Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused (0)

Q: Millised on teadusliku uurimuse põhimõtted ja spordipsühholoogia põhilised uurimismeetodid ?

Vastus leiad õppematerjalist: Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused

Q: Milles seisneb uurimuse valiidsuse ja reliaabluse tagamine?

Vastus leiad õppematerjalist: Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused

Q: Millised on olulised võistlusärevuse teooriad mille poolest need üksteisest erinevad?

Vastus leiad õppematerjalist: Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused

Q: Millised on erinevad sooritusärevust mõjutavad tegurid?

Vastus leiad õppematerjalist: Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused

Q: Millised on erinevad viisid sooritusärevuse mõõtmiseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused

Q: Mille poolest erineb see teistest emotsioonide ja soorituse käsitlustest?

Vastus leiad õppematerjalist: Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused

Q: Mida uurisid Lam jt 2009 õppimise ja ärevuse seostest ning millised olid nende põhilised järeldused?

Vastus leiad õppematerjalist: Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused

Q: Millised on olulisemad motivatsiooniteooriad spordis ja kehalises kasvatuses?

Vastus leiad õppematerjalist: Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused

Q: Mille poolest erineb enesemääratlemise teooria klassikalisest motivatsiooniteooriast spordis ?

Vastus leiad õppematerjalist: Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused

Q: Kuidas on enesemääratlemise teooria seotud eneseregulatsiooniga?

Vastus leiad õppematerjalist: Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Spordipsühholoogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised on teadusliku uurimuse põhimõtted ja spordipsühholoogia põhilised uurimismeetodid ?
Milles seisneb uurimuse valiidsuse ja reliaabluse tagamine?
Millised on olulised võistlusärevuse teooriad mille poolest need üksteisest erinevad?
Millised on erinevad sooritusärevust mõjutavad tegurid?
Millised on erinevad viisid sooritusärevuse mõõtmiseks?
Mille poolest erineb see teistest emotsioonide ja soorituse käsitlustest?
Mida uurisid Lam jt 2009 õppimise ja ärevuse seostest ning millised olid nende põhilised järeldused?
Millised on olulisemad motivatsiooniteooriad spordis ja kehalises kasvatuses?
Mille poolest erineb enesemääratlemise teooria klassikalisest motivatsiooniteooriast spordis ?
Kuidas on enesemääratlemise teooria seotud eneseregulatsiooniga?
Kuidas planeerida kehalise kasvatuse õpetaja ja treeneri poolset tegevust et see oleks õpilasi toetav ja motiveeriv enesemääratlemise teooria seisukohast lähtuvalt?
Milles seisneb sisemise ja välise motivatsiooni hierarhiline käsitlus?
Milles seisneb saavutuseesmärgi teooria ja kuidas see seostub õpikeskkonna motivatsioonilise kliimaga?
Milles seisneb treeneripoolne kontrolliv käitumine ja kuidas need erinevad käitumisviisid avaldavad mõju õpilastetreenitavate motivatsioonile?
Milles seisneb transs-kontekstiline motivatsioonimudel Hagger jt 2003 ja kuidas see on seotud kehalises kasvatuses tagasiside andmisega?
Millised on õppimist soodustav ja milline õppimist pärssiv tagasiside andmise viisid?
Millised on ekspertsuse komponendid?
Millised on ekspertsoorituse neutraalsed mehhanismid ?
Milles seisneb psüühikatreening ja mis on selle eesmärgid?
Milline on eesmärgi püstitamise protsess spordis ja kuidas see seostub psüühikatreeninguga?

Psühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused

Millised on teadusliku uurimuse põhimõtted ja spordipsühholoogia põhilised uurimismeetodid ? Milles seisneb uurimuse valiidsuse ja reliaabluse tagamine?
Teaduslik uurimine püüab maailmas aset leidvaid nähtusi mõista selleks, et nende toimumise seaduspärasusi seletada, ning seletada selleks, et nende toimumist ennustada ja kontrollida. Kasutatakse nähtuse süstemaatilist vaatlemist , kirjeldamist, täpset ning korduvat mõõtmist, mille tulemuseks on teaduslike teooriate püstitamine.Teaduslik uurimine eeldab väga täpset mõõtmist. Täpset mõõtmist iseloomustavad valiidsus ja reliaablus. Valiidsus-mil määral mõõdab mõõtmisvahend seda, mida mõõta tahetakse. Reliaablus-Kuivõrd annavad eri mõõtmised samu tulemusi. Uurimismeetodid: 1) Eksperimentaalsed ( eesmärgiks avastada kahe või enama tunnuse vahelisi põhjuslikke seoseid , mil moel üks tunnus tingib muutusi teise tunnuse väljendumises) 2)Mitteeksperimentaalsed meetodid ( üksikjuhtumite analüüs, kirjeldav vaatlus , küsitlusmeetodid intervjuu ja küsimustiku vormis) 3)Ülevaatemeetodid ( Üldistused hulga uurimuste koondtulemuste põhjal)
2) Millised on olulised võistlusärevuse teooriad, mille poolest need üksteisest erinevad?
Katastroofiteooria- Ärevuse eri komponendid võivad vastastikmõjus olles mõjutada sooritust. Omavahel on aktsioonis kognitiivne ärevus e muretsemine ja autonoomne erutus . Mida suurem on kognitiivne ärevus, seda „katastroofilisem“ on soorituslangus ja seda raskem on naasta endisele sooritustasemele.
Töötlustõhususe teooria-Ärevus kui kognitiivne ärevus ehk muretsemine. Kõrgenenud ärevuse tingimustes võib see sooritust hoida samal tasemel või isegi parandada!
Reinvesteerimine ehk teadvustatud töötlus-Ärevuse tingimustes täheldatav soorituslangus on tingitud sellest, et sooritaja üritab automatiseeritud protsesse taas jhtida teadvustatud reeglite või juhiste abil.
3) Seletage erinevate jooniste alusel ärevuse ja soorituse vahelisi seoseid
4) Millised on erinevad sooritusärevust mõjutavad tegurid?
Püsiärevus, Isiksuseomadused, sugu, sportlase tase ja võistluskogemus, kuidas eri spordialade sportlased ise oma ärevust tõlgendavad, psühholoogiliste oskuste kasutus on seotud madalama ärevusega ning sellega, et sportlasd tõlgendavad ärevust oma sooritusele soodsalt (kujutlustehnika, sisekõne , eesmärkide püstitamise oskus)
5. Millised on erinevad viisid sooritusärevuse mõõtmiseks?
Füsioloogilised näitajad ja nende mõõtmine-Ei ole ühtset head füsioloogilise ärevuse näitajat. Oletatavad füsioloogilised näitajad ei ole omavahel alati selgelt seotud. Neid näitajaid mõõta on suhteliselt kallis, aeganõudev ja võib lla sportlasele tülikas ning ebamugav.
Enesekohased mõõtevahendid-Küsimustikud ja testid. Kõige levinum SCAT test.
6. Kirjeldage optimaalse funktsioneerimise individuaalsete tsoonide (IZOF) lähenemist. Mille poolest erineb see teistest emotsioonide ja soorituse käsitlustest?
Esmalt käsitles ainult ärevust. Igal indiviidil on olemas oma ärevustase. Peale selle ei ole sooritus parim ärevuse või erutuse taseme mingis kindlas punktis vaid selle punkti ümber paikneb optimaalne tsoon, milles sooritus on parim. Algselt mõõdeti sportlaste mitte-spetsiifilise seisundiärevuse testidega ning oli olemas individuaalse tsooni laiuse standard, ent peagi liiguti spordispetsiifiliste testide kasutamise juurde ning lülitati teooriasse idee, et ka optimaalse tsooni laius on eri sportastel erinev. Vaatlused, erineva struktrueeritusega intervjuud, standardiseeritud küsimustikud. Erineb sellepoolest, et emotsionaalne kogemus on ainult üks komponent erinevates seisundeis.
7. Kuidas on seotud sporditegemisega positiivsed emotsioonid ja milles seisneb vookogemus?
Vookogemus on kui mis iganes tegevusega seotud eriline tunne, et elu parimatel hetkedel toimub kõik justkui imekergelt. Vookogemust iseloomustab täielik keskendumine , ajataju muutumine. Positiivsete emotsioonide uurimine võib meil aidata paremini mõista sportlikku sooritust ja spordist saadavat kogemust.
8. Mida uurisid Lam jt. (2009) õppimise ja ärevuse seostest ning millised olid nende põhilised järeldused?
Uurisid kas õppimine näitliku analoogia kui implitsiitsema õpiviisi najal toob stressirohkes, ärevust tekitavas situatsioonis kaasa sooritusvõime parema säilimise kui klassikaline õppimne detailse tehnilise arusaamise kaudu. Katseülesandeks oli korvpalli vabaviske modifitseeritud ülesanne. Õppimises kasutatud kujundlik analoogia oli teha viske lõpus liigutus „justkui sirutaks käe küpsisepurki küpsise järele“. Arvatakse et see analoogia rõhutab liigutust, mis paneb pallile käe sisse hea tagurpidi vindi, suurendades seeläbi edu tõenäosust. Järeldused: Õppimise faasis, eriti selle hilisemas järgus, paranes statistiliselt oluliselt mõlema grupi sooritus, rühmadevahelist erinevust ei täheldatud. Testimise etapi teises „pingelises seerias“ oli katseisikutel keskmiselt kõrgem pulss , kõrgem maksimaalne pulss ning „ärevuse termomeetril“ märgiti keskmiselt kõrgem skoor. Lõplik järeldus oli see et kasutades õpetamises VÄHEM informatsiooni, esitades lihtsaid analoogiaid keeruliste detailsete seletuste asemel, SAAME me hoopiski ROHKEM: stabiilsema soorituse pingelises olukorras.
9. Millised on olulisemad motivatsiooniteooriad spordis ja kehalises kasvatuses?
Enesemääratlemise teooria-põhitählepanu all on küsimus, mil määral on inimeste käitumine nende eneste määratletud, ehk et kas inimese käitumist tingivad SISEMISED PÕHJUSED või VÄLISED PÕHJUSED. Eristatakse sisemist motivatsiooni ( indiviid osaleb tegevuses selle tegevuse enda pärast, naudingu/rõõmu/rahulolu tunde pärast), väline motivatsioon (indiviid ei soorita tegevust huvit tegevuse enda vastu, vaid tegevuse võimalikele tagajärgedele mõeldes, mõjutatuna materiaalsest tasust jne), amotivatsiooni (indiviid ei leia ühtegi põhjust tegevuses osaleda ega ole tal kavatsust ega energiat osaluseks)
Saavutuseesmärgi teooria-Ülesandeks on mõista, mille alusel indiviidid määratlevad enda eesmärgid saavutuskeskkonnas, nagu nt võistlussport v kooli kehaline kasvatus. Enese eesmärkide määratlemine saavutuskeskonnas sõltub sellest, mida indiviid peab eduks ja ebaeduks. 1) Võimekusele orienteeritud motivatsioon -eesmärgiks on indiviidil oma üleolekut näidata. 2) Ülesandele oritneteeritud motivatsioon- indiviid tegutseb eesmärgiga saavutada hea tulemus v lahendada püstitatud probleem, üleoleku demontsteerimine ei ole tema jaoks oluline.
10. Mille poolest erineb enesemääratlemise teooria klassikalisest motivatsiooniteooriast spordis? Kuidas on enesemääratlemise teooria seotud eneseregulatsiooniga?
Klassikalise motivatsiooniteooria kohaselt on inimese käitumise suund, intensiivsus ning püsivus määratletud teiste tegurite poolt, enesemääratlusteooria jälgib seda, mil määral ja kui palju on inimeste käitumine nende eneste määratletud( sealhulgas siis ka suund, intensiivsus ja püsivus), mida mõjutavad sisemine, välimine ning amotivatsioon. Enesemääratlusteooria on seotud eneseregulatsiooniga selles osas, et inimene määratleb enda käitumist ning sellega kaasnevaid probleeme, püüab neid lahendada v kõrvaldada. Emotsioonidele suunatud toimtuleku puhul kasutatakse mõtteid, et end ülesande sooritamise ajal paremini tunda ehk kasutatakse sisekõne, sisemist motivatsiooni.
11. Kuidas planeerida kehalise kasvatuse õpetaja ja treeneri poolset tegevust, et see oleks õpilasi toetav ja motiveeriv enesemääratlemise teooria seisukohast lähtuvalt?
Tuleb valida selliseid harjutusi või planeerida sellised tegevused, mis oleksid eakohased ning jõukohased. Seeläbi saab õpilane tunda, et ta suudab ümbritsevas keskkonnas efektiivselt tegutseda ning seläbi kogeda edu ja kontrolli enda tegevuse üle. (Vajadus kompetentsuse järele). Valida harjutusi või planeerida tegevusi, mis oleksid huvitavad ning ühtaegu ka sellised, kus õpilane saab ise hästi palju iseseisvalt tegutseda ( vajadus autonoomsuse järele) ning samas ka selliseid harjutusi teha, mida saaks läbi viia gruppides. See loob õpilastele rühmakuuluvuse tunde ning sideme teiste oluliste inimestega( vajadus seotuse järele)
12. Milles seisneb sisemise ja välise motivatsiooni hierarhiline käsitlus ?
Eeldab, et nii sisemist, välist kui ka amotivatsiooni ning nende eeldusi ja tagajärgi saab käsitleda kolmel üldistatuse tasemel: globaalsel, kontekstilisel ning situatiivsel tasemel.
Globaalne tase-iseloomustab indiviidi üldist motivatsioonilist orientatsiooni ehk kalduvust käituda kas sisemiste või väliste motiivide ajel .
Kontekstiline tase-iseloomustab indiviidi üldist motivatsioonilist orientatsiooni spetsiifilises kontekstis või „selgelt eristuvas tegevussfääris“.
Situatiivne tase-iseloomustab indiviidi motivatsioonilist orientatsiooni konkreetse tegevuse suhtes antud ajahetkel. Selline motivatsiooni üldistatuse tase eristav lähenemine on oluline, kuna võimaldab täpsemalt mõista inimeste käitumise motivatsioonilisi protsesse ning sportlaste ja õpilaste juhendajatel kasutada juhendatavate motiveerimisel efektiivsemaid võtteid.
13. Milles seisneb saavutuseesmärgi teooria ja kuidas see seostub õpikeskkonna motivatsioonilise kliimaga?
Seisneb selles, et mille alusel indiviidid määratlevad enda eesmärgid saavutuskeskonnas.Spordis ja kehalises kasvatuses on motivatsioonilise kliima loojaks treener v kehalise kasvatuse õpetaja. Eristatakse meisterlikkusele orienteeritud ning esitusele/tulemusele orienteeritud kliimat. Meisterlikkusele orienteeritud kliima on olulisim neist kahest, kuna seal õpilane tunnetab ja saab aru et treener suunab teda eneseületamisele, premeeritakse isiklikku arengut ja pingutust ning vead arenguprotsessid on osa loomulikust protsessist. Õpilane peab ise paika panema oma eesmärgid, treener/õpetaja aitab seda saavutada, suunates teda.
14. Milles seisneb treeneripoolne kontrolliv käitumine ja kuidas need erinevad käitumisviisid avaldavad mõju õpilaste/treenitavate motivatsioonile?
Treeneripoolne kontrolliv käitumine seisneb juhendaja käitumisilminguid, mis juhendatavate sisemise ja enesemääratletud välise motivatsiooni kujundamist pigem pärsivad.
Materiaalsete auhindade kasutamine- Avaldavad nii positiivset kui negatiivset mõju sisemisele motivatsioonile. Nende mõju sõltub eelkõige sellest, kuidas on need sportlastele esitatud, kas kontrollival, või vastupidi, kompetentsuse ja autonoomsuse tajumist toetaval viisil.
Kontrolliva tagasiside andmine-Treeneri tagasiside ning selle edastamise viis mõjutavad väga suurel määral seda, milliseks kujuneb sportlaste kompetentsuse, autonoomsuse ja sisemise motivatsiooni taju. Kui junedaja antavas tagasisides on ülekaalus kontrolliv aspekt, i saa juhendatav sellest teavet kompetentsuse kohta, vaid tunneb lhtsalt sundi käituda teatud viisil.
Ülemäärase isikliku kontrolli kasutamine- Sellisel juhul peavad sportlased täpselt kuuletuma treeneri korraldustele ning andma endast kõik, et näidata vaid suurepäraseid tulemusi. Treener käitub oma õpilastega kui objektidega, et saavutada tema jaoks meelepärane tulemus. Ei arvestata õpilaste tunnete, arvamuste ning vaadetega. Suur negatiivne mõju. Sportlastel pole mingit otsustusõigust ning nad tajuvad et nende panus treeningprotsessi on minimaalne
Hirmutamine - Sõimamine , karjumine, füüsilise karistusega ähvardamine. Otsene negatiivne mõju juhendatavate motivatsioonile ja üldisele heaolule. Erinevad uuringud näitavad et treenerid kasutavad hirmutamist selleks, et innustada oma sportlasi paremale sooritusele.
Esitusele/Tulemusele orienteeritud õpi ja treeningkeskkonna loomine- Selline õpikliima avaldab negatiivset mõju sportlaste ja õpilaste sisemisele motivatsioonile, kuna eesmärgiks on indiviidide vaheline võrdlus tulemuste osas. Suunatakse õpilasi pingutama selleks,et teistega end võrrelda.
Tingimuslik hoolimine -Peegeldab treeneri tähelepanu, kiindumuse ja armastuse näitamist oma hoolealuste suhtes, kui need demonstreerivad soovitud tulemusi ning vastupidi.Olenevalt treeneri käitumusest võib avaldada nii positiivset kui negatiivset mõju.
15. Milles seisneb transs -kontekstiline motivatsioonimudel (Hagger jt. 2003) ja kuidas see on seotud kehalises kasvatuses tagasiside andmisega?
Transs-kontekstiline motivatsioonimudel seisneb selles, et kuidas õpetaja käitumine mõjutab õpilase kehalise kasvatuse motivatsiooni ning kas see omakorda mõjutab õpilase motivatsiooni tegeleda spordiga ka vabal ajal. Seotud on see tagasiside andmisega selles osas, et õpetaja positiivse üldise tagasiside andmine ja õpilastele õpistrateegiate kasutuse õpetamine mõjutavad õpilaste sisemist motivatsiooni tegeleda kehaliste harjutustega ka vabal ajal.
16. Millised on õppimist soodustav ja milline õppimist pärssiv tagasiside andmise viisid?
Soodustav- Kiitmine , tingimuslik hoolimine
Pärssiv-Hirmutamine, karjumine, ülemäärase isikliku kontrolli kasutamine, kontrolliva tagasiside andmine
17. Kirjelda Cote (1999) sportimise arengulist mudelit ja too näiteid iseloomustamaks selle mudeli erinevaid staadiume
Cote töötas välja sportimise arengulise mudeli, pidades silmas noorsportlase arengut alates kuuendast eluaastast kuni täiskasvanueani välja. Cote mudelis on kolm staadiumit :

Proovimise staadium-Proovimise staadiumis käsitleb Cote seda, et laps, kes tahab minna sporditreeningutesse, katsetab erinevaid spordialasid. Selles vanuses ( 6-11a) ei tohiks veel ühele kindlale alale tervenisti juba spetsialiseeruda ega nii noorelt peale suruda süstematiseeritud ning erialaspetsiifilist treeningut. Eesmärk on sporti nautida, saades nende spordialade harrastamisest ka „kasusid“ ( lõbu, sõbrad, nautimine). Peaks pakkuma positiivseid emotsioone ning nautida treenimist. Treeningud valdavalt mängulise iseloomuga .

Spetsialiseerumise staadium (12-15eluaastat)
Tajulis-tunnetuslik areng. Noorel areneb abstraktne ja loogiline mõtlemine, samuti omandatakse võime tulla toime hüpoteetiliste lahenduskäikudega. Emotsionaalselt võivad olla noored ebastabiilsed ( puberteet ), mis võib võistlemisega seotud psüühilise stressi tingimustes kaasa tuua soorituse hüppelise languse või täieliku läbipõlemise. Treeneritel selles vanuses lastega on äärmiselt oluline leida individuaalne suhtluskeel , kuna tujud on kõikuvad. Suureneb eakaaslaste roll laste ning noorukite sportimise mõjutajana. Siin tuleb mängu mõtestatud treening ehk et treeningul tehakse erialaspetsiifilisi harjutusi rohkem, enam ei ole asjad niivõrd mängulised.

Investeerimise staadium (16eluaastat-)
Oluliseks etapiks noorsportlase karjääris nii füüsilise, psühholoogilise kui ka sotsiaalse küpsemise seisukohast. 20nda eluaasta paiku on noorel välja kujunenud väärtuste süsteem ning selgemaks saab kas noor tahab jätkata sportlaskarjääri v see lõpetada. Väheneb meeleolu kõikumine, on arenenud abstraktne mõtlemine, küpsemad suhted eakaaslastega.
18. Milles seisneb mõtestatud mäng ja mõtestatud treening ning kuidas need seostuvad varase spetsialiseerumise ja ekspertsuse saavutamisega spordis?
Mõtestatud mäng-Mängulise iseloomuga kehalised harjutused, mida lapsed sooritavad sisemise motivatsiooni ajel, mis on maksimaalselt nauditavad ja mida lapsed sooritavad enamasti omal algatusel .
Mõtestatud treening-Eesmärgiks arendada spordialaspetsiifilisi teadmisi, oskusi ja võimeid.
Varase spetsialiseerumise puhul on laste treeningutes mõtestatud mängu osakaal vähenenud , hakatakse tähelepanu juhtima spordialaspetsiifilistele teadmistele ja oskustele, sellest edasi tulebki mõtestatud treening, kus keskendutakse oma eriala oskuste arendamisele. Ekspertsusega seostub see sellesmõttes, et varakult mõtestatud treeningutega alustades jõutakse kõrgemale tasemele kiiremini, kui regulaarselt harjutada ning enda kallal kõvasti vaeva näha. Samas on sellel ka negatiivseid külgi ( suhtlus eakaaslastega halveneb, vaba aega vähe, kogu tähelepanu spordil.
19. Millised on ekspertsuse komponendid?
Psühholoogilised oskused, Füsioloogilised tegurid, Sportlike liigutustegevuste tehnika, Tajulis-Tunnetuslikud tegurid, emotsionaalne regulatsioon , Sotsiaal-kultuurilised tegurid
20. Mida on leitud erinevate uurimuste põhjal ekspertsuse kujunemise kohta erinevatel spordialadel?
Eksperdid oskavad kasutada kas vastaselt või võistkonnakaaslaselt tulevat visuaalset informatsiooni enne otsustavat sündmust. See võime on seotud sportlase bioloogilise liikumisega, informatsiooni tajumise ja analüüsiga, ning väiksemategi muutuste täpsema tajumisega, võrreldes algajatel või kesktasemel sportlastega.
Eksperdid suudavad paremini tajuda ja mõista mängutaktikalisi olukordi ning mänguliste tegevuste „ mustrit “.
Eksperdid kasutavad kvalitatiivselt erinevaid visuaalse otsingu mustreid , eristamaks nähtavat informatsiooni. Ekspertidel on väiksem arv fiksatsioone pikema aja kestel ja pikem „liikumatu silma“periood võrreldes algajatega.
Eksperdid kasutavad paremini etteaimamist.
21. Millised on ekspertsoorituse neutraalsed mehhanismid ?
Kontrollitud töötlus- leiab aset tavaliselt uute või varieeruvate liigutusülesannete( avatud liigutusvilumused) lahendamisel.
Automaatne töötlus- leiab aset hästiomandatud, automatiseeritud liigutusvilumuste sooritamisel, enamasti konstantsetes keskkonnatingimustes.
22. Milles seisneb psüühikatreening ja mis on selle eesmärgid?
Psühholoogiliste oskuste treeningut nimetatakse ka mentaalseks treeninguks. Selle eesmärgiks on juhendada sportlaste, treenerite, ja võistkondade psühholoogilist arendamist sel moel, mis võimaldaks täiel määral realiseerida kehalisi võimeid ja tagaks samal ajal ka psühholoogilise heaolu.
23. Kirjelda põhilisi psüühikatreeningu viise?

Eesmärkide püstitamine

Tehakse selgeks sportliku saavutuse sihid, valitakse saavutamise strateegiad ja sooritatakse saavutusi võimaldavaid tegevusi.

Lõdvestuse kasutamine

Relaksatsiooni ehk eesmärgistatud lõdvestumist kasutatakse psüühikatreeningul iseseisva tehnikana ärevuse alandamiseks.

Kujutlus

Kasutatakse eri meelte abil loodud kujutisi sportlikest situatsioonidest. Kujutlus on kognitiivne protsess, mida kasutatakse töömälus sündmuste esitamiseks ilma sensoorse sisendita. Olulised on nii visuaalsed, auditiivsed kui ka kinesteetilised komponendid.

Sisekõne kasutamine

Sisekõne on mõtete juhtimise tehnika, mida kasutatakse enesekindluse tõstmiseks ja tähelepanu fokuseerimiseks. Sisekõne all mõeldakse mõtete peatamist, mõtetele vastamist, mõtete ümbersõnastamist ja mõtete kinnitamist.

Kognitiivsete ja käitumuslike rutiinide rakendamine

Rutiiniks nimetatakse teatud kindlate tegevuste ja mõtete jada, millele keskendutakse ja mida viiakse ellu kindla plaani alusel ning mille eesmärgiks on soorituse maksimeerimine . Rutiinide kasutamine aitab sportlasel võistlusteks paremini valmistuda, suurendab sportlase eneseteadlikkust, situatsioonilist paindlikkust ja kontrolli oma soorituse üle ning ühendab soorituse füüsilise, tehnilise ja vaimse külje.

Milline on eesmärgi püstitamise protsess spordis ja kuidas see seostub psüühikatreeninguga?
Eesmärkide püstitamise juures on oluline see, et tegutseja aktsepteeriks eesmärke ja tajuks enda kontrolli eesmärgi püstitamise juures. Üheks levinud veaks, mida spordis eesmärke sõnastades tehakse, on ebarealistliku eesmärgi sõnastamine. Tasub seada spetsiifilised eesmärgid ebamääraselt sõnastatud eesmärkide asemel, kuna mittespetsiifiliste puhul hinnatakse oma sooritust tagantjärele subjektiivselt paremaks ehk ollakse rahul kehvemate tulemustega.
Soorituseesmärkide püstitamine on efektiivsem kui tulemuseesmärkide seadmine, kuna need (a) hõlbustavad tähelepanu fokuseerimist; (b) soodustavad keskendumist; (c) automatiseerivad kehalisi oskusi; (d) tõstavad kontrollitunde suurenemise kaudu enesekindlust.
Psüühikatreeningu tsükli alguses seatakse kõiki kolme laadi eesmärke: millist tulemust sportlane teatud piiratud aja jooksul soovib saavutada (tulemuseesmärk); millisel tasemel peaksid olema tema kehalised võimed, tehnilised, taktikalised ja psühholoogilised oskused, et sellist tulemust saavutada ( soorituseesmärgid ); milliseid tegevusi tuleks treeningutel kasutada, et sellist võimete ja oskuste taset saavutada (tegevuseesmärgid).

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 46 allalaadimist

Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused #1

Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused #2

Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused #3

Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused #4

Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused #5

Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused #6

Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kozzupoizz95 Õppematerjali autor

Spordipsühholoogia alased küsimused vastused (erinevad teooriad, motivatsioon spordis jne)

motivatsioon sooritus ärevus treening treener psüühikatreening kognitiivne emotsioonid

Sarnased õppematerjalid

doc

Spordipedagoogika eksami kordamisküsimuste vastused

võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnevaid küsimusi: planeerimine, õpetaja/õpilaste vaheline koostöö, õppimist soodustavad tegurid, harjutuste soorituste ja õpitulemuse hindamine, erinevate õpetamis- või treenimismeetodite võrdlemine,

Spordipedagoogika

doc

SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA

Suhtlemise põhialused: eduka suhtlemise eeldused, efektiivne kritiseerimine, innustamine. Juhtimise stiilid. Õpilaste individuaalsete eripärade ja eelistuste arvestamise olulisus. Treeneri tegevus sportlase arengu ja huvide juhtimisel. Nõuanded, kuidas treener saaks sportlase karjääri jooksul teda ette valmistada valutuks karjääri lõpetamiseks ning eluga toimetulekuks peale aktiivsest spordist loobumist. Soovitatav kirjandus: Allik, J. & Rauk, M., toim. (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Cialdini. R. B. (2005). Mõjustamise psühholoogia: Teooria ja praktika. Tallinn: Pegasus. Loko, J. (1996). Sporditeooria. Tartu. Loko, J. (2002). Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu Nurmekivi, A. (2004). Treeningu printsiibid. Õppematerjalid treenerite I astme koolituskursustele. Thomson, K. (2003). Spordipsühholoogia – inimese tervise ja psüühika kaitseks. „Psühholoogia rakendus ja rakenduspsühholoogia“ Toim.: A

Spordifüsioloogia

pdf

II tase psy MA002242

mida tunneta- töötlemiseks) ja motoorne süsteem (liigutuste teostamiseks). Nimetatud süsteemide takse terviklikult mitteühtlast arengut lapseeas tuleb arvestada liigutusoskuste õpetamisel ja leida kui oskust ja vahendid, mis kompenseerivad ühe või teise funktsionaalse süsteemi võimaliku suutlikkust mingil mahajäämuse mingil hetkel. spordialal hästi esineda Laste liigutusvilumuste arendamine on spordipsühholoogia seisukohalt vaadatu- na oluliselt seotud motiveeritusega (vt ka Treenerite tasemekoolitus, osa I, Motivat- sioon). Uuringud näitavad, et suurema tõenäosusega loobuvad sportimisest need lapsed, kellel ei teki sportimisel nn kompetentsuse kogemust. Kompetentsuse kogemuse all mõistetakse antud kontekstis oskuste, kehaliste ja kognitiivsete võimete (ka

Kategoriseerimata

docx

Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud

müokardiinfarkti korral. Väga tugev ühekordne kehaline pingutus. 6. Missuguste haiguslike seisundite korral võib kreatiini kinaasi aktiivsuse tõus olla märkimisväärne (ületab normväärtuse rohkem kui kolm korda)? Vastus: Rabdomüolüüsi ehk ekstreemse lihasekahjustuse korral. 7. Nimetage magneesiumidefitsiidiga seotud sümptomeid. Vastus: Lihaskrambid, kehalise töövõime langus, üldine väsimus. SPORDIALADE SPORDIMEDITSIINILINE ISELOOMUSTUS Kordamisküsimused 1.Milline on kehalise tegevuse mõju südame-veresoonkonnale? Vastus: Suureneb südamelöögimaht, südamelöögisagedus, süstoolne vererõhk ja keskmine arteriaalne rõhk. 2. Milles seisneb staatilise ja dünaamilise harjutuse erinevus? Vastus: Staatilised harjutused põhjustavad võrreldes dünaamiliste harjutustega oluliselt väiksemaid muutusi hapnikutarbimises, südamelöögimahus ja -sageduses. Staatilistes harjutustes ei muutu lihaste pikkus ega toimu ka

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

docx

Spordipsühholoogia testide vastused

stiimulile, nimetatakse tingimiseks * Mitmele psüühikahäirete, näiteks traumajärgse stressihäire avaldumise risk tuleneb mitmetest teguritest, omavahel kombineeruvad geneetilised ja kognitiivsed mehhanismid * Psühholoogias kasutatavale teaduslikule meetodile EI OLE iseloomulik hüpoteeside tõestamine * Kui loete enda kohta käivat horoskoopi ja tundub, et see läheb täppi, siis on tegemist Barnumi efektiga * Psühholoogia erineb näiteks õigusteadusest või humanitaarteadusest empiiriliste uurimismeetodite kasutamise poolest 2 test – Psühholoogia uurimismeetodit * Veesuusatamise ja grillimise sagedus on väga kõrges korrelatsioonis. Ent see ei tähenda siiski, et veesuusatamine paneks inimesed grillima. On hoopis tõenäoline, et mõtlema tegevuse soodustajaks on soe suveilm. Kirjeldatu on näide kolmanda muutuja probleemist * Kuidas saab teadus aidata inimesi muudes eluvaldkondades

Spordipsühholoogia

ppt

Motivatsioon ja motiveerimine

Motivatsioon ja motiveerimine Olulised komponendid õppimisel: ·Mõtlemisoskus ·Teadmised ·Õpioskused ·Metakognitiivsed oskused ·Motivatsioon Aktiivsus passiivsus Teadlik teadvustamata Üks mitu Robert J. Sternberg: motivatsioon neist kõige asendamatum, ilma selleta õppimist ei toimu. Motivatsioon õppimises seostuvad mõisted · Huvi, uudishimu · Vajadused · Väärtused · Uskumused, hoiakud · Akadeemilised, sotsiaalsed eesmärgid · Impulsiivsus · Püsivus Motivatsioon õppimises · Biheivioristid: oluline on väline motiveerimine · Kognitivistid: kuidas inimese mõtted selle kohta, miks midagi juhtus, mõjutavad selle inimese tulevikukäitumist · Humanistid: rõhutavad inimeste valikuid ja isiksuse arendamise vajadust · Kognitivistid + humanistid: mõtted, uskumused, valikud ja strateegiad Motivatsioon õppimises Mida inimesed mõtlevad oma tegevustest- ülesann

Arengupsühholoogia

doc

Organisatsioonipsuhholoog ia Konspekt

· et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · Organisatsioonipsühholoogia (organizational) · psychology) · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factors psychology or engineering psychology ORGNISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ÜLDISED ARENGUSUUNAD · Kognitiivne plahvatus · Professionalismi suurendamine juhtimises · Empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele · Suureneb inimressursiga tegelemine · Rahvusvahelistumine · Tehnoloogia arengu mõjutused PSÜHHOLOOG ORGANISATSIOONIS : Töötajate aus kohtlemine · Värbamisel ja valikul · Koolitamisel Edutamisel

Organisatsioonipsühholoogia

doc

Organisatsioonipsühholoog ia

ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis.

Organisatsioonipsühholoogia

Rohkem sarnaseid