Põhjavesi (0)

Kool
Üleminekueksam
PÕHJAVESI
Autor :
Juhendaja :
Tallinn 2011
SISUKORD
SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3
1. PÕHJAVESI.............................................................................................................................4
1.1 Põhjavee mõju meie tervisele..............................................................................................4
1.2 Flouri sisaldus......................................................................................................................5
1.3 Radioaktiivsus põhjavees.....................................................................................................5
1.4 Reostuse kaitse.....................................................................................................................6
2. PÕHJAVEE TASE...................................................................................................................7
2.1 Eestis....................................................................................................................................7
2.2 Mujal maailmas....................................................................................................................7
2.3 Põhjavee taseme kaitse........................................................................................................8
3. PÕHJAVEE KÄIK...................................................................................................................9
3.1 Karstialad .............................................................................................................................9
3.2Vitsamehed...........................................................................................................................9
Kokkuvõte...................................................................................................................................10
Kasutatud kirjandus....................................................................................................................11
Lisad............................................................................................................................................12
2
SISSEJUHATUS
Valisin selle teema sellepärast, et terves maailmas on väga suureks probleemiks joogivesi ja põhjavesi on joogivee tähtsaim allikas selle puhtus ning kuna joogivesi on meie olulisemaid toitaineid. Maailmas on küll palju vett aga ainult umbes 2.5% sellest on mage vesi ja sellest omakorda on ainult 22% põhjavesi ehk siis vähem kui 1% on joogikõlbulik vesi.Veepuudus mõjutab ligikaudu 40% inimestest.Terves maailmas sureb veepuudusesse umbes 5000 inimest päevas.
Töö ülesanne on uurida, kas põhjavesi on ikka piisavalt puhas, et seda juua ning kas puhast vett jätkub ikka kõigile. Eesmärk on uurida, kuidas põhjavesi tekib, kuidas määrata põhjavee paiknemist ja selle tegutsemist maa all. Uurin, kas põhjavett saab kuidagi kaitsta ja kas on võimalik seda vähem tarbida.
Eestis on põhjavee tase heal tasemel, sest eestis on palju soid ja rabasid, mis puhastavad vett. Kõige suuremad probleemid on põhjaveega suur riikidega näiteks nagu Hiina, Venemaa ja USA, kus kasutatakse vett rohkem kui seda juurde tekib.
Kasutan internet ja teatmeteoste materjali, et uurida kas põhjavesi on ikka piisavalt puhas, et seda juua ja kas seda jätkub üldse piisavalt?
3

PÕHJAVESI
Maa sees alus- ja pealiskorra kivimites ning pinnakattes olevat vett nimetatakse põhjaveeks. Põhjavesi kujuneb maa sisse imbuvast sademete ja lumesulamise-eest. Põhjavesi saab täiendust ka jõgede-järvede kaudu.Sealt liigub vesi läbi vett kandvate kihtide sügavamale maa sisse ja sealt vett pidavate kihtide peale. Orgudes või kõrgendike nõlvadel, kus põhjavesi väljub
maapinnale, tekivad allikad.
Põhjavee liikumise kiirus sõltub maa sees vee kihti langusest ja kivimite veejuhitavusest. Valem : i=(h1 - h2)/d. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga , kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal - ehk kuumad veed , mille tagajerjel
tekivad kuumaveeallikad või keisrid . Põhja vesi jaguneb : Ookeanid : 95.96% (1.4 109 km3) liustikud : 2.97% (4.34 107 km3)põhjavesi: 1.05% (1.54 107 km3) jõed ja järved: 0.009% (1.27 105 km3) atmosfäär:0.001% (1.5 104 km3) biosfäär: 10-4% (2103 km3).
1.1 Põhjavee mõju meie tervisele
Me kõik teame vee keemilist sisaldust : H2O , aga milliseid keemilisi ühendeid põhjavesi veel võib sisaldada seda paljud ei tea. Esiteks vesi sisaldab fluori , mis on hea meie hammastele aga nagu kõige muuga liiga palju on halb.Veel sisaldab põhjavesi Ca, Mg, Na, K, HCO, SO4, Cl, NO3 ning ka muid keemilisi aineid ja mineraale .
4
1.2 Flouri sisaldus
Ühes ja samas asulas võib joogivee fluorisisaldus kõikuda sedavõrd, et tänava ühes otsas elavad inimesed peaksid hea tervise huvides fluori lisaks tarvitama , teised aga kraaniveest hammaste tervishoiu huvides sootuks loobuma , sest fluorihulk selles võib tervist rikkuda. Kõige väiksemad sisaldused on 0,1 mg/l ja kõige kõrgemad – 6,95 mg/l. Kui fluori on joogivees alla 0,5 mg/l, siis on soodustatud hambakaariese teke ja organismile on vaja anda fluori lisaks. Kui aga fluori on üle 1,5 mg/l, tuleb ilmsiks tema toksiline toime. Kahjustus ilmneb esmajoones hambafluoroosina. Sel juhul hakkavad hambad pealtpoolt lagunema ja kaob ära hammaste valge läige ningi muutuvad kollakaks või isegi pruuniks . Hiinlaste arvates võib isegi fluori sisaldus pidurdada laste intelligentsuse arengut.
Üle 1,5 mg/l fluorisisaldusega vett ei tohiks tarbida. Kuid Tallinnas ja Narvas seda probleemi ei tohiks olla, et flouri sisaldus on liiga suur kuna me joome puhastatud pinna vett, see esineb enamasti maa kohtades, kus vesi tuleb puurkaevust.
1.3 Radioaktiivsus põhjavees
Eestis ja ka mõjal maailmas on ka probleemiks radioaktiivsus. Lubatust kõrgema radionukliidide sisaldusega vett tarbib 184 000 inimest, mis on 14% Eesti elanikkonnast.Tegu on loodusliku nähtusega - radioaktiivsus on vette sattunud kivimitest . Reostus kambrium -vendi vett mõjutanud pole, sest selle eest kaitseb 70 meetri paksune savikiht. Lääne- ja Põhja-Eesti suurematel veehaaretel ning määrati U-238, U-234, Ra-226, Po-210, Pb-210, K-40 ja Ra-228 sisaldust. Aastased oodatavad efektiivdoosid, mis arvestasid inimeste keskmist joogiveetarbimist 2 liitrit päevas, ületasid piirsisaldust 2-7 korda. Määratud efektiivdooside aritmeetiline keskmine tulemus täiskasvanud inimesele oli 0,31 mSv/aastas.Kõrgema efektiivdoosiga vee tarbimine suurendab vähki haigestumise riski, kuid oluline on, kui suur on eri viisidel inimeseni kanduv efektiivdoos kokku. Tõenäosus, et efektiivne doos 1 mSv põhjustab tavalisel inimesel surmaga lõppevat vähki, on 0.005% ehk siis haigestub 1 inimene 20000-st. Lineaarset mudelit kasutades - kui doos tõuseb 0.1 mSv võrra aastas, siis tähendab see, et haigestub surmaga lõppevasse vähki täiendavalt 1 inimene 200000-st.
kambrium-vendi – geokronoloogiline ajastu pinnas umbes 540 – 480 milj. aastat tagasi
5
1.4 Reostuse kaitse
Eestis on küll põhjavesi reostunud aga see ei ole väga kahjulik meie tervisele. Reostuse eest väljapääsu pole, kuid kui tarbida põhjavett mis on üle 70m sügavusel ei sisalda see radioaktiivseid aineid, mis kahjustaks meie tervist. Fluoriidi reostuse pärast ei pea nii palju
muretsema kuna nii sügaval seda ka ei ole.
Eesti Geoloogiafondile laekus puurkaevude arvestuskaarte 1994. aastal puuritud kaevude kohta 187, s.o. umbes 50% , mis veelkord viitab sellele, et puurkaevude rajamisel ei peeta kinni EV Keskkonnaministri 14. juuli 1994. a. määrusest nr. 25, mis kinnitas "Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse juhendi" ning "Puurkaevude projekteerimise, puurimise ja likvideerimise eeskirja". Puurimisluba on sisuliselt eksperthinnang projektile, mille tingimuste täitmisel on võimalik tagada kvaliteetse põhjaveega puurkaevu rajamist . Puurkaevu kontrollimatu rajamine annab aastate pärast tagasilöögi põhjavee seisundile, seetõttu peaks kohalikel keskkonnateenistusel olema ülevaade kaevude puurimisest maakonnas .(3)Järeldades
sellest on võimalus, et me kõik joome mingil määral reostunud vett.
Maailmas on põhilisteks reostajateks tuumajaamad, prügilad, naftapuuraugud ja kaevandused , mille kasutamist on võimalik piirata või üldsegi ära hoida. Maailma riigid peaks hoidma kont -rolli all tööstus, põllumajandus ja kanalisatsiooni valtkonnad, et hoida ära või piirata põhjavee reostust.
Pole võimalik täiesti puhast vett saada, kuid reostusest põhjavees saame ära hoida me kõik näiteks ei loobi prahti maha, piirame tuumajaamade kasutus, vähendame prügi tootmist võiproovime prügi mõistlikumalt kasutada, kuna kui üks riik reostab saastab see igal juhulpõhjavett meil kõigil.
6
2. PÕHJAVEE TASE
2.1 Eestis
Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m3 ehk 360 liitrit inimesekohta põhjavett ööpäevas. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. Suure veetarbimise tõttu on mõnedes linnades ja nende lähialadel põhjavee tase langenud mitmekümne meetri võrra, sest veevõtt ületab veevarude taastumise. Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi .
Looduslikust tasemest mitukümmend meetrit allpool on põhjavesi ka Kirde-Eestis põlevkivi kaevandamise piirkonnas. Põlevkivikaevandustest pumbatakse pidevalt põhjavett välja, et see ei uputaks maa-aluseid käike. Selle tulemusena langeb ka ümbritsevate alade põhjaveetase ja kaevanduste lähedal olevad kaevud jäävad kuivaks .
Ülemised põhjaveekihid on kohati reostunud tööstusettevõtete ja farmide lähedal, eriti seal, kus paene aluspõhi ulatub maapinnale välja. Seetõttu tuleb mõnda asulasse vedada joogivett tsisternidega. Eestis kasutatakse ka vett soojuse ära juhtimiseks põlevkivi kaevandustes – iga tonni kohta kasutatakse 100 tonni jahutusvett, mis teeb Eesti maailma kõige suurima mageda vee tarbijaks inimese kohta.
2.2 Maailmas
Maailmas 1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele . 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused ning igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse . Vee kasutamine on viimase aastasaja jooksul kuuekordistunud, mis on üle kahe korra rohkem kui rahvastiku juurdekasv samal ajajärgul. Lääne-Aasias, Põhja-Aafrikas, Hiinas, Indias, Venemaal ja USAs kasutatakse palju rohkem vett kui seda juurde tekib. Hinnanguliselt kannatab üle 250 miljoni inimese igal aastal saastunud vee poolt põhjustatud haiguste tõttu. Inimene püsib ilma veeta elus vaid mõne päeva. Arengumaades kasutavad inimesed päevas keskmiselt 10 liitrit vett. Hiinas, Indias ja Indoneesias sureb kõhulahtisusse rohkem inimesi kui AIDSi.Saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla viieaastaste laste kõige sagedasemateks surmapõhjusteks. Reostunud vee tõttu sureb UNICEFi info kohaselt iga päev 5000 last.
Veevarude raiskamist tuleb takistada eelkõige suurtes linnades, kus läheb raisku koguni üle 40% veest. Kuigi maakera pindalast on üle 70 protsendi vee all, sobib sellest vaid 2,5 protsenti inimesele kasutamiseks. Suurem osa mageveest on poolustele ja Gröönimaale kogunenud jää ja lumena. Vaid 0,01% kogu maakeral kasutuses olevast veest uueneb, kuid piiratud veevarusid peab jätkuma ka taimedele ja loomadele. Tööstus, põllumajandus ning kolmanda maailma mittetõhusalt toimiv kanalisatsioonivesi saastavad veesüsteeme ja põhjavett.
AIDS (inglise keelsest lühendist Acquired immunodeficiency syndrome või Acquired immune deficiency syndrome, omandatud immuunpuudulikkuse sündroom OIPS) on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mille põhjustajaks on HIV.(1)
UNICEF Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond (algselt ÜRO Rahvusvaheline Laste Hädaabifond (ingl. United Nations International Children's Emergency Fund).(2)
7
2.3 Põhjavee taseme kaitse
Eestlased kasutavad kõige rohkem magedat vett inimese kohta maailmas, kuid meil pole suurt probleemi sellega, et seda ei peaks jätkuma kuna meil on palju soid ja rabasi , mis põhjavett puhastavad. Sellegi poolest peaks me mageda vee kasutamist piirama kuna me lihtsalt raiskame
seda. Me saaks piirata oma magada vee kasutus kaevandustes ja loomulikult iga inimenekodus.
Et vältida põhjaveevaru liigset vähendamist maade kuivendamisel, tuleks eriti karstipiirkonda-des juhinduda põhimõttest, et aluspõhjast ärajuhitava põhjavee hulk (tehisäravool) peaks olema võrdne varu taastamiseks maasse juhitava veehulgaga. Põhjaveevaru aitaks taastada karsti-lehtrite säilitamine toitealadel, mistõttu tuleks vältida nende täitmist kultuurtehnilstel töödel.
Maailmas on vähe puhast põhjavett võrreldes Eestiga . Arengumaades tarbitakse umbes 30 korda vähem vett inimese kohta päevas, kui Eestis, mis tähendab, et neil on vesi täiesti otsakorral.
8
3. PÕHJAVEE KÄIK
3.1 Karstialad
Nimi „ karst “ on tulnud Jugoslaavias asuva Karsti platoo järgi. Eestis on karst laialtlevinud Põhja-Eestis, Saaremaal. Paljudes kohtades koosneb pinnas vees lahustuvatest kivimitest. Aeglaselt liikuv põhjavesi lahustab neid ja kannab lahustunud aineid edasi. Selle tagajärjel tekivad kivimitesse väikesed uurded ja lõpuks suured koopad. Nende sisselangemisel moodustuvad maapinnal lohud ja lehtrid. Seda nähtust nimetatakse karstiks. Sellest tekkinud tühemeid ja pinnavorme nimetatakse aga karstikoobasteks. Suurtes koobastes võib osa põhjavett ära aurata ja selles lahustunud ained jäävad maha, kuhjudes tilkekiviks. Kui koopalaest tilkuv vesi aurab, kasvab mahajäänud ainetest midagi jääpurika taolist. Karstiomased pinnavormid on karrid, karstilohud, karstilehtrid, umborud, avalõhed, karstikaevud.
Karstialadel on pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid jõgesid ehk salajõgesid. Karstivesi väljub maapinnale rohkete karstiallikatena. Karstumine muudab maapinda ja takistab maa kasutamist. Sellepärast tuleb karstiga arvestada ehituste planeerimisel, sest see võib kutsuda esile maapinna sissevarisemisi.
Karsti levik Eestis on suuresti seotud tektooniliste lõhedega, mida mööda toimub vee liikumine kivimimassiivis vertikaalsuunas. Eesti suurimad karstialad asuvad Kostiveres, Katal , Kivimetsas ja Uhakul. Maailma suurim karstikoobas asub Põhja-Ameerikas Kentucky osariigis. Sealsel Mammutikoopal on viis „korrust“ ja ligi 288 kilomeetrit käike. Suurim saal on 5 kilomeetrit pikk, 90 meetrit lai ja 40 meetrit kõrge.
Karstialad on kõige ohtlikumad saastumisalad, kuna lõhede ja koobaste kaudu võivad reostusained sattuda otse põhjavette. Karstialade kaudu saab kõige paremini juhtida põhjavett.
3.2 Vitsamehed
Vistsamehed ehk põhjaveesoonte uuraid otsivad veekanaleid, teevad põhjavee uuringuid ja projekteerivad puurkaeve. Enamasti neil on kindel puuoks kuid saab ka alumiinium traadiga kindlaks teha või mõne kõrg tehnoloogilise pendliga, kus on suuremad vee sooned . Veesooni otsitakse küll enamasti puurkaevude rajamiseks, kuid neid otsitakse ka muudel põhjustel, näiteks: inimestel pole hea elada vee soone peal kuid ka taimed ei saa hästi kasvada veesoonte peal. Uurida on võimalik kõiki erinevaid põhjaveekomplekse alates kvaternaarsete setetega seotud põhjaveest kuni liivakividega seonduva Kambrium-Vendi veekompleksini.
Ühtse teooria puudumine muidugi ei sega väidetava oskuse kasutamist, olgu toimemehhanism või kasutustavad millised tahes. Suurem hulk on oma oskuses aga nii kindlad, et hindavad oma täpsust 90-100-protsendiliseks.
9
KOKKUVÕTTE
Jah Eestis on põhjavesi küll piisavalt puhas, et seda juua ja seda kätkub ka meil, kuid välismaal olles ei ole soovitav juua kraanivett ega see sind ära ka ei tapa, kui peaksidgi jooma aga võivad tekkida kõhuhaigused. Maailmas ei pruugi küll jätkuda põhjavett ja väidetakse, et sellepärast võidakse ka sõtta minna.
Eestis pole põhjavesi ja selle puhtus nii suur probleem, kui maailmas. Siiski Eestis on ka põhjavesi reostunud eriti Ida-Virumaal, kaevanduste tõttu. Eestis põhjavee või kraanivee joomise tagajärjel haigestusse sattumise võimalus on väga väike - peaaegu et võimatu. Meie põhjavee puhtuse pärast ei pea küll nii palju muretsema, et peaks pudelivett jooma. Kuid me peaks mõtlema selle peale kuidas vähendada põhjavee raiskamist nagu seda tehakse kiviõlis soojuse ära juhtimiseks.
Maailmas on küll väga suureks probleemiks põhjavee puhtus ja selle olemas olu. Suur-riigid peaks parandama oma põhjavee reostust ja seda ära hoidma, kuna see reostab ka teiste põhjavett. Eriti peaks silma peal hoidma prügilatel, tehastel ja radioaktiivsetel kohtadel nagu tuumajaamad ja muu selline. Arengumaad peaks mõtlema, kuidas nad saavad üldse põhjavette, et juua.
10
KASUTATUD KIRJANDUS

1. http://et.wikipedia.org/wiki/AIDS
2. http://et.wikipedia.org/wiki/UNICEF
3. http://www.lap.ttu.ee/erki/failid/konspekt/keskkonnakaitse_eke3710/eke3710_kristjan_rats_-_referaat.html
3. PANDIVERE RIIKLIK VEEKAITSEALA
4. http://www.lote.ut.ee/geo/
5. http://164518.edicypages.co m
6. Ene 7
7. www.google.ee
8. www.miksike.ee
9. http://erikpuura.wordpress.com/category/pohjavesi/
10. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1137/
Aineringed.zip/ veeringe .html
11. http://www.city24.ee/client/city24client?pageId=23&objId=InfoNavigationObject&state
Id=InfoPage&eventId=infoNavigationEvent&itemId=153526
11
Lisad
Põhjavee käik maa all (karstialad)
Põhjavee tekke
(10)
12