Kilekottide maksustamine Eestis (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

22

docx

Kilekotid ja keskkond

Kristel Rääk XI AH KILEKOTID JA KESKKOND Referaat Juhendaja: Signe Traumann Pärnu 2015 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Kilekottide kahjulikkus...........................................................................................................4 1.1. Mõju loomadele...............................................................................................................4 1.2. Kilekottide kasutamine Eestis..........................................................................................5 2. Kilekottide taaskasutus......................................................................................

Eesti keskkonnakaitse korraldus

12

odt

Katastroofid, kliimamuutused

hoolimatus isiklikul tasandil areneb hoolimatuseks mitte üksnes oma keskkonna, vaid ka oma ühiskonna ja rahva vastu. Enesekeskne hoolimatus ja küünilisus murendavad märkamatult, kuid kindlalt selle riigi aluseid, mille taasiseseisvumine 16 aasta eest kujunes üheks 20. sajandi imeks. Seda mitte ainult poliitiliselt. Eesti iseseisvumine oli ühtlasi rahvusliku hoolivuse, ühtehoidmise ja ühise moraalse tahte ime. Kust leida neid ilusaid asju praeguses, pealtnäha edukas Eestis? Kas see on üldse võimalik? Oskar Loorits, eesti rahva hinge paremaid tundjaid, tõdes juba 70 aasta eest, et ühiskonna vundamendiks pole mitte tsentraliseeritud võim, vaid iga üksikisik. Kui nii, siis kerkib kohe küsimus, mis on siis selle üksikkodaniku vundament? Looritsa järgi pole selleks mitte tema majanduslik või sotsiaalne seisund, vaid vaimne selgroog, mille kujundavad maailmavaade ja iseloom.

Geograafia

31

doc

Jäätmeprobleemid

................................................25 9.Mähkmetest............................................................................................................................28 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................30 KASUTATUD MATERJAL....................................................................................................31  SISSEJUHATUS Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk

Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid

15

docx

Biojäätmete käitlemine Eestis

TALLINNA TEENINDUSKOOL Agnes Ott T11KO BIOJÄÄTMETE KÄITLEMINE EESTIS Iseseisev töö Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.1 Biolagunevad jäätmed, nende liigid ja käitlusmeetodid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Biolagunevate jäätmete käitlemise eesmärgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Keskkonnaõpetus

36

pdf

Keskkonnaprobleemid, säästev areng, pakendid

infrastruktuuri ehitamine (17%), Omandikonflikt Arengukonflikt 8. tulekahjude kustutamine kooslustes, kus regulaarsed põlengud on loomulikud (13%), 9. metsaraied (12%). Majandus- Loodus- Eestis on ohtude järjekord teistsugune ­ kasvu Ressursikonflikt keskkonna meie elupaikade esmane hävitaja on põldude ja uudismaa tagamine kaitsmine rajamine.

Keskkond

153

pdf

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020

........................................................ 21 1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile ................................................................. 21 1.1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile tervikuna ............................................................ 21 1.2. Kõige olulisemad keskkonnaga seotud teemad .............................................................. 24 1.3. Hinnangud keskkonnavaldkondade olukorrale Eestis ..................................................... 27 1.3.1. Ajaline võrdlus............................................................................................................................. 29 1.3.2. Hinnangute erinevused taustrühmades ...................................................................................... 31 1.4. Valdkonnad, millele senisest enam tähelepanu pöörata ................................................

Kategoriseerimata

17

doc

Kordamiskusimused I Pakendus

metalllindid jne. Pakendeid liigitatakse ka sõltuvalt taaskasutuskordadest: · Korduskasutuspakend ­ läbib oma olelusringi jooksul korduskasutussüsteemis mitu käiku või ringi, sõltuvalt pakendi kasutusotstarbest, -võimalusest ja ­kõlblikkusest. Nt klaasist korduskasutuspudelid, korduskasutuses olevad kaubaalused, metallvaadid. · Ühekorrapakend ­ mõeldud vaid ühekordseks kasutamiseks ning muutub peale kasutamist jäätmeks. Nt kilekott, toidukile. 3. Milliste nõudmistega tuleb arvestada pakendi kavandamisel?  Pakendite disain ja konstrueerimine on üks osa pakendatava toote loomise protsessist. Üldjoontes on pakendi loomine eraldiseisev protsess, kuid on tihedalt seotud pakendatava toote loomisega. Disainiprotsess saab alguse pakendile esitatavate nõuete paika panemisega: pakendi konstruktsioon, turunduslik välimus, toote säilivusaeg,

Kategoriseerimata

21

docx

Sotsiaalmeedia tarbimisharjumused

2010. aasta teemat. Andmed on võetud kokku 236 riigi kasutajate staatustes esinevate sõnade ja väljendite kohta. 5 HMU ingliskeelne väljend "hit me up" esitähed. HMU väljendab soovi olla sõpradega või midagi ühiselt ette võtta või välja minna. 2009. aastal hakkas HMU levima, keskmiselt 20 postitust päevas. Sama aasta lõpuks kasutati seda lühendit päevas keskmiselt juba 1600 korda. Eestis on lühend HMU väga väheses kasutuses. Keskmiselt kasvas lühendi kasutamine iga kuuga 75 protsenti. Praeguseks kasutatakse seda lühendit 80 000 korda päevas. Jalgpalli MM Kõige suuremat tähelepanu pälvis Lõuna-Aafrika Vabariigis peetud finaalturniiri algus, mida mainiti 1,5 miljonis postituses ja finaalmäng, mida märgiti oma profiilis 1,3 miljonit korda. Mängude tähtsamatel aegadel tehti staatuseuuendust ligi pool seotud mängu käiguga. Koostöös

Ühiskonnaõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)