of International Organizations)
Sissejuhatus sotsioloogiasse vaid Jumala poolt ette näidatud kohuse täitmine. Seetõttu ei kulutanud protestandid kogutud varandust kohe ära, vaid investeerisid selle, tänu millele majandus arenes. Vilfredo Pareto (1848 1923) Loogiline ja mitteloogiline käitumine Inimkäitumise võib jagada: - loogiline (ratsionaalne) käitumine, selline mille puhul tegutseja poolt valitud vahendid vastavad tegevuse eesmärgile; - mitteloogiline (ebaratsionaalne) käitumine, vahendid ei vasta eesmärgile. Suurem osa inimkäitumisest on mitteloogiline ja seda peabki sotsioloogia uurima. Jäägid Mitteloogiline käitumine tuleneb jääkidest. Jäägid on põhimõtteliselt instinktid, mis inimese tegevust mõjutavad. Olulisemad jäägid inimeses: - kombinatsioonide jääk: loovus, kalduvus arutlemisele, kombineerimisele, manipuleerimisele;
Zeitschrift für Musik, kus enamik artikleid oli Schumanni kirjutatud. Poolehoidjaid vaimustas, vaenlastelt meelepaha. Taaveti liidust kirjutas ta ajakirjas ja lõi ka muusikateose - klaveripalade tsükli Karneval , kus Taaveti liidu karnevalil on esindatud mitmed progressiivsed heliloojad. Ise iseloomustas ta end kahe palaga kahe nime all K: Eusebius - poeetiline unistaja, idealist, K:Florestan - kärsitu, aktiivne tegutseja, protestihing. Neid nimesid kirjutas ta ka oma artiklite alla. K:Chiarina Taaveti liitu ülistab teoses K: Taaveti liidu marss filistrite (keskpärased massiinimesed) vastu. Klaver oli Schumanni lemmikpill. Klaveritsüklid Sümfoonilised etüüdid Noortealbum Lastestseenid - väga tuntud pala Unistus Tema 4 sümfooniat on surutud klassikalisse raami. Mängitavamad I sümfoonia -Kevadsümfoonia ja III sümfoonia - Reinisümfoonia H
Võim ei ole miski, mida saab omandada: Võimu rakendatakse lugematutes punktides liikuvate ja ebavõrdsete suhete kaudu. A sunnib B-d tegema midagi mida too ei taha. Võim tuleb altpoolt( ei ole binaarset opositsiooni domineerijate ja domineeritavate vahel) Võimusuhted on kavatsuslikud ja mittesubjektiivsed. Kus on võim, seal on ka vastupanu, mis ei asu kunagi väljaspool võimu. Võim ei tulene üksikisiku valikust või otsustusest. SUBJEKT Samal ajal nii allutatu kui ka tegutseja. Võimusuhe eeldab, et seda, kelle üle võimu teostatakse, tunnustatakse kui teatud määral vaba subjekti. Seksuaalsuse ajalugu: Eetika subjekti eneseloome võimalusena: suhe enesesse, mis ei sõltu teadmisest/võimust. Vana Kreekast avastab seksuaalsusega seotud subjekti, kes võrreldes Kristlusest leitava seksuaalsuse subjektiga suhtub selllesse teisiti. Vana Kreeka subjekt keskendub naudingule. Kristluses on ihu võrreldes hingega patune. Kui tegeled seksiga, oled oma ihadele nö allunud
juurde. Selline vaheldumine toimub kiiresti. Inimesed räägivad sünnist ja surmast. Tõeliselt mitte ainult hing, vaid ka iga elav organism koosneb suunatuist monaadidest. Kõigi monaadide edastamisest erineb inimese surematus sellega, et temal jääb pärast surma püsima teadvus tema moraalsest isiksusest. Kui mõni vaim oleks võimeline meid läbi nägema, võiks ta meie teod ette öelda. Kuid see pole väline sundus, mis määrab meie tahte suuna, vaid meie oma sisemine loomus, nii et tegutseja alati määrab iseennast, vastavalt oma olemusele. Igas inimeses sisaldub kõik see, mis temaga kunagi juhtub või on juhtunud. See on tõesti omapärane seisukoht. Võibolla leevendab seda fakt, et L. eesmärgiks oli selgitada põhi substantside loomust. Samas paljastab ta, et igas täiuslikus individuaalses mõistes sisaldub tegelikult kogu inimsoo ajalugu ja maailma ajalugu kõigi oma tulevikega, siis esindab individuaalne mõiste samalajal kogu maailma
kindlasti saareelanike narkokasvatus. Jaotust näeb stseenis, kus näitab saare turuelu. Andri Kaaremäe ja Julius Koppel 2.0 Võim Eelkõige on näha võimu saarel, kus kindral Garza omavolitseb. Ta teeb seal kõike mida soovib, kuna tema käsutuses on armee- tal on füüsiline võim inimeste üle, sest relvajõule ei julge inimesed vastu hakata, vastuhakkajad tapetakse. Kuigi kindralil on palju võimu, siis on ka tema mõjutatav, nimelt on ta lasknud saarele narkootikumidega tegutseja Munroe, kes saab endale kontrolli külaelanike üle kuna ta maksab kindralile üsna suure summa raha. Ka palgamõrtsukate tiimis on jaotatud võim. Kuigi nad saavad kõik võrdse osa rahast, on nende liidriks siiski Barney Ross, kuna tema kaudu saavad nad tööd ning tema koostab plaanid, temale kuuletutakse. Andri Kaaremäe ja Julius Koppel KOKKUVÕTE Antud film oli analüüsimiseks üsna hea, kuna see polnud väga nn psühhofilm, kus kõike
mille eesmärgiks on soorituse maksimeerimine. Rutiinide kasutamine aitab sportlasel võistlusteks paremini valmistuda, suurendab sportlase eneseteadlikkust, situatsioonilist paindlikkust ja kontrolli oma soorituse üle ning ühendab soorituse füüsilise, tehnilise ja vaimse külje. 24) Milline on eesmärgi püstitamise protsess spordis ja kuidas see seostub psüühikatreeninguga? Eesmärkide püstitamise juures on oluline see, et tegutseja aktsepteeriks eesmärke ja tajuks enda kontrolli eesmärgi püstitamise juures. Üheks levinud veaks, mida spordis eesmärke sõnastades tehakse, on ebarealistliku eesmärgi sõnastamine. Tasub seada spetsiifilised eesmärgid ebamääraselt sõnastatud eesmärkide asemel, kuna mittespetsiifiliste puhul hinnatakse oma sooritust tagantjärele subjektiivselt paremaks ehk ollakse rahul kehvemate tulemustega. Soorituseesmärkide püstitamine on efektiivsem kui tulemuseesmärkide
Kas tellimuste edastamist on võimalik parandada? Kas tarneaeg(tellimustsükkel) on rahuldav? Kuidas klient hindab teenindustaset konkurentide omaga võrreldes? Klienditeeninduse strateegia väljatöötamine eeldab prioriteetide määramist, mis eeldab omakorda toimingute sooritamist ja mõõdikute kasutuselevõtmist. Mõõdikute kasutamine peaks kindlustama, et Arvestatakse klientidele olulisi tegureid Iga tarneahelas tegutseja võib veenduda, kas ja kuidas toetab logistikasüsteem klientidele olulisi tegureid. Kliendid on erinevad- otstarbekas on teha analüüs ja määrata klientide rühmad, kellel on sarnased vajadused ja kellel võib pakkuda enam- vähem ühesugust teenindust. Kliente segmenteeritakse sarnaste tunnuste põhjal. Näited!!! Logistikastrateegiate ja- süsteemide koostamine toimub järgmiselt: Vajaduste selgitamine Eesmärkide tuvastamine
tehissüsteeme, mille käitumist, vähemalt osaliseltki, tuleb mõista nende poolt mõeldava kaudu. (Ibid, 1273-1274) 4 INTELLEKT: TEGEVUSE VALITSEMINE MÕTTE POOLT Dretske jõuab edasi arutledes järeldusele, et kui öelda, et intellekt nõuab tegevuse valitsemist mõtte poolt, siis see on sama, mis öelda, et mõttest ainuüksi ei piisa. Ehk teisisõnu mõte peab midagi tegema. Intelligentne olemiseks pole mõtleja ja tegutseja tühipaljas olemine piisav, vaid mõtlemine peab vähemalt mõnikord tegutsemist seletama. Ta toob erinevaid näiteid sellest, kuidas inimene võib teha terve rida erinevaid tegevusi aevastada, norsata, higistada, silmi pilgutada jmt ning omada samas mitmeid mõtteid, kuid need kaks asja kokku ei anna intellekti. Ja seda sel lihtsal põhjusel, et ühegi nimetatud tegevuse tegemist ei seleta inimese mõtlemine. Isegi kui inimene teab,
(Skidelsky, 1975, 288-289). Sir Oswald Mosley ja British Union of Fascist ajutine tähelend Alles seejärel, kui sir Oswald Mosley asutas 1932. aastal oma liikumise British Union of Fascists (B.U.F.), mis õigupoolest oli partei, saab rääkida tõelisest fasismist Suurbritannias (Stevenson & Cook 1994, 218). Tuleb öelda, et erinevalt teiste Euroopa riikide fasistlike liikumiste liidritest, kes olid löömamehe kuulsusega, oli Mosley nii intellektuaal kui aktiivne tegutseja, nii vaimne juht kui suurepärane organisaator. Oswald Mosley sündis 1896. aastal jõukas perekonnas. Esimese maailmasõja puhkedes liitus ta ratsaväerügemendiga, hiljem Kuningliku Lennukorpusega, saades kahel korral läänerindel haavata. Poliitikasse tuli Mosley 1918. aastal, mil ta valiti Konservatiivse Partei esindajana Briti Alamkotta. Peagi tekkisid tal erakonnakaaslastega vastuolud ning 1922. ja 1923. aasta üldvalimistel kandideeris neis pettununa parlamenti sõltumatu
52. Lihtne õppimine närvivõrkudes. Üldine õppimise põhimõte närvivõrkudes on, et lisaks väljundi arvutamisele modifitseeritakse närvivõrku ennast tavaliselt seoste kaale, harvemini lävifunktsiooni läviväärtust/tüüpi või närvivõrgu struktuuri. Kasutatakse erinevaid närvivõrgu õppimistüüpe. Üks võimalik õppimise idee põhineb Delta reeglil 53. Kuidas toimub kinnitusega õppimine elus? Tehissüsteemides? Paljudes olukordades saab tegutseja tegutsemise käigus positiivset või negatiivset tagasisidet (nt kiitust ja laitust, heaolutunnet või valu, pluss või miinuspunkte), kuid mitte konkreetseid juhiseid selle kohta, mida täpselt tuleks teha. Tagasisidet võib saada kas tegevuse lõpus või vahepeal. Õppimist sellise tagasiside põhjal nimetatakse kinnitusega õppimiseks (reinforcement learning). Üldjuhul muudetakse kinnitusega õppimise käigus tegutsemist, eesmärgiga maksimeerida positiivset ja minimeerida
Turuobjekt (millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb hind) Ajaloolis-kultuuriline kujunemine/kujundamine Alati kontekstispetsiifiline: ühiskond, tööstusharu, turg Sõltub turu tüübist Struktuur Kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad: ostja/tarbija, müüja/tootja Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus Konkurents: mittejagatava eesmärgi poole püüdleva 2 või enama tegutseja vaheline suhe; tehingute suhteline läbipaistvus Vahetusturud: Turutegutseja identiteet ja roll muutlik; vahendaja, maakler, kaupleja; neoklassikalise turumudeli aslus Rolliturud: Identiteet ja rollid püsivad: kas müüja/tootja või ostja; tootjad joonduvad pigem üksteise suhtes kui vahetult nõudlusest; turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam vahetusturul; tootmisturud Staatusturud: Turu korrastus ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate
asetatud nõuetega. # Ühel indiviidil on üheaegselt mitu rolli (NB: niimoodi on ikka), nt ema, abikaasa, töötav naine jne, mis sisaldavad erinevaid nõudeid/ootusi. 3. rollidistants- Subjektiivne eemaldumine rollist. Rollidistants on sotsiaalse vilumuse tähtis osa. Poliitik: ,,isiklikult (mis see siis on???) olen arvamusel, et" . (kui poliitiku või riigitegelasena on tema arvamus hoopis teine). Küüniline versus aus toimija (näitleja, tegutseja (actor)) 4. fordism ja teilorism- fordism e teilorism e Scientific Management. tööjõu võimalikult kitsas spetsialiseerumine, tootmise standardiseerimine masstootmine, oskustööliste kaotamine koos kõrgemate palkadega, ). Rahulolu ei saavutata toga, vaid tööväliste asjadega. Mitte rõõm kingast vaid mingi tüütu kingakontsa allalöömine. 5. stigmatisatsioon- : inimesele surutakse peale ,,rikutud" identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses
Oluline on tekstis leiduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne: Tähtis on autori intensioon e. kavatsus (Mitte ainult mida väidab, vaid miks?) Tähtis on ajalooline kontekst ja keelelised tavad e. konventsioonid. Seega: Vaja uurida autorit ennast, tekste millele autor vastas, konventsioone, mille raames kirjutas Teooria seos praktikaga: Ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad Innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon: Elu pole väärt elamist kui keha laastab haigus, hinge laastab vale toimimine. Õnne jaoks keskne: vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast. Hingel 3 osa: mõistuslik, emo, instinct Mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad(julgus), instinktid on ohjeldatud(mõõdukus) Vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest, erinevate ilupüüdlustega on seotud erinev õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka subjetiivses naudingutundes
1. Eetika olemus ja kultuur. · Eetika mõiste. Eetika, moraal, kõlblus. Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. Mõistel eetika on mitu tähendust. Laiemas tähenduses on ta samane mõistega moraal ja kõlblus (sünonüümid). Nii on see kinnistunud argiteadvuses ja leiab kasutamist argises kõnepruugis. Kitsamas tähenduses mõistetakse aga eetika all teadust moraalist, s.t eetika kui moraalifilosoofia uurimisobjektiks on moraal ehk kõlblus. Seisukoht, mis küllalt levinud ka paljude uurijate juures. Et siin võib tekkida loogika viga eetika uurib iseennast, ei näi kedagi huvitavat. Ilmselt on tava surve liiga tugev. Mõneti võib mõiste eetika mitmetähenduslikkus tuleneda ka sellest, et uurijad ei suuda kokku leppida, kuidas eetikat täpsemalt määratleda. Eetika uurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis on hea ja mis on halb; mis on kõlbeline ja mis kõlbluseta; mida tähistava...
evolutsioneerunud) o Seega laboriloomadega katseid tehes ei peegelda see päris elu o Ka kodustamise käigus, kassidel ja koertel, võivad osad tüübid kaduma olla läinud · Isiksusetüübid võivad mõjutada stressitaset koduloomadel (tasub arvesse võtta aretamisel · Loodame isiksuse mõistmine aitab mõista ka inimese enda isiksuse kujunemist · 2 peamist isiksusetüüpi (reageerimise järgi) o Proaktiivsed ehk tegutseja Nn etteennustatavad üritavad võimalikult kiiresti rünnata, tegutsevad tihti agressiivselt Sobivad stabiilsed keskkonnatingimused (etteennustamiseks vajalik) Väike paindlikkus (öö ja päeva tsükli vahetajatel kulub nädal aega kohanemiseks) Julge, aktiivne ,,kull" o Reaktiivsed ehk jälgija
ennast paremini tunda). Tüüptegelased Stendhali loomingus: * mees, kes Stendhal tahtnuks olla (noor, ilus, väärib armastust, kuid on uje; kuid ujedus on märk võimest armastada ja olla kohmetunud selle ees, keda armastab; armastus muudab hulljulgeks ja tahtekindlaks); * naine, keda Stendhal tahaks armastada (täiuslik igatmoodi; aga ometi saab tema armukeseks); * naine, kes Stendhal oleks olnud (kui ta oleks naine olnud; tugev, tegutseja naine); * deus ex machina lahendus tuleb väljastpoolt (mõjukas heategija, muudab kangelase rikkaks, lugupeetavaks, rahuldab soove); * kelm (takistab peategelasel saavutamast eesmärke). Stendhali romaaniskeem on korduv: elukool, kus on vastuolu lapsepõlveunistuste ja tegelikkuse vahel; peategelane peab valima kahte tüüpi naiste vahel. Dickens Charles Dickens, 1812-1870, Inglismaa. Dickens oli pärit agulist. Pidi lapsena ränka tööd vabrikus tegema
Somaatiline refleks (inimene kui lihasmass), milles ei osale teadvus. Instinktiivsed kehaliigutused ehk automatismid, nt elektrijuhtmest löögi saanud inimene hüppab tagasi ja tõukab kedagi). Vaieldavad on aga õpitud või omandatud automatismid. Tegevusetus, kui isik jääb vastupidiselt tegutsemisootusele tegutsevusetuks. Looma tegu. Inimene võib küll kasutada looma süüteo vahendina, nt ässitades koera kellelegi kallale. Sel juhul on tegutseja inimene, loom aga süüteo toimepanemise vahend. Vaieldav on juriidilise isiku tegu. Mõistagi puudub juriidilise isiku käitumises inimkäitumise kvaliteet, mistõttu see ei vasta teomõistele karistusõiguses, kuni lähtutakse rangelt senisest teomõistest kui inimese teost. Paljudes riikides on juriidilise isiku tegu siiski kriminaliseeritud, mis igal juhul tähendab teatud erandit senisest karistusõiguslikust teomõistest. Seda teed on läinud ka Eesti (KarS §-d 14 ja 37). 2
· sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid - sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega. Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad. võim võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda. Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale; Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle (latentne võim), eeldab ressursse (kapitali) sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused).
element". Tegelase mõiste. Igasuguse süzee paratamatuteks elementideks on: 1) mingi semantiline väli, mis on jaotatud kaheks, teineteist vastastikku täiendavaks allhulgaks; 2) nende allhulkade vaheline piir, mis tavalistes tingimustes ei ole ületatav, antud juhul aga (süzeeline tekst räägib alati antud juhtumist) on kangelase-tegutseja jaoks ületatav; 3) kangelane-tegutseja. Nõnda on süzeearengu lähtepunktiks erinevuse ja vastastikuse vabaduse kindlaksmääramine kangelase kui tegutseja ning teda ümbritseva semantilise välja vahel: kui kangelane loomuldasa ühtib oma ümbrusega või ei ole võimeline sellest diferentseeruma, siis pole süzee areng võimalik. Tegutseja ei tarvitsegi tegutseda. Kuid nende ja ümbruse vastastikuste suhete iseloom tõendab, et need on tegevuseta tegutsejad. Süzeelise (semantilise) välja piiri suhtes esineb tegutseja kui selle piiri ületaja; piir aga on temaga suhestatud kui takistus. Kunstilise maailma spetsiifikast
koolieas kuni üheksanda-kümnenda eluaastani. Lapse kõne arengut mõjutab kõige enam keskkond, kus ta elab, tegutseb, suhtleb täiskasvanute ja teiste lastega. Suhtlemisel on kõne arengus oluline osa. Suhtlusprotsessi tuleks vaadelda eraldi nii tasandilt täiskasvanu-laps-täiskasvanu kui ka tasandilt laps-laps. Suhtlustasandil laps täiskasvanu (1,5 3 a.): e. tegevuslik- situatiivne suhtlemine, mille puhul ettepanek koostegevuseks tuleb esmalt täiskasvanult, kes on ka ise tegutseja ja kõneleja. Laps matkib tegevust. Täiskasvanu kasutab kommenteerimiseks lühikesi lauseid, laps aga omandab kuuldud sõnavorme ja lausemalle. Lapse kõne areneb ühesõnalausungitest dialoogini. Paraneb ka kõnest arusaamine. Seda hõlbustab kõnet saatev tegevus. Esialgu koosneb lapse lause kahe ühesõnalause ühendamisest. Lauset alustab laps kas oma nimega või siis hiljem asesõnaga mina. Kaheaastast last iseloomustavad järgmised omadused: kordab täiskasvanu poolt öeldud
seostada 2. Valige VALE vaide. Milline loetletud rollidest on Informaatikainstituudi qppetooli infosusteemi valdkonna erialagrupp: :: P: 1.8 andmebaaside spetsialist / administraator susteemiarhitekt ja disainer infojuht (CIO) Infotehnoloogia juht (CTO) organisatsiooni juht (CEO) Programmeerija 3. Valige VALE vaide. Sundmuse modelleerimise eesmarkideks on: :: P: 2.3 Maaratleda organisatsiooni pqhiobjektide seisundite muutumise juhtumid Leida iga tegutseja ja temaga suhtlejate vahel liikuvate infovoogude kokkupuutepunktid, mis nquavad tegutsejalt reaktsioonina infotootegevust Maaratleda organisatsiooni sundmuse seisundi muutumise juhtumid Selgitada sundmused, mis kaivitavad organisatsioonis mingi protsessi Selgitada toimimisprotsessis asetleidvaid sundmuseid, mille korral tuleb kaivitada kasutuslugu 4. Valige QIGE vaide. Andmevaramu ehk andmeait (data warehouse) on: :: P: 1.4
oksjon, eksperthinnangud jne): Ajaloolis-kultuuriline kujunemine / kujundamine; Alati kontekstispetsiifiline: ühiskond, tööstusharu, turg Sõltub turu tüübist 3) Spetsiifiline struktuur: kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad: Ostja / tarbija Müüja / tootja Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus (turg kauplemine) Konkurents: mittejagatava eesmärgi poole püüdleva 2 või enama tegutseja vaheline suhe: teritus gaudens (,,kolmas osapool võidab"); tehingute suhteline läbipaistvus. *Vahetus-ja rolliturg Vahetusturud: Turutegutseja identiteet ja roll (ostja/müüja) muutlik Vahendaja, maakler, kaupleja Neoklassikalise turumudeli aluseks (L.Walras, Pariisi börs 19 saj) Rolliturud: Identiteet ja rollid püsivad: kas müüja/tootja või ostja Tootjad joonduvad pigem üksteise suhtes (nisid, identiteedid) kui vahetult
mõõga tupest tõmbamata ja külvas oma vaenlase selle asemel üle sõimusõnadega, leiutas kultuuri» (l), kuigi ega vist ka «sõimusõnadega ülekülvamine» see kõige konstruktiivsem vahend ole. Agressiivset käitumist ja selle põhjusi uurides on mõnikord jõutud erinevate tõlgendusteni. On vaieldud selle üle, kas inimese agressiivse käitumise põhjus peitub tema isiksuses või väljaspool teda. Inimene ise on oma käitumises alati ja kõikjal tegutseja, asjaajaja ning tema käitumine tuleneb tema otsustustest. Tema toiminguid ei juhi keskkond, vaid tema ise -- tema reageerib, langetab otsuseid, mõtleb oma mõtteid ja loob kujutlusi. Mõtted ei tule tema pähe, vaid ta ise mõtleb, tema käed ei liigu iseenesest, vaid ta liigutab neid. Käitumine on alati reaktsioon konkreetsele olukorrale ja sõltub sellest, kuidas inimene olukorda üldjoontes kujutleb ja hindab, missuguse otsuse ta langetab. See kehtib kogu käitumise kohta
4) Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5) Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6) Raha teeb raha. 7) Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8) Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9) Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10) Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada. Erinevad ettevõtluse (ja ettevõtja) käsitlused Lähenemisviis Tunnused ,,Suure isiksuse" Ettevõtjal on intuitiivne võime, kuues meel ja vajalikud kaasasündinud isikuomadused. koolkond Psühholoogiliste Ettevõtja tõukejõuks on ainulaadsed väärtused, suhtumised ja vajadused. tunnusjoonte koolkond
Rollikonflikt – täiskasvanud inimesed on loonud perekonna, kipuvad arvama, et olulisem on lapsevanema roll, mitte pühendumus partnerile. Oleneb lapse vanusest- väikelast ei saa ignoreerida. Enamasti tekib tahtmatult tasakaalust väljaminek- minetatakse partneri roll. uid kui partnerite suhe ei toimi, tekivad probleemid perekonnas. Lapsed on kodu peegel- lasteaialapsed veel ei tsenseeri kodust tulevat infot. 3. Meeskond Kriteeriumiks formaalsus! Kumb on efektiivsem? Kas grupis tegutseja või meeskonnas tegutseja? Uuringud kalduvad arvama, et meeskonnad on edukamad. Meeskonnas oleme rohkem motiveeritud, efektiisemad, alustame kiiremini 4. Kultuur Eestlane: ei taha suhet alustada. Kahe rahvusidentiteedi võrdlus? XII Suhtlemisoskuste rakendused Toimivad-mittetoimivad käitumised suhtlemisel Oskused: - Kontakti alustamine ja lõpetamine - Eneseavamine - Kuulamisoskused - Küsitlusoskused - Enesekehtestamine
mänginud seal peaaegu mingisugust rolli. NB! Antiikteadus oli eelkõige poliitiline õpetus õigest, s.t kosmilise korra ja looduse logosega kooskõlalisest eluviisist. Teiseks, väga tihe vastasseos poliitiliste ja eetiliste ideede vahel. Õigupoolest eetiline perspektiiv ja mure moraalse täiuse poole liikumise takistuste ületamisest domineeris poliitilise problemaatika üle. Poliitika suhet avaliku eluga kujutati analoogiliselt moraali ja eraelu suhtega. Eetika käsitleb poliitilist elu tegutseja vaatekohalt, poliitika aga riigivormide ja institutsioonide perspektiivist. Nii ühe kui teise suhte aluseks peeti omakorda looduse korda, logost. (Loodusseaduse mõistet tollal ei tuntud, küll aga tajuti looduse toimimises teatud püsivusi.) Parim kodanik oli parima loomutäiusega, eeskujuliku moraalse käitumisega inimene. Headuse domineerimist kurjuse üle indiviidi käitumises hinnati kui kõrgeimat
4. Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5. Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6. Raha teeb raha. 7. Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8. Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9. Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10. Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev (majandus)tegevus (mis on kooskõlas seaduse ja moraalinormidega) · peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegeleda (ehk tulu saada) ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused jm; · igasugune ettevõtjate tegevus ei pruugi olla ettevõtlus. Ettevõtluse eeldused 1
varandust. Selline ellusuhtumine on aluseks kapitalistlikule kasumi saamisele orienteeritud väärtuste süsteemile. Kasumi saamise eesmärk ei olnud seejuures mitte mugav elu, vaid Jumala poolt ette näidatud kohuse täitmine. Seetõttu ei kulutanud protestandid kogutud varandust kohe ära, vaid investeerisid selle, tänu millele arenes majandus. Vilfredo Parteo (1848 - 1923) Loogiline ja mitteloogiline käitumine Inimkäitumine jaguneb: - Loogiline (ratsionaalne) Tegutseja poolt valitud vahendid vastavad tegevuse eesmärgile - Mitteloogiline (ebaratsionaalne) Vahendid ei vasta eesmärgile. Suurem osa inimkäitumisest on mitteloogiline ja seda peabki sotsioloogia uurima. Jäägid Mitteloogiline käitumine tuleneb jääkidest. Jäägid on instinktid, mis mõjutavad inimese tegevust. Olulisemad jäägid inimeses: - Kombinatsioonide jääk Loovus, kalduvus arutlemisele, kombineerimisele, manipuleerimisele - Agregaatide püsivus
fil. Inimene kui ühiskondlik olend. Illokutiivne akt. Ütlemisega tehakse tegu (käskimine, palumine) Milleks ideede ajalugu? Mida tähendas ideede ajaloole? 1)Antikvaarne huvi või vastused tänap.küsimustele. (vastus sõltub ajal.fil. Avastati autor kui tegutseja, kes tegeles oma ajas, mitte ajatuses põhihoiakust) Ei muutu üksnes vastused, vaid ka küsimused Võimalik hoiak: teaduslik-tehniline progress, ent inimloomus põhijoontes sama Uurida tuleb: 2) Kasu ajaloolastele autorit ennast
Selleks, et eristada tarkvara ja
ärisüsteemi modelleerimisel kasutatavaid sümboleid, on kasutatud stereotüüpe
(joonis 4-3). Näiteks, seda tehnikat kasutab Rational unifitseeritud protsess
(Rational Unified Process).
Süsteemi Ärikasutusjuht
kasutusjuht
<
ellusuhtumine on aluseks kapitalistlikule kasumi saamisele orienteeritud väärtuste süsteemile. Kasumi saamise eesmärk ei olnud seejuures mitte mugav elu, vaid Jumala poolt ette näidatud kohuse täitmine. Seetõttu ei kulutanud protestandid kogutud varandust kohe ära, vaid investeerisid selle, tänu millele majandus arenes. Vilfredo Pareto (1848 – 1923) Loogiline ja mitteloogiline käitumine Inimkäitumise võib jagada: - loogiline (ratsionaalne) käitumine, selline mille puhul tegutseja poolt valitud vahendid vastavad tegevuse eesmärgile; - mitteloogiline (ebaratsionaalne) käitumine, vahendid ei vasta eesmärgile. Suurem osa inimkäitumisest on mitteloogiline ja seda peabki sotsioloogia uurima. Jäägid Mitteloogiline käitumine tuleneb jääkidest. Jäägid on põhimõtteliselt instinktid, mis inimese tegevust mõjutavad. Olulisemad jäägid inimeses: - kombinatsioonide jääk: loovus, kalduvus arutlemisele, kombineerimisele, manipuleerimisele;
ühise strateegilise kultuuri puudumine sügav lõhe USAga suhtlemises (uued vs. vanad LR). Heaks näiteks tõestamaks, et Euroopa Liidu välispoliitiline identiteed on erinev rahvusriikide omast, on Liibüa konflikt 2011. aastal. Äsja oli ratifitseeritud Lissaboni strateegia ja loodud välisteenistus, pürgiti Euroopa suurema globaalse rolli suunas ning Liibüas nähti võimalust näidata maailmale, et EL on ühtne tegutseja globaalses poliitikas. Tulemuseks oli aga üksmeele puudumine: SB ja Prantsusmaa ühine operatsioon, USA toetus. Kui osad liikmed toetasid õhujõududega, siis Saksamaa jäi täiesti kõrvale. Niisiis võib öelda, et välis- ja julgeolekupoliitika majanduslik pool on EL-is järjest rohkem ühtne, kuid otsene sõjaline tegevus jääb pigem rahvusriikide tasandile. 35. Millisel määral on Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärk pehme julgeoleku tagamine
6) tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega. Õppekava põhialustele tuginedes võib öelda, et riiklikus õppekavas on esitatud lapsest lähtuv õpikäsitus. Õpetaja roll. Lapsest lähtuva tegutsemise kontekstis on õpetaja peamine ülesanne õpikeskkonna loomine, mis suunaks lapse huvi, õpimotivatsiooni, toetaks lapse aktiivsust õppijana. See tähendab, et õpetaja oskab luua õpikeskkonna, mis võimaldaks lapsel olla aktiivne tegutseja, teha valikuid, praktiliselt katsetada, uurida ja aktiivselt mängida. Õpetaja aitab laste kasvamisele ja arengule kõige paremini kaasa, kui ta toetub nende huvidele, vajadustele ja tugevatele külgedele. VIII. Eelkoolipedagoogika didaktilised printsiibid- mängulise, aktiivse õppimise, jõukohasuse näitlikkuse, huvitavuse printsiibid. Mängulisuse printsiip. Mäng on lapsele loomulik viis õppimiseks Mängimisvajadus on lapse üks põhivajadusi, mängus laps
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne ...
Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekste, millele autor vastas konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest. Vooruslik käitumine õnne alus. Õnn on lõppeesmärk. Platoni varased dialoogid (Sokrates): Elu ei ole väärt elamist, kui keha laastab haigus Samamoodi ei ole väärt elamist ka selline elu, milles hinge laastab vale toimimine Platon voorusest ja õnnest Vabariik · Õnne jaoks keskne: vooruslik elu, tuleneb hinge harmooniast · Hingel 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa
Seda võiks nimetada ennetavaks vastukurnamiseks. · Parameetrilise käitumise tunnuseks on just see, et ei arvestata kaasinimeste reaktsioone (vihmavarju näide) · Strateegilise käitumise korral reageerib kaasmängija teie tegevusele, nii et lõpptulemus tekib kõigi asjaosaliste jaoks vastastikuses sõltuvuses. · Selektiivsed stiimulid: Stiimulid, mis otseselt seostuvad asjaosalise panusega ja loovad sellega tagasiside tegevustulemuste ja tegutseja (heaolu) vahel · Infoasümmeetria all peetakse silmas olukorda, kus asjaosalistel on erinev informatsioon koostegevusolukorrast. · Varjatud tegevuse probleemi nimetatakse vahel ka moraaliriskiks (moral hazard). Probleem on sageli selles, et peale lepingu sõlmimist on ühel lepingupoolel, keda nimetatakse agendiks, stiimul pakkuda teisele poolele (printsipaalile) vähem, kui lepingus lubatud. See on siiski reaalne vaid siis, kui printsipaal ei suuda tüssamist
rollidest. Inimesel on korraga mitmeid identiteete ning neid tuleks vaadelda, kui teineteist täiendavaid, vastasmõjus. Mõned identiteedi vormid on ka teineteist välistavad: mees/naine; heteroseksuaal/homoseksuaal. Teatud identiteedid, mis kujunevad erinevate rollide täitmisel samas elufaasis, võivad tekitada rollikonflikte, näiteks naine ema ja töötaja rollis. · Strukturatsiooniteooria (A. Giddens, 1984) vaatleb tegutseja ja struktuuri toimimist duaalses vastasmõjusuhtes, milles indiviid on ühiskonna struktuure kujundav agent ja on samaaegselt oma toimimises mõjutatud ühiskonna struktuursetest piirangutest ja võimalustest. · Biograafiline eneseteostus varasemas traditsioonilises ühiskonnas sai indiviidi eluloolise kujunemise juures määravaks vanus, sugu ja klassiline kuuluvus ning valikud olid pigem sotsiaalse positsiooni põhised; tänapäevaühiskonnas valitseb
normid.2)Indiviidi arusaam oma rollist erineb sellest, kuidas teised selle määratlevad. 3)Ühel indiviidil on üheaegselt mitu rolli • Rollidistants- Subjektiivne eemaldumine rollist. Rollidistants on sotsiaalse vilumuse tähtis osa. Poliitik: „isiklikult (mis see siis on???) olen arvamusel, et” . (kui poliitiku või riigitegelasena on tema arvamus hoopis teine). Küüniline versus aus toimija (näitleja, tegutseja (actor)) • Primaar- ja sekundaarrühmad • Primaarsed rühmad: väiksed grupid, kus toimub otsene suhtlemine kõikide rühma liikmete vahel (perekond, sõpruskond). Valitsevad „primaarsed suhted” st terve isik on seotud interaktsiooniga. • Sekundaarsed rühmad: otsest suhtlust ei ole, valitsevad „sekundaarsed suhted” st kokkupuude puudutab inimese kindlat rolli ja on suunatud kindlate eesmärkide saavutamisele
Füüsiline areng primaarsed ja sekundaarsed sootunnused tüdrukutel varem, esimene menstruatsioon 8. ja 16. eluaasta vahel. Füüsilise arenguga rahulolu poistel suurem kui tüdrukutel; halvim liiga vara küpsevatel tüdrukutel ja liiga hilja küpsevatel poistel (östrogeen ja testesteroon). Varasem murdeiga varaseem seksuaalne käitumine, muurdeealise moodi käitumine varem iseseisev tegutseja, seksuaalne teadlikkus ja huvi, käib kohtamas, tehnoloogia kasutamine, tarbimiskäitumine. Suurem vajadus autonoomia järele, orientatsioon eakaaslastele, keskenduma heteroseksuaalsetele suhetele ,enesele tähelepanu pööramine, eneseteadvus, identiteedi otsimine, tekivad abstraktsed kognitiivsed võimed Ebaküpsuse kriteeriumid: 1. Lapsik käitumine: pudikeel, viriseb, nutab, ei saa üksinda hakkama, suhtleb endast noorematega või enda ema ja isaga, lapse riided jne. 2
võimalused õpetajale peavad olema tagatud nii töötingimused kui kaasaegsed töövahendid. Omakorda peaks lastevanematel olema võimalus rühmas viibida ja saada tagasisidet oma lapse kohta. Õpetaja on lapsele väga suureks eeskujuks õpetaja enda emotsionaalsus ning oskus ja soov lapse (ja täiskasvanu) tundeid märgata (nendest rääkida) kinnitab lapsele, et oma tunnete näitamine on lubatud ning see ei ole häbiasi. Õpetaja kui suhtlemise ja tegeluste algataja ning suhtleja ja tegutseja õpetab seda ka lapsele kuidas suhtlemist alustada, edasi suhelda ja seda lõpetada ilma kaaslast riivamata. Õpetaja on ka rühmaruumi sisustaja ning kujundaja. Tehes seda koos lastega, kinnitab see lastele, et nende arvamusest hoolitakse. Õpetaja teadmised lapse (inim)õigustest sillutavad teed eetilise keskkonna loomiseks ja hoidmiseks. Allikas: Anton, M. (2007). Psühhosotsiaalse keskkonna juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele. Tervise Arengu Instituut
armastus; * armastus kui edevus (et tähelepanu saada, ennast paremini tunda). Tüüptegelased Stendhali loomingus: * mees, kes Stendhal tahtnuks olla (noor, ilus, väärib armastust, kuid on uje; kuid ujedus on märk võimest armastada ja olla kohmetunud selle ees, keda armastab; armastus muudab hulljulgeks ja tahtekindlaks); * naine, keda Stendhal tahaks armastada (täiuslik igatmoodi; aga ometi saab tema armukeseks); * naine, kes Stendhal oleks olnud (kui ta oleks naine olnud; tugev, tegutseja naine); * deus ex machina lahendus tuleb väljastpoolt (mõjukas heategija, muudab kangelase rikkaks, lugupeetavaks, rahuldab soove); * kelm (takistab peategelasel saavutamast eesmärke). Stendhali romaaniskeem on korduv: elukool, kus on vastuolu lapsepõlveunistuste ja tegelikkuse vahel; peategelane peab valima kahte tüüpi naiste vahel. Tema peateos ,, Punane ja must" kujutas elu nii nagu see oli. Selle süzee põhineb tõestisündinud lool
kannavad üksteist" (Petti 1998: 108). Andreas Knopken suri Riias 1539. aastal. 1522. aasta septembris saabus Hamburgist Riiga noor Rostocki ülikooli magister Sylvester Tegetmeyer. Kui Knopken oli oma vaadetelt põhiliselt humanistlik jumalasõna tõlgendaja-kuulutaja-õpetaja, siis Tegetmeyer oli sarnaselt oma eeskujule ja õpetajale Andreas Karlstadtile (kes oli Wittenbergis teoloogia dotsent) radikaalne tegutseja, kes tõi Riiga usufanatismi, nagu kirjutas Arbusow (Arbusow 1921: 236). Tegetmeyeri kujunemises näeb nüüdisaja Saksa ajaloolane Joachim Kuhles mitte niipalju Lutheri, kuivõrd just Karlstadti mõjusid. Oluline moment on juba seegi, et Tegetmeyer õppis Wittenbergis just Lutheri äraoleku ajal. Tegetmeyeri paigutab Kuhles juba radikaalsete rahvajuhtide poolele, kelle Karlstadtist inspireeritud jutlused Riias olid otseselt pildirüüste ajendiks. Tegetmeyeri
(üleminekuaeg). Tema isamaalised tekstid on kesksed ärkamisaja tekstid. 13. Romaniline ajalookujutus E. Bornhöhe ja A. Saali teoste näitel Romantism eesti kultuuris 18. saj keskpaik 19. saj keskpaik. Inimese seksuaalsuse kujutamine, avastamine. Inimloomuse tumedm külg. Romantistliku teksti kangelane on pigem Göethe näidenditegelane Götz von Berlichinger või ,,Wertheri kannatustest" Wether. Hakkab vastu teda piiravatele seadustele, ei taha alluda autoriteedile, anarhiline tegutseja. Püüdleb isiksuse vabanemise poole. Wertherlikkus seisneb ülitundlikkuses, intellektuaalsuses, melanhoolsuses, selgetes ideaalides, mille nimel tasub surra. Sellised tüübid on nt Jaanus ,,Tasujast" ning Saali ,,Vambola". Romantilises kirjanduses eksisteerib keegi teine, kes vastandub minale. Võib võtta ka vaenlase kuju. Kannatava rahva idee märterlus. Reeturi v äraandja kuju. Teema on ka
Investeering eesmärgiga saavutada kontroll on otsene välisinvesteering. (Portfell tahab kasumit) Investeeringut, millega alustatakse nullist nimetatakse Green fieldiks Rahapoliitiliseks vahendiks on intressimäärad Kõige globaliseerunud toomisfaktor on kapital Regionaalne liit, kus on olemas sisene vabakaubandus, ühine kaubanduspoliitika ja faktorite vaba liikumine, kuid ei ole ühtset rahandust ja valitsust on: Ühisturg Spill over on omane neofunktsionalismile Peamine tegutseja merkantilismis on riik 22 Ratsionaalse nappus, alternatiivid, kasum Mitte-konfliktsena näeb majandussuhteid liberalism Reziimi defineerivad normid ja printsiibid Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat 1. Rahapoliitilise trilemma järgi valides kontrolli makroökonoomia üle ja fikseeritud kursi, loobud rahavoogudest 2. Investeering, millega ehitatakse välisriigis tootmine nullist, on Greenfield 3. Raha, mille väärtuse määrab kõrgem võim, nimetatakse Fiat-rahaks 4
o areen kui koht, kus saab mitmepoolselt läbi rääkida; vastandub traditsioonilisele diplomaatiale (kõik on korraga koos, mitte kahepoolsed suhted) o väikeriikidel on ROd tunduvalt tähtsamad kui suurriikidele, kuna nad ei ole võimelised pidama läbirääkimise vahetult oma partneriga, tasub minna kohe ROsse tulemuse saavutamiseks; väikeriigid ei saa lubada endale ROst lahkumist Tegutseja – milles see roll seisneb? Pentlandi järgi: o tegutseja peamiseks aspektiks on see, et RO ühtlustab riikide käitumist; riigid on eri huvidega ja tullakse ROsse neid väljendama; 4 tegurit, mis sellele kaasa aitavad või seda takistavad: polariseeritus – külma sõja ajal Ida ja Lääs; ELis Suurbritannia ja Pr- Saksa vastandumine; konkreetsemalt briti euroskeptikute fraktsioon Europarlamendis
suhetest, kokkuleppest ja psühholoogilistest läbielamistest. Tõnu Prillup oli kogu aeg uskunud, et oma karvasuse tõttu saab ta veel kunagi rikkaks. Vaese talupoja suur unistus näikse täituvat siis, kui mõisnik teeb talle ühe ettepaneku. Tal pole aimugi, et ta müüb maha oma naise, kaotab inimväärikuse ja südametunnistuse. Mari on väga enesekindel noor naine, kes ei ole lubanud meestel end käsutada. Prillup pole tihti päri, et Mari on ise tegutseja on ja tema soovidele risti vastu tegutseb. Hukatus saabub siis, kui Kremer ja Prillup sõlmivad lepingu, millele Mari vastu võitleb, sest tema eneseväärikus saab kannata, pole ta ju miski ese, millega kaubelda. Marile küll Kremer meeldib, aga lõpuks, ei armasta ta kumbagi meest, mistõttu sünnib pärast Prillupi surma kindel otsus, et Mari ei jää mõisniku juurde, vaid sõidab linna. Ehk nagu Mari ütleb: "Ma tahan linnas olla varblane, mitte kanaarilind
a. Modernsus kui lõpetamata projekt. Ehk siis valgustusajastu ideaale ei või kõrvale heita. On vaja modernsuse ideaalid uuesti üles võtta, leida, kus on toimunud viga või hälve ja see parandada. b. Totalitaarseks muutunud mõistuse asemele pakubki kommunikatiivse ratsionaalsuse . Kommunikatiivne ratsionaalsus eeldab seda, et ratsionaalne tegutseja ei ole ise algusest lõpuni oma tegevuse ratsionaalsetes vormides täiel selgusel vaid et see ratsionaalseim käitumise strateegia saab välja kujuneda ainult inimeste vahelise vaba suhtlemise käigus. Võitlus vabaduse eest on seega võitlus vaba kommunikatsiooni ees. c. ,,elamismaailm"- vahetu elukeskkond, mis konstrueerub inimestevahelistes suhetes. d
Vaidlusalune küsimus mil määral on üksikisik võimeline kultuuri looma ja mil määral kultuur kujundab teda. (Nt kultuuri etendamine vs kultuuristsenaariumid.) See taandub lõpuks pikki sajandeid filosoofe painanud küsimusele inimese vabast tahtest kui kunagi piiras seda tahet jumala tahe, siis kaasaegses ühiskonnas v kultuuris on selleks teatud normid, reeglid, ideoloogiad. Tänapäeva kultuuriteoorias on aktuaalsed küsimused: milline on indiviidi kui tegutseja roll (agency) kultuuris, kuivõrd indiviidi identiteet on kultuuriliselt konstrueeritud jms. Varane antropoloogia käsitas kultuuri kui n-ö superorgaanilist v indiviidideühest struktuuri, mis eksisteerib väljaspool selle individuaalseid kandjaid. Indiviidid sünnivad teatud kultuuri ja kujunevad selle varem eksisteerinud kultuuri sees selle esindajateks ning see kultuur jätkab eksisteerimist ka pärast nende indiviidide surma. Siiski, eri kultuurides on eri
Inimesi on häid ja halbu. Määrus ehk adverbiaal - verbi, omadus- või määrsõna laiend, mis pole alus, sihitis ega öeldistäide. Nt Käisin poes. Juku rääkist juhtunust emale. Poiss vaatas teda nukralt. Täiend ehk atribuut - nimisõna laiend, mis väljedab nimisõnaga tähistatu tunnust. Nt Riie on täpselt poolteist meetrit lai. Kõik nad olid tudengid. Üks pikk tumedapäine mees. Semantilised rollid lause tähenduslikud, verbi juurde kuuluvad osad: Agent tahtlik tegutseja. Tavaliselt väljendatud subjektiga (a), kuid võib olla ka nt.eri liiki määrus (b, c). N. a) Mari laulis laulu. b) Käisime Mariga Metsas. c) Väljak täitus inimestest. Patsient sihitis ehk objekt, mis muutub tegevuse käigus Kogeja ei tee otseselt midagi, aga tajub. Kogeja võib olla subjekt (d) või määrus (e). N. d) Ma külmetan. (tegevus pole tahtlik) e) Mul on külm. Saaja saab midagi Instrument millega midagi tehakse Asukoht kus miski asub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
