Tagasiside aitab luua seoseid harjutuse sooritamisel saadud parameetrite ja lõpptulemuse vahel. Positiivsel tagasisidel on osa õpilaste motivatsiooni väljakujunemisele. Negatiivne ja kriitiline kahanda soovi harjutada. Tagasiside 3 otstarvet: toimib kui juht; aitab luua seoseid parameetrite ja lõpptulemuste vahel; võib toimida motiveerivalt. Seostamine pingutuse ja võimetega. Kui osutada võimetele, võib õpilase motivatsioon harjutada ja vaeva näha väheneda. Pingutusega seotud tagasisidel on aga motiveeriv toime. 8. Tagasiside liigid (sisemised, välised, verbaalsed, mitteverbaalsed) 1) Sisemine tagasiside  võetakse vastu proprioretseptoritega (keha saab teavet asukoha ja selle muutmise kohta lihaste, kõõluste, liigeste ja tasakaaluelundite kaudu). Õppija saab teabe liigutuse tunnetamise kaudu, õpetaja peab sellele tähelepanu juhtima.
(Harimatu õpetlase termin). Howard Gardner (s. 1943) üksteisest sõltumatute võimete teooria: keeleline, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik, eksistentsiaalne 28. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes, Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu, Negriidid < europiidid < mongoliidid 29. Mis on motivatsioon? Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas: Vajadus, Motiiv, Eesmärk Vajadused: vajadus- motiiv- pingutus- eesmärgi mittesaavutamine- frustratsioon, kaitsemehhanismid. Kultuuriline motivatsioon- Arenguvajadus, Uudishimu, tunnetusvajadus, Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) bioloogiline motivatsioon- Tegutsemise eesmärgiks kehaliste
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega  omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need olla kahekümne, kolmekü
Eksamiküsimused ja vastused  Sotsioloogia alused 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk  ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsioloogiline kujutlus tähendab o
57. Alkoholi toime. Alkohol kui depressant, mis surub maha pidurduse läbi neurotransmitterite mõjutamise. Alkohol pidurdab pidurdusneuronite tööd. Alkohol: alguses pidurdust maha võttev, elavam jutukas, siis pidurduv, aeglustuv. Pidurduskonflikt: häbelik, siis aga konflikti otsiv, agressiivne. Seksuaalne vägivaldsus. Alkohol muudab mehed vägivaldseks 58. Dopamiini, serotoniini, noradrenaliini toime. DOPAMIIN: Palju funktsioone. tunnetus, motivatsioon, karistus, uni, mälu, õppimine. Tekib siis kui ebatavaline autasud. Amfetamiin on sarnane efektilt dopamiinile. Dopamiini üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skisofreenia positiivsete sümptomitega SEROTONIIN: Pidurdus. Uni, meeleolu. Sund-impulsiivne häire NORADRENALIIN: Noradrenaliin ja adrenaliin on kehas kiiretoimelised stimulandina toimivad stressihormoonid, millest noradrenaliin on ajus olulisema psühhotroopse toimega
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagunevad psÃ
74. Mis on sotsiaalse õppimise neli etappi? Sotsiaalne õppimine ehk mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude (mudelite) jäljendamise ehk imiteerimise kaudu. Nii omandatakse suur osa sotsiaalsest käitumisest. Sotsiaalses õppimises eristas Albert Bandura nelja etappi: märkamine (pannakse mõnda käitumist tähele), meeldejätmine (kergemini jääb meelde köitev käitumine), õpitu taastamine (uue käitumise praktiseerimine ja sellele tagasiside), motivatsioon (eeldus, et uuele käitumisviisile järgneb tasu) 75. Mis on mälu? Enamasti see, mida me kogeme, teeme või tajume ei kao meie teadvusest, vaid säilib kas lühemat või pikemat aega. Selle teeb võimalikuks psüühiline protsess mälu. Mälu on psüühiline protsess, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meelde jätmises, säilitamises ja reprodutseerimises ehk taastamises (võib öelda ka lihtsamalt: mälu on võime meelde jätta, meeles pidada ja meelde tuletada). 76
Kõik kommentaarid