Ratzelit, kes uuris looduse, inimese ja kultuuri vahelisi suhteid. KESKKONNADETERMINISMI RAJAJA!! Samuti mõjutas kultuurigeo kujunemist F. Boasi , kes vastukaaluks keskkonnadeterminismile lõi teooria inimgruppide võimest aktiivselt muuta looduslike keskkondi. Traditisooniliselt peetakse angloameerika kultuurigeo alusepanijaks ameerika geograafi C.Sauerit, kes pani aluse maastike uurimisele kultuuride käsitluse kaudu. Inimene kui loodusemaastike muutja. Ta on väitnud, et kultuur on tegutseja, looduslik piirkond medium ning tulemuseks on kultuuripiirkond. Temast kasvas välja Berkley koolkond- keskendusid materiaalsete nähtutse ja paraktikate leviku väljaselgitamisele ruumis. Välitööde tähtsus oluline. Nt talude kaaridtamine, taimede ja loomade kodustamine jne. Saadi hulgaliselt uurimistulemusi, millega ei osatud midagi peale hakata. Tehti järeldus, et piirkonnad erinevad teineteisest tänu kultuurile.
mitut liiki. Tegi vahet: Nt. eesmärgi ratsionaalsus, et ma allutan kõikvõimalikud tegevuse teatud eesmärgi saavutamisele ja väärtusratsionaalsus, mis tähendab seda, et ma võin käituda nii, et see eesmärgi saavutamise kohaselt tundub täiesti ebaratsionaalne, kuid on ratsionaalse seoses sellega, et nõnda suudab truuks jääda oma väärtustele. Nt. kapten läheb laevaga põhja. Kommunikatiivne ratsionaalsus eeldab seda, et ratsionaalne tegutseja ei ole tingimata ise oma tegevuses algusest lõpuni alustes ja vormides täiel selgusel, kuid see ratsionaalseim käitumise strateegia saab välja kujuneda ainult inimesevahelise vaba suhtlemise käigus. Ning kui meil modernsusega on seni tekkinud probleeme, siis tuleb see sellest, et see kommunikatsiooni ruum, kus inimesed suhtlevad, et selles on hälbeid ja takistusi, vigu mis takistavad kommunikatiivsel ratsionaalsusel toimimist.
kasutamise kohta. Kogu tööprotsessile annab lisaväärtuse tehtud töö kajastamine ning eksponeerimine ajalehes, almanahhis, stendidel või mujal avalikus ruumis nii kooli piirides kui miks mitte ka laiemalt. KOKKUVÕTTEKS Tuleb meeles pidada, et praktiline töö lõpueksamina ei tähenda gümnaasiumihariduse võrdsustamist tabureti treimisega ülesanne peab olema sooritatud nii, et õpilase ideede ja õpetajapoolsete nõudmiste sümbioosis kujuneb iseseisev tegutseja, kes on kogenud oma idee teostumist ning oskab uutes projektides esile kerkida võivaid takistusi ennetada. Loovus, töödistsipliin ja suhtlemisoskus on märksõnad, mis on olulised nii ülikoolis teadust tehes kui ka mistahes muul erialal töötades. Autor tänab Krista Arenit oma kogemuste jagamise eest. 11 GÜMNAASIUMI PRAKTILISE TÖÖ LÄBIVIIMISE JUHEND KUNSTIS Üllar Sillaots
Asutamise aluseks on asutamisleping(-otsus) või ühinguleping. Tegemist on mitmepoolse eriliigilise võlaõigusliku lepinguga. Asutamislepingut (-otsust) ei ole võimalik vaidlustada (ega tugineda selle tühisusele) pärast juriidilise isiku kandmist registrisse (TsÜS § 27 lg 2). Asutamisel oleva ja registrisse kantud ühingu vahel valitseb kontinuiteet. Asutamisel oleva ühingu õigused ja kohustused lähevad valmis juriidilisele isikule üle, kui tegutseja omas õigust tegutsemiseks. · Juriidilise isiku ja tema organi liikmete vastutus Varalise eraldatuse põhimõttest tulenevalt ei vastuta juriidiline isik oma (organi) liikmete ning (organi) liige juriidilise isiku kohustuste täitmise eest kolmandate isikute ees. Juriidiline isik vastutab üldjuhul oma varaga nii lepinguliste kohustuste rikkumise, samuti lepinguvälise kahju tekitamise eest. Erandjuhtudel vastutavad juriidilise isiku kohustuste
Ta ei mõista eriti hukka seaduste pidevat rikkumist. Erinevaid sotsiaalseid protsesse ühiskonnas saab reguleerida vaid seaduste kaasabil. Näiteks neis piirkondades, kus on madal iive, saab seda tõsta seaduste abil võimaluste loomisega. Kõrge iibega riikides tuleks seaduse kaasabail otsida võimalusi, kuidas iivet pärssida. Olulised erinevused on rahvaste vahel, kes elavad külmemates piirkondades võrreldes nendega kes elavad soojemas. Külmemas paigas on inimene tegutseja, võtab vastu kiireid otsuseid, soojades piirkondades inimene on loid, laisk, kaldub armastusele. Miks ta pani oma raamatule pealkirjaks ,,Seaduste vaim" iga seadus, mis kuskil vastu võetakse, võetakse vastu konkreetse adressaadi jaoks. Õigus peab olema loodud konkreetse ühiskonna jaoks. Pole mõtet tuua võõrast õigust sisse ja arvata, et see hakkab kohe toimima. Tuleb arvestada rahva vaimu. Seadusandja peaks sotsiaalseid vajadusi
et SB ei olnud enam huvitatud tegelemiseks Euroopa asjadega, hoidus kõrvale Euroopa koalitsioonidest ja ajas ka oma koloniaalpoliitikat üksi. Alates Disraelist, kes sai PMks 1874, ongi räägitud hiiglavast isolatsioonist. See isolatsioonipoliitika oli kuni Salisbury võimu lõpuni 1902, kui sõlmiti uuesti liit Jaapaniga Venemaa vastu ja eriti Kolmikantandi koalitsioon 1907. Suurbritannia polnud ainuke Aasias tegutseja, nt ka Holland. Hollandi India ehk Indoneesia, ent Hollandi Ida-India kompanii pankrotistus pmst juba 1800 ja edasi ajas asja Holland ise kuni 20.sajandini välja. Prmaa hakkas tegutsema alates 1858 Vietnami vallutamisega, mis võttis aega mitukümmend aastat. Prmaale oli eriti kurnavaks Mehhiko Maximiliani afäär1861-67. Napoleon III, tollane keiser, üritas Mehhikot muuta enda sateliitriigiks. Prmaa püüdis kaasata Suurbritannia
Praktiline mõistus sunnib meid tahtevabaduse kui tõsiasjaga arvestama. Teoreetiline mõistus ei suuda kunagi tõestada, et meil on tahtevabadus. Teatud seaduse paljas vorm pole meeltele objektiks. Tänu sellele, et meie tahe on saanud kategoorilise imperatiivi puhul puhta vormi (mitte seotud objektiga), suudab me tahe tegutseda sõltumata ilmingute seadustest ja kausaalsusest. Tahe, mis lähtub kategoorilisest imperatiivist, peab olema vaba. Eetilisel seadusel on mõte vaid siis, kui tegutseja saaks vabalt otsustada. Kausaalsus kehtib vaid asjade kui ilmingute ja subjekti suhtes. Asjade suhtes iseeneses (ding an sich) kausaalsus ei maksa. Sedavõrd kuivõrd inimene on iseenesest teadlik, on ta võimeline vaatlema ajalistele tingimustele mitteallutatuna. Eetilises seaduses seisame kõrgemal asjade kui ilmingute sfäärist. Eetika. Kuidas me peaks tegutsema järeldub eetilisest seadusest, millest järeldub, mis on hea. Hea on eetiline tahe. Kategoorilisele imperatiivile vastav
boheemlane, soliidne inimene, korteriühistu juhatuse liige... tertsiaarne sotsialisatsioon ei lõppegi (või lõpeb surija rolliga?)) - inimese seotus oma rolliga võib olla erinev => Rollidistants (role distance): Subjektiivne eemaldumine rollist. Rollidistants on sotsiaalse vilumuse tähtis osa. Poliitik: ,,isiklikult (mis see siis on???) olen arvamusel, et" . (kui poliitiku või riigitegelasena on tema arvamus hoopis teine). Küüniline versus aus toimija (näitleja, tegutseja (actor)) * olenevalt nt. sellest, millises sotsialiseerumise faasis ta on omandatud * on ka leitud, et seotus on erinev erinevates kultuurides, erinevatel ajastutel. Kaasaegset Lääne ühiskonda iseloomustab see, et inimestel on mitu rolli üheaegselt ja ta suudab neid vajaduse korral 11st eristada. Ühiskond on diferentseeritud, on erinevad ,,näitelavad" mille sees on erinev rollide valik - Näide sotsioloogia klassikast: * Rolli mõiste on pärit teatridiskursusest.
12) Klassitsistlik lava ja -näitekunst. Teatriajastu kõrgpunkt 16. sajandi lõpp ja 17. sajandi algus ja keskpaik. Keskaegse teatri lagunemine: aadama mäng eelpool piiri, miraaklid juba hoopis teist tüüpi teater. Saab alguse kõrgteatri ajastu. Keskaegne teater nimetusena ei ole just eriti täpne. See mis eksisteeris keskajal sõna ranges tähenduses ei olnud teater. Teater on vaatemängu kunst, mis eeldab teatud püsikomponentide olemasolu. Näitleja, publik ja roll. On tarvis et see tegutseja ei tegutseks iseendana vaid tegutseks mingis rollis, kujutaks kedagi teist. Vaataja ja näitleja kaks vastandlikku positsiooni. Näitleja aktiivne, vaataja passiivne. Tuleb sätestada kaanon ja siis asutakse seda lõhkuma kanooniline teater. See on see hädavajalik miinimum teatri eksisteerimiseks. Ei saa olla etendust ilma vaatajata. Lavastaja on teatris uus ja mõnes mõttes kõrvaline figuur. Traditsioonilise teatri mõttes on lavastaja nagu kõrvaline isik. Lavastaja on
2. soodustatul on huvi + tahe asja ajamiseks (tegelik või eeldatav tahe) 3. asja ajamine on ka avalikes huvides Õigustamatu käsundita asjaajamine. peavad esinema kõik obligatoorsed eeldused, aga ei esine mitte ühtegi alternatiivset eeldust tagajärjed: 1024 Näide: A värvib oma maja, tal jääb värvi üle. Naaber B ei ole kodus. A otsustab siiski ka B maja üle värvida. Ekslik KAA ( 1026 lg 1) - tegutseja arvas, et ajab enda asja, aga tegelikult ajas hoopis võõrast asja. Nt: A näeb oma hoovil B kanu ja söödab neid, pidades neid ekslikult enda omaks. Lubamatu KAA ( 1026 lg 2) - ajas teadlikult võõrast asja ning õigustamatult Nt: A varastab B-lt jalgratta ja värvib selle üle. KAA rakendusala tegelikult laiem kui võiks tunduda. Siia alla läheb ka tühiste/tühistatud lepingute alusel sooritatu jms. 3-2-1-25-08
Sotsiaalse korra aluse moodustavad kolm esmast vajadust: 1. Vajadus teiste inimeste tähelepanu ja heakskiidu järele 2. Kindla staatuse vajadus 3. Vajadus sündmuste ennustatavust ehk korrastatust Nii kurjategijad kui seaduskuulekad indiviidid otsivad võimalusi nende vajaduste rahuldamiseks,kuid nad on selleks omandanud erinevad sotsiaalsed rollid.Sotsiaalne roll kui isiksuse põhikomponent on Hogani teoorias määratletud lähtuvalt kahest perspektiivist-vaatleja,vaataja ja tegutseja. 25.küsimus Agressiivsuse uuringud(frustratsioon,S.Milgrami ja P.Zimbardo eksperimendid) Paljud käitumise uurijad on täheldanud,et juhul kui organism(inimene) ei saa varemkogetud viisil käitudes tavapärast hüvitust,muutub käitumine väga äkkiliseks ja jõuliseks.Loomad hakkavad hammustama ja küünistama.Inimeste puhul tähistatakse niisugust seisundit nimetusega frustratsioon.Frustratsioon on psüühilise pinge seisund,mis tekib tegevuse
Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing, ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiv...
täitmata. Kreutzwald 1803. aastal sünnib Virumaal Jõeperes, pärisorjast isa poeg. 1833. aastal lõpetab Tartu Ülikooli meditsiini alal. Tema edaspidine elukutse tegevus oli seotud arstiks olemisega. Tegutses Võrus. Seal olles toodab ka suurema osa oma kirjanduslikust loomingust. Tartus õppides kujueb tema maailmavaade, mis oli ratsionalistlik, valgustuslik, humanistlik. Progressiivne mees oma ajal. Iseloom oli kahel mehel täiesti erinev. Faehlmann oli närviline tegutseja, aktiivne kõikides oma ettevõtmistes, püüdis paljude asjadega korraga tegeleda. Kreutzwald oma loomuomadustelt oli passiivsem, tagasihoidlikum. Tal puudus vajadus end avalikkusele suuliselt teatavaks teha. Oli edukam kirjalikul moel, tema pühendumus kirjatöödele oli Faehlmannist suurem. Tegemist oli professionaalse autoriga. Kreutzwaldist kujuneb ka see mees, kes saab sillaks eelärkamisajast pärisärkamisaega. Kreutzwald kasutas esimesena järjekindlalt Põhja-Eesti keelt, normeerituna
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
Need toimivad siis, kui valitsuse erinevad osad (milledel igaühel on oma spetsiifiline vastutusala ja funktsioonid) jälgivad üksteise tegevust. Enamikus majanduspoliitika õpikutes on poliitika vahendid liigitatud vastavalt sekkumise määrale valitsuse käitumise erinevate stiilide puhul järgnevalt. 39 Kõrvalehoidev. Valitsus ei mängi mitte mingit rolli majandusprotsessis. Iga tegutseja valib sõltumatult oma eesmärgid ja vahendid. Individuaalsete tegevuste koordineerimine toimub ainult turumehhanismi kaudu. Apelleeriv. Valitsus pöördub erinevate tegutsejate poole nõrgema või tugevama palvega oma individuaalsete otsuste tegemisel arvesse võtta valitsuse poliitika üldist suunda (eesmärkide, tähtaegade jne osas). Valitsuse põhilisteks vahenditeks on informeerimine ja nõuanded. Tasakaalustav
silükatud tagajärgedest (vt allpool, lk 88, 146 ja alates 155). pingutust ja jätkuvat heasoovlikkust. Ta tuli minu juurde ja seisis mu kõrvale, käed rinnal risti, pilk silmsidet vältides lakke pööratud, ja ohkas. 18 19 Olla mõtestav tegutseja Sellised „teisesed käitumisviisid“ valmistavad õpetajatele palju rohkem pahameelt kui „esmased käitumisviisid“, mis neid vallandavad: ohked, pealiigutused, kõrvale või lakke suunatud pilk, Ükskõik kui palju aastaid me ka õpetanud oleme, teeb meie õpetamis- ja juhtimisviiside mõ-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
