Kilekottide maksustamine Eestis (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Majandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui mitu õhukest kilekotti Te võtate kaupluses nädalas?
Kui õhukeste kilekottide tarbimist vähendada?
Millise piirangu peaks Eesti kasutusele võtma järgmisest valikust?

Lõik failist

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahanduse ja majandusteooria instituut
Kristina Mazova
Kilekottide maksustamine Eestis
Uurimistöö
Juhendaja : Jelena Rõbakova
Tallinn 2017
Deklareerin, et olen koostanud töö iseseisvalt ja
olen viidanud kõikidele töö koostamisel kasutatud
teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele,
ning ei ole esitanud sama tööd varasemalt ainepunktide saamiseks.
Töö pikkuseks on 3800 sõna sissejuhatusest kuni kokkuvõtte lõpuni.
Kristina Mazova ……………………………
( allkiri , kuupäev)
Üliõpilase kood: 155485TAAB
Üliõpilase e-posti aadress: [email protected]
Juhendaja: Elena Rõbakova
Töö vastab kehtivatele nõuetele
……………………………………………
(allkiri, kuupäev)
SISUKORD

SISSEJUHATUS 4
1 KILEKOTTIDE TARBIMISE VÄHENDAMINE 5
1.1 Ajalugu 5
1.2 Kilekottidega kaasnevad ohud keskonnale 5
1.3 Kilekottide maksustamine 6
2 KILEKOTTIDE KASUTAMINE EESTIS 8
2.1 Võimalikud Eestis rakendatavad kilkottide tarbimise vähendamise meetmed 10
2.2 Biolagunevad kotid 10
2.3 Keskkonnaministeeriumi ettepanek 12
3 KÜSITLUS 13
3.1 Valim 13
3.2 Küsitluse tulemused 14
4 KOKKUVÕTE 17
5 KASUTATUD ALLIKAD 18
6 LISAD 19
Lisa 1. Küsitlus 19

SISSEJUHATUS

Kilekott tundub alguses olevat väga hea ja mugav asi. Aitab ostude poest koju tuua ja hoiab asju määrdumast. Aga kõik see heasoovlikus lõpeb sellel hetkel, millal see satub loodusesse . Kilekott laguneb looduses rohkem kui tuhat aastat, muutudes aastate jooksul väiksemateks helvesteks. Loomad ja linnud neelavad neid nagu toitu. Plastjäätmed on süüdi millionite kalade, lindude ja mereloomade surmas igal aastal. Kilekotid on olnud

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristinamazova12 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Kilekotid ja keskkond

Kristel Rääk XI AH KILEKOTID JA KESKKOND Referaat Juhendaja: Signe Traumann Pärnu 2015 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Kilekottide kahjulikkus...........................................................................................................4 1.1. Mõju loomadele...............................................................................................................4 1.2. Kilekottide kasutamine Eestis..........................................................................................5 2. Kilekottide taaskasutus......................................................................................

Eesti keskkonnakaitse korraldus

odt

Katastroofid, kliimamuutused

hoolimatus isiklikul tasandil areneb hoolimatuseks mitte üksnes oma keskkonna, vaid ka oma ühiskonna ja rahva vastu. Enesekeskne hoolimatus ja küünilisus murendavad märkamatult, kuid kindlalt selle riigi aluseid, mille taasiseseisvumine 16 aasta eest kujunes üheks 20. sajandi imeks. Seda mitte ainult poliitiliselt. Eesti iseseisvumine oli ühtlasi rahvusliku hoolivuse, ühtehoidmise ja ühise moraalse tahte ime. Kust leida neid ilusaid asju praeguses, pealtnäha edukas Eestis? Kas see on üldse võimalik? Oskar Loorits, eesti rahva hinge paremaid tundjaid, tõdes juba 70 aasta eest, et ühiskonna vundamendiks pole mitte tsentraliseeritud võim, vaid iga üksikisik. Kui nii, siis kerkib kohe küsimus, mis on siis selle üksikkodaniku vundament? Looritsa järgi pole selleks mitte tema majanduslik või sotsiaalne seisund, vaid vaimne selgroog, mille kujundavad maailmavaade ja iseloom.

Geograafia

doc

Jäätmeprobleemid

................................................25 9.Mähkmetest............................................................................................................................28 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................30 KASUTATUD MATERJAL....................................................................................................31 SISSEJUHATUS Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk

Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid

docx

Biojäätmete käitlemine Eestis

TALLINNA TEENINDUSKOOL Agnes Ott T11KO BIOJÄÄTMETE KÄITLEMINE EESTIS Iseseisev töö Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.1 Biolagunevad jäätmed, nende liigid ja käitlusmeetodid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Biolagunevate jäätmete käitlemise eesmärgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Keskkonnaõpetus

pdf

Keskkonnaprobleemid, säästev areng, pakendid

infrastruktuuri ehitamine (17%), Omandikonflikt Arengukonflikt 8. tulekahjude kustutamine kooslustes, kus regulaarsed põlengud on loomulikud (13%), 9. metsaraied (12%). Majandus- Loodus- Eestis on ohtude järjekord teistsugune kasvu Ressursikonflikt keskkonna meie elupaikade esmane hävitaja on põldude ja uudismaa tagamine kaitsmine rajamine.

Keskkond

153

pdf

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020

........................................................ 21 1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile ................................................................. 21 1.1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile tervikuna ............................................................ 21 1.2. Kõige olulisemad keskkonnaga seotud teemad .............................................................. 24 1.3. Hinnangud keskkonnavaldkondade olukorrale Eestis ..................................................... 27 1.3.1. Ajaline võrdlus............................................................................................................................. 29 1.3.2. Hinnangute erinevused taustrühmades ...................................................................................... 31 1.4. Valdkonnad, millele senisest enam tähelepanu pöörata ................................................

Kategoriseerimata

doc

Kordamiskusimused I Pakendus

metalllindid jne. Pakendeid liigitatakse ka sõltuvalt taaskasutuskordadest: · Korduskasutuspakend läbib oma olelusringi jooksul korduskasutussüsteemis mitu käiku või ringi, sõltuvalt pakendi kasutusotstarbest, -võimalusest ja kõlblikkusest. Nt klaasist korduskasutuspudelid, korduskasutuses olevad kaubaalused, metallvaadid. · Ühekorrapakend mõeldud vaid ühekordseks kasutamiseks ning muutub peale kasutamist jäätmeks. Nt kilekott, toidukile. 3. Milliste nõudmistega tuleb arvestada pakendi kavandamisel? Pakendite disain ja konstrueerimine on üks osa pakendatava toote loomise protsessist. Üldjoontes on pakendi loomine eraldiseisev protsess, kuid on tihedalt seotud pakendatava toote loomisega. Disainiprotsess saab alguse pakendile esitatavate nõuete paika panemisega: pakendi konstruktsioon, turunduslik välimus, toote säilivusaeg,

Kategoriseerimata

docx

Sotsiaalmeedia tarbimisharjumused

2010. aasta teemat. Andmed on võetud kokku 236 riigi kasutajate staatustes esinevate sõnade ja väljendite kohta. 5 HMU ingliskeelne väljend "hit me up" esitähed. HMU väljendab soovi olla sõpradega või midagi ühiselt ette võtta või välja minna. 2009. aastal hakkas HMU levima, keskmiselt 20 postitust päevas. Sama aasta lõpuks kasutati seda lühendit päevas keskmiselt juba 1600 korda. Eestis on lühend HMU väga väheses kasutuses. Keskmiselt kasvas lühendi kasutamine iga kuuga 75 protsenti. Praeguseks kasutatakse seda lühendit 80 000 korda päevas. Jalgpalli MM Kõige suuremat tähelepanu pälvis Lõuna-Aafrika Vabariigis peetud finaalturniiri algus, mida mainiti 1,5 miljonis postituses ja finaalmäng, mida märgiti oma profiilis 1,3 miljonit korda. Mängude tähtsamatel aegadel tehti staatuseuuendust ligi pool seotud mängu käiguga. Koostöös

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid