Referaat Euroopa riigist (Malta)

Winter, Eloisa

Referaat Euroopa riigist (Malta) (3)

Põhikool - Geograafia - Geograafia

3 KEHV

Pärnu Täiskasvanute gümnaasim

Euroopa Liidu liikmesriik Malta

Referaat
Koostaja :
Juhendaja :
2008
Sisukord:
Sisukord.......................................................................................................................2
Sissejuhatus.................................................................................................................3

Tutvustus..........................................................................................................4

Loodusolud .......................................................................................................5

Rahvaarv..........................................................................................................5

Riigikeel ............................................................................................................6

Haridus .............................................................................................................6

Majandus..........................................................................................................7

Valuuta.............................................................................................................8

Kommunikatsioon.............................................................................................9

Valitsus.............................................................................................................9

Ajalugu............................................................................................................10

Kasutatud kirjandus..........................................................................................11
Lisad
Sissejuhatus:
Töö autor kirjeldab töös üht Euroopa liidu väiksemat liikmesriiki Maltat.
Esile on toodud nii väikeriigi probleemid kui-ka positiivsemad pooled. Et paremini kujutleda Malta olemust, on väikest riiki võrreldud ka Eesti riigiga ning välja toodud mõned sarnasused ja erinevused.
Autor valis referaadi teemaks Matla vabariigi kuna vähe oli teadmisi selle riigi kohta ning Malta kuulub koos meie riigi Eestiga ühtsesse Euroopa Liitu. Üheks põhjuseks oli ka ajaloolised väärtused, mida Malta saartel kohtab palju. Referaadi kirjutamisel leidis töö autor, et saar on ideaalne koht puhkamiseks ja lõbustusteks.
Väikeriigi Malta kohta leidus väga vähe informatsiooni, mis on muidugi väga kahetsusväärne. Töö autor on enamuse töö informatsioonist tõlkinud inglise keelest eesti keelde. Just informatsiooni puudulikuse tõttu on töö maht väga väike kuid ülevaatlik ning sisaldab põhiteadmisi.
Töö autor pole referaadis kasutanud sõna sõnalt maha kirjutamist vaid on oma sõnadega on püüdnud saadud informatsiooni ümbersõnastada arusaadavalt.
1. Tutvustus:
Malta on sõltumatu väike vabariik, mis koosneb seitsmest saarest . Seitsmest saarest on asustatud vaid kolm. Neist suurim saar on Malta nimeline, oma 146 ruutkilomeetriga, teisel kohal on saar nimega Gozo mis katab 67-t ruutkilomeetrit ning kolmandal kohal on saar nimega Comino, mis koos ülejäänud kolme saarega katab 316-st ruutkilomeetrist ülejäänud 103-e ruutkilomeetrit. Maltat peetakse vahemere südameks.
Malta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas.
Malta pealinn on sadamalinn Valletta . Valletta linn on ametlikult registreeritud UNESCO (vt.Lisa6) nimekirja. Valletta on üks maailma kõige vanimate vaatamisväärsustega linn. Vallettas asuvad kõige vanimad katedraalid ja teatrid kogu maailmas. Väga tähelepanuväärne on ka Gozos asuv ,,Azure Window ,, (vt: Lisa2) Peakivi võlvkaart liigitatakse kui üheks kõige vaatamisväärseks loodustekkelisekd imeks. Nimetus on tulnud mere helesinisest värvusest, kui vaadata teatud nurga altlävi võlvkaare tekib tunne nagu vaataks aknasse.
Malta on Euroopalikult väga niiske ja Aafrikalikult väga kuum.
Maismaa on väga madal ja kaljune, rannik on künklik ning väga vähe leidub looduslike liivarandu.
Sellest kõigest hoolimata meelitab Maltale tema kaunis ning helesinine meri ja suurepärased vaatamisväärsused.
Malta on nii ajalooliselt kui ka kultuuriliselt väga huvitav ja intelligentne riik. Sinna reisides leiab tegevuse nii puhkaja kui ka kultuuriotsija.
91 protsenti Maltalastest on katoliku usku.
Väga paljud vaatamisväärsused on säilinud, mis lisab saarele unikaalsust ja põnevust.(vt. Lisa 2)
Tänu Malta soodsa asukoha tõttu on sealt ajaloo vältel läbi käinud mitmed erinevad võimud, ning seetõttu on segunenud erinevad kultuurid ja rahvad . Räägitakse erinevaid keeli ja tähistatakse erinevaid kultuurilisi sündmusi.
Malta traditsiooniliste roogade hulka kuuluvad minestrone ja kalasupp, pasta ja taignaroad. Malta köögile on iseloomulikud täidisega road . Rahvusroaks on Stuffat Tal Fenek ( jänesehautis). Üldiselt peetakse jänest Malta rahvusroaks. Mainimata ei tohiks jätta ka nende kuulsat leiba pastizzi.
Hetke seisuga on Malta Euroopa Liidu kõige väikseim riik, nii pindalalt kui ka rahvaarvult.
2. Loodusolud:
Malta riik on suhteliselt madalriik, kõrgeim punkt merepinnast on kõigest 239 ruutkilomeetrit, mis võrreldes Eesti absoluutse kõrgusega, 318 meetrit, on väga madal.
Malta asub vahemerelises kliimavöötmes, mille tõttu suved on seal kuumad ja kuivad, talved aga märjad ja jahedad.
Aasta keskmine temperatuur on 19 kraadi celsiuse järgi ja keskmine aasta sademete hulk on 560 mm, mis on Eestiga võrreldes väga sarnane.
Suurenev surve tööstuselt ja jätkuv turistide arvu kasv on Malta pannud kehva olukorda kus joogivee varud hakkavad jõudma kriitilise piirini. Malta valitsus on jõudnud tõeni kui kulukas on siiski pidev merevee magestamine ja ümbertöötlemine joogiveeks. Pidev magevee magestamise seadmete töölhoidmine on väga kulukas, kulutab palju elektrienergiat ja teatud määral saastab ka keskkonda. Selle tulemusel on Malta valitsus püüdnud ümber reformida joogivee tarbimise tingimused, seni kahjuks veel tulemusteta.
3.Rahvaarv
Malta rahvaarv seisuga 2004.a oli 403342 inimest, millest järeldub, et sajas ruutkilomeetris elas umbes 1257 inimest.
Keskmine eluiga oli meeste puhul 76 eluaastat ja naiste puhul 81 eluaastat. Suremus imikute seas oli kõigest 6 surmajuhtumist tuhande lapse kohta.
4.Riigikeel
Esimeseks ametlikuks keeleks peetakse Maltal Malta keelt, teiseks keeleks peetakse inglise keelt ning mitte ametlikult kõneldakse ka Itaalia keeles. Kõige enam kõneldakse siiski Malta keeles, põhjus on Maltalaste rahvaarvu ülekaal, inglisekeel on emakeel vähestele.
Malta keel on tihedas suguluses araabia keeltega, erinevus on vaid
grammatilises ehituses ja häälduses.
Oma suure sõnavara on malta keel võtnud itaalia keelest. Päris mitmed inimesed kõnelevad Maltal itaalia keeles, just nagu Eestimaal kõneldakse vene keelt. Malta keelt peetakse itaalia keelega väga lähedaseks ning ajaloolt ja kultuuriliselt veidi sarnasteks.
Enne malta keele ametlikuks tunnistamist, oli just itaalia keel ametlikuks Malta Vabariigi keeleks.
Malta keel on ainuke semiidi keel mida kirjutatakse ladina kirjas.
5. Haridus
Sarnaselt Eestiga on ka Malta Vabariigis tasuta põhikooli ja gümnaasiumi süsteem. Kohustuslik kooliskäimine hakkab viiendast eluaastast ja on kõigile lastele kuni kuueteistkümne eluaastani kohustuslik.
6. Majandus
Malta majanduse kogutoodang aastal 2002 oli ligikaudu 3,6 miljonit dollarit, Maalilma Panga andmetel teeb see keskmiselt ühe inimese kohta 9260 dollarit.
Suurt rolli mängib Maltas põllumajandus. Kogutoodangust umbes 28 protsenti eksporditakse välisriikidesse, enamasti riikidesse kus on kõrge asustustihedus ja vaesed mullad . Eksport toob Maltale kasumit, igaastaselt, umbes 175 miljonit dollarit, mille alla kuulub ka rõivaste, transpordi vahendite, eriti laevade eksport. Põhilised põllutoodangud, millega inimesed tegelevad, on tomat , melonid, nisu, puuvili ja lilled.
Vähesel määral kasvatatakse ka, põhiliselt omatoodanguks ja kaubavahetuseks, kodulinde, küülikuid, veisi, kitsi ja lambaid .
Põhiline sissetuleku allikas on aga riigile kuuluv laevade remondi sadam, kus võõrriigi, karidele sattunud, laevad ennast parandada lasevad. Ning see on väga kallis ettevõtmine.
Väga oluline sektor on ka turismindus, mis tõi aastal 2002, Malta riigile kasumit 568 miljonit dollarit.
Malta importkaubandus partnerid on Itaalia, Suurbritannia , Usa ja Saksamaa.
Imporditakse enamasti keemiat, tooraineid, kütust ja toitu.
7. Valuuta
Malta rahaühikuks alates esimesest jaanuarist 2008 on Euro, enne Euro kasutusele võttu kehtis Maltas liir .
2- ja 1-eurosel ning 50-, 20-, 10-sendisel ühispoolel kujutatakse Euroopa Liitu enne 1. mail toimunud laienemist. 2007. aasta müntidel kujutatakse Euroopa geograafilist kaarti . 5-, 2-, ja 1- sendisel kujutatakse Euroopat maailmakaardil Aafrika ja Aasia suhtes.
1- ja 2- eurostel müntidel esipoolel on Malta Ordu embleem(vt.Lisa 5). Ordu valitsemis aegadel , 1530 -1798, hakati just Ordu embleemi, kaheksatipulist risti, seostama saarega ning tänapäeval kutsutakse seda embleemi juba Malta ristiks.
10-, 20-, ja 50- sendisel mündil kujutatakse Malta sümbolit kilpi( vt.Lisa5), millel on vapikujuline Malta lipp . Kilbi kohal on linnriigu tunnus ehk kroon, sümboliseerimas Malta kindlusi. Paremalt poole ümbritseb kilpi palmioks ja vasakult poolt oliivipuu oks. Mõlemad puud on Malta rahusümbolid. Okstest on aga moodustatud pärg mille kohale on kirjutatud Repubblika ta Malta ( Malta Vabariik).
1-,2-, ja 5-sendisel mündil on kujutatud umbes 3600 eKr mereäärsele kõrgendikule ehitatud Mnajdra eelajaloolise templi altarit(vt. Lisa 2)
Rahvaküsitlusel 2008. aastal, oild Malta elanikud rahul euro käibelevõtmisega.
8.Kommunikatsioon
Maltal on kaks suuremat ja enim loetavat ajalehte, Times Malta ja Malta Independenent. Ülejäänud ajalehed on poliitilise hõnguga ning ringlusesse lastud erinevate parteide ja organisatsioonide poolt. Eriti levinud on Itaalia ajakirjandus , mida imporditakse Itaaliast .
Enamus telejaamadest on seotud erinevate poliitiliste organisatsioonidega või eraisikutega kes pürgivad valitsusse ning rahastades telejaamu, teevad endale teles head reklaami. Ainuke, kellestki mittesõltuv, on raadiojaam Malta.
Palju on ka eraomandis olevaid raadiojaamasid, enamik neist kuuluvad jälle poliitilistele organisatsioonidele.
9. Valitsus
Malta on Põhiseaduslik Vabariik. Ja on väga sarnane eesti valitsuse süsteemiga.
Riigipea on president , kelle nimetab ametisse, viieks aastaks, parlament .
President määrab ametisse peaministri.
Suur ajalooline pööre Malta valitsuses toimus juunis 1971 , kui kukutati senine valitsus ja tollane peaminister Labor ning tema asemele astus Mintoff. Mintoffi ametisse astumisega sai Malta Euroopa Ühenduste Rahvaste liitu (1974).
Järgnevatel aastatel aga laideti Mintoffi vasakpoolne valitsemis viis maha ja Malta riiki ei tunnustatud enam kui vabariiki ning valitsusel keelati osaleda rahvusvaheliste küsimuste lahendamistel.
Palju oli tülisid Liibüa ja Suurbritanniga, vaieldi õli puurimise üle Vahemeres. Suhted olid pingelised .
1984 astus Mintoff tagasi ja tema asemele sai tollane haridusminister Fenech Adam.
Uus valitsus esitas taotluse, et saada taas täieõiguslikuks liikmeks Rahvaste Ühenduste liidus, taotlus aga lükati tagasi, peamine põhjus on Malta vähene rahvaarv arv ja pindala.
1996. aastal võitis valimised Alfred Sant ning tema ametisse tulekuga sai Malta ka Euroopa Liidu komsjonilt jaatava vastuse. Alates sellest ajast on Malta riik olnud täieõiguslik liige.
Euroopa Liitu astumiseks hakkasid toimuma läbirääkimised. 2002 aastal kutsuti Malta ametlikult Euroopa Liitu. Teostati rahvahääletus, üle pole rahvast oli nõus astuma Euroopa Liitu ja 4. mail 2004 liitus Malta Vabariik ametlikult Euroopa liiduga.
10. Ajalugu
Väikesel saarriigil Maltal on väga rikas ajalugu.
Siiani säilinud huvitavad vaatamisväärsused tõendavad Malta iidset vanust.
Säilinud on paljud iidsed templid.
Riik on olnud asustatud umbes 5200 . aastast e.m.a.
Enne foiniiklaste saabumist eksisteeris saartel märkimisväärne eelajalooline tsivilisatsioon. Põhisaarele foiniiklaste antud nimi Malat tähendab turvalist sadamat. Hiljem olid saared sajandeid rüütliordu asukohaks.
Maltas on sõjaga läbi käinud mitmed erinevad rahvused. 736 eKr hõivasid Kreeklased Malta, hiljem Rooma . Rooma jagamisel nimetati Malta Rooma impeeriumi üheks osaks.
Peale Rooma vallutusi aastal 1090 eKr tulid araablased. Aastal 1530 kuulutati Malta aga Sitsiilia kuningriigi osaks.
Enne Malta iseseisvumist kuulus Malta Briti impeeriumi osaks.
Malta iseseisvus 1964. aastal.
Kasutatud kirjandus:

Encarta Microsoft 2005

www.encle.inc

www.englishmaltese.com

www.euroopa.eu

www.nieuesblad.be

www.reisiekspert.ee

www. sacred -destinations.com

www.showbizzkanaal.skynetblogs.be
LISAD:
Lisa1 : Koeratõug nimega ,,Malta,,
Lisa2: Vaatamisväärsusi Maltal (pildid)
Lisa3: Malta vapp ja lipp
Lisa4: Malta kaart
Lisa5: Malta Ordu
Lisa6: UNESCO
Lisa1: Koeratõug nimega ,,Malta,,
Malta koer on väga hea iseloomuga perekoer, ta sobib äärmiselt hästi lastega ühte ruumi, ta on väga mänguline ja truu.
Tema mängulisus ja treenitavus tagab talle pika eluea .
Malta koer on umbes 25 sentimeetri pikkune ja väga kerge.
Malta koera tuntakse kui ühte kõige vanemat koeratõugu Euroopas. Kuigi koeratõu nimetus on Malta, käivad tihedad vaidlused kas koer on ikka sealt pärit, olenemata sellest, et Malta koer on Maltal eksisteerinud sajandeid.
Väga paljud kuulsas kunstnikud , nagu näiteks Goya, ja Rubens , on maalinud seda imepärast tolleaegsest rikaste koera.
Malta koer sai Suurbritannias väga tuntuks kui Henri VIII võttis ta endale lemmikloomaks. Peale seda peeti Malta koera õukonna elegantsete daamide lemmikloomaks.
Peale Suurbritannias tuntuks saamist, levis Malta koeratõug nii Ühendkunigriiki kui ka Ameerika Ühendriikidesse.
Koeratõug ,,Malta,,
Lisa 2: Pildid Maltast
Mjandra tempel
Pealinn Valletta
,,Azure window,,
Sinine koobas
Iidse Malta linna varemed
Pealinn Valletta
Skali, iidselinna varemed
Lisa 3: Malta vapp ja lipp
Malta lipp ja lipu embleem suurendatult
Malta vapp
Lisa 4: Malta kaart
Malta Vabariik
Lisa 5: Malta Ordu vapp ja lipp
Malta Ordu lipp
Malta Ordu vapp
Lisa 6: UNESCO
Unesco (United Nations Edudational, Scientiftic and Cultural Organization), mis täpsemalt tähendab rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon mis on loodud üle-maailmseks koostööks teaduse, hariduse, kultturi, kommunikatsioonide, keskkonnakatse ja inimõiguste vallas.
.UNESCO tegeleb ka maailmakirjanduse tähtsamate teoste tõlkimisega ning paljude eri rahvaste rahvamuusika salvestamisega, toetab traditsiooniliste käsitööoskuste säilitamist ning loovkunstnike õppe- ja tööreise.

.RTF Laadi alla originaalfail 20 lk · .rtf · 46 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Eloisa Winter Õppematerjali autor

Tegemist on väga suure tööga. Erilist tähelepanu pöörasin vormistusele. Kokku on 20 lehekülge materjali (ka. pildimaterjal ja isad ning kasut. kirj)

malt unesco

Kasutatud allikad

https://www.euroopa.eu

Sarnased õppematerjalid

doc

MALTA

Uurimustöö Malta MALTA 1. GEOGRAAFILINE ASEND KAART Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest - Malta saarest, Gawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas. 2. ÜLDANDMED Pealinn Valletta Pindala 316 km2 Riigikeel malta ja inglise Rahvaarv 413 609 (2008) Rahvastiku 1308,9 (2008) in/km2 tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President George Abela Peaminister Lawrence Gonzi Iseseisvus 21. september 1964 SKT 8,338 miljonit USD SKT elaniku 20,281 USD kohta Rahaühik euro Usklikud katoliiklus Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Telefonikood 356 2. LOODUSLIKUD TINGIMUSED

Geograafia

doc

Malta

............................4 2. Miks reisida Maltasse..........................................5 3. Arstiabi.................................................................7 4. Ajalugu.................................................................8 Kokkuvõte........................................................................9 Kasutatud materjalid........................................................10 SISSEJUHATUS Euroopas on mitmeid riike, kuhu reisida. Valisin Malta, kuna ta on omapärane oma väiksuse poolest ning temast on huvitav rohkem teada saada. Viimaste aastatega on turism Maltas laialt arenenud. Esimene peatükk räägib Malta asukohast ning kirjeldab üldiselt riiki. Teises peatükis on juttu Malta ilmast, soodsast ajast reisimiseks ja mida Maltas näha võib. Kolmas peatükk räägib, kuidas arstiabi saada riigist ning kuidas ravimeid saada. Neljandas peatükis on juttu Malta ajaloost ja sealsetest vaatamisväärsustest.

Informaatika

doc

Malta

Pärnumaa Kutsehariduskeskus MALTA Referaat Pärnu 2009 Riigihümn: LInnu Malti Pealinn: Valletta Pindala: 316 km² Riigikeeled: malta ja inglise Rahvaarv: 0,4 miljonit Rahvastiku tihedus: 1267,2 in/km² President: Edward Fenech Adami Peaminister : Lawrence Gonzi Iseseisvus: 21. september 1964 Rahaühik: euro [EUR] Ajavöönd: KeskEuroopa aeg Tippdomeen:.mt Telefonikood: 356 Poliitiline süsteem: vabariik Rahvastik: maltalased (96%), muud (4%) ELiga ühinemise aasta: 2004

Kategoriseerimata

docx

Malta Vabariik

Klass:11A Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2010 Sisukord TURISM.....................................................................................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................15 Malta Vabariik Üldinfo Pealinn Valletta Pindala 316 km2 Riigikeel malta ja inglise Rahvaarv 413 609 (2008) Rahvastiku 1308,9 (2008) in/km2 tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President George Abela Peaminister Lawrence Gonzi Iseseisvus 21. september 1964 SKT 8,338 miljonit USD 2

Geograafia

rtf

Malta

MALTA Malta: Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest - Malta saarest, Gawdex (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning neljast asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas keset Vahemerd. Pindala 316 km².Rahvaarv on 0,4 miljonit.Malta pealinn on Valletta.Malta strateegiliselt soodsa asukoha tõttu on sealt ajaloo vältel läbi käinud mitmed erinevad võimud.Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult. Malta on euroopalikult puhas ja aafrikalikult kuum. Malta on ajalooliselt ja kultuuriliselt väga huvitav riik. Paljud vaatamisväärsused on veel säilinud, mis lisab saarele vaid unikaalsust.Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult. Malta riigikeel:Riigikeel on malta keel, mis kuulub näiteks koos araabia keelega semiidi keelte perekonda

Geograafia

odt

Sümbolid, Euromündid

Need võeti kasutusele alates 2002st aastast. Neil on ühine pealmine külg ning igal riigil on erineva kujundusega tagakülg, mis on kaalutletult valitud või välja mõeldud. Belgia (esimene seeria) Esimese seeria müntide siseosas kujutatakse kuningas Albert II, 1993. aastast belglaste kuningas; müntide välisringi moodustavad kuninga monogramm (A-täht krooni all) ümbritsetuna Euroopa Liidu lipu kaheteistkümnest tähest, mis sümboliseerivad tänapäeva Euroopa dünaamilisust ja harmooniat. ning väljalaskeaasta. Belgia (teine seeria) Müntidel kujutatakse kuningas Albert II, kuninga monogrammi (A-täht) väljalaskeaastat, rahapaja tunnust ning Belgia riigikood (BE). Kujundas: Jan Alfons Keustermans. 5 Saksamaa Saksamaa valis euro müntide jaoks välja kolm erinevat kujundust.

Kultuurid ja tavad

docx

Euroopa Liit

Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Euroopa Liit Referaat Autor:Cristian Villem Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord 1.1 Ajalugu………………………………………………………………………………… ……………….3 1.2 Üldinfo………………………………………………………………………………… ……………….3-4 2 Laienemised 2.1 1958-

Geograafia

doc

Euroopa liidu ajalugu ja sümboolika

Tartu Kutsehariduskeskus Ühiskonnaõpetus referaat Euroopa Liidu ajalugu ja sümboolika Koostaja: Peeter Morozov 3 kursus Märts 2013 1 Mis on Euroopa Liit? · Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957),

Ühiskond

Rohkem sarnaseid