Õhu saastamine ja sellest vältimine. (0)

Õhu saastamine ja sellest vältimine.
Õhu saastamine ja sellest vältimine.
Inimese mõju keskkonnale.
Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav.
Sudu Pekingis
Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid , taimestik , loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega.
Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil. Üks nendest on õhu saastamine.
Suured tööstusettevõtted on ühed suuremad õhu saastajad. Suitsevad korstnad on klassikaline saastamise näide.
Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet .
On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas:

• elektrienergia tarbimine
  
• olmejäätmete produktsioon
  
• isikliku transpordi kasutamine
  

Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%.
Metaan lendub atmosfääri transpordil
Ahjuküte saastab samuti õhku.
Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog . Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega.
Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda. Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule. Õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud.
Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muuhulgas olla vulkaanid ja metsapõlengud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades ja keemiatööstuses. Õhk saastub väga, kui õhusaaste ei haju, vaid koguneb linnakeskkonda.
Saasteainete levikut mõjutavad tegurid.
Saasteainete levikut mõjutavad paljud protsessid. Nendeks on heitkogus õhus, atmosfääris toimuvad keemilised reaktsioonid, saasteainete transport ning paljud teised tegurid. Maal on kõik mingil määral saastunud looduslikku päritolu ainetega. Atmosfääris leiavad aset keemilised reaktsioonid, mille tagajärjel õhku paisatud ühendid moodustavad uusi aineid. Näiteks primaarsetest saasteainetest võivad moodustuda sekundaarsed saasteained ( hape , sulfaadid , nitraadid , osoon jt), mis on teistsuguse mõju ja omadustega. Kõik atmosfääris olevad lisandid sadenevad lõpuks Maa külgetõmbejõu tõttu tagasi maapinnale. Eristatakse kahte vormi: kuivsadenemine ja märgsadenemine. Kuivsadenemise käigus pinnas reageerib ja võib tekkida adorptsioon. Märgsadenemise puhul ühendid lahustuvad sademetes ning sajavad alla. Õhusaaste levikut mõjutab atmosfääri üldine tsirkulatsioon . Ilmastik saasteallika ümber määrab, missuguste omadustega saasteained ringlusse lähevad.
Looduslikud õhusaasteallikad.

• Vulkaaniline tegevus – eraldub väävliühendeid, kloor- ja fluorvesinikke
  
• Bioloogiline lagunemine – tekib vesiniksulfiidi
  
• Metsatulekahjud – eraldub suitsu, tolmu, tuhka
  
• Äike – eraldub lämmastikoksiide ja osooni
  
• Metaan – tekib loomade seedimisest
  

Õhku saastavad paljud meile märkamatud tegevused, näiteks satub kosmilist tolmu planeedi Maa igale ruutkilomeetrile aastas 0,07 kg.
Inimtekkelised õhusaasteallikad.
Inimene vajab eluks palju energiat. Peamised inimtekkelised õhusaaste allikad on tööstus, põllumajandus ja seal kasvatatavad loomad.

• Energiamajandus ja tööstus

Üha suureneva energiatootmise ja -tarbimise tõttu on kasvanud kahjulikud mõjud nii keskkonnale kui ka inimesele endale. Kõik energia tootmise viisid avaldavad keskkonnale mõju kuid kõige saastavamad on need energia tootmise viisid, kus kasutatakse fossiilkütuseid. Energiatootmine avaldab mõju ka veerežiimile ja mikrokliimale ning seda kaevandamiste ja ehituste näol. Oluliselt avaldavad keskkonnale mõju ka tööstuslikud protsessid ning on leitud, et piirkondades, kus asuvad keemia-, metalli- jms tööstusettevõtted, on palju õhusaastet.

• Transport

Tänapäeval on transport iga inimese jaoks väga oluline. Küll aga mõjutab transport nii loodust kui ka inimese tervist. Transpordist eralduv süsihappegaas (CO2) on üks põhilisi kasvuhooneefekti põhjustajaid. Transpordist tuleb ohtlikult suur hulk õhusaasteaineid ja neljandik kasvuhoonegaaside heitest Euroopas.

• Põllumajandus

Ligikaudu 90% kogu Euroopa ammoniaagi (NH3) heitkogusest pärineb looma- ja seafarmidest, sõnniku ladustamisest ning põllu- ja rohumaade väetamisest sõnniku ning lämmastikväetisega, maailmas aga 50% ringis . Eriti probleemne on see teema maades, kus looma- ja põllupidamine on eriti intensiivne, nagu Belgia, Holland , Taani jt, mistõttu neis riikides on välja töötatud spetsiaalsed programmid ammoniaagi heidete vähendamiseks põllumajandusest.
Atmosfäärse (NH3) allikaks võivad olla ka põlluviljad ja teised põllukultuurid, kui on toimunud N-ga üleväetamine, taimede produktsioon on piiratud kehvade kasvutingimuste tõttu, taimed on haiged jne.
Aktiivne põlluharimine on vajalik tegevus, aga ka oluline keskkonna hapestumise põhjustaja, eeskätt (NH3) heitkoguse tõttu. Maa- ja veeökosüsteemide kahjustuse kõrval põhjustab (NH3) heitkogus ka olulist väetiste kulu kasvu ja seega vajalikke lisakulutusi põllumajandusse. Taime- ja viljakasvatuses kahjurite tõrjeks kasutatavad pestitsiidid satuvad aurustumisel õhku ja kuhjuvad oma pika eluea tõttu naabruses olevates ökosüsteemides, samuti levivad atmosfääri ning sademete kaudu kaugustesse, olles üheks piiriülese õhusaaste põhikomponendiks.[1]

• Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus

Kõigis Euroopa riikides on probleemiks kiiresti kasvav jäätmete hulk. Jõukaid riike iseloomustab suur olmejäätmete hulk. Hinnangute alusel tekib Euroopas aastas üle 250 mln t olmejäätmeid ja üle 850 mln t tööstusjäätmeid. Jäätmete kogus kasvab keskmise kiirusega 3% aastas.
Õhusaaste mõju tervisele.
On leitud, et õhusaaste põhjustab ka tervisele riske. Õhusaastest põhjustatult võivad tekkida hingamisteede- ja südamehaigused, kopsuvähk, närvisüsteemi talituse muutused, enneaegne surm. Õhusaaste võib süvendada ka olemasolevaid haigusi, nagu näiteks astma ja eelnimetatud haigused. See, kas ja kui palju õhusaaste inimese tervist mõjutab, sõltub saaste kogusest ja kokkupuute tasemest.
Peamisteks tervisehäirete põhjustajateks peetakse peente osakestega seotud metalle /erinevaid orgaanilisi aineid. Protsesside tagajärjel väheneb vere hapnikukudede võimekus ja südame töö nõrgeneb. Erinevaid rühmi mõjutab õhusaaste erinevalt. Riskirühma kuuluvad noored, vanurid ja madala sissetulekuga inimesed kogu maailmas, kes ei pääse ravile , sest visiit eriarstide juurde on liiga kallis.

• Siseõhusaaste

Paljudes vaestes arenguriikides on üheks ohtlikumaks probleemiks siseõhusaaste. Siseõhusaaste tekib põhiliselt halvasti ventileeritud ahjudest, kus põletatakse puitu, sõnnikut ja kivisüsi. Selline tegevus põhjustab hinnanguliselt aastas 1,6 miljoni inimese surma. Rohkem kui pool surnutest on alla viieaastased lapsed. Kõrge suremusega arengumaades on siseõhusaaste neljandal kohal terviseriskifaktoritest, mis põhjustavad haigusi ja surma.[

• Inimese kokkupuude õhusaastusega

Kõige levinumad viisid õhusaastega kokkupuuteks on:

• Õhusaastega kokku puutunud vee joomine
  
• Saastunud mullas kasvanud köögi- ja puuviljade söömine
  
• Naha kontakt saastunud veega (nt veesuusatamine)
  
• Saastunud õhu sissehingamine
  
• Laste kokkupuude saastunud ainetega. Väljas on saastunud nii liiv kui ka muu pinnas. Kui saastunud osakesed satuvad organismi, võib see tekitada tervisekahjustusi.
  
• Kokkupuude toiduainetega, mis on saastunud (nt muna, piim, liha. Loom on söönud põllul saastunud toitu ning ka temalt saadav produkt on saastunud)
  

Õhusaastus Eestis.

• Energeetika - ja transpordisektor

Eestis on tuntumad õhusaaste tekitajad Kiviõli ja Kohtla-Järve, sest seal asuvad põlevkivikeemiatehased. Olulisemad neist on Viru Õlitööstus AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, Nitrofert, Viru Liimid AS ja Velsicol Eesti AS. Need ettevõtted mõjutavad välisõhku oluliselt.
Umbes 89–92% Eestis toodetavast energiast saadakse põlevkivi baasil, ülejäänud 10% toodetakse biokütusest. Kuna põlevkivi sisaldab olulisel määral väävlit ja tuhka, siis on mineraalse lendtuha ja vääveldioksiidi heited atmosfääri suured. Põlevkivi tarbimine on pärast langust 1996.–1999. aastal stabiliseerunud ja viimastel aastatel isegi suurenenud. Kasvanud on ka maagaasi kasutamine, mis aitab vähendada õhusaastatust.

• Ammoniaak

Eestis kasutatakse põllumajanduses sõnnikut ja mineraalväetist. See on ammoniaagi peamiseks allikaks. Kuna aastatega on väetise kasutamine vähenenud, on ka ammoniaagi heitkogus vähenenud.

• Raskmetallid

Raskmetallid satuvad õhku erinevaid metalle sisaldavate kütuste põletamisel ja transpordil. Nendeks on:

• Põlevkivi
  
• Kivisüsi
  
• Immutatud puit
  
• Turvas
  
• Kütteõlid
  

• Aastatega on oluliselt vähenenud raskmetalliühendite kasutamine tööstuses. 1997. aastal kasutati plii-, koobalti-, nikli -, kaadmiumi-, tina- ja kroomiühendeid 198 tonni, 2002. aastal vaid 90 tonni.
  

• Püsivad orgaanilised saasteained

• Eesti olukord on võrreldes paljude teiste riikidega hea. Puuduvad dioksiinide ja furaanide saasteallikad, keelatud on kasutada kloororgaanilisi ühendeid. PCB-ainete sisaldus õhus on lubatud normide piires. Põhilisteks PCB allikateks Eestis on kütuste põletamine ja kondensaatorite ja transformaatorite leke. PCB-d jõuavad Eestisse Lääne- ja Kesk-Euroopast ning Venemaalt. Polüaromaatseid süsivesinikke (PAH) satub õhku Narva põlevkivielektrijaamade suitsugaasidega.
  
• «Halb õhk mõjutab meie majandust eelkõige seoses suuremate tervishoiukuludega. See tähendab kaotatud tööpäevi haiguslehe võtmisel, kulutusi tervishoiuteenustele ja ravimitele,» kirjutab  Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikaosakonna juht Paavo Palk Eurokratis. «Õhukvaliteedi seos südame- ja veresoonkonna ning hingamisteede haiguste, vähi, aga ka näiteks impotentsusega on väljaspool kahtlust,» lisas ta.
  
• Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi dotsent Hans Orru on põhjalikumalt uurinud, millist mõju avaldab saastatud õhk inimestele. Tema sõnul on kõige suurem kahju kaotatud eluaastad ja kahju võib ulatuda isegi kuni 400 miljoni euroni aastas. See number pärineb viis aastat tagasi tehtud uuringust ning Orru sõnul on olukord Eestis viimastel aastatel pisut paranenud .
  
• Keskkonna ministeeriumi raport tõestab Hans Orru sõnad - trend on positiivne võrreldes 90-ndate aastatega:
  
• 
  
• Kaitsemeetmed.
  
• Õhusaaste leviku kontrollimiseks kirjutati Genfis 1979. aastal piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon . See jõustus 1983. aastal, Eesti liitus 2000. aastal. Genfi konventsioon on esimene rahvusvahelisel tasemel sõlmitud mitme riigi vaheline kokkulepe, mis käsitleb õhusaaste probleeme, sealhulgas eutrofeerumist, maapinnalähedase osooni teket, raskmetallide ja püsivate orgaaniliste saasteainete sattumist keskkonda. Algselt sõlmiti see lepe keskkonna hapestumise pärast Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
  
• Genfi konventsioon käsitleb riigipiire ületava õhusaaste kauglevi piiramist ja vältimist. Riigid, kes on Genfi konventsiooniga ühinenud, peavad vähendama oma riigi õhusaastet ja seda pidevalt kontrollima Genfi konventsioon tähendab ka seda, et kõik liitunud riigid ei tohi oma õhusaastet suunata naaberriiki ega kahjustada sellega teise riigi keskkonda. Genfi konventsiooniga on liitunud kõik Euroopa riigid, v.a Albaania .
  
• Genfi konventsiooni osaliste kohustused:
  

• Inimese kaitsmine õhusaate eest
  
• Õhusaaste vähendamine
  
• Seire tõhustamine
  
• Informatsiooni vahetamine osaliste vahel
  
• Koostöö
  
• Strateegiate väljatöötami
  

• Õhu saastamise vältimine.
  
• Allpool on esitatud õhu saastamise vähendamiseks abinõud:
  

• loodusressursside säästlik kasutamine
  
• energia, sh. soojus- ja elektrienergia kokkuhoid
  
• kasutatava tooraine kokkuhoid
  
• säästlik ja kaasaegne tehnoloogi
  
• 
  

• 
  
• Üldiselt on õhureostus kergem ennetada kui juba olemasolevat likvideerida . Ennetusmeetodid aga nõuavad igapäevast järjekindlat järgimist: keskkonnasäästlikkus, kasuta keskkonnasäästlikku transporti, säästa energiat, taaskasuta, kasuta taastuvat energiat!
  
• 
  
• Oskage näha suuremat pilti! Kaasaegne maailm niivõrd ühte põimitud, et kriis ühes maailma piirkonnas mõjutab paratamatult kõigi selle pisikese maakera elanikke. Võimetus end ära toita, kuna põllud ei kanna vilja või kalad on mürgised, mõjutab ka rikkamaid riike, kes on võtnud kohustuse abistada mitte-nii-jõukaid riike. Keskkonnaprobleemid ei pea riigipiiridest sugugi kinni!
  
• Üks väga tark Indiaani vanasõna ütleb, et alles siis, kui viimane puu on surnud, viimane jõgi mürgitatud ning viimane kala püütud, mõistame, et me ei saa raha süüa.
  
• Uskuge oma isiklikku panusesse! Esmapilgul on väga lihtne öelda: „Ah, mis mina! Mina ei loe midagi. Mina olen vaid väike „ mutrike ", kelle tegemistel pole suuremat kaalu." Kuid niiviisi mõeldes anname enda käest vabatahtlikult ära ka õiguse endasse ja oma tegemistesse uskuda .
  
• Kui me oleme vaid väikesed ja tähtsusetud „mutrikesed", siis mis tähtsust on siis meie lastel, karjääril, asjadel , tunnetel, mõtetel... Nii olemegi vaid oravad rattas ja käime tööl maksude maksmiseks.
  
• Kui aga võtta endale julgus iseendasse ja oma tegudesse uskuda, siis ei tundugi säästev tarbimine enam väga mõistetamatu mõttena.
  
• Kui uskuda, et iga inimese mõtted, tööpanus ja teod omavad väärtust, siis võime rääkida ning peamegi rääkima ka tagajärgedest. Tagajärjed saavad olla nii head kui ka halvad, aga need on olemas.
  
• Kuna säästev tarbimine eeldab inimeselt oma tarbimiskäitumise analüüsimist, siis aitab see heas mõttes kaasa ka inimese eneseleidmisele ja -tundmisele.
  
• 
  
• 
  
• Kasutatud allikad:
  
• https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95husaastus
  
• http://e-ope.khk.ee/oo/2011/jaatmete_kaitlemine_ettevottes/inimtegevuse_mju_keskkonnale.html
  
• http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=KK26
  
• https://tervis.postimees.ee/2730204/saastunud-ohk-nouab-eestis-sadu-inimelusid
  
• https://loodusliktik.wordpress.com/2015/03/31/ohk/
  
• https://youtu.be/rVQxws94Ob8
  
• https://www.youtube.com/watch?v=4PeylSTgNZI&feature=youtu.be
  
• https://youtu.be/_nlFcEj41Xk
  
• https://youtu.be/DLHL1Xp9iDo
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  

PK16-PE, Georg Roosalo