võttis ka sõjavägi jalgratta kasutusele. Suurt edu saavutades, moodustati Saksamaal terved jalgrattakompaniid ja Hispaanias jalgrattavägi (9). 10 UURIMUS JALGRATASTE KASUTAMISE KOHTA 21. SAJANDIL EESTIS Jalgratas on muutunud igapäeva liiklusvahendiks tänapäeva ühiskonnas. Jalgratas on lihtne kasutada igaühele, kes on õppinud tasakaalu hoidma. Ühtlasi on rattasõit tervisele kasulik ja selle kasutamine saastab loodust olematutes kogustes võrreldes autodega. Kõrgelt arenenud riikides on rattasõit muutunud palju tavapärasemaks ja ühiskonnas üldtunnustatumaks, kui arengumaades. Erandiks muidugi riigid, kus ei suudeta parmaid liiklusvahendeid soetada. Inimesed teadvustavad endile paremini, kuidas loodussõbralikult elada ning panevad tänu suuremale vabaaja võimalusele rohkem rõhku tervisele ja spordile
Viimast on valitsus ka palju toetanud, sest Norra on avataud meretuultele. Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000 kWh. Võrreldes Eesti 6000 kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see ka loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedat aega. See näitab ka riigi arengutaset, sest elekter pole odav ja energiamahukad tööstused asuvad reeglina kõrgelt arenenud riikides. See saastab vähe keskkonda ja on taastuv energiaallikas. Miinuspoolel on sõltuvus ilmastikuoludest. Riik on jõudnud elektri tootmisel oma laeni ja peaks otsima mõningaid alternatiivseid energiaallikaid. 31 5. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONUD Üldiselt tundub, et Norra ei ole agar liituma rahvusvaheliste organisatsioonidega, sest soovib olla neutraalne ja mitte ennast liigselt siduda
saavad peale peremeestaime kasutada mulla kaudu ka segukülvide kõrrelised. Sellega vähendame anorgaanilise väetise kasutamist põllumajanduses. Liblikõieliste kõrge proteiinisisaldus ja selle suur lõhustuvus vatsas tekitab probleeme söötmisel, segukülvide toorproteiinisisaldus on üldjuhul optimaalse lähedal. Liblikõieliste sileerimise fermentatsioon ja lämmastiku reostus söötmisel saastab keskkonda, segukülvidega saame leevendada ka seda kitsaskohta. Punase ristiku ja kõrreliste segud Segusse võetavate kõrreliste valikul tuleb arvestada liigi arengukiiruse ning kestusega ja selle mõjuga toiteväärtusele. Punane ristik talub kattevilja hästi, kuid kõrgemal agrofoonil suurte teraviljasaakide korral on allakülvid sageli ebaõnnestunud. Tuginedes eeltoodule on kasutusel punase ristiku katteviljata külvid, kus külviaasta saak kasutatakse loomasöödaks.
kui null, siis varude suurus perioodi lõpuks on väiksem/sama suur kui perioodi alguses) Mittetaastuvate ressursside võrrand: St = St-1 – Et (varude suurus perioodi lõpuks võrdub varude suurus perioodi alguses lahutada ammutamine) TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD - energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Fossiilkütused on põlevad, süsinikku sisaldavad ja orgaanilise päritoluga geoloogilised setted, mille põletamine saastab atmosfääri süsinikdioksiidiga, lämmastikuühenditega, olenevalt kütusest ka väävliühenditega ja paljude muude heitmetega. 29. Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil. Üldvõrrand: St = St-1 + Gt – Et Kriteerium: Gt = Et (kasv=ammutamine, taandub välja) Taastuvate ressursside võrrand: St = St-1 (varude suurus perioodi lõpuks= varude
1. Põhimõisted: Demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul Urbanisatsioon- linnastumine, linnade pidurdamatu kasv. Tööstusrevolutsioon- manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Teaduslik-tehniline revolutsioon- algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio, televiisor, arvutid, laser jne. Kõik need avastused tehti 20 sajandi algul, hiljem on neid vaid täiustatud. Tehnokraatia- tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokratlik s...
pinnasesse; kõrvaldatakse jäätmeid. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse: Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju. Saastetasul: saasteaine või jäätme ohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist. Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või saastab üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi. Keskkonnatasude kõrgendatud määrad: Saasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes; jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus; saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata; loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata. Saastaja maksab põhimõtte sisu: kulusid, mida tehakse 1)keskkonna rikkumise, 2)saaste ja
KÕRGEPINGETEHNIKA AEK 3011 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Isolatsiooni elektrilist tugevust mõjutavad parameetrid Isolatsiooni elektriline tugevus sõltub: - materjalist - keskkonnast - pinge mõjumise ajast - jahutustingimustest - radiatsioonist - ja muudest teguritest 2. Liigpingete tekkepõhjused · atmosfäärilised liigpinged Uatm t < 50...100 s I < 200...400 kA U on statistiline suurus Joonis 1.3 Liini liigpingete esinemise tõenäosus pinge suuruse järgi Atmosfääriliste liigpingete piiramine: · piksekaitsetrossid liinidel · piksekaitsesüsteemid · liigpingepiirikud · kommutatsiooni- e siseliigpinged Usis < (3...3,5) Un isolatsiooni varu on piisav kuni 220 kV-ni üle 220 kV oluline on siseliigpingete piiramine 3. Isolatsioonile mõjuvate pingete ja liigpingete klassid ja kujud IEC 60071 järgi Joonis 1.4 Madalsageduslikud liigpinged Joonis 1.5 Transientliigpinged 4. Välisisolatsioon ja tema üldiseloom...
2) põllumajanduse intensiivistumine, pestitsiidide kasutamine (pestitsiidid on ohtlikud kõikidele organismidele) · Pestitsiidide tüübid ja toksilisus. Tüübid: 1) pulbrilised pestitsiidid 2) lahustuvad pestitsiidid Toksilisus: 1) Kontaktne pestitsiid mõjutab mesilast siis kui ta jääb pritsimise kätte või satub värskelt pritsitud õitele/lehtedele põllul. 2) Süsteemne pestitsiid saastab õietolmu ja nektarit, sest liigub läbi taime kudede, põhjustades mürgistusi taru sees. · Insektitsiidide (putukamürkide) subletaalsete dooside järeltoime mesilaste käitumisele. 1) Korjemesilaste füsioloogiale: - knock-down efekt - kiirelt saabuv liikumatus (sõltub temperatuurist, konsentratsioonist; kui sureb mesilane, siis läbikuivamise tõttu hoopis) 2) Repellentsus (repellent = kahjuripeletusvahend):
raud, mangaan, boor, vask, tsink, koobalt, molübdeen jne. 3) Mineraalväetised on väetised, milles taimedele vajalikud toiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena (org. üh. uurea). Taimed omastavad neid mullavees dissotsieerunult anioonide ja katioonidena. 4) KCl, K2SO4; NaNO3, NH4NO3, nitraadid, uurea; superfosfaat Ca(H2PO4)2, CaHPO4. 5) Mineraalväetiste tootmine ja nende kasutamine suurema saagikuse eesmärgil saastab keskkonda, nende tootmisel ja kasutamisel satuvad mürgised heitmed õhku, pinnasesse ja vette. Süsinik 1) Süsiniku leidumine looduses. 2) Iseloomustada grafiiti ja teemanti (koostis, omadused, miks erinevad, kasutusalad). 1) Leidub looduses nii lihtainena kui ka ühendite koostises. Kuulub kõikide orgaaniliste ühendite koostisesse, seega leidub taimsetes ja loomsetes organismides. 2) Grafiit ja teemant on süsiniku allotroobid
Sõiduki juhitavus paraneb kõrgemal asuva massikeskme tõttu. Suureneb tundlikus külgtuulele. Sõiduk kaldub kurvides rohkem. 28. Mida tähistatakse sellise tunnusmärgiga? Veost, mis ulatub sõidukist ettepoole üle 1 m. Veost, mis ulatub sõidukist tahapoole üle 1 m. Veost, mis ulatub sõiduki küljepealt üle 1 m. 5. Kas etüülimata bensiini kasutamisel on eeliseid etüülitud bensiini ees? Katalüsaator jääb kahjustamata. Saastab tunduvalt vähem loodust. Eelist ei ole. 9. Milline on suurim lubatud kiirus painduva ühenduslüliga pukseerimisel? Mis tahes teel liiklusoludele vastav kiirus, kuid mitte üle 50 km/h. Asulavälisel teel liiklusoludele vastav kiirus, kuid mitte üle 70 km/h. Kiirteel liiklusoludele vastav kiirus, kuid mitte üle 90 km/h. 10. Mida tuleb arvestada pukseerimisel? Mootorrattaid tohib pukseerida ainult jäiga ühenduslüli abil.
Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse: Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju Saastetasul: saasteaine või jäätme ohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist; Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või saastab üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi Keskkonnamajandus Keskkonnamaks: Kohustuslik makse Maksab tarbija Kasutatakse riigieelarve Ei lähe tootmiskuludesse üldvajaduste rahastamiseks Ei mõjuta tootjat vähem saastama Laekub riigieelarvesse Mõjutab tarbijat vähem tarbima
Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse: Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju Saastetasul: saasteaine või jäätme ohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist; Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või saastab üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi Keskkonnamajandus Keskkonnamaks: Kohustuslik makse Maksab tarbija Kasutatakse riigieelarve Ei lähe tootmiskuludesse üldvajaduste rahastamiseks Ei mõjuta tootjat vähem saastama Laekub riigieelarvesse Mõjutab tarbijat vähem tarbima
taimkatte hävimist või liikide kadumist, kuna ei suuda sellises keskkonnas hakkama saada. Jäätmed paisatakse ka veekogudesse, mis saastavad sealset elukeskkonda või muudavad selle elamiskõlbmatuks nii looma- kui ka taimeliikidele. Radioaktiivsed jäätmed võivad põhjustada mutatsioone, kuna võivad sisaldada mutageene, mis võivad elustikku äratundmatuseni muuta. Jäätmed eritavad ka ohtlikku gaasi metaani, mis saastab õhku. Mullakaitse 80% inimese kasutatavast toidust annavad haritavad maad, 10% maismaa, 2% ookean. Igal aastal muutub kasutukõlbmatuks 70 000 ruutkilomeetrit maismaad vale majandamise tõttu. Üle 10% maakera viljakandvast maast on viimase 50 aasta jooksul juba rikutud. Maade hävimisel on esikohal liigkarjatamine, metsa taandumine, põllumajandus, muu kulumine, ja tööstus. Et taimed saaksid elada, peab, muld, kui tamidele toitekeskkond tagama nende varustatuse
· Välisõhku; · Veekogusse; · Põhjavette; · Pinnasesse; · Kõrvaldatakse jäätmeid Tasumäärade kehtestamine. Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju · Saastetasul: saasteaine või jäätmeohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist; · Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või saastab üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi Keskkonnatasude kõrgendatud määrad. Arvestatkse siis kui aasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes; · Jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; · Saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus; · Saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata; · Loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata. Saastaja maksab põhimõtte sisu. Saastaja maksab põhimõte tähendab, et
Aga kes otsustab, milline on hea või talumatu olukord? Nt tööpuuduse kohta leiavad mõned, et see saab probleemiks alles siis, kui ta on saavutanud teatud taseme, et kapitalismi kuulubki teatav pidev tööpuudus, mis võimaldab tööjõu suuremad mobiilsust ja hoiab ära palkade ja tootmiskulude liiga kiire tõusu. Nt autoliiklus saastab õhku ning ohustab inimeste elusid jne. aga keegi ei ütle et see on iseenesest sp. 2) Sp eeldab et kogu ühiskonna jaoks on mingi asi probleem. Aga kas ühiskond (normid, väärtused, huvid) on ühtne? Mis ühe rühma jaoks on sp ei ole seda teise jaoks. Nt. arstid: alkoholi suur tarbimine on probleem. Tootjad: alkohol ei ole
Aga kes otsustab, milline on hea või talumatu olukord? Nt tööpuuduse kohta leiavad mõned, et see saab probleemiks alles siis, kui ta on saavutanud teatud taseme, et kapitalismi kuulubki teatav pidev tööpuudus, mis võimaldab tööjõu suuremad mobiilsust ja hoiab ära palkade ja tootmiskulude liiga kiire tõusu. Nt autoliiklus saastab õhku ning ohustab inimeste elusid jne. aga keegi ei ütle et see on iseenesest sp. 2) Sp eeldab et kogu ühiskonna jaoks on mingi asi probleem. Aga kas ühiskond (normid, väärtused, huvid) on ühtne? Mis ühe rühma jaoks on sp ei ole seda teise jaoks. Nt. arstid: alkoholi suur tarbimine on probleem. Tootjad: alkohol ei ole
Aga kes otsustab, milline on hea või talumatu olukord? Nt tööpuuduse kohta leiavad mõned, et see saab probleemiks alles siis, kui ta on saavutanud teatud taseme, et kapitalismi kuulubki teatav pidev tööpuudus, mis võimaldab tööjõu suuremad mobiilsust ja hoiab ära palkade ja tootmiskulude liiga kiire tõusu. Nt autoliiklus saastab õhku ning ohustab inimeste elusid jne. aga keegi ei ütle et see on iseenesest sp. 2) Sp eeldab et kogu ühiskonna jaoks on mingi asi probleem. Aga kas ühiskond (normid, väärtused, huvid) on ühtne? Mis ühe rühma jaoks on sp ei ole seda teise jaoks. Nt. arstid: alkoholi suur tarbimine on probleem. Tootjad: alkohol ei ole
Lisaks veel patareid, akud jne.Prügiga ei ole praegu lihtne toime tulla. Metallkarbid ja konservikarbid säilivad isegi mahamaetult aastaid. Klaaspudelitele ei tähenda tuli midagi. Hulk esemeid on tehtud hävimatust plastmassist, mõned eriplastmassist mahutid eritavad ümbrusse kloraate, mis ajavad prügipõletus ahjud rooste.Nakkust kandvad bakterid vohavad roiskunud toidus ja levivad prügimägedel elutsevate putukate, usside, näriliste abil kõikjale. Läbi prügimägede nõrguv vesi saastab jõgesid ja ka vihm aitab bakteritel maasse imbuda, kust nad põhjavette satuvad. Prügi põletamine oleks kurjast, sest siis muutuvad tahked jäätmed gaasilisteks, mis õhu hingamiseks veelgi vähem sobivaks teeb.Tuleks käituda nii, et pressitud ja peenestatud prügi tuleks tasaseks rullida, seejärel puhta pinnasega üle katta ja pärast veel kõik üle pressida. Nii saab vähendada prügi mahtu, ära hoida ebameeldivate lõhnade levikut ja takistada näriliste ja putukate paljunemist
väga kiiresti: osa plastmasse, tahked soolad, paljud metallid, tahked orgaanilised ained. Mõju: 40% rauast on kõikvõimalikes seadmetes ja 60% looduses, sealhulgas ka vees. Jäätmete uputamine merre on keelatud, kuid sellegipoolest satub laevadelt mette ca 30 t jäätmeid minutis. 27 VETE REOSTUMINE Põhjus: Vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temperatuuri on muudetud. Kõik, mis saastab õhku võib sealt sattuda ka vette ja mulda. Veereostuse allikad: Põllumajanduslikud: Mittepõllumajanduslikud: 1. Töötleva tööstuse jäägid 1. Tööstuse heitveed 2. Talud, farmid (pesu) 2. Olmereoveed 3. Väetised 4. Erosioon 5. Veterinaarravimid Tagajärg: Vee reostatus, loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Vesi võib osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. HAPPEVIHMAD pH on normist madalam. Põhjused:
aktinomütseedid, mikroseened, vetikad, samblikud, kõrgemad taimed, samblad, putukad, linnud, imetajad, närilised. Lihtsaid ja odavaid lahendusi nendega võitlemiseks pole. Kõige levinumaks strateegiaks on keemiline tõrje. Sel on ka puudusi keemilised ühendid on kahjulikud nii inimesele/säilikutele; puudub kahjustusi ärahoidev efekt tõrjet tehakse pärast kahjustuste ilmnemist; biokahjustused võivad muutuda keemiliste ühendite suhtes reisitentseks ; keemiline töötlemine saastab õhku. Edukaks tõrjeks tuleb rakendada integreeritud kahjuritõrjekava IPM.Selle korral on põhiraskus mitte tõrjel, vaid keskkonna kontrollol. See tähendab niisuguste keskkonnatingimuste loomist, mis on biokahjustajatele ebasoodsad. Keemilist tõrjet kasutatakse ainult hädaolukorras kui kogud on kahjuritega nakatunud. IPM sisaldab ennetusmeetmeid/seire/kahjurite identifitseerimist; võimalikke tõrjemeetodeid; hindamist, dokumenteerimist, koolitust. Ehituslikud ennetusmeetodid:
Maagaasi kasutamise puudused plahvatusohtlik,kitsas kasutusala,transport ohtlik eriti kui juhe läbib mõnda veekogu. - Tahked kütused on kivisüsi,pruunsüsi,põlevkivi ja turvas.Kivisüsi oli esimene,millest hakati elektrit tootma kuna sisaldab palju süsinikku.Neid kasutatakse elektritootmiseks,vee soojendamiseks,kütte- ja keemiatööstuses toorainena.Algselt kasutati kivisütti terase tootmiseks. Tahke kütuse puudused Põlemisel saastab õhku,rikub maapinda,kaevandamisel põhjavee tase langeb,tekitab palju jääkaineid ja tuhka. Hetkeprobleemid varud on ammendumas(Euroopas) või pealmised kihid on ära kasutatud ja tuleb sügavamale kaevandada.,sügavamad kihid on vähem väärtuslikumad,kallineb siis tootmine.Nendest probleemidest päästavad uued kaevandused,mis on kahjuks tarbijast kaugemal.(nt. Euroopasse tuuakse Lääne-Siberist) ning seetõttu kallim transpordikulu.USA liigub kaevama lääneossa.Tahkete kütuste varud
Tööstuse heitsoojuse, soojuspumpade ja elektri ning soojuse koostootmise rakendamine on kaugküttesüsteemis samuti väga perspektiivne; · Kõrge varustuskindlus. Ühe kütuse hankeraskuste või suure hinnatõusu korral on kerge üle minna teisele kütusele. Isegi ühe suure katla avariilise seiskumise korral saab koormuse katta teiste katelde ja soojusallikatega. · Väiksem keskkonna saastamine. Kaugküte saastab kohalikku õhku minimaalselt, sest suur osa saasteainetest sadestub köetavast piirkonnast eemal Majasisese küttesüsteemi ehitus ei sõltu sellest, kas hoonet köetakse oma katlast või tuleb soojus kaugküttetrassist. Oma katla juurde kuuluvad sooja tarbevee soojusvaheti, tsirkulatsioonipump ja küttevee reguleerimise automaatika täidavad täpselt samasugust rolli kui kaasaegsed soojusvahetitega soojussõlmed. 40
Lisaks ka inimese vahendusel ja vaktsineerims- ja verevõtunõeltega. Patogenees: Organismi sattunud viirus paljuneb esmalt ülemiste hingamisteede mukoosas ja võib põhjustada respiratoorprobleeme. Järgneb vireemia, viiruse paljunemine lümfoidkoes ning massiline replikatsioon toimub ~8 päeva jooksul munajuhas. Muutused munakoores tekivad samaaegselt. Munad sisaldavad pindmiselt ja sees viirust 8-18 päeva. Munajuha valendik on täidetud viirust sisaldava eksudaadiga, mis saastab ka sõnnikut. Erinevalt teistest lindude adenoviirustest, võib viirus paljuneda ainult üksikjuhtudel soolkanali epiteelis. Tibud, kes on koorunud infitseeritud munadest, võivad eritada viirust ja neil moodustuvad antikehad. Sagedamini jääb viirus latentseks ja antikehad ei moodustu kuni linnu munemiseni, sel ajal hakkab viirus reaktiveeruma ja paljunema munajuhas ning toimub tsükli kordumine. Kliiniline pilt: Haiguse esmaseks tunnuseks on munakoore pigmendi värvuse muutus (normist
Farmi hügieeni tagamiseks tuleks pärast lüpsilkäiku ja enne lüpsilkäiku lehmadel lasta läbi käia desovannidest. See tagab puhtuse nii lüpsilolles ja hiljem kui on piimas olnud haigusi/baktereid, et need ei leviks tagasi lauta, kus teised saaksid nakatuda. Samuti tuleks ka inimestel, kes käivad mitmes laudas või siis mitmes erinevas karja sulus/aias, puhastada oma jalad. Musta jalanõuga desovanni astumisest ei ole ka kasu, see saastab nii desovanni ning mustus jääb jalanõu külge ikkagi kinni. Jalanõud tuleks hoolikalt ennem ära puhastada, kasvõi veega ning näiteks desinfitseerida. Samuti tuleks puhastada vasikate boksid korralikult. Vasikad välja aiada ning korralikult puhastada boks põhust ja pesta ära, seejärel puhas boks desinfintseerida või ka desopulbrit alla panna, et parasiidid ei tekiks nii kiiresti, sest põhu all on neil hea keskkond selleks, sest vasika rooja ja uriin
Tüüpnäide Filterpaber Tselluloosi estritest membraanid Eelised • odav • pooride suurus hästi defineeritav • kõrgemad voolukiirused • olenevalt pooride suurusest on võimalik • filtri mahtuvus suur kinni hoida ka mikroorganisme • filtrimaterjal saastab filtraati vähe Puudused • filtrimaterjal võib osaliselt filtraati • suhteliselt madalad voolukiirused saastata • suhteliselt kallis • pooride suurus on ebamäärane • suhteliselt madala mahtuvusega PROOVI SUURUS Makrofiltreerimine Mikrofiltreerimine Suurusvahemik > 50 mkm ca 0.1 .
Kui vee temperatuuri hoitakse kasvanduses pidevalt kõrgel, on vähi paljunemine takistatud. Intensiivkasvatuse korral soojas vees suureneb vähkide suremus paljunemisea saabumisel. Nähtavasti ütleb nende sisemine bioloogiline kell, et peaks saabuma jahe periood, mis on vajalik paljunemiseks. Hõljuvained Hõljuvained häirivad vähkide elutegevust eeskätt lõpuste ummistamise teel. Vähene savihägu ei häiri veel vähi elutegevust, kuid kõrge hõljuvainete sisaldus saastab veekogu põhja ja ummistab vähi varjepaiku. Kui sade sisaldab ka palju hapnikku tarbivat orgaanilist ainet, on tema kahjustav või häiriv toime vee hapnikusisalduse vähenemise ja vähi lõpuste ummistumise tõttu suurem. 9 Hapnikusisaldus Eduka vähikasvatuse nurgakiviks on vee piisav hapnikusisaldus. Hapnikupuuduses hukkuvad vähid kiiresti. Külmas vees lahustub rohkem hapnikku kui soojas. Külmas vees
Põhjenda Jah, sest tänapäeva Kindlasti. õigeaegselt. ootan jubakiire elutempojooniseid mil hakkame juures ei jõuta alati loengutesse prgogrammidega tegema. ja, et võlgnevusi ei Võiks Koikides ma tekiks küll. arvan Materjalid onpeaks. et hea peaks tea See peaksid saastab küll, tööd usunraha e-õppe kindlasti etkauduja aega. nende saadaval (paber+enamasti kasutamine Meie erialal, olemateeks pigem Internetis, kui asju opilased mitte
``Kasvu piirid''). Maakera on ressursside poolest lõplik ja piiratud süsteem. Lõplikus süsteemis pole aga 13 võimalik lõputu kasv "The Limits to Growth. N.Y. L. 1972, p.23. Kasvu piiride 3 põhilist teesi - Juhul, kui rahvastiku kasv jätkub ja sellest tingitud industriaalne kasv, mis neelab energiat ja saastab keskkonda, siis umbes 100 aasta pärast muutuvad protsessid juhitamatuks. - On võimalik muuta trende ja luua sellised ökoloogilis- majandusliku stabiilsuse tingimused, mis kindlustaksid elukeskkonna ja loodusressursside säästlikkuse. - Mida kiiremini otsustatakse selle stsenaariumi kasuks, seda suurem on sanss ellu jääda. Peamise takistusena sellel teel nägi Rooma Klubi tehnogeense arengu käigus välja kujunenud tarbimisühiskonna väärtus-hinnangute süsteemi
bensiine, ehk mille oktaani arv on suur. Väga kindel on 2,2,4-trimetüülpentaan, mille oktaaniarv 100. Väga väikese det.kindlusega on heptaan, mille oktaaniarv 0. Nii saadakse det.kindluse määramise skaala, segades neid kahte erinevates vahekordades. Täpne määramine keeruline, saab teha ainult spets katsemootoril. Antidetonaatoreid lisati selleks, et tõsta oktaaniarvu, need hoiavad küttesegu põlemiskiiruse parajates piirides. Tuntim ja odavam tetraetüülplii(Pb(C2H5)4), kuid saastab keskkonda, enam mitte. Teine variant on suurendad alkaanide hargnevust, nii et oktaaniarv võib olla isegi üle 100. Reformitakse, nii et sirge ahelaga alkaanid muutuvad hargnevaks. Kõrge oktaaniarvuga on aromaatsed süsivesinikud, kuid tehib palju tahma, sest mida rohkem süsinikku, seda tahmavam leek. Oktaaniarvu saab tõsta ka hapnikuühendite abil, kuid need kallid. Lennuki ja auto bensiinid saadakse krakkimise ja reformimise prduktide kokkusegamisel. Fraktsiooni koostis 40-200kraadi
riigi ja religioossetele seadustele. Seadusi orjadele võisid anda ainult isandad, kuid mõningad aspektid üh olid, kus h kui riik võis sekkuda isanda ja orja suhetesse aka isandal ei olenud piiramatut võimu orjade üle. Isandal ei olnud õigus tappa oma orja, kui ori võis anda välja riigile isanda kuriteod. Orjad ei saanud olla ametlikud tunnistajad , vaid informandid. Isand ei saa piiramatult oma suvast lähtuvalt orja tappa,kuna sellisel juhul saastab ta ennast religiosselt. Seda on nähtud ka teistest allikatest, et kreekas on hakatud üha enam tabuks pidama kui isand heast peast orje tapab. Draconi seadustes on see juba sisse kirj( 7 saj), mida aksepteeris ka Solon ( teatud kaitse omavolilise tegevuse eest). Ori võis põgeneda templitesse, kus templisse põgenev ori või assüüli otsides sinna minna, kus ta võis paluda uuele isandale müümist, mida pidi ka isand aksepteerima
objektiivne termin? 1. SP tähistab seda, et olukord erineb sellest, milline ta oleks "heas" või "normaalses" ühiskonnas. Aga kes otsustab, milline on hea või talumatu olukord? # nt. tööpuuduse kohta leiavad mõned, et see saab probleemiks alles siis, kui ta on saavutanud teatud taseme, et kapitalismi kuulubki teatav pidev tööpuudus, mis võimaldab tööjõu suuremat mobiilsust ja hoiab ära palkade ja tootmiskulude liiga kiire tõusu # nt. autoliiklus saastab õhku, ohustab inimeste elusid (liiklusõnnetustes hukub Eestis igal aastal 400-500 inimest), rikub linnade väljanägemist ja nõuab hiigelinvesteeringuid teedesse jne. Keegi ei ütle, et see iseenesest on SP 2. SP eeldab, et kogu ühiskonna jaoks on mingi asi probleem. Aga kas ühiskond (normid, väärtused, huvid) on ühtne? Mis ühe rühma jaoks on SP. ei ole seda teise jaoks # P. Berger 1961: Sotsiaaltöötajad ja vanemad leiavad, et noortekambad on probleem
filterpaberi korral. Eelised: odav, filtri mahtuvus on kõrge, kõrgemad voolukiirused. Puudused: filtrimaterjal võib filtraati saastada, pooride suurus on ebamäärane. Membraanfiltreerimise korral jäävad osakesed vaid filtri pinnale, nt tselluloosi estritest filtrite puhul. Eelised: pooride suuruse järgi hästi defineeritav, olenevalt pooride suurusest on võimalik kinni hoida ka mikroorganisme, filtrimaterjal saastab filtraati vähe. Puudused: suhteliselt madalad voolukiirused, kallis, madala mahtuvusega. 23. Praktilised aspektid kaalumisel analüütiliste kaaludega. Kaalud peavad asetsema tugeval laual, hea põrandaga ruumis või kandva seina külge kinnitatult. Ebasoodsad asjaolud kaalude jaoks on akende või uste lähedus, kuumutus- või külmutusseadmete lähedus, vibratsiooniallikad, inimeste käimine, temperatuurimuutused. Enne kaalumist tuleb veenduda, et kaal on puhas
• Sõidukite registreerimise riigilõiv Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse: Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju Saastetasul: saasteaine või jäätme ohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist; Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või saastab üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi Loodusvara kasutusõiguse tasu: määrad Vabariigi valitsus kehtestab: -Maavara kaevandusõiguse tasumäärad -Vee erikasutusõiguse tasumäärad -Kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad Keskkonnaminister kehtestab - Harrastuskalapüügi-, eripüügi- ja vähipüügiõiguse tasumäärad, -Jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäärad. Aluseks on seaduses sätestatud ülem- ja alammäärad
1. SP tähistab seda, et olukord erineb sellest, milline ta oleks ,,heas" või ,,normaalses" ühiskonnas. Aga kes otsustab, milline on hea või talumatu olukord? * nt. tööpuuduse kohta leiavad mõned, et see saab probleemiks alles kui ta on saavutanud teatud taseme, et kapitalismisse kuulubki teatav pidev tööpuudus mis võimaldab tööjõu suuremat mobiilsust ja hoiab ära palkade ja tootmiskulude liiga kiire tõusu * nt. autoliiklus saastab õhku, ohustab inimeste elusid (liiklusõnnetustes hukub Eestis igal aastal 400-500 inimest), rikub linnade väljanägemist ja nõuab hiigelinvesteeringuid teedesse jne. Keegi ei ütle, et see iseenesest on SP 2. SP eeldab, et kogu ühiskonna jaoks on mingi asi probleem. Aga kas ühiskond (normid, väärtused, huvid) on ühtne? Mis ühe rühma jaoks on SP. ei ole seda teise jaoks * P. Berger 1961: Sotsiaaltöötajad ja vanemad leiavad, et noortekambad on probleem ja
mürgiste gaaside näol. mittetäieliku kütuse põlemise tõttu nähtava põlemise faasis ( väike Kütuse füüsikalistest omadustest on olulised viskoossus, pindpinevus Mittetäieliku põlemisega mootor töötab ebaõkonoomselt ja saastab soojuskasutuse tegur, mis väheneb järelpõlemisfaasi pikkuse ja auruatuvus. keskkonda. suurenemisega) , jääb maksimaalne rõhk silindris madalamaks ja
NOx (oranzid, punased g.) 5. Õietolm 5. Kloriidid (veepuhastuses) 6. Raskmetallid 7. Tolm, põlemisjäägid 8. Aerosoolid Saasteallikad, mis on pärit linnast võivad üle minna maale ja vastupidi. Veereostusel 1. Töötleva tööstuse jäägid 1. Tööstuse heitveed 2. Talud, farmid (pesu) 2. Olmereoveed 3. Väetised 4. Erosioon Kõik, mis saastab õhku võib sealt sattuda ka vette ja mulda. Mullasaastel 1. Keemilised elemendid (pestitsiidid) 1. Teede ja majade ehitamine 2. Väetised 2. Jäätmed (prügimäed) 3. Muldade sooldumine 3. Kõik, mis tuleb üle õhust ja veest Jäätmed Heitmed on käesoleval ajal majanduslike kaalutluste, tootmis-võimsuste või tehnoloogiliste lahenduste
tekitatud. Kui lõkkekoht pole ette valmistatud ja vastavalt tähistatud, tuleb mis tahes valdaja või omaniku maal tuletegemiseks küsida nende luba. Samuti tuleb kokku leppida lõkkematerjali kasutamises. Lõkkekohalt lahkudes tuleb veenduda, et tuli on summutatud ja söed lõplikult kustunud. 7. Ei tohi unustada, et inimene pole looduses kunagi üksi, alati on keegi ta läheduses, piidleb teda või tuleb tema järel samasse paika. Seega saastab loodust ka lärm. Lärm looduses on oma häirimisastmelt veel ohtlikum kui linnatänavail. Pealegi näeb käratseva raadioga sammuv matkaja kindlasti poole vähem kui vaikselt liikuv inimene. 8. Loodusande kasutades või igaüheõigust nautides tuleb loodusest võtta ainult seda, mida vajatakse; ainult vajalikul määral ja viisil, mis jätab võimaluse ka teistele (rebimata, purustamata, maha tallamata jne). 9
Näiteks raviasutuste ja haiglate ohtlikud jäätmed suunatakse suures osas kanalisatsiooni ja ladestamisele suunduva prügi hulka, osa kemikaalijäätmeid kanalisatsiooni. 11. Välisõhu ja siseõhu saastatus, müra ja vibratsioon peamiselt linnades Õhusaastet tekitavad tööstus, elektrijaamad, katlamajad, transpordivahendid ja põllumajandus, aga ka inimesed ise (lahtisest tulest, näiteks kaminast ja lõkkest pärit suits saastab õhku). Katlamajadest õhku paiskuvad saasteained on vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, süsinikoksiid, tahked osakesed, lenduvad orgaanilised ühendid ja raskemetallid. Õhuheitmete koostis ja hulk sõltub kasutatava kütuse liigist, kvaliteedist, kasutatavast tehnoloogiast ja kogusest. Lisaks katlamajade heitmetele satub saasteaineid õhku tanklatest kütuste ümberlaadimisel ja tankimisel ning tööstusest
Maanteetranspordis on kaupade pakkimisele esitatud suhteliselt leebed nõuded. Maanteevedudega kaasnevad puudused, mis pärsivad teatud määral autotranspordi arengut: • sõltuvus ilmastikuoludest • saastab tugevasti keskkonda • teedevõrgustiku haldamine on kulukas Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR • marsruudi, kaalu, gabariidi ja sõiduaja piirangud • tehnilised piirangud – saadetise kaal ja mõõtmed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
