10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Oskar Liblik
Õppematerjali autor
pähe. IBM toodab/arendab esimese kõvaketta 1956, 5MB mälu FORTRAN 1957, IBM Fairchild Semiconductors 1957, moodustati 8-sa inseneri poolt, kes lahkusid Shockley ´st Integreeritud vooluring 1958, Kilby Texas Instruments´ist Integreeritud vooluring 1959, Robert Noyce Fairchild´ist konstrueeris, Fairchild Semiconductor kuulutab integreeritud vooluringi nn ainuavastamise SAGE 1958, Külm sõda, USA ja Kanada pool-automaatne õhutõrje süsteem, mitmed radari jaamad omavahel ühenduses (Semi Automatic Ground Environment) Esimene kommerts modem - 1960, AT&T COBOL 1960, Common Business Oriented Language LISP 1960, Esimene AI programiseks mõeldud keel Esimene kommerts integreeritud vooluring 1961, Fairchild Semi Spacewar 1961, esimene arvutimäng PDP-1 le Ivan Sutherlandi Sketchpad 1962, graafika süsteem Arvuti hiire patent 1963, Douglas Engelbart ASCII 1963, American Standard Code for Information Interchange
Tänapäeval üks populaarsemaid mõisteid juhtimisteoorias on Närvivõrk. Vaatleme mis on närvivõrk, millest võrk koosneb, kuidas seda kasutada ja missugused praktilised ülesanded võivad olla lahendatud nende abil. Tehisnärvivõrk on väga lihtsustatud bioloogilise närvivõrgu mudel. Tema tööalgoritmid on ka tulnud bioloogiliste närvivõrkude tööprintsiibist. 1.1 Bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud Inimese aju on väga keeruline ja võimas süsteem. Ta on võimeline mõtlema, mäletama, ja lahendama probleemi. Seepärast teda tööd katsetakse simuleerida arvuti mudeli abil. Aju koosneb omavahel seotud rakkudest neuronitest. Bioloogiline neuron (joonis 1.1) on lihtne andmeid töötlev süsteem. Ta saab informatsiooni dendriitide kaudu. Dendriit-id on bioloogilise närvivõrgu sisendid. Sisendsignaalideks on närvi
Tänapäeval üks populaarsemaid mõisteid juhtimisteoorias on Närvivõrk. Vaatleme mis on närvivõrk, millest võrk koosneb, kuidas seda kasutada ja missugused praktilised ülesanded võivad olla lahendatud nende abil. Tehisnärvivõrk on väga lihtsustatud bioloogilise närvivõrgu mudel. Tema tööalgoritmid on ka tulnud bioloogiliste närvivõrkude tööprintsiibist. 1.1 Bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud Inimese aju on väga keeruline ja võimas süsteem. Ta on võimeline mõtlema, mäletama, ja lahendama probleemi. Seepärast teda tööd katsetakse simuleerida arvuti mudeli abil. Aju koosneb omavahel seotud rakkudest neuronitest. Bioloogiline neuron (joonis 1.1) on lihtne andmeid töötlev süsteem. Ta saab informatsiooni dendriitide kaudu. Dendriit-id on bioloogilise närvivõrgu sisendid. Sisendsignaalideks on närvi
Selliseid programme saab täita ühe magasiniga raali ja funktsioone pop(element) ja push(element) Tõestuste esitamine puudena: Puu lehed on aksioomid ning teised tipud on teoreemid. Kaared vastavad tuletusreeglite rakendamisele. 5. Programmeerimiskeelte klassid. Arvuti töötleb fikseeritud märgisüsteemis esitatud infot. See märgisüsteem on keel. Enamus raalis kasutatavatest keeltest moodustavad programmeerimiskeeled. Programmeerimiskeel on tähistuste ja reeglite süsteem algoritmide esitamiseks arvutile. Inimesele sobiva kuju alusel jaotatakse progemiskeeled · masinkeeled (masinkood konkreetse raali 01010 jada, autokood konkreetse raali märgiline progemiskeel) · algoritmilised e kõrgtaseme keeled (raalist sõltumatute protsesside kirjeldamiseks) aritmeetilised arvutused algebraliselt peamiste algoritmiliste juhtstruktuuride jaoks oma laused IO kirjeldamise laused
Kordamisküsimused aines "Algoritmid ja andmestruktuurid" Eksamil 1 komplekt katseid Moodles. Enne enesetesti õpi ära asümptootiliste relatsioonide (hinnangute?) definitsioonid. Lõppeksam koosneb teooriaküsimustest ning programmeerimisülesannetest. Eksam toimub arvutiklassi arvutitel e-õppe keskkonnas ning kestab 150 minutit. Meetod Keskmine Halvim Insertion sort, О(n2) O(n2) Stabiilne pistemeetod Binary search, O(log n) O(log n) kahendotsimine Kahendpistemeetod, Stabiilne. binary insertion sort Quicksort, O(n logn) O(n2) Ei ole stabiilne. kiirmeetod Radix sort, O(n) O(n) Stabiilne. positsioonimeetod Merge sort, O(n logn) O(n logn) On enamasti ühildusmeetod
integraalskeemi peal olevate komponentide(transistoride, takistite) arv kasvab umbes 2 korda pooleteise aasta jooksul INTEL – 1968. a Robert Noyce ja Gordon Moore lahkusid Fairchildist ja asutasid Intel Corporationi (nemad on kõige kuulsamad asutajad, oli ka teisi), 1970 intel 4004 CPU (single chip computer) ENGELBART – 1963. a Douglas Endelbarti saab arvutihiire patendi, 1968. a töötas välja kaasaegse näoga, lihtsakoelise süsteemi(klaviatuur, keypad?, hiir, windows?). Süsteem oli nagu Wordi analoog/kontori komplekti(tabelarvutust see süsteem ei teinud), reaalsesse kasutusse ei läinud kunagi, demo on väga kuulus. XTEE – 2001. a infovahetus riigiregistrite vahel, e-riigi andmete hoidmise ja vahetamise süsteem 3. nädal • Eksamiks: esimene mikroprotsessor, sql, arpanet, atari, cp/m, winchester, altair, alto, unix ja C, microsofti algus, apple algus, 1977 koduarvutid, visicalc, apple II, symbolics, ibm
1. Algoritm. Algoritmi keerukus. Ajalise keerukuse asümptootiline hinnang. Erinevad keerukusklassid: kirjeldus, näited. 1.1 Algoritm • Mingi meetod probleemi lahendamiseks, mida saab realiseerida arvutiprogrogrammi abil. • Algoritm on õige, kui kõigi sisendite korral, mis vastavalt algoritmi kirjeldusele on lubatud, lõpetab ta töö ja annab tulemuse, mis rahuldab ülesande tingimusi. Öeldakse, et algoritm lahendab arvutusülesande. • Selline programm, mis annab probleemile õige vastuse piiratud aja jooksul. • Kindlalt piiritletud sisendi korral vastab ta järgmistele kriteeriumitele: o lõpetab töö piiratud aja jooksul; o kasutab piiratud hulka mälu; o annab probleemile õige vastuse. • Parameetrid, mille järgi hinnata algoritmide headust: o vastava mälu hulk; o töötamise kiirus ehk vajatava aja hulk. Omadused: 1. Lõpplikkus – töö peab lõppema peale lõ
aritmeetika. Esimese kahe oluliseks omaduseks on nende lõplikkus. Tõepoolest, olgu sugulaste andmebaasis või mitu miljonit nime, nende hulk on ikkagi lõplik. Samamoodi tuumajaamaga: kuitahes keeruline kaitsesüsteem ka ei oleks, sellegipoolest on tegu lõpliku hulga torude, juhtmete, andurite ja muude komponentidega, mis teatud konkreetsel viisil kokku pandud. Niisuguste lõplike andmebaaside või süsteemide üle arutlemise jaoks on loogika täielik: põhimõtteliselt on võimalik kogu süsteem hulga väidete abil ära kirjeldada, ning seejärel saab väikese hulga standardsete loogikareeglite abil tuletada iga õige väite nimetatud süsteemi kohta. Erinevalt esimesest kahest on meie kolmanda näite - aritmeetika - näol tegemist lõpmatu süsteemiga: täisarve on ju lõpmatult palju. Kas lõpmatut süsteemi saab üldse kirjeldada lõpliku hulga väidete abil? Teatud piirini saab. Defineerime näiteks täisarvude hulga: · ``0 on täisarv''
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid