Kilekottide maksustamine Eestis (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahanduse ja majandusteooria instituut
Kristina Mazova
Kilekottide maksustamine Eestis
Uurimistöö
Juhendaja : Jelena Rõbakova
Tallinn 2017
Deklareerin, et olen koostanud töö iseseisvalt ja
olen viidanud kõikidele töö koostamisel kasutatud
teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele,
ning ei ole esitanud sama tööd varasemalt ainepunktide saamiseks.
Töö pikkuseks on 3800 sõna sissejuhatusest kuni kokkuvõtte lõpuni.
Kristina Mazova ……………………………
( allkiri , kuupäev)
Üliõpilase kood: 155485TAAB
Üliõpilase e-posti aadress: [email protected]
Juhendaja: Elena Rõbakova
Töö vastab kehtivatele nõuetele
……………………………………………
(allkiri, kuupäev)
SISUKORD

SISSEJUHATUS 4
1 KILEKOTTIDE TARBIMISE VÄHENDAMINE 5
1.1 Ajalugu 5
1.2 Kilekottidega kaasnevad ohud keskonnale 5
1.3 Kilekottide maksustamine 6
2 KILEKOTTIDE KASUTAMINE EESTIS 8
2.1 Võimalikud Eestis rakendatavad kilkottide tarbimise vähendamise meetmed 10
2.2 Biolagunevad kotid 10
2.3 Keskkonnaministeeriumi ettepanek 12
3 KÜSITLUS 13
3.1 Valim 13
3.2 Küsitluse tulemused 14
4 KOKKUVÕTE 17
5 KASUTATUD ALLIKAD 18
6 LISAD 19
Lisa 1. Küsitlus 19

SISSEJUHATUS

Kilekott tundub alguses olevat väga hea ja mugav asi. Aitab ostude poest koju tuua ja hoiab asju määrdumast. Aga kõik see heasoovlikus lõpeb sellel hetkel, millal see satub loodusesse . Kilekott laguneb looduses rohkem kui tuhat aastat, muutudes aastate jooksul väiksemateks helvesteks. Loomad ja linnud neelavad neid nagu toitu. Plastjäätmed on süüdi millionite kalade, lindude ja mereloomade surmas igal aastal. Kilekotid on olnud põhjuseks ka tuhandete inimeste surmas. Kilekotide lagunemisel eralduvad kemikaalid on kahjulikud kõigile – nii inimestele kui ka samuti loomadele ning lindudele. Kui rääkida maksustamist, siis paljud rigid juba otsustasid seda teha.
Teema aktuaalsus seisneb selles, et on vaja vähendada kilekottide kasutamist nii palju kui võimalik ja takistada plastjäätmete sattumist loodusesse, kus nad on suureks ohuks elavloodusele.
Antud töö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas mõjutab kekskonda killelotti kasutamine ning uurida, kuidas kilekottide maksumäära tõstmine mõjutab tarbimist.
Püstitatud eesmärgi saavutamiseks olid kindlaksmääratud järgmised ülesanded:

• käsitleda kilekoti mõistet ja tootmise aspekte , mis on toodud erinevates infoallikates;
  
• erinevate infoallikate abil välja selgitada, kuidas mõjutab keskkonda killeloti kasutamine – välja selgitada kilekotide negatiivsed küljed, roll ökoloogias, piiramised ja keelustamised erinevates maailma riikides;
  
• uurida kuidas maksustatakse kilekotte teistes riikides;
  
• koguda andmeid, et teha teemakohane analüüs;
  
• välja töötada ankeet , mis võimaldab hinnata Tallinna kodanike suhtumist kilekottide piiramisse ja keelustamisse;
  
• läbi viia küsitlus teemal “Suhtumine kilekottide piiramisse ja keelustamisse” Tallinnas;
  
• analüüsida materjalid, võrrelda neid vastavalt küsitluse tulemustele saadud andmete ja teistest infoallikatest kogutud andmetega .
  

Antud töö on jaotatud kolmeks peatükiks. Esimeses osas käsitletakse kilekottide kasutamisega kaasnevad ohud. Teises osas vaadatakse kilekottide vahemdamise voimalustest ehk ja meetmed mida saab kasutada ja tuuakse teiste riikide naited. Kolmandas osas analüüsitakse ankeetküsimustik andmeid.

KILEKOTTIDE TARBIMISE VÄHENDAMINE

Ajalugu

Tavaline pakkekott toodeti esmakordselt USA-s 1957. aastal ja see oli ette nähtud võileiva, leiva, köögiviljade ja puuviljade pakendamiseks. Aastaks 1966 pakkus see pakett umbes 30% riigi pagaritoodetest. 1973. aastal oli Lääne-Euroopas pakendite maht 11,5 miljonit ühikut. 1982. aastal müüdi kilekotte suurimates kaubanduskeskustes. 2002. aastaks oli polüetüleenkotide kogus hinnanguliselt 4-5 triljonit tükki aastas.

Kilekottidega kaasnevad ohud keskonnale

Kilekottide äraviskamine saastab keskkonda ja süvendab laialtlevinud probleeme, mis on seotud prahiga veekogudes, ohustades vee ökosüsteeme kogu maailmas. Kõige tavalisemad kilekotid, mida toodetakse naftast, lagunevad 700-1000 aastat.1 Ebasoodsates tingimustes (vees) need ei lagunegi. Kilekotid lagunevad väiksemateks tükkideks, jagades aja jooksul mürgiseid ühendeid.
Maailma meredes on sellised kohti, kus plastikut vees on rohkem kui planktoni. Selline olukord on näiteks Vahemeres.
Miljonitest tonnidest ujuvast prügist on ligi 80% plastik . Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest 70% vajub põhjale. Ülejäänu jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse.2
Krista Taim arvates, igal aastal kilekotid tapavad looduses umbes milion lindu ja looma. Milionid loomad ja linnud surevad kilekotijäätmete ja muu plasti allaneelamise tõttu.3 Isegi Tallinna loomaaieas kilekottide söömise tõttu on hukkunud kaks muskusveise vasikat. Linnud, kalad , hülged hukkuvad, neelates prahti, mis ujub meres, pidades kileosaid toiduks. Plastikud võivad jääda ka looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt.
Samuti üheks ohuks on kilekotid, mis on kuival maal, kui loomad söövad toidu järele lõhnavaid kilekotte. Tihti loomad ja linnud takerduvad kilesse ja surevad selle tõttu. See oht kasvab ,kuna unimeste arv kasvab ja paljudes rikedes teadlased ja majandusteadlased püüavad leida lahenduse sellele probleemile.
Kilekottide hinna tõstmisel ning seetõttu nende tarbmise vähandamisel on positiivne mõju looduskeskkonnale. Kui eeslistatakse keskkonnasõbralikumaid alternative , siis vähendatakse ökoloogiline saastmine. Kilekottide tarbimismahu vähendamine aitab säästa taastumatuid loodusressursse (naftat), väheneb plastireostus meredes, siis see parandab elukeskkonda eelkõige seoses vähendatud jäätmekogusega.

Kilekottide maksustamine

Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka riigilõivud. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni:

fiskaalne funktsioon, millega kogutakse majanduse arenguks vajalikke ressursse;

reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on mõjutada majandussubjektide käitumist ning muuta ressursside paigutuse proportsiooni.
Viimane funktsioon on oluline majanduspoliitika aspektist , sest maksumäärade muutmise ja maksusoodustuste kehtestamisega saab mõjutada majandusprotsesse vajalikus suunas.4
Üheks võimaluseks kilekottide tarbimise vähendamiseks oleks kilekotid maksustada. Saadud tulu läheks riigieelarvesse. Maksu kehtestamisel suureneb maksu haldamisega seotud halduskoormus ja riigi järelevalve (Maksu- ja Tolliamet , Keskkonnainspektsioon). Eeldatavalt on plastkandekottidest saadav maks küllaltki väike ja seega tuleks analüüsida kulusid , mis on seotud maksu haldamisega ja vastavalt ka saadavaid tulusid. Euroopa Komisjon alustab ulatuslikku võitlust kilekottide vastu. Alates järgmisest aastatest algusest maksustakse Küprose kauplustes kilekotte. See on ELi nõue. Teine võimalus on kilekottide keelustamine, teha nii , et neid ei oleks üldse meie kasutusel. Ja kolmas võimalus on inimeste teadlikuste tõstamine. Praegu on väga palju võimalusi, kuidas inimeste jaoks teha selgeks, et kilekottide kasutamine ei ole meie jaoks hea. Selleteda, kuidas me saame ilma nendeta.
Rohkem kui 40 riigis on vastu võetud seadused, mis on seotud kilekottide kasutamise piiramistega.
Austraalias õhukesed kilekotid on keelatud. Lõuna - Austraalias viidi läbi küsitlus kilekottide tarbimise teemal, kus uuriti inimeste suhtumist kilekottidesse üldiselt ja inimeste harjumusi seoses kilekottide kasutamisega. Uuringu tulemusena selgus, et ligi 80% rahvastikust olid kilekottide keelustamise poolt ning 4 % ütlesid, et käivad kaupluses oma kotiga . (Maria Dolgopolova, 2014)
Argentiinas 2012.aastal oli võetud vastu kilekottide keelamise seadus, aga see jõustub järk-järgult. Alguses inimesed ei saanud enam kilekotte apteekides, kioskides ja väikestes kauplustes. Pärast seda, kauplused hakkasid pakkuma klientidele loodussõbralikke kotte või väikseid auhindu, nendele, kes tuli oma kilekotiga. (Maria Dolgopolova, 2014)
Bangladeshis 1988. ja 1998. aastatel toimus 2 suurt üleujutust, mille osaliseks põhjuseks olid kilekotid, mis ummistusid kanalisatsiooni. Tulemuseks 2005.aastal hukkus üle tuhande inimese. Bangladesh oli esimesenes rigik, kus 2002. aastal keelati kilekotte. See keeld oli rahvastiku dzuuditööstuse arendamise aluseks. (Tatjana Dovgal)
Ruandas ja Eritreas on kilekotid sedavõrd karmilt keelatud, turiste, kes tuliva nendesse riikidesse lennujaam ei lase kilekottidega läbi. Kotid lihtsalt konfiskeeritakse. (Maria Dolgopolova, 2014)
Inglismaal Modbury linnas otsustati üksmeelselt kilekottidest loobuda . Modburyst on nüüd saanud inspiratsiooni allikaks kõikjal Ühendkuningriigis. Kolm uut omavalitsust on varasemalt oma alad juba saanud kilekoti vabaks. Tänaseks päevaks on piirkondi kordades juurde tulnud, ka Londonis on hetkel käsil muudatused, mis kilekottide kasutust piirama hakkaksid. Ka USAs on piirkondi, kus kilekotid on keelatud, näiteks San Franciscos ja Oaklandis. Lisaks ka teistes riikides või nende üksikutes piirkondades - Irimaa , Iisrael, Kanada , Lääne-India, Botswana , Keenia, Tansaania , Lõuna-Aafrika, Taiwan, Singapur - on paika pandud piiranguid kilekottide kasutamisele jaekaubanduses. (Näited mujalt maailmast)
Itaalia: alates 1. jaanuarist 2011 on riigis keelatud kasutada ühekordselt kasutatavaid kilekotte kaubandusettevõtetes. Ostjale soovitatakse ostetud kaupa pakendada biopakenditesse või korduvkasutatavatesse pakenditesse.
Hiina: alates 1. juunist 2008 on Lähis-Kuningriigis keelatud toota, müüa ja kasutada polüetüleenpakendeid ja kotte, mille paksus on alla 0,025 millimeetri. Seaduse rikkumisega seisavad silmitsi suur trahv , ja ärilistele isikutele - tootmise peatamine.
Läti: ühekordselt kasutatavates kilekottides kasutatavates supermarketites kehtib täiendav maks. Kohalikud seadusandjad kinnitavad, et see võimaldas mitte ainult saada eelarvesse täiendavaid tulusid, vaid ka vähendada pakettide tarbimist elanike poolt aegadel .5
Maksustamine ei ole kunagi olnud populaarne .Uurides kahte erinevat riiki (Australia ja Iirima) võib näha kahte erinevaid meetodid, mida riigid kasutavad, et vähendada kilekottide tarbimist. Iirimaa ja Austraalia on viimase kümne aasta jooksul üritanud julgustada avalikkust kilekotte vähendama, taaskasutama ja ringlussevõetama. 2002. aasta märtsis määras Iirimaa valitsus kilekottide müügilõivu. Detsembril 2002 käivitas Austraalia föderaalvalitsus uue hariduskampaania, et veenda ostjaid kilekottide kasutamise lõpetama. See juhtumiuuring vaatleb, mida mõlemas lähenemisviisis saab õppida.
Austraalia: Austraalia keskkonna- ja kultuuripärandi minister David Kemp väitis hiljuti , et "ringlussevõtu ja üldise jäätmekäitluse osas Austraalia on kaugel Iirimaalt, kes sellel aastal kehtestas plasti eest maksu kotid. "Ta jätkas väidet, et austraallased reageerivad hästi ringlussevõtule, kui neil on selleks võimalused, mistõttu on vabatahtlikud algatused tõenäolised seal olla palju edukam kui mõnes riigis.
Föderaalvalitsus viis 2003.aasta märtsis läbi ürituse, mille eesmärgiks oli poplariseerida kilekottide taaskasutamist ja nende arvulist vähendamist. Üritus julgustas inimesi oma plastist loobuma järgneva sloganiga: "keelame, vähendame, taaskasutame ja taaskasutame". Kohalik omavalitsus oli tugevalt kaasatud. Näiteks Wollongong Nõukogu korraldas eduka edutamise, pakkudes 20 või enama plasti vahetamist kotid tasuta kangakotti. Esimesel päeval sai nõukogu üle 1200 kilekotti . Kampaania - nii 2001. kui ka 2003. aastal - saavutati lühiajaliselt ringlussevõtt ja alternatiivide kasutamine. Kuid kogutud uuringuandmete kohaselt Austraalia Clean Up, kuigi 92 protsenti näitasid, et Looduslike elukvaliteedi kilekotid olid suur probleem, enamik vastanutest märkis, et nad ei kasuta tõenäoliselt alternatiivi (72%), koti taaskasutamiseks (63%) või koti ringlussevõttu (64%). Viimased numbrid et praegu on vaid umbes 1% Austraalia kilekottidest ringlusse võetud.
Iirimaa: Iirimaal on plastikkotid juba ammu põhjustanud üldsuse seas muret. See oli nähtav probleem maakeskkondades, kus turism on piirkondades suuruselt teine tööstusharu. Hinnanguliselt tarbiti aastas 1,28 miljardit plastist ostukotti (325 kotti inimese kohta), mille kulu keskkonnale oli ligi 50 miljonit dollarit. Kuid ringlussevõtu määr oli alla 0,5 protsendi. Konsultatsiooniuuring soovitas kasutusele võtta maks. 2001. aastal(keskkonnavastutuskilpide pakend) kehtestati piirang, mis rakendus kõikidele plastikkottedele, maksumuseks 0,15 eurot. See maks on müügikohas kehtestatud ja jaemüüjad on seadusega kohustatud selle üle andma otse kliendile. Vastunäiduks saab tuua Taani, kus 1994.aastal kilekoti maks kajastus jaemüüja kottide hinnast ehk kott oli juba niigi maksustatud ning lisandub maks, mille riik määras oli seega ka tarbijale vähem ilmne. Iirimaa kehtival maksul ehk PlasTaxil on olnud fenomenaalne edu, kilekottide kasutamine on langenud 90%.

KILEKOTTIDE KASUTAMINE EESTIS

Täna kasutatakse Eestis ühe inimese kohta keskmiselt 200 kilekotti aastas, mille tarbimiskogused on läinud ilmselgelt liiga suureks. Paraku selle asemel, et ühte kilekotti kasutada 10-20 korda, kasutatakse seda üldjuhul 1-2 korda ja see on ka põhjus, miks seda raiskavat tarbimisharjumust proovitakse aktsiisiga muuta.  Teiste riikide kogemus näitab, et kilekottidele määratud aktsiis on nende kasutamist vähendanud ca 80% .6 Keskmiselt kulutab Eesti elanik likekottide ostmisele umbes 6 eurot aastas, mille eest ta saab osta umber 8 korduvkasutatavt plastkandekotti või riiest tehtud kotti, mis temal piisab , et kasutada kogu aasta jooksul. (Peeter Eek, 2016 ) Keskkonnasõbralikuma alternatiivi kasutamine (nt riidest kott ) võib olla isegi kokkuvõttes säästlikum. Kilekottide hinna tõstmisel või nende tasuta jagamise piiramisel võib olla mingi mõju ettevõtlus tegevusele, eelkõige ettevõttele, mis tegeleb plastiktööstusega, aga täiesti laostavat mõju sellele valdkonnale hetkel prognoosida on keeruline.
Juba 2010 aastal Eesti Valitsus toetas märkustega kolme Riigikogu fraktsiooni esitatud eelnõu, mille kohaselt maksustatakse aktsiisiga jaemüügivõrgust soetatud kilekotid. Eelnõu eesmärk on suunata inimesi kasutama poest kauba toomisel kas korduvkasutuskilekotte või näiteks riidest kotte. Eelnõu järgi on aktsiisi tasumise kohustus kauplejal, kes aktsiisikaupa kliendile müüb. Aktsiisiga maksustatakse vaid need plastkotid, mis on mõeldud klientide poolt müügikohast kauba kaasavõtmiseks. Kõiki muid kilekotte, näiteks prügikotid ja väiksemõõdulised plastkotid, eelnõus sätestatav aktsiis ei hõlma. Aktsiisist on vabastatud kaup, mis võõrandatakse laeva/ lennuki pardal või lennujaama /sadama territooriumil, kuhu kliendil on juurdepääs üksnes kehtiva sõidudokumendi alusel. 
Valitsuse hinnangul võiks kilekottide aktsiisiga maksustamise lisada pakendiaktsiisi seadusesse. Ka oli valitsus arvamusel, et seadust ei ole võimalik rakendada tuleva aasta algusest nagu pakkusid  eelnõu autorid. Eelnõu on algatanud Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon , Eesti Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Seadus näeb ette keelata alates 2019 . aastast poodides suuremate kilekottide tasuta jagamine. Esmajoones puudutab see müügikampaaniate ajal ostude jaoks massiliselt jagatavaid kilekotte. Kehtima jääb erand , mille järgi tohib kasutada väiksemaid õhukesi kilekotte lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, näiteks liha või köögiviljade ostmisel või hügieeni otstarbel kilepakendis piima ostmisel. "Kilekottide ulatuslik ja läbimõtlematu kasutamine on saanud keskkonnaohuks, millele tuleb otsustavalt reageerida. Pakendimajanduses tuleb muuta inimeste harjumusi ja tõsta nende keskkonnateadlikkust ning võtta kasutusele pakendid , mis on korduvkasutuses ja kergesti utiliseeritavad," ütles Vakra. Ta selgitas, et Euroopa Liidu direktiiv näeb ette 2019. aasta lõpuks vähendada õhukeste kilekottide kasutamist 90 kilekotini inimese kohta aastas. 2025. aasta lõpuks soovitakse sama number tuua 40-ni. Vakra viitas aastal 2015. tehtud kilekottide tarbimise uuringule, mille kohaselt vaadeldud 500-s kaupluses üle Eesti tarbitakse inimese kohta aastas keskmiselt umbes 40 kilekotti ja umbes 165 eriti õhukest kilekotti, millest toiduhügieeni otstarbel kasutatakse umbes 63. "Kilekottide tasuta jagamise keelamise põhiline eesmärk on panna tarbija mõtlema. Kas ma vajan seda kilekotti ja olen nõus selle eest maksma kasvõi ühe sendi või on tegemist lihtsalt harjumusega, millest võin puhtama keskkonna nimel loobuda," ütles Vakra. Ta toonitas: "Kilekottide masskasutuse piiramine aitab hoida loodust. Kilekotte jäetakse kõigist pakendi liikidest loodusesse kõige sagedamini." Pakendiseaduse muudatuste jõustumisel tuleb poodides ostjatele pakkuda kilekottide kõrval ka teisi pakendamise võimalusi, mida juba ka tehakse. Näiteks pakutakse paber-, riide- ja võrkkotte, ka korduvkasutatavaid plastikkotte7.

Võimalikud Eestis rakendatavad kilkottide tarbimise vähendamise meetmed

Eestis, lähtutakse EL derektiivist. Võimalused Eestis rakendatavate meetmete osas kilekottide tarbimise vähendamiseks on järgmised:

Tarbija teadlikkuse tõstmine (läbi teavitamis- ja teadvustamiskampaaniate) plastkandekottide) keskkonnamõjust ning võimalike alternatiivide kasutamise osas.

Kasutamise piiramine. Esimese võimalusena võiks lõpetada plastkandekottide tasuta jagamise toidukauplustes kassalindi lõpus ning sellised plastkandekottide rullid eemaldada.

Kilekottidele miinimumhinna kehtestamine ja maksustamine (nt seniselt 0,15 €-lt nt 0,30 €-ni). See mõjutaks ostjaid kas plastkandekotte korduvkasutama või eelistama keskkonnasõbralikumaid alternatiive.
TNS Emor viis läbi uuringu, mis näitas ,et kilekottide keelustamine ei ole soovitatav olukorras, kus selgeid alternatiive jaekaubanduses müügil ei ole või on nende hind liiga kallis ja kasutamine ebamugav.

Biolagunevad kotid

Biolagunevad kotid (biopakkid) on pakendid, mis on valmistatud materjalidest, mis lagunevad pärast kasutamist 1,5-2 aastat hapniku, vee ja valguse mõju all ja muundatakse orgaanilisteks ühenditeks. Biolagunevad kottidel ei tekki loodusele negatiivset mõju ja seetõttu on need väga nõudlikud. Eeldati, et kui polümeeridele antakse võime mineraale laguneda, ei pruuks jäätmed prügilatesse enam koguneda, vaid naasevad looduslikesse tsüklitesse. Kahjuks ei ole see idee veel täielikult realiseeritud.
Tõeliselt biolagundatavad kottid valmistatakse spetsiaalsetest polümeeridest, mis lagunevad mikroorganismide ja eritingimuste kaudu süsinikdioksiidiks ja veeks. Kõige levinumad sellised pakid on:

• Pakendid polülaktiidist (polüpiimhape, PLA),
  
• tärklise ja polüestri segu pakendid (näiteks materjalid MaterBi ja Ecoflex).
  

Need struktuurist pärit materjalid erinevad oluliselt polüetüleenist, mis võimaldab mikroorganismidel neid kiiresti eraldada. Siiski tuleb meeles pidada, et kõik need materjalid lagunevad ainult siis, kui eksisteerivad eritingimused. Euroopas, kus biolagunevad kotid toodetakse märkimisväärses koguses, sisenevad nad spetsiaalsetesse kompostimisseadmetesse, kus luuakse kõik nende lagunemise tingimused: säilitatakse kõrge temperatuur, niiskus, hapniku kontsentratsioon, lisatakse spetsiifilisi mikroorganisme .
Eesti poeketid ning seega ka tarbijad eelistavad siiani tavalisi kilekotte, mitte biolagunevaid. Kilekottide edasimüüjate väitel on nn ökokottide loodussäästlikkus hoopis müüt. Maailmas võetakse igas minutis kasutusele umbes miljon uut kilekotti. Eestlased aga ostavad statistika kohaselt aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest korduvkasutatakse paraku vaid väike osa.Eestis saab neid leida Selveris (hind on 0,6 senti),Solarisis (hind on 0,5 senti).
Ivo Aksli sõnab, et Eestis ei taha neid keegi turustada, sest pole ostjaid. Tooraine kalliduse tõttu on need kaks-kolm korda kallimad kui tavalised kilekotid,“ selgitab ta.
Keelatakse väikeste kilekottide tasuta jagamine.

• Alates 1. juulist 2017 ei või kassas tarbijale tasuta kättesaadavad olla väikesed kilekotid.
  
• Eelnõu kohaselt peavad poed alates 1. juulist 2017 pidama arvestust suurte ja väikeste kilekottide üle. Poed peavad pakendiregistrile esitama andmed selle kohta, kui palju kilekotte on tarbijatele müüdud või tasuta üle antud. See kohustus kehtib vaid poodide osas, mille pindala on suurem kui 100 m2. Andmed tuleb esitada ühe juriidilise isiku kohta, mitte iga müügikoha kohta eraldi.
  
• Alates 1. jaanuarist 2018 ei tohi väikesed kilekotid olla poes tarbijale kättesaadavad, välja arvatud juhul, kui see on vajalik toidu hügieeni eesmärgil. See tähendab, et nt lahtist hakkliha on lubatud väiksesse kilekotti pakkida , kuid banaane, sibulaid või kartulit mitte.
  
• Eelnõuga soovitakse alates 2019. aasta algusest kehtestada suurtele kilekottidele miinimumhind , mille suurus on 0,3 eurot.
  
• Poodidel tuleb eelnõu jõustumisel pakkuda tarbijatele kauba pakendamiseks ka muid võimalusi kui kilekotid.
  
• Vältida tuleb oksüdantide toimel lagunevate kilekottide müüki või tasuta jagamist.8
  

Juba täna võib leida poode , kus kassa ees ei ole õhukesi kilekotte( Selver ), kuigi on veel poed ( Maxima ), kus kilekottid saab võtta kassast. Keskkonnaministeerium plaanis seadusemuudatust, millega keelatakse 2017. aasta 1. juulist tasuta õhukeste kilekottide jagamine poes. Lisaks kehtestatakse tasulistele tavakilekottidele miinimumhind 30 senti kuni üks euro. Nii poekassas müüdavate kui ka tasuta jagatavate õhukeste kilekottide arvu vähendamiseks tahetakse muuta pakendiseadust. 
TNS Emori 2015a. küsitluse põhjal selgus,et kuni 200 õhukest kilekotti, millest 160 on eriti õhukesed kilekotid ehk nn puuviljakotid. "Kilekoti eluiga tarbeesemena on enamasti üsna lühike, küll aga tekitavad nad loodusesse sattudes palju pahandust," selgitas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek, miks on oluline muuta pakendiseadust. On teada, et koguni 97% keskkonda reostavaid eriti õhukesi kilekotte läheb käibesse kauplustes, kus neid antakse inimestele tasuta. 2017.9 aasta 1. juulist enam õhukesi kilekotte poe kassade juurest tasuta ei saa Küll aga lubatakse neid kasutada toiduhügieeni tagamiseks ning lahtise kauba (puu- ja juurviljad , küpsised, kommid jms) pakendamiseks. Poed peavad hakkata pakkuma alternatiivseid võimalusi kilekottide kasutamisele. Lisaks tuleb nüüdsest suurematel kauplustel arvestust pidada, kui palju poes kilekotte kulub. "Kilekottidele väikseima hinna kehtestamine ja eriti õhukeste kilekottide tasuta jagamise piiramine kindlasti pöörab elanikkonna tähelepanu nende keskkonnaohtlikkusele ja loodetavasti mõjutab ka nende kasutamise otsuseid," märkis Eek.

Keskkonnaministeeriumi ettepanek

Keskkonaministeerium tegi ettepaneku 2016 aastal. Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile pakendiseaduse muudatuse , mille eesmärk on piirata kilekottide tarbimist Eestis. „Kilekoti eluiga tarbeesemena on enamasti üsna lühike, küll aga tekitavad nad loodusesse sattudes palju pahandust. Sestap on kilekottide tarbimise vähendamine ette võetud terve Euroopa Liidu tasandil ning oleme kokku pannud meetmete paketi , kuidas ka Eestis poeskäimist keskkonnasõbralikumaks muuta,“ kommenteeris
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. Euroopa Liidu ja nõukogu direktiiv, mis pakendiseadusega Eesti õigusesse üle võetakse, seab kilekottide tarbimise vähendamiseks sihtarvud: 2019. aasta 31. detsembriks peab tarbimine olema alla 90 ning 2025. aasta 31. detsembriks alla 40 õhukese plastkandekoti inimese kohta aastas. Nagu oli mainud varem oli läbi viidud TNS Emori 2015. aastal läbi viidud uuringu andmetel kasutab Eesti elanik aastas kuni 200 õhukest plastkandekotti (õhemad kui 50 mikronit) ja neist 160 on eriti õhukesed plastkandekotid (õhemad kui 15 mikronit, nn puuviljakotid). Eelnõu kohaselt ei tohi alates 1. juulist 2017 kassades olla tasuta kättesaadavad eriti õhukesed plastkandekotid ja alates 1. jaanuarist 2018 võib eriti õhukesi plastkandekotte kasutada üksnes toiduhügieeni tagamiseks ning lahtise kauba esmaseks pakendamiseks. Samuti lisatakse seadusesse nõue, et kauplejad peavad tarbijale pakkuma kilekottidele alternatiivseid võimalusi. Eelnõu kohaselt saab keskkonnaminister määrata õhukestele plastkandekottidele väikseima hinna vahemikus 30 eurosenti kuni 1 euro. Müügikohas ei tohi õhukese plastkandekoti (15 kuni 50 mikronit) hind olla väiksem ministri määrusega kehtestatust. Seaduse jõustudes rakendub miinimumhind alates 1. jaanuarist 2019. „Kilekottidele väikseima hinna kehtestamine ja eriti õhukeste kilekottide tasuta jagamise piiramine kindlasti pöörab elanikkonna tähelepanu nende keskkonnaohtlikkusele ja loodetavasti mõjutab ka nende kasutamise otsuseid,“ märkis Eek.
Samuti lisatakse seadusesse soovitus vältida oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide müümist, kuna tarbijad peavad neid sageli biolagunevateks kottideks, mida need aga ei ole. Sellised kilekotid ei lagune kompostimise käigus lõplikult vaid üksnes väikesteks tükkideks, mis võivad sattuda loomade ja lindude toidulauale ning põhjustada nende surma. Selleks, et plastkandekottide tarbimise ja tarbimise vähendamise eesmärkide täitmise kohta andmeid saada, lisatakse eelnõuga müügikohtadele nende üle arvestuse pidamise kohustus. Aruandekohustus rakendub müügikohtadele, mille pindala on suurem kui 100 m2. Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt oli 2015. aastal alla 100 m2 pindalaga müügikohti ligikaudu 780, mis moodustab üldisest müügikohtade arvust ligikaudu 28%.10

KÜSITLUS

Uurimiseks oli otsustatud läbi viia anketküsimustiku ja selle järgi analüüsida saadud tulemused.

Valim

Uurimiseks oli otsustatud läbi viia anketküsimustiku ja selle järgi analüüsida saadud tulemused. Uurimistöö käigus oli küsitud 40 inimest(noored). Küsitluse abiga oli vaja välja selgitada, kuid tihti Tallinna elanikud kasutavad kilekotte, kas teavad seda ohust ning kuidas suhtuvad keelustamisesse. Edasi on esitatud ankeeti küsimused vastustega , millised näitavad kui palju inimesi valisid konkreetset vastust.

Küsitluse tulemused

Edasi on esitatud ankeeti küsimused vastustega, millised näitavad kui palju inimesi valisid konkreetset vastust.
Esimene esitatud küsimus ja vastused on seotud kilekottide tarbimismahuga.
Joonis 1. Kilekottide tarbimismaht
Endiselt kasutab ostmisel õhukesi kilekotte iganädalaselt 95% vastanutest
Teine küsimus on kilekottide keskkonna ohust
Joonis 2. Mõju keskkonnale
Kilekotte keskkonnaohtlikuks pidavate inimeste osakaal elanike seas püsib kõrge - 88%.
Järgmine küsimus on seotud kilekottide tarbimist vähendamisega.
Joonis 3. Kasutamise piiramised
Lahendust kilekottide tarbimise vähendamisele kaaldub 31% vastanuid.
Siin on esitatud küsimus, mis annab teade Tallinna elanikute otsusest kilekottide keelustamise küsimuses.
Joonis 4. Tulevased piiramised Eestis
Alternatiivide olemasolul on kilekottide keelustamise poolt 67% küsitletud inimestest. Tasuta kilekottide jagamise keelustamist pooldab 13% vastanutes. Kilekottide osalist keelustamist pooldab 11% küsitletutest. Absoluutse keelustamise pooldamine püsib madalal – seda meedet toetas 5%.
Võrreldes küsitluse EMORi uuringuga välja selgus , et inimene ostab ostab 2-3 kilekotti nädalas. Sama oli ka kilekotte keskkonnaohtlikuks pidavate inimeste osakaal elanike seas püsib kõrge - 88%. Mehed kasutavad vähem neid, kui naised. Üldpildis on inimesed nõus väitega, et kasutuskogust tuleks vähendada, aga mitte 100%-liselt, tuleks leida mugavaid alternative.

KOKKUVÕTE

Autor seadis töö eesmärgiks selgitada välja kuidas mõjutab keskkonda kilekoti kasutamine ning uurida, kuidas kilekottide maksumäära tõstmine mõjutab tarbimist ning kas leidub näiteid või edukaid projekte, mida teised riigid või piirkonnad on läbi viinud, et ka Eestis olukorda parandada.
Kilekottide kasutamisega kaasnevad ulatuslikud negatiivsed mõjud. Looduse mõjude seas on ümruskonna ja merede risutamine, loomaliike hukkumine, pikk lagunemise periood, kasvuhoonegaaside tekke. Majandusele on ka märkimisväärsed mõjud: väga kallis ringlussevõtt ning nafta ressurside ammendumine. Plastmaterjalide ja kilekottide valmistamiseks kasutatakse umbes 4% maailma naftatoodangust. Kilekottide korduvkasutamisel, on võimalik hoia kokku liigi 30% maailma naftakasutusest, see on oluliselt suur panus taastumata ressurside säilitamiseks.
Negatiivse mõju vältimiseks on vaja kilelottide tarbimist vähendada. Paljudel riikidel on juba olemas mingid piiramised ja keelustamised kilekottide kasutamise suhtes. Eestis ka kavatsetakse kilekottide tarbimistingimusi muutuda. Küsitlus näitas, et Tallinna elanikud teavad kilekottide keskkonnaohtlikusest ning on nõus keelduma nendest alternatiivide olemasolul. Keelustamised on võimalikud ainult sel juhul, kui on jaekaubanduses müügil selged alternatiivid ning nende hind on soodne ja kasutamine mugav. Kui eeslistatakse keskkonnasõbralikumaid alternative, siis vähendatakse ökoloogiline saastmine. Kilekottide tarbimismahu vähendamine aitab säästa taastumatuid loodusressursse (naftat), väheneb plastireostus meredes, siis see parandab elukeskkonda eelkõige seoses vähendatud jäätmekogusega.
Austraalia on hea näide sellest, kuidas õige turundus ning kommunikatsioon rahvaga suudab läbi viia muudatusi ja anda inimestele mõista, kuidas tuleks käituda. Iirimaal on teistpidi , seal on maks , see võik ka aidata meie riiki, et inimesed kasutaksid neid vähem kui praegu. Minu arvates tuleb paralleelselt maksustamisega jätkata ka inimeste harimist sellest küsimuses.

KASUTATUD ALLIKAD

1.Anti Viikna (2009) Kilematerjalidest ja kilekottidest. Kättesaadav:
http://www.killerkott.org/kilematerjalidest-ja-kilekottidest-anti-viikna/
2.Kingsun Machinery (2015) Manufacturing Process of Plastic Bags. Kättesaadav:
https://www.slideshare.net/kingsunmachinery/manufacturing-process-of-plastic-bags
3.Laura Välik (2014) Kile meie ümber. Kättesaadav:
https://www.tehnikamaailm.ee/kile-meie-umber/
4.Lija Vandisheva (2014) Polietilenovie paketi opasni dlja okruzajushei sredi. Kättesaadav:
http://bellona.ru/2014/08/22/polietilenovye-pakety-opasny-dlya-okr/
5.Maria Dolgopolova (2014) Polietilenovie paketi nanosjat serjozni vred ekologii. Kättesaadav:
http://veganstvo.info/199-polietilenovye-pakety-nanosyat-sereznyy-vred-ekologii.html
6.Näited mujalt maailmas. Kättesaadav:
http://www.killerkott.org/naiteid-mujalt-maailmast/
7.Peeter Eek (2016) Õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamisest. Kättesaadav:
https://www.envir.ee/sites/default/files/paks_kaasamine_26_05_2016_pe.pdf
8.Kilekottide kasutamise keelud ja piirangud maailmas, Kättesaadav: https://paketu.ru/articles/zapreti-i-ogranicheniya-na-ispolzovanie-polietilenovih-paketov-v-mire/
9. https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-toetas-pohimotet-maksustada-kilekotid-aktsiisiga
10. Pakendiseadus piirab kilekottide tasuta jagamist .Kättesaadav:
http://www.rmp.ee/uudised/eelnou
http://www.killerkott.org/wp-content/uploads/2015/09/Kilekottide-kasutamine-ning-hinnangud-nende-keskkonnaohtlikkusele_november2015.pdf

LISAD

Lisa 1. Küsitlus

1. Kui mitu õhukest kilekotti Te võtate kaupluses nädalas?

• mitte ühtegi
  
• 1-5 kilekotti
  
• 6-10 kilekotti
  
• 11-15 kilekott
  
• 16 ja rohkem
  

2. Kas kilekotid on Teie arvates … ?

• Väga keskkonnaohtlikud
  
• Pigem keskkonnaohtlikud
  
• Pigem ei ole keskkonnaohtlikud
  
• Ei ole üldse keskkonnaohtlikud
  

3. Kas Teil on plaanis lähiajal oma nii suurte kui õhukeste kilekottide tarbimist vähendada?

• Jah, oluliselt
  
• Jah, mõnevõrra
  
• Ei
  

4. Vastavalt Euroopa Liidu direktiivile tuleb Eestil kasutusele võtta kilekottide kasutamise piirangud. Millise piirangu peaks Eesti kasutusele võtma järgmisest valikust?

• Keelustamist pooldan juhul, kui on olemas head alternatiivid nii suurtele kui väikestele kilekottidele
  
• Keelustada kilekottide tasuta jagamine alates aastast 2018
  
• Keelustada kilekottide kasutamine Eestis
  
• Kilekottide maksustamine
  
• Teie vastus(palun täpsustage)….
  

Paar küsimust Teie kohta.
1. Teie sugu:

• mees
  
• naine
  

2. Teie vanus:

• 18-24
  
• 25-30
  
• 31-40
  
• 41-50
  
• 51-60
  
• 60 või enam
  

3. Teie haridustase?
o alg või põhi
o kesk
o keskeri
o kõrgem
1 http://www.killerkott.org/mis-kilekott/
2 http://alkeemia.delfi.ee/keskkond/okondus/vaikse-ookeani-prugisaare-pindala-suureneb-joudsalt?id=69695815
3 https://vikerraadio.err.ee/v/okoskoop/saated/2bf8b52e-a251-42fb-9d07-e237bb7d730e/okoskoop-lindude-loomade-ja-putukate-kaitumisest-kevadel
4 https://et.wikipedia.org/wiki/Maksud
5 http://www.killerkott.org/naiteid-mujalt-maailmast/
6 https://ragnsells.ee/kuukiri/kas-kilekotid-eestis-keelustatakse/
7 https://m.riigikogu.ee/pressiteated/keskkonnakomisjon-et-et/vakra-pakendiseadus-piirab-kilekottide-tasuta-jagamist/
8 http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2016/08/25/keelatakse-vaikeste-kilekottide-tasuta-jagamine
9 http://epl.delfi.ee/news/eesti/tasuta-ohukeste-kilekottide-jagamisele-tehakse-seadusega-lopp?id=75439747
10 http://www.envir.ee/et/uudised/kilekottide-tarbimise-vahendamiseks-kehtestatakse-2019-aastast-miinimumhind
20