Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Sissejuhatus majandusteadustesse (4)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles on turu nii erilised eelised, et kõik muu tuleb tema teenistusse seada ?
  • Mis oleks ikka parem, kui ühendada paljude tahe üheks tahteks ?
 
Säutsu twitteris

Majandus Teadused


1) investeeringute käsitlus ökonoomikas
2) ökonoomika kaheastmelisus
3) institutsioonide juhtimise (kujundamise) põhimõtted, sh nirvaana-lähenemise vältimine
4) koostöökasude allikad ja vormid
Ökonoomika
  • ökonoomika on teadus, mis uurib inimeste käitumist oma eesmärkide saavutamisel nappide alternatiivselt kasutatavate vahenditega (Käesoleval juhul ei ole ökonoomika põhiprobleemiks valitud majanduse tehniline, vaid sotsiaalne korraldus)
  • ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostöö võimaluste ja probleemidega (rõhutatakse tehnilise efektiivsuse probleemide sekundaarsust

sotsiaalse dimensiooni suhtes. Ökonoomika on seega teadus ühiskondlikust koostööst, selle võimalustest ja probleemidest. )
  • Koostöö ( kooperatsioon ) on meie jaoks koostegevuse (interaktsiooni) üks (positiivne) variant – toob kasu vähemalt mõnele asjaosalisele, ilma et keegi saaks kahju.
  • Negatiivne koostegevus seisneb koostöö puudumises – keegi ei saa kasu või keegi saab kahju. Siin pole üht läbivat terminit – kasutame erinevaid väljendeid (reetmine, konflikt, ärakasutamine, viilimine , kurnamine jt).

Koostegevus (interaktsioon): ühised ja vastandlikud huvid
  • Auto näide!!!
  • Koostöökasu all mõtleme abstraktsemalt sellele heaoluvõidule ehk - lisale , mida asjaosalised koostööst (antud juhul tehingust) loodavad. Neid kasusid ei saa üldjuhul

omavahel võrrelda ega liita, sest tegemist on individuaalselt subjektiivsete suurustega. Eelkõige on tähtis, et iga koostööpartneri kasu oleks positiivne, et tal oleks pärast tehingut parem olla kui enne
  • Koostegevusprobleemid: Majandusteadlased jagavad need probleemid teoorias tavaliselt kahte rühma: informatsiooni- ja motivatsiooniprobleemideks. Nähtuste liigitamisel ja muul eristamisel on teoorias kindel otstarve – erinevaid asju tuleb erinevalt uurida ja käsitleda. Antud juhul tähendab see, et infoprobleeme tuleb käsitleda teisti kui motivatsiooniprobleeme. Infoprobleeme, mis võivad perspektiivset koostegevust takistada või koguni tõkestada, liigitatakse ökonoomikas omakorda kahte rühma: statistiliseks ebakindluseks ja strateegiliseks ehk käitumuslikuks ebakindluseks. Statistiline ebakindlus puudutab ebakindlust e teadmatust objektiivsete, asjaosalistest sõltumatute parameetrite suhtes. Meie näites liigitub siia auto kvaliteet, kuid vaid sel määral, kuivõrd see on teadmata professorile kui auto müüjale. Strateegiline ebakindlus seostub seevastu just ebakindlusega koostegevuspartneri käitumise suhtes. Antud juhul väljendub see tudengi ebakindluses auto puuduste teadliku varjamise suhtes professori poolt ning professori teadmatuses üliõpilase tegelikust maksemoraalist.
  • Motivatsiooniprobleemides peegelduvad asjaosaliste vastandlikud huvid. Stiimuli all mõeldakse ökonoomikas käitumist suunavat kasuootust. Argikeeles väljendudes on juttu huvidest, motiividest, eesmärkidest, mis suunavad koostegevuspartnerite tegevust.
  • Strateegiline ebakindlus on tegelikult see koht, kus mõlemad koostegevusprobleemid põimuvad. Reaalsuses ongi info- ja motivatsiooniprobleemid sageli seotud. Siiski aitab nende probleemide analüütiline eristamine ökonoomikat edasi nii teoreetiliselt kui ka rakenduslikult, sest infoprobleeme saab ja tuleb lahendada teisiti kui motivatsiooniprobleeme

  • Konkurentsiga seoses tasub silmas pidada selle mõiste erinevaid tähendusi. Ühelt poolt on olemas nii-öelda loomulik konkurents , mis tuleneb hüviste reaalsest piiratusest ja väljendub selles, et mitte iga indiviid ei saa mingit hüvist tarbida või ei saa seda teha vähemalt soovitud koguses. Sel puhul räägitakse hüvise vältimatust ratsioneerimisest.

  • Turu- ehk tulemuskonkurents. Erinevalt kahepoolsest tehingust on selle konkurentsi olemasoluks turul vaja vähemalt kolme osalist, kellest kaks asuvad ühel turupoolel ja konkureerivad mitte tehinguobjekti (auto), vaid tehinguvõimaluste pärast turu vastaspoole esindajatega. Mõnes mõttes on siingi tegemist ratsioneerimisega – kui üks pakkuja leiab ostja, siis jäävad teised sellest ilma.

  • Mõlematel turupooltel on üks ühine huvi – koostöö vahetuse kaudu – ja vastandlikud huvid – koostöökasude jaotamine hinna abil. Tulemuskonkurentsiga turg on vaadeldav koostöö instrumendina.
  • Turukonkurentsi mehhanism ( institutsioon ) ajendab kõiki turuosalisi oma koostegevus-partneritele pakkuma midagi sellist, mis teeb nad eelistatumaks oma konkurentidega võrreldes. Ja see teenib ilmselgelt koostööd ja ühiskonna üldist heaolu.

Tegevusteooria
  • Ökonoomika üheks juhtmõtteks on: üksikud tegutsejad maksimeerivad oma kasu arvestades kõrvaltingimusi.
  • Vastav teooriakompleks kannab kirjanduses erinevaid nimetusi – lisaks tegevusteooriale ka aktsiooni- või otsustusteooria.
  • Tegutsejate all peetakse eelkõige silmas füüsilisi isikuid. Ülekantud tähenduses ka kollektiivseid tegutsejaid (pered, ettevõtted ja isegi riigid).
  • Igal juhul eeldatakse, et tegemist on kurikuulsa homo oeconomicus , kel on silme ees enda ja ainult enda huvid.
  • Kõrvaltingimusi ehk piiranguid vaadeldakse siin etteantuna, millega indiviidil jääb üle üksnes kohanduda
Koostegevusteooria
  • Koostegevusteooria puudutabki vähemalt kahe isiku tegevuse kooskõlastamist. Probleemid: kokkuleppele jõudmise protsess, lepinguliste lubaduste usaldusväärsus, lepingute tagamine strateegilise ebakindluse olukorras, vastastikused sõltuvused jne.

  • Isegi ori ei ole võrreldav orjapidaja mehhaanilise tööriistaga, mille kasutamise tulemusi viimane saab üksi määrata. Ori võib olla üsna erinevalt motiveeritud töötama. Orjapidaja isiklik kasu sõltub orja panusest. Selle suurendamine ei tule aga orjapidajale kindlasti tasuta kätte, nõudes mingit koostegevusteooriat.

  • Koostegevusteooria põhiprobleemiks ongi asjaosaliste vastastikune sõltuvus, mis võib olla nii ühe- kui ka mõlemapoolne. Siit tuleneb võimalus üksteise arvel kasu saada, tekib suur strateegiline ebakindlus, teravnevad jaotusprobleemid.
  • Koostegevuses peituvaid vastastikuse kasu võimalused jäävad kasutamata, kui asjaosalised kardavad, et tehinguga võivad kaasneda keerukad järelprobleemid. Ka meie professor ei julenud lubada tudengile järelmaksu võimalust.
  • Samas kogu moodne majandus elabki tootlikust koostegevusest. Midagi ei ole viljakamat kui koostöö.
  • Seetõttu tegeleb ka ökonoomika eelkõige küsimusega, kuidas koostegevuses peituvaid võimalusi kõigi huvides ära kasutada, ilma et keegi peaks kartma enda alttõmbamist.
Institutsiooniteooria
  • Institutsiooniteooriat rakendasime eelnevalt just koostegevusemainitud probleemide ületamiseks ja lahendamiseks.
  • Just riigi poolt kindlustatud omandiõigused, standardiseeritud ostu- ja järelmaksulepingud koos garantiide ja vaidluste lahendamise korraga, kogu turu õiguslik raamistik oli see abivahend , mis tegi esialgu kahtlasena tunduva tehingu ometi võimalikuks.
  • Institutsioonid on reeglite süsteemid, milles sätestatakse kindlad käitumisviisid. Nende mõte on selles, et muuta vastastikused käitumisootused usaldusväärsemaks. Nii saab koostegevus kulgeda võimalikult probleemitult, kiirelt ja odavalt ning kõigi huvides.
  • Institutsioonid tagavad standardiseeritud käitumise koostegevuse korduvates olukordades . Nad on koostegevusprobleemide ettevalmistatud lahendused
Osateooriate vahelised seosed
  • Ökonoomika tuumaks on koostegevusteooria. Samas on ta ka raam, mis ühendab tegevus- ja institutsiooni-teooriat.
  • Tegevusteooria on koostegevusteooria vältimatu koostisosa , mille raames uuritakse üksikisiku kasu võimalusi. Vastastikune kasu jääb aga siin veel vaatluse alt välja.
  • Institutsiooniökonoomika tegeleb soovitud koostegevuse saavutamiseks vajalike reeglitega. Medali teiseks küljeks on muidugi ka ebasobivate institutsioonide väljasõelumine.
  • Koostegevuse edu võtit nähakse institutsioonides, mis suunavad indiviidide tegevust. Et erinevad reeglid võivad esile kutsuda ( samade
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Sissejuhatus majandusteadustesse #1 Sissejuhatus majandusteadustesse #2 Sissejuhatus majandusteadustesse #3 Sissejuhatus majandusteadustesse #4 Sissejuhatus majandusteadustesse #5 Sissejuhatus majandusteadustesse #6 Sissejuhatus majandusteadustesse #7 Sissejuhatus majandusteadustesse #8 Sissejuhatus majandusteadustesse #9 Sissejuhatus majandusteadustesse #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 204 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor HelenPeeterson Õppematerjali autor

Lisainfo

ülevaade selles aines läbitust

1) investeeringute käsitlus ökonoomikas
2) ökonoomika kaheastmelisus
3) institutsioonide juhtimise (kujundamise) põhimõtted, sh nirvaana-lähenemise vältimine
4) koostöökasude allikad ja vormid

sissejuhatus majandusteadustesse , majandusteadus

Mõisted


Kommentaarid (4)

elari profiilipilt
elari: Mitte see, mida ootasin.
02:01 07-10-2011
Liz90 profiilipilt
Liz90: oleneb, mida otsid
16:40 24-09-2012
bamboocha911 profiilipilt
Oliver Stimmer: norm materjal
22:20 11-12-2009


Sarnased materjalid

116
pdf
Sissejuhatus majandusteooriasse
13
docx
Sissejuhatus majandusteadusesse eksam
15
doc
Sissejuhatus majandusteooriasse
24
docx
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE
30
docx
Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt
5
docx
Majandusteadus
46
docx
Sissejuhatus sotsioloogiasse
37
doc
Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun