50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kozzupoizz95
Õppematerjali autor
võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnevaid küsimusi: planeerimine, õpetaja/õpilaste vaheline koostöö, õppimist soodustavad tegurid, harjutuste soorituste ja õpitulemuse hindamine, erinevate õpetamis- või treenimismeetodite võrdlemine,
Suhtlemise põhialused: eduka suhtlemise eeldused, efektiivne kritiseerimine, innustamine. Juhtimise stiilid. Õpilaste individuaalsete eripärade ja eelistuste arvestamise olulisus. Treeneri tegevus sportlase arengu ja huvide juhtimisel. Nõuanded, kuidas treener saaks sportlase karjääri jooksul teda ette valmistada valutuks karjääri lõpetamiseks ning eluga toimetulekuks peale aktiivsest spordist loobumist. Soovitatav kirjandus: Allik, J. & Rauk, M., toim. (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Cialdini. R. B. (2005). Mõjustamise psühholoogia: Teooria ja praktika. Tallinn: Pegasus. Loko, J. (1996). Sporditeooria. Tartu. Loko, J. (2002). Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu Nurmekivi, A. (2004). Treeningu printsiibid. Õppematerjalid treenerite I astme koolituskursustele. Thomson, K. (2003). Spordipsühholoogia – inimese tervise ja psüühika kaitseks. „Psühholoogia rakendus ja rakenduspsühholoogia“ Toim.: A
mida tunneta- töötlemiseks) ja motoorne süsteem (liigutuste teostamiseks). Nimetatud süsteemide takse terviklikult mitteühtlast arengut lapseeas tuleb arvestada liigutusoskuste õpetamisel ja leida kui oskust ja vahendid, mis kompenseerivad ühe või teise funktsionaalse süsteemi võimaliku suutlikkust mingil mahajäämuse mingil hetkel. spordialal hästi esineda Laste liigutusvilumuste arendamine on spordipsühholoogia seisukohalt vaadatu- na oluliselt seotud motiveeritusega (vt ka Treenerite tasemekoolitus, osa I, Motivat- sioon). Uuringud näitavad, et suurema tõenäosusega loobuvad sportimisest need lapsed, kellel ei teki sportimisel nn kompetentsuse kogemust. Kompetentsuse kogemuse all mõistetakse antud kontekstis oskuste, kehaliste ja kognitiivsete võimete (ka
müokardiinfarkti korral. Väga tugev ühekordne kehaline pingutus. 6. Missuguste haiguslike seisundite korral võib kreatiini kinaasi aktiivsuse tõus olla märkimisväärne (ületab normväärtuse rohkem kui kolm korda)? Vastus: Rabdomüolüüsi ehk ekstreemse lihasekahjustuse korral. 7. Nimetage magneesiumidefitsiidiga seotud sümptomeid. Vastus: Lihaskrambid, kehalise töövõime langus, üldine väsimus. SPORDIALADE SPORDIMEDITSIINILINE ISELOOMUSTUS Kordamisküsimused 1.Milline on kehalise tegevuse mõju südame-veresoonkonnale? Vastus: Suureneb südamelöögimaht, südamelöögisagedus, süstoolne vererõhk ja keskmine arteriaalne rõhk. 2. Milles seisneb staatilise ja dünaamilise harjutuse erinevus? Vastus: Staatilised harjutused põhjustavad võrreldes dünaamiliste harjutustega oluliselt väiksemaid muutusi hapnikutarbimises, südamelöögimahus ja -sageduses. Staatilistes harjutustes ei muutu lihaste pikkus ega toimu ka
stiimulile, nimetatakse tingimiseks * Mitmele psüühikahäirete, näiteks traumajärgse stressihäire avaldumise risk tuleneb mitmetest teguritest, omavahel kombineeruvad geneetilised ja kognitiivsed mehhanismid * Psühholoogias kasutatavale teaduslikule meetodile EI OLE iseloomulik hüpoteeside tõestamine * Kui loete enda kohta käivat horoskoopi ja tundub, et see läheb täppi, siis on tegemist Barnumi efektiga * Psühholoogia erineb näiteks õigusteadusest või humanitaarteadusest empiiriliste uurimismeetodite kasutamise poolest 2 test – Psühholoogia uurimismeetodit * Veesuusatamise ja grillimise sagedus on väga kõrges korrelatsioonis. Ent see ei tähenda siiski, et veesuusatamine paneks inimesed grillima. On hoopis tõenäoline, et mõtlema tegevuse soodustajaks on soe suveilm. Kirjeldatu on näide kolmanda muutuja probleemist * Kuidas saab teadus aidata inimesi muudes eluvaldkondades
Motivatsioon ja motiveerimine Olulised komponendid õppimisel: ·Mõtlemisoskus ·Teadmised ·Õpioskused ·Metakognitiivsed oskused ·Motivatsioon Aktiivsus passiivsus Teadlik teadvustamata Üks mitu Robert J. Sternberg: motivatsioon neist kõige asendamatum, ilma selleta õppimist ei toimu. Motivatsioon õppimises seostuvad mõisted · Huvi, uudishimu · Vajadused · Väärtused · Uskumused, hoiakud · Akadeemilised, sotsiaalsed eesmärgid · Impulsiivsus · Püsivus Motivatsioon õppimises · Biheivioristid: oluline on väline motiveerimine · Kognitivistid: kuidas inimese mõtted selle kohta, miks midagi juhtus, mõjutavad selle inimese tulevikukäitumist · Humanistid: rõhutavad inimeste valikuid ja isiksuse arendamise vajadust · Kognitivistid + humanistid: mõtted, uskumused, valikud ja strateegiad Motivatsioon õppimises Mida inimesed mõtlevad oma tegevustest- ülesann
· et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · Organisatsioonipsühholoogia (organizational) · psychology) · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factors psychology or engineering psychology ORGNISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ÜLDISED ARENGUSUUNAD · Kognitiivne plahvatus · Professionalismi suurendamine juhtimises · Empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele · Suureneb inimressursiga tegelemine · Rahvusvahelistumine · Tehnoloogia arengu mõjutused PSÜHHOLOOG ORGANISATSIOONIS : Töötajate aus kohtlemine · Värbamisel ja valikul · Koolitamisel Edutamisel
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid