kivisöest. Oma olemuselt on need orgaanilised kütteained, mis on tekkinud kunagiste taimede ja loomade jäänustest miljonite aastate jooksul ning neis ladestunud energia pärineb algselt päikese kiirgusenergiast. Fossiilkütuste kasutamine on võimaldanud küll majanduse ja inimeste heaolu kiiret kasvu aga tegelikult on nendel ka väga halvad tagajärjed. Nende kaevandamine hävitab maastiku, mulda ning mõjutab veekogusid. Nende põletamine saastab õhku ning mis kõige hullem tekib nende põlemisel ka süsinik ning suurenenud süsihappegaasi hulk atmosfääris on ka üks kasvuhoone efekti tugevdajaid. Eelkõige nende põletamisega kaasnevad atmosfääri saastumine ja kliima soojenemine. Tuumaenergia kasutuselevõtuga loodeti rahuldada kiiresti kasvavat energiavajadust ning piirata kasvuhoonegaaside levikut. Kahjuks on aga tuumajaamadega juhtunud palju õnnetusi ning neist hoiavad paljud riigid eemale
Kuid iga üksik inimene ei tarvita otseselt naftat, vaid naftasaadusi. Näiteks bensiini automootorisse valades või plastmassist majapidamisriistu kasutades. Inimesed ei mõtlegi tavaliselt sellele, kust üks või teine ese pärineb või milliseid ressursse selleks kasutatud on. Isegi tavalise paberi äraviskamine on tegelikult raiskamine. Selleks, et saada paar poognat paberit, on vaja langetada üks suur puu. Ka iga üksik inimene saastab oma elus väga palju. Isegi kui mitte lihtsalt kraanivett voolama jättes või elektripirni tarbetult põlema jättes, siis ehk ilumeelt rikkudes. Kui mõelda hetke oma tegevuse üle, siis kas me paneme alati oma näritud nätsu, kommipaberi või jäätisepulga prügikasti? Kas suitsetajad asetavad alati oma koni õigesse kohta, isegi kui mitte arvestada, kui palju nad oma elu jooksul õhku saastavad? Suured asjad saavad alguse pisikestest. Tarvis oleks mõelda säästvalt
Arengumaadest on suurimad tootjad Alzeeria, Indoneesia ja Iraan. 3.3.TAHKED KÜTUSED Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Kuigi söe osatähtsus maailma energiabilansis on pidevalt vähenenud, jääb see suurte varude tõttu ilmselt veel pikaks ajaks arvestatavaks kütuseliigiks. Samas saastab söe põletamine õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtuse tõttu enamasti kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada. Suurim söetootja on Hiina, kelle varud võimaldaksid kaevandamist tunduvalt laiendada. Valdav osa toodangust jääb siseturule, kuiv viimasel ajal on kasvanud ka eksport, eelkõige Jaapanisse, kelle enda söevarud on ammendatud. Vanimate söekaevanduspiirkondadeEuroopa ja PõhjaAmeerika söekaevandamise
Selle töö eesmärgiks on teada saada: Mis annab autole elu ehk mis on mootor? Kuidas ta töötab? Kuidas käsitleda mootorit? Millised mootorid on olemas? Kumb on keskkonnasõbralikum,kas bensiinimootor või diidelmootor?miks? See teema on tänapäeval väga aktuaalne,sest me elame kaasaegsel ajastul.Peaaegu kõik inimesed sõidavad mootorsõidukitega,kuid mitte kõik ei tea,mis on keskkonnasõbralik või kuidas see keskkonnda saastab. Töös olen välja toonud huvitavaid fakte ja jooniseid ning isegi,mitte kõige teravam pliiats pinalis,peaks aru saama millest ma olen rääkinud või mida kirjeldanud. 3 Mootor MIS ON MOOTOR? Mootor on auto süda,mille seisukorrast sõltub masina temperament.Kuna mootor on auto agregaatide hulgas kõige keerukam,võib ta sageli rikki minna.Seetõttu on mootori ehituse
Vanapaber ehk loetud lehed ja vananenud raamatud on samuti teiskordseks kasutamiseks elanikelt kokku ostetud ja teistsugune materjal saadud. Meenub jõupaber, mis on suuremas osas valmistatud paberi jäätmetest ehk sorteeritud prügist. Isegi kasutatud riided, mis kasutatud riiete poodides müügist alles jäävad viiakse tehasesse ja keedetakse ühtseks massiks, millest valmistatakse näiteks kartulikotte. Väga suures osas saastab meie loodust solgivesi, mis koosneb vedelatest jäätmetest ja ka puhta veega segunenud tööstuslike vedelike jääkide vedelikest. Reoveed ajavad üle ka kanalisatsiooni süsteemidest ja reostavad mageveekogusid. Hiljutine juhtum on seotud Harku järvega. Kanalisatsioonitorude sõlm purunes, asfalttee langes kokku, avarii-abi jõudis kohale viimasel hetkel. Seekord tualettidest, vannitubadest ning köökide nõudepesemise järgsed
meetmed on ainult kasuks meie ühiskonna jaoks. Seadusandja otsuse kohaselt peab tubakatoodete väljapaneku keeld mõjutama noorte ja peamiselt alaealisi tubakatoodete kasutajaid ehk mite alustama kasutada tubakatooteid ja samal ajal kaitsta inimesi sigarettide kahjuliku mõju eest. Kahjuliku mõju all mõeldakse nii inimeste tervist kui ka ümbritseva keskkonda. Eestis suitsetab liigi 190000 inimest ja kogu see suits kõvasti saastab õhku , maailmas niigi on probleeme ökoloogiaga ja loomulikult ma isiklikult pooldan seda seadusandja otsust. Kui jalutada mööda linna ja vaatada ringi, siis võib pöörata tähelepanu sellele, et alaealised noored suitsetavad ja väga palju ja lapsed on nii uhked selle üle. Väljapanekukeeld piirab rahvatervise huvides PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust, õigust kasutada kaubamärki kui omandit, ning PS §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust
Pärnu Täiskasvanute gümnaasim Euroopa Liidu liikmesriik Malta Referaat Koostaja: Juhendaja: 2008 Sisukord: Sisukord.......................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................. 3 1. Tutvustus.......................................................................................................... 4 2. Loodusolud....................................................................................................... 5 3. Rahvaarv..........................................................................................................5 4. Riigikeel...............................................................................................................
Kasutatud materjalid. http://www.4seina.com/uudised/vana-maja-renoveerimine-saastab-keskkonda-ja-raha-1 http://www.baltichouse.eu/?m1=101 http://kuidasehitada.com/palkmaja-renoveerimine/#more-55 http://www.artellehitus.ee/tasub-teada/67-vana-maja-remontimise-meelespea.html http://www.ehitus.ee/et/article/163/ http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18771/Ivo_Leiaru_2011.pdf?sequence=1 http://www.kuukaar.ee/artiklid4.html Panu Kaila. Majatohter. Tallinn 1999. Arvo Veski. Puusepa ja laudsepa tööd. Tallinn 1948. Tartu Kutsehariduskeskus xxx Renoveerimistööde plaan Juhendaja A. Rukki Tartu 2013 Sissejuhatus Uued elumajad tarbivad vanadega võrreldes palju vähem energiat, kuid nende ehitamisel paisata...
2. TOIDUJÄÄTMETE MÕJU KESKKONNALE Toidu saamiseks on vaja väga palju ressursse, milleks on vesi, energia ning fossiilsed kütused. Toidujäätmete mõju keskkonnale on suurem kui ainult vee ja maa kasutamine. Söögi tootmisekasutatakse 25% kogu aastasest magevee tarbimiskogusest. Energiat aga kasutatakse hoonete ja seadmete jaoks. Naftat kasutatakse põllumajanduses masinate töötamiseks ning transpordiks, mis omakorda saastab suurel määral õhku süsihappegaasiga, mis on peamiseks kliimasoojenemise põhjuseks [6]. Energiat kasutatakse ka plastpakendi tootmiseks, millega pakitakse enamik toidust. Tihtipeale on poe riiulitel olev söök veel üle pakendatud (topelt plastpakend). Toidupoed viskavad halvaks läinud toidu koos pakendiga minema, mis omakorda on loodusele kahjulik. Plastiku lagunemine on looduses pikk protsess ning selle põletamine paiskab
ammonifitseerivate mikroobide toimel Toiteelementide järgi liigirarakse väetised lämmastik-, fosfor-, ja kaaliumväetisteks kuna mineraalväetised võivad sisaldada mitut toiteelementi siis on võimalik ka teistsugune liigitus. lihtväetised sisaldavad vaid ühte taimetoiteelementi kasutatavamad mineraalväetised on toodud lisas olevas tabelis mineraalväetiste tootmine ja nende liigne ning ühekülgne kasutamine põllumajandustoodangu kasvu eesmärgil saastab keskkonda.mineraalväetiste tootmisel satuvad mürgised heitmed õhku, pinnasesse ja vette süsinik süsinik (C) on IV A rühma teise perioodi element süsinik on väheaktiivne mittemetall ja on suhteliselt vähelevinud (umbes 0,1% maakoore massist). Süsiniku oksüdatsiooniaste ühendites võib olla vahemikus –IV kuni IV. Looduses leidub süsinikku nii lihtainena kui ka ühendite koostises. Ta kuulubkõikide
tõstmine s.t madalama käigu sisselülitamine. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks kasutatakse keemilisi ühendeid, millest tuntuim on tetraetüülplii. Selle lisandiga bensiini nimetatakse etüülbensiiniks. Pliiühendite sisalduse tõttu on see bensiin väga mürgine ja teda võib müüa ainult värvilisena. Etüülbensiini tohib kasutada ainult mootorikütusena, mitte aga detailide pesemiseks. Etüülbensiini kasutava sõiduki heitgaas saastab oluliselt keskkonda. Märgatavamalt inim- ja loodussõbralikum on pliivaba bensiin, mis on meie tanklates ka levinum (95E jt). Heitgaasi katalüüsmuunduriga autodele sobib ainult pliivaba bensiin. Diislikütuse kasutamisel tuleb lähtuda auto valmistaja juhendist.Eestis peab diiselmootoriga auto juht arvestama kütuse valikul aastaaega. Suvine diislikütus- on paremate määrimisomadustega, kuid madalal temperatuuril hangub (muutub püdelaks massiks) ning ei ole enam kasutatav
* Gaasi suurimad tootjad: USA, Venema ja Kanada. -) Eelised teiste ees: ei vaja ümbertöötlemist, kerge transportida (torutransport), kasutamisel ei teki ülejääke, kütteväärtuselt teine -) Puudused teiste ees: plahvatusohtlik, aeglaselt taastuv. * Kivisöe suurimad tootjad: Hiina, USA, Venemaa. -) Eelised teiste ees: tahketest kütustest kõige suurema kütteväärtusega ja odav toota. -) Puudused teiste ees: saastab keskkonda, tekib aheraine, kütteväärtus madal. * Päikeseenergia: Päikest saavad kõige rohkem alad, kus on päike senniidis (23,5N-23,5S) -) Igal pool ei ole kättesaadav, vähe energiat annab, paneelid ja ülalpidamine on kallis. -) Kasutatakse arenenud riikides: Austraalia, Hiina ja Ameerika lõuna osa, Vahemere ääres. * Tuuleenergia: -) Taastuvenergia, keskkonnasõbralik, kõikjal ei sa kasutada (saab rannikutel ja
Tuul muudab põllud viljatuks(tuuleerosioon)- Kanada, Texas Kuidas kaitsta muldi erosiooni eest? terasspõllud tuleks rajada, või ribapõllud Põldude vahele puuderead Uus seeme kündmata põllule, vanade kõrte vahele Põllumajandus on suurim vee kasutaja(70% läheb niisutamiseks lähis-idas) Põldude niisutamine põhjustab maa sooldumist. Maade kuivendamine: rikutakse metsi, jõgesid ja märgalasid Ülemäärane väetamine ja valel ajal väetamine: saastab mulda, reostab põhjavett, toiduelemendid sattuvad vette – veekogude eutrofeerumine. Ülekarjatamine – Tallamisega muutub taimestik(aafrika) Võrdle metsade raadamist ja ülekarjatamist erinevates maailmajagudes ja selgita nende põhjused!!!! *Aasias on kõige suurem metsade raadamine ja austraalias kõige väiksem, sest seal pole metsi. Aafrikas on ülekarjatamine kõige suurem, sest vähe karjamaid, aga Ameerikas ülekarjatamine väike, sest karjamaid palju.
Arengumaades on suurimad tootjad Alzeeria, indoneesia ja Iraan. 3.Tahked kütted Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Kuigi söe osatähtsus maailma energiabilansis on pidevalt vähenenud, jääb see suurte varude tõttu ilmselt veel pikaks ajaks arvestatavaks kütuseliigiks. Samas saastab söe põletamine õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtuse tõttu enamasti kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada. Suurim söetootja on Hiina, kelle varud võimaldaksid kaevandamist tunduvalt laiendada. Valdav osa toodangust jääb siseturule, on kasvanud ka eksport, eelkõige Jaapanis, kelle enda söevarud on ammendunud. Vanimate söekaevanduspiirkondade Euroopa ja Põhja-Ameerika söekaevandamise paigutuses leidub mitmeid sarnasusi
Merepinna tõus. Merevee taseme tõus on kergesti mõõdetav globaalse soojenemise mõju. Kuna polaarjää sulab vesi kindlasti peab kuhugi minna. Merevee tase on praegu tõuseb kiirusega umbes 1 toll iga kümne aasta tagant. Kuulutakse , et merepind tõuseb 2100. aastaks umbes 60 cm. Muutuste suhtes kõige kaitsetumad on India, Hiina, Bangladesh, Egiptus. Merepinna tõus muudab rannajoont, uputab põllumaid, suurendab erosiooni, saastab mageveevarusid (Globaalsed keskkonnaprobleemid, 1996). Vasak pilt näitab keskmine jääkatte 1979-1981 suvede lõppus, parem pilt 2007 suve lõppus (http://www.nasa.gov/topics/earth/sea_ice_nsidc.html). Soolase vee sissetung. Soola-vee sissetung, meretaseme tõusu tulemusena, võib hävitada suur osa joogivee rannikuriikides. Näiteks Iisralis mõnedes kohades soolane vesi tungib maaaluse allikate peale kiirusega 50 meetrit aastas
Vee voolamise ja tuuleenergia saavad kesta seni, kuni toimub vee ringkäik looduses ja kuni tekivad tuuled. Energiat võib saada ka hoovuste liikumisest ja lainetest. Seal, kus Maa on vulkaaniliselt aktiivne, saab kasutada geotermilist energiat. Näiteks Islandil kasutatakse termaalvett linna kütmiseks ja aedviljade kasvatamiseks kasvuhoonetes. Aatomienergia on lootustandev seetõttu, et kasutatakse aine osakeste lõhustamisel tekkivat energiat. Kuid aatomienergia saastab loodust ja on ohtlik, sest tekivad radioaktiivsed ained. Võibolla õpivad inimesed kunagi tegema selliseid päikesepatareisid, nagu on elusates taimedes. Teatavasti saavad taimed teha toitaineid (energia) valgusenergiat kasutades. LÄMMASTIKURINGE Lämmastikuringe kujutab endast protsesside ahelat, mille käigus molekulaarne õhulämmastik N 2 (vaba lämmastik) muudetakse lämmastikuühenditeks (seotud lämmastik) ja nendest moodustub taas vaba N2
Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud Ahjuküte saastab samuti süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani õhku. kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%. Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja
.........................................10 2 Sissejuhatus Talvisel ajal on külma autoga sõitmine ohtlik, keskkonda saastav, automootorile ja -akule kurnav ning sõitjatele ka ebameeldiv. Seda kõike saab vältida eelsoojendussüsteemi abil. Tänu eelsoojendile on käivutsmoment väiksem, läheb väheb kütet ning saastab vähem. On olemas erinevaid firmasid mis sellist toodet pakuvad nagu näiteks Websto, Eberspäche ja Defa millest ka käesolev referaat allpool räägib. 3 Eelsoojendisüsteem Eelsoojendussüsteemid jagunevad laias laastus kaheks: autovälise ja -sisese energiaga töötavad soojendid. Mõlema abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust
Riigil on samuti suures koguses puusöe reserve ning väiksemad kivisöe, nafta ning maagaasi varud. Kuigi Türgi energiatööstus oli 1990. aastate keskel vähearenenud, oli riigil siiski hea energia tootmise potentsiaal olemas. Tähtsaim looduslik energia on hüdroelekter. Teisel kohal on puusüsi, mille varusid on hetkel umbes 6,4 miljardit tonni. Siiski sisaldab Türgi puusüsi suures koguses vett ja väävlit ning seda on raske töödelda, mis omakorda saastab tugevalt õhku. Türgi eeldatavad naftavarud on umbes 16 miljonit tonni. Maagaasi varusid on ligikaudu 12,4 kuupmiljardit meetrit. Kivisöe varusid on umbes 1 miljard tonni. Türgi maavarad on märkimisväärselt suured, kuid arvatakse, et siiamaani pole kõiki maavarade leiukohti veel täielikult uuritud. Vajadus elektri järele on kasvanud tormakalt, suuresti just 56% riigi elektrit tarbiva tööstuse tõttu. · Milliseid energiavarasid riik ekspordib, milliseid impordib
Lausejätkud: A. sest see muutub mullaks ja siis saab sinna lilli istutada. B. voolab neist välja erinevaid mürgiseid aineid. C. mida inimesed on sinna jätnud. D. plastpudelite kogumine, prügiskulptuuride konkurss, plakatikonkurss, kirjatööde konkurss ja loovtöö ,, Eesti koolilaste metsapostkaart 2004" E. ja korraldavad klasside vahel viievõistluse. F. kus asuvad ohtlike jäätmete , klaastara ja patareide kogumiskohad. G. et kõige rohkem saastab liiklus keskkonda bensiinijaama juures. H. ja kui kaua need lagunevad looduses. I. sest üks plastkott laguneb looduses sada aastat. J. kus toimuvad iga päev kehalise kasvatuse tunnid. K. siis võib need paberid ka ära põletada. L. osta võimalikult vastupidavaid kaupu , mitte kasutada pakendeid. Neljas osa. Valige lausetesse sobivad sõnad sobivas vormis! 31. Sellel aastal A)õpetatakse B) õpetab C) õpetati meile Eesti geograafiat õpetaja Kuusk. 32
Samas aga ühtegi maailmamastaapides arvestatavat investeeringut Eestisse tehtud ei ole. Ka väikese suurusega keemiaettevõtete arv on pigem vähenenud, kui kasvanud. Üheks põhjuseks võib olla see, et Euroopa Liidus kehtiv seadusandlus võimaldab ellu jääda EL suurriigi mõistes väikeettevõttel aga mitte Eesti väikeettevõttel. Keemiatööstuses kehtib reegel, mida suurem on keemiaettevõte, seda vähem ta proportsionaalselt saastab, sest suurte võime rakendada parimaid, säästlikumaid ja jäätmevabasid tehnoloogiaid on võrreldamatult suurem, kui väikestel. Seega tõenäoliselt Eesti keemiatoodangu kahekordistamisel reaalne saastekoormus hoopis langeks. Keemiatööstuses on kasvanud investeeringute kogumaht, sealhulgas parimasse võimalikku tehnikasse, saaste vähendamiseks igaaastaselt üle 200 miljoni krooni. Viru Keemia Grupp AS-i
mille kasutamist on võimalik piirata või üldsegi ära hoida. Maailma riigid peaks hoidma kont- rolli all tööstus, põllumajandus ja kanalisatsiooni valtkonnad, et hoida ära või piirata põhjavee reostust. Pole võimalik täiesti puhast vett saada, kuid reostusest põhjavees saame ära hoida me kõik näiteks ei loobi prahti maha, piirame tuumajaamade kasutus, vähendame prügi tootmist võiproovime prügi mõistlikumalt kasutada, kuna kui üks riik reostab saastab see igal juhulpõhjavett meil kõigil. 6 2. PÕHJAVEE TASE 2.1 Eestis Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m3 ehk 360 liitrit inimesekohta põhjavett ööpäevas. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. Suure veetarbimise tõttu on mõnedes linnades ja nende lähialadel põhjavee tase langenud mitmekümne meetri võrra, sest veevõtt ületab veevarude taastumise
kiirevoolulistele mäestikujõgedele üsna palju. Viimastel aastatel on tootmine tarbimisele alla jäänud ja seetõttu otsitakse lisavõimalusi elektri saamiseks. Need oleksid maagaasist energia tootmine või tuumaanergia laialdasem kasutuselevõtt. Viimast on valitsus ka palju toetanud, sest Norra on avatud meretuultele. Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000 kWh. Norra energiamajandus saastab vähe keskkonda ja on taastuv energuaallikas. Miinuspooleks on sõltuvus ilmastikuoludest. 15 16 Illustratsioon 11: Norras leiduvad maavarad 17 5. PÕLLUMAJANDUS Norra maast kasutatakse 3% põllumaaks, 27% metsamaaks ja 70% muuk maaks. Enamiku territooriumist võtavad enda alla järsunõlvalised mäeahelikud ja sügavad järved
kasutamine) 20. Mis organisatsioon on FAO ja millega ta tegeleb? ÜRO Maailma Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.- Tegeleb maailma toidu- ja põllumajandusprobleemidega. 21. Miks on arenenud riikides probleem toidu ületootmisega? Mis probleeme see kaasa toob? Kuidas saaks ületootmis-probleeme lahendada? Ületootmist põhjustab vale planeerimine. Toidu ületootmise tagajärjel visatakse toitu ära, mis satub prügimäele ja saastab keskkonda. ● tarbijate harjumised See toob kaasa toidu raiskamise, ületootmise ● jaekaubanduse standardid Ületootmisprobleeme saab lahendada toitumisharjumiste muutmisega (tootmisega) 22. Mis tagajärgi keskkonnale toob kaasa/võib kaasa tuua: a. Põldude niisutamine kuiva kliimaga aladel? Sooldumise, võib tõusta veetase. b. Põldude üleväetamine?
soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi Peamisteks õhku saastavateks aineteks on (need on need kasvuhoonegaasid, mida ei tohi olla ülemäära): 1) kasvuhoonegaasid: väävliühendid, eriti S02, lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak); süsinikuühendid vingugaas CO, süsihappegaas CO2; 2) aerosool ehk tahked osakesed. 3) Kõige rohkem saastab õhku väävliühenditega üks suur vulkaanipurse. Tugeva vulkaanipurske tagajärjel langeb maakera temperatuur (päikesekiired ei pääse läbi tolmu ja tuha, mis õhku paiskub) 4) Maapinna lähedale jäävad kahjulikud ained ka kõrgrõhkkonna puhul. Laskuvad õhuvoolud takistavadõhu liikumist üles ja segunemist. Kasvuhooneefekti suurenemise põhjused 1) CO2 ja aerosoolide konsentratsiooni suurenemisega atmosfääris - tekib
eemal. Riigil on samuti suures koguses puusöe reserve ning väiksemad kivisöe, nafta ning maagaasi varud. Kuigi Türgi energiatööstus oli 1990. aastate keskel vähearenenud, oli riigil siiski hea energia tootmise potentsiaal olemas. Tähtsaim looduslik energia on hüdroelekter. Teisel kohal on puusüsi, mille varusid on hetkel umbes 6,4 miljardit tonni. Siiski sisaldab Türgi puusüsi suures koguses vett ja väävlit ning seda on raske töödelda, mis omakorda saastab tugevalt õhku. Türgi eeldatavad naftavarud on umbes 16 miljonit tonni. Maagaasi varusid on ligikaudu 12,4 kuupmiljardit meetrit. Kivisöe varusid on umbes 1 miljard tonni. Türgi maavarad on märkimisväärselt suured, kuid arvatakse, et siiamaani pole kõiki maavarade leiukohti veel täielikult uuritud. Vajadus elektri järele on kasvanud tormakalt, suuresti just 56% riigi elektrit tarbiva tööstuse tõttu. 8 Põllumajandus
Kui terve kool oli seal, ütles õpetaja, et õppus on läbi ja õpilased võivad klassidesse tagasi minna. Gaasimaskide pähepanemist õpiti. Kodus kästi õmmelda vatimarlimask, mis tuli kooli tuua. Tsiviilkaitse õppus oli selleks, et kui aatompomm visatakse Nõukogude Liidule, siis teavad õpilased, kuidas käituda. Tegelikult oleks pidanud minema keldrisse, sest kui tuleb aatompomm, on see nagu maavärin, mis lõhub kõik ära. See saastab õhku. Seetõttu ei olnud see õpe reaalne, kuna ei olnud keldrit, kuhu terve kool oleks mahtunud. Aga gaasimaski pähe panemine oli hea oskus. Oli hommikune ja õhtune pikapäevarühm. Pikapäevarühmas sai õppida ainult neid aineid, milles õpilane ei olnud hea, teised tuli õppida kodus. Hommikune pikapäevarühm oli tund aega enne tundide algust, kaheksast üheksani. Tunnid algasid kell üheksa. Kui tunnid lõppesid, siis algas kell neli pikapäevarühm, mis kestis kella viieni
paberkandjal õppematerjali põhjal SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine Enamusel veoautodel on energiaallikaks diiselmootor. Diiselmootoris muundub soojusenergiast 30...42% kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse kõrgendatud nõuded mootori detailidele. Puudusteks diiselmootori juures toitesüsteemi seadmete keerukust ja suur töötlemistäpsus. Diiselmootori töötamisel kostev müra on reeglina tugevam kui ottomootoril ja käivitamine madalatel temperatuuridel on raskendatud. Diiselmootori abiseadmed: 1. Mootoriplokk
mäestikujõgedele üsna palju. Viimastel aastatel on tootmine tarbimisele alla jäänud ja seetõttu otsitakse lisavõimalusi elektri saamiseks. Need oleksid maagaasist energia tootmine või tuumaanergia laialdasem kasutuselevõtt. Viimast on valitsus ka palju toetanud, sest Norra on avatud meretuultele. Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000 kWh. Norra energiamajandus saastab vähe keskkonda ja on taastuv energuaallikas. Miinuspooleks on sõltuvus ilmastikuoludest. 10. Põllumajandus Ainult 3% Norrast on põllumajanduslikult kasutatav, sest enamiku territooriumist võtavad enda alla järsunõlvalised mäeahelikud ja sügavad järved. Enamasti leidub põllumaad fjordide ääres. 11 Põllumajandus moodustab vaid mõne protsendi sisemajanduse koguproduktist ja
4) kivimite koostis ja struktuur: mõjutab kõige vähem, sest tänapäeva tehnika on hea Millest sõltub nafta hinna kõikumine? Pakkumise ja nõudmise vahekorrast naftaturul. 3.GAAS Esineb kas nafta saategaasina või on looduslikud maagaasi puuraugud eraldi. Põhiline koostisosa on metaan. Suurimad varud: Venemaa-Urengoi. Suurim maagaasi tootev firma - Gazprom Kuidas on gaasi osatähtsus energiakasutuses aja jooksul muutunud? Suurenendu, sest keskkonda saastab vähe ja kütteväärtus on suur. 4.TAHKED KÜTUSED Kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas Maailmaturul kaubeldakse ainult kivisöega (koksisöena). Muul on kütteväärtus väike ja transport mahukas. Koks mettalurgia jaoks terase ja malmitööstusel Söe kaevandamine kaevandustes Söe kaevandamine karjäärides Eelised: Eelised: 1) elukeskkond säilib 1) lihtsam rajada
järelpõletamiskatalüsaatoreid. 32. Eestis müüdavad mootoribensiinid: 33. Mootoribensiinide kvaliteedinäitajate mõju mootori ekspluatatsioonile, tehnoseisundile ja keskkonnale: Tihedus: Väikese tiheduse tõttu on mb kergesti lenduv- tekivad aurukorgid ja sellest tingituna toitesüsteemi talitushäired. Suure tiheduse puhul on mb raskesti lenduv, sisaldab palju aromaatseid ühendeid- saastab loodust, rikub katalüüsmuundureid. Kui tihedus on keskmiselt kõrgem siis halvenevad kaks väga tähtsat näitajat: aurustumine, detonatsioonikindlus. Lugeda lehekülg: 56-59 34. Diislikütuste mõiste ja liigitus: Diislikütus on diiselmootoris ehk diislis kasutatav vedelkütus- tähis D. Diislikütus on mootorikütused mis on ette nähtud kasutamiseks diiselmootorites, mille KN alamrubriik on 27 10 19 29 või 27 10 19 41
Et teada saada, kas mootor vastab eeskirjale, tuleb teha hulk keerukaid mõõtmisi ja arvutusi. NOx koguse leidmiseks peab katsetsüklis mootori kõikide töörežiimide, nagu tühikäigu, kiirenduse, püsikiirusperioodide, pidurduste jne. puhul ära mõõta heitgaasi koguse ja selles oleva NOx kontsentratsiooni. Keksmine NOx väärtus on 300mg/m3 auto kohta ja umbes minut aega seisab 2,0-liitrine mootor foori ees, siis väljub selle auto summutist umbes 250 mh Nox ning kui selline kogus NO2 saastab üle 4000m3 õhku. Olgu toonitatud, et sellise suure õhumahu rikkumisega saab märgatavalt hakkama üks sõiduauto ühe tühikäiguminuti jooksul. Maanteel kiirusega 90 km/h sõitvalt autolt on seoses põlemise intensiivistumisega ning põlemiskambris gaaside rõhu ja temperatuuri tõusuga suureneb heitgaasi NOx sisaldus tühikäigu režiimiga võrreldes mitmekordseks. Maanteesõidul tekib ajaühikus ka 2 - 3 korda
Puhastuskuuri on vaja kindlasti normaalse pH taseme saavutamiseks, kuid seda tehakse ka jääkainete väljutamiseks ning energia taseme tõstmine ja hea enesetunde saavutamine. Kuid on ka neid inimesi, kes teevad seda lihtsalt kehakaalu langetamiseks. ( Kaija, 2009) Puhastumise käigus vabaneme me üleliigsetest jääkainetes ja organismile kahjulikest mikrovormidest. Praetud ja üleküpsetatud söök, suhkrud ja töödeldud toit saastab meie käärsoolestiku. Puhastumine on põhimõtteliselt mahlapaast. Puhastumise pikkus sõltub inimesest ja tema tervislikkust olukorrast. Puhastumine võiks kesta kolmest kuni kümne päevani. Ennem puhastumise algust tuleks siiski eelnevalt enda arstiga konsulteerida. (Young Robert O. & Young Redford Shelly ) Nagu iga asjaga võivad ka puhastumisega kaasneda erinevad kõrvalmõjud. Alguses võib isegi tunduda, et asi muutub veel hullemaks kui oli ennem puhastumise algust. Põhilisteks
ItaaliaUSA, Jaapan, Lõuna-Korea, Saksamaa, Prantsusmaa, Ukraina, jääkiSuur kütteväärtus, paikneb puuraukudes, surve all, ei vaja ümbertöötlust, põlemisel ei teki Jaapan, Saksamaa, Suurbritannia, Tsiili, Brasiilia, Ukraina Suured varud, kaevandamine mehhaniseeritud Uraani esialgu jätkub, energiasisaldus suur, saastab vähem keskkond, kui kõik on korras Ei teki ohtlikke ülejääke, jooksvad kulud väikesed Saasteaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I HAANJA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga. Üle poole valla territooriumist kuulub Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva Haanja Looduspargi koosseisu. Haanja vallas on 92 küla, neist suurimad Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku Haanja valla territooriumi pindala on 170 km 2. Haanja valla asustustihedus on väike, 6,7 in/km2. Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid nind heina- ja karjamaad ja...
10. Transpordisüsteemi ülesanne: võimaldada kõikidele inimestele ja ettevõtetele juurdepääs nende igapäevategevuseks vajalikele objektidele 11. Transpordi arengukava lähtedokument transpordisektori arendamiseks, kus on identifitseeritud olulisemad tegevussuunad. 12. Eesti transpordi süsteemis on oluliseks asjaoluks, et omavalitsused omavad teed. Eesti on transiidiriik. 13. Mõjud keskkonnale: · saastab õhku · tekitab tolmu, müra ja vibratsiooni · saastab teeäärset pinnast ja vett · tekitab ohtlikud jäätmed · kasutab fossiilseid kütuseid 1 14. Ühistranspordi ülesanded: · Sõiduvõimaluste loomine · Teede ja tänavate liikluskoormuse vähendamine · Vähendada liiklusõnnetusi · Vähendada kahju keskkonnale 15. Eesti ühistransport: 2/3-buss, 30%- tramm, troll, 2%- rong (hõre graafik).Rongid ja bussid ei
Loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju. Saastetasul: saasteaine või jäätme ohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist; 13 Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või saastab üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi. Keskkonnatasude kõrgendatud määrad: Saasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes; Jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; Saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus; Saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata; Loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata. Saastaja maksab põhimõtte sisu:
Keemia tööstuse põhi tooraine. C6H6 plahvatus Page 18 ohtlik, mürgine, iseloomuliku lõhnaga. Põleb tahmava leegiga. Tehakse plastmasse, lõhekaineid, ravimeid, värvaineid jne. Beenseeni teisendid: Klorobenseen C6H5Cl keskonn ohtlik aine, tekib plastmasside põletamisel, saastab vett ja õhku. Tekitab dioksiine. Bromo benseenm tekib plasmasside põletamisel, ning on samuti keskonnale ohtlik aine. Hüdroksüül benseen ehk fenool, sellega immutatakse puit materjali, aitab ka hallituste vastu. Fenoole sisaldavad turba samblad. Mürgine aine. Nitrobenseen, valmistatakse lõhkeaineid. aminobenseen, kasutatakse musta värvi saamiseks.
sajandil abiellusidki Euroopas naised enamuses üle 30-aastaselt (ja huvitaval kombel endast nooremate meestega). Hiinas on praegu ametlikult kehtestatud ühe-lapse-süsteem. Kord diskuteerisid üks Lääne Bengalist pärinev hindu ja üks Teksasest pärinev ameeriklane perekonna suuruse ja selle üle, kas maakera suudab toita kuut miljardit inimest. Ameeriklane heitis Indiale ette suurt sigivust ja ligi miljardilist elanikkonna suurust. Hindu vastas, et üks ameeriklane tarbib, raiskab ja saastab maakera rohkem kui viis hindut. Nii et kõik on suhteline, olenedes sellest, kelle vaatepunktist asjale vaadatakse. Praegu on nii, et üliarenenud maad on rahvaarvu tõusus defitsiitsed ja alaarenenud maad produktiivsed. Ent maakera ülerahvustumise probleemi juures ei tohi unustada, et tehnoloogia ja teadus on seni vastupidiselt pessimistlikele ennustustele kõikidest raskustest üle saanud ja saab seda loodetavasti ka tulevikus. Järjest on leitud uusi võimalusi maakera elanikkonna toitmiseks
Maagaas +suurim kütteväärtus (fossiilsetest -meritsi tülikas transportida (kallis ja ohtlik kütustest) torujuhe) +vähe saasteaineid põletamisel Kivisüsi +varud suured -põletamine saastab õhku Osatähtsus väheneb, varud suured Turvas; põlevkivi; pruunsüsi -madal küttväärtus => ebaotstarbekas Ei osale maailmaturul Vee-energia +omahind madal -HEJ ehitamine kallis lisaks veel hooldus NB
3) Skene. Vabad, laialiulatuvad väljad, mis seostavad nii tegijaid, kohti, norme kui muusikastiile. Mitte nii jäigad kui subkultuurid. 26. Millised on kaks põhimõtteliselt erinevat vaadet sotsiaalsetele probleemidele? Sotsiaalsetele probleemidele ei saa objektivistlikult vaadata (objektivistlik omab tugevat parandamissoovi). Mis ühele on probleeme teisele ei ole. Näiteks autoliiklus mis saastab õhku. Probleemid objektivistliku käsitlusega: 1. Et on olemas miskit, mis on „normaalne“ ja „hea“ aga kes otsustab? 2. Eeldab, et kogu ühiskonnal on sarnane arusaam SP’st Ajalooliselt on muutunud mida peetakse SPks Erinevad probleemid kiidavad heaks või laidavad maha erinevaid asju mis võivad kujuneda SPks (näiteks alkoholi tarbimine, naise koht ühiskonnas etc) Vaieldav, milline probleem on SP, isiklikud ja sotsiaalsed mured
hõrebemisele, müra, lennukoridoride ristumine lindude rände koridoridega jms. · Veetranspordiga kaasneb laevateede ja sadamate süvendamine ja ehitamine, jää lõhkumne, pilsiveed ja õnnetused ohtlike veostega, mis mõjutavad vee elustikku ja tundlikke rannakooslusi. · Maantee- ja raudteetranspordi taristu killustab ja vähendab looduslike ekupaikade pindaöa, tekitab barjääre ja müra ning saastab pinnast, õhku ja vett. 14. Toiduainetetööstuse mõju keskkonnale · Keskkonda ohustavad toiduainetööstuse heitveed, mis aitavad kaasa veekogude eutrofeerumisele · Elujõuline toiduainetetööstus on oluliseks toeks pärandkoosluste ja maastike säilitamiseks vajalikule põllumajandusele. 15. Kergetööstuse mõju keskkonnale · Kergetööstuse suurim haru on tekstiilitööstus, rõivaste tootmine, naha töötlemine ja jalatsite valmistamine.
Uurimustöös uurisin alternatiivenergia teadlikkust Eesti elanikkonna seas küsitluse abil. Küsitluse analüüsimisel sain teada, et Eesti inimestel on teadmine alternatiivenergiast kõrge. Küsitletutest ainult 10% ei teadnud, mis on alternatiivenergia. Eestlased tunnevad huvi Eesti enrgiamajanduses asetleidvate tegevuste kohta. Eestlaste arvades on alternatiivenergia osakaal energiamajanduses väike. Alternatiivenergiat peetakse tähtsaks, kuna praegune põlevkivil seisnev energiamajandus saastab keskkonda suurel määral. Eestis on alternatiivenergial tulevikku avamere tuuleparkide ja biomassi energia baasil. Suurt tulevikku ei ole hüdroenergial, kuna Eesti on tasane maa ja jõgede vooluhulk on väike. 20 KASUTATUD KIRJANDUS Balti Keskkonnafoorum kodulehekülg URL - http://www.bef.ee/files/c274/tuulepargid.pdf 24.03.2013 Baltic Biogas OÜ kodulehekülg B URL - http://www.balticbiogas
aastal ja see oli ette nähtud võileiva, leiva, köögiviljade ja puuviljade pakendamiseks. Aastaks 1966 pakkus see pakett umbes 30% riigi pagaritoodetest. 1973. aastal oli Lääne-Euroopas pakendite maht 11,5 miljonit ühikut. 1982. aastal müüdi kilekotte suurimates kaubanduskeskustes. 2002. aastaks oli polüetüleenkotide kogus hinnanguliselt 4-5 triljonit tükki aastas. 1.2 Kilekottidega kaasnevad ohud keskonnale Kilekottide äraviskamine saastab keskkonda ja süvendab laialtlevinud probleeme, mis on seotud prahiga veekogudes, ohustades vee ökosüsteeme kogu maailmas. Kõige tavalisemad kilekotid, mida toodetakse naftast, lagunevad 700-1000 aastat. 1 Ebasoodsates tingimustes (vees) need ei lagunegi. Kilekotid lagunevad väiksemateks tükkideks, jagades aja jooksul mürgiseid ühendeid. Maailma meredes on sellised kohti, kus plastikut vees on rohkem kui planktoni. Selline olukord on näiteks Vahemeres.
Esirinnas on eelkõige veiseliha tootmises. Indoneesia ekspordib eelkõige vürtse, kautsukit, palmiõli ja looduslikku kummi. Impordib vähe, põhiliselt riisi. Palmiõli tootmisega on maailmas esirinnas. Peamiselt eksporditakse oma saadusi Jaapanisse(22,3%), Ameerika Ühendriikidesse(13,8%) ja Hiinasse(9,1%). Indoneesias põhjustab keskkonna probleeme suurte metsade maha võtmine ja eriti alepõllundus, kus metsad põletatakse maha. See saastab õhku ja tektab palju sudu ja selle tõttu on Indoneesia maailmas 3.kohal kasvuhoonegaaside tekitaja. Kasvava populatsiooni tihedus ja sellest tulenev nõudlus põllumaa tekitavad tõsist pinnase erosiooni, metsade hävitamine tingitud ka küttepuude vajalikkusest. Lisaks metsade hävinemisele ja pinnase erosioonile on probleemiks veel intensiivse tööstusliku raie tõttu tekkivad kõrbealad. Need kõik võivad viia välja looduskatastroofini.
toodete hinnad Maagaas +suurim -meritsi tülikas kütteväärtus transportida (kallis ja (fossiilsetest ohtlik torujuhe) kütustest) +vähe saasteaineid põletamisel Kivisüsi +varud suured -põletamine saastab Osatähtsus väheneb, õhku varud suured Turvas; põlevkivi; -madal küttväärtus => Ei osale maailmaturul pruunsüsi ebaotstarbekas Vee-energia +omahind madal -HEJ ehitamine kallis NB! Kaudne energia +väheneb lisaks veel hooldus transport! Kui odavat
Teemad 1. Produktsioonibioloogia ja ökoenergeetika 2. Aineringed (C & N); kliimamuutused 3. Keskkonna saastatus 4. Transgeensed taimed 5. Toit ookeanist 6. Põllumajanduse ökoloogia 7. Metsaökoloogia Eksamil tuleb 6 küsimust + ülesanne, kokku on võimalik saada 100 p, 4 küsimust a 10 punkti, 2 küsimust a 25 punkti, 1 ülesanne a 10 punkti. Kordamisküsimused 1. Kui suur proportsionaalne osa Maale langevast energiavoost seotakse fotosünteesi käigus? Millised on peamised limiteerivad tegurid? 1-1,5 % on fotosünteesi efektiivsus. Taimed on võimelised siduma kuni 3% päikesekiirgusest. Limiteerivad tegurid ehk fotosünteesi kadu. Vaid osa kiirgusest on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400-700 nm). Toimub mittetäielik kiirguse neeldumine lehes, osa kiirgusest läheb kaotsi. Päikeselt tulenev kiirgus ei neeldu ainult taime lehes, vaid ka vees, ookeanis, mullas. Lumi ...
lennukoridoride ristumine lindude rände koridoridega ja erinevate lennuväljadel kasutatavate kemikaalide pääsemine pinnasesse ja põhjavette. Veetranspordiga- kaasneb laevateede ja sadamate süvendamine ja ehitamine, jää lõhkumine, pilsiveed ja õnnetused ohtlike veostega, mis mõjutavad vee elustikku ja tundlikke rannakooslusi. Maantee- ja raudteetranspordi infrastruktuur - killustab ja vähendab looduslike elupaikade pindala, tekitab barjääre ja müra ning saastab pinnast, õhku ja vett. Raudtee on võõraste taimede seemnete levitaja ning toimib kui mõnede selliste liikide migratsioonikoridor. 14.Toiduainetetööstuse mõju keskkonnale. 1) Toiduainetetööstus andis 1998.a. ligikaudu 29% tööstuse kogutoodangust, olles sellega Eesti olulisim tööstusharu. Aastaks 2004 oli kahanenud 16%-le. 2) Keskkonda ohustavad toiduainetetööstuse heitveed, mis aitavad kaasa veekogude eutrofeerumisele (veekogud rikastuvad taimede toitainetega)
Saasteallikad, mis on pärit linnast võivad üle minna maale ja vastupidi. o Veereostusel Põllumajanduslikud Töötleva tööstuse jäägid Talud, farmid (pesu) Väetised Erosioon Veterinaarravimid Mittepõllumajanduslikud Tööstuse heitveed Olmereoveed Kõik, mis saastab õhku võib sealt sattuda ka vette ja mulda. o Mullasaastel Põllumajanduslikud Keemilised elemendid (pestitsiidid jm.) Väetised Muldade sooldumine Mittepõllumajanduslikud Teede ja majade ehitamine Jäätmed (prügimäed) Kõik, mis tuleb üle õhust ja veest · Lokaalsed ja globaalsed probleemid.
eemal. Riigil on samuti suures koguses puusöe reserve ning väiksemad kivisöe, nafta ning maagaasi varud. Kuigi Türgi energiatööstus oli 1990. aastate keskel vähearenenud, oli riigil siiski hea energia tootmise potentsiaal olemas. Tähtsaim looduslik energia on hüdroelekter. Teisel kohal on puusüsi, mille varusid on hetkel umbes 6,4 miljardit tonni. Siiski sisaldab Türgi puusüsi suures koguses vett ja väävlit ning seda on raske töödelda, mis omakorda saastab tugevalt õhku. Türgi eeldatavad naftavarud on umbes 16 miljonit tonni. Maagaasi varusid on ligikaudu 12,4 kuupmiljardit meetrit. Kivisöe varusid on umbes 1 miljard tonni. Türgi maavarad on märkimisväärselt suured, kuid arvatakse, et siiamaani pole kõiki maavarade leiukohti veel täielikult uuritud. Vajadus elektri järele on kasvanud tormakalt, suuresti just 56% riigi elektrit tarbiva tööstuse tõttu. Põllumajandus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
