50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-09-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
copper
Õppematerjali autor
Siis jääb eluks vajalikke ressursse ka tulevastele põlvedele. Enamikku tekkivatest jäätmetest saab kodus sorteerida. Mida rohkem prügi sorteerida ja vanu esemeid taaskasutusse saata, seda vähem jäätmeid jääb konteinerisse ja vähem tuleb jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa looduslikke ressursse. 2.3. Kuidas prügi sorteerida? Paberi ja kartongi mahutisse tuleb panna: Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid; Vihikud, trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid; Ümbrikud, kaanteta raamatud; Pappkastid ja -karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid. Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna: Määrdunud või vettinud paberit ja pappi; Kasutatud pabernõusid;
tasemel • jäätmete taaskasutuse suurendamine peab toimuma ringlussevõttu eelistades • taaskasutuse suurendamisele aitab kaasa optimaalne jäätmete kogumis- ja käitlusvõrgustiku arendamine ning teatud jäätmeliikidele jäätmetena eksisteerimise lakkamise kriteeriumide väljatöötamine • mõõdikud (järgmisel slaidil) loeng 5 tootja vastutus vaata slaididelt loeng 6 biojäätmed Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Aeroobne lagunemine - õhu juuresolekul ja mikroorganismide osavõtul kulgev orgaaniliste materjalide lagunemisprotsess Biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed: 1) aia- ja haljastujäätmed; 2) kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed; 3) toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud jäätmetega..
Restoranid serveerivad sooje toite eelsoojendatud taldrikutelt, selleks et tagada õige sooja toidu serveerimistemperatuur kuni söömise lõpuni. Sooja toidu serveerimistemperatuur peaks olema kõrgem, kui 65°C. Praadide ja tükeldatud toiduainetest suppide serveerimistemperatuur võiks jääda vahemikku 70°C - 80°C. Püreesuppidel on lubatud kõige madalam serveerimistemperatuur, mis võib olla 65°C. toidujäätmete õige majandamine Prügikaste, kus on toidujäätmed tuleb regulaarselt tühjendada ja enamusest toidukäitlemisettevõtetes on enesekontrolliplaanidesse kirja pandud, et prüginõude täituvus ei tohi ületada 75%. RUUMID, SEADMED, TÖÖVAHENDID ruumide planeering Kui planeeritakse uusi toidukäitlemisruume, siis kindlasti tuleb arvestada toidu ja veterinaarameti nõudmistega toidukäitlemisettevõttele. Tehnoloogiline liini planeerimisel tuleb vältida ristsaastumist. seadmete ja töövahendite valik
biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. 3. Biolagunevad jäätmed - on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. 4. Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 5. Olmejäätmed - on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. On ilmselge, et jäätmed ning nende käitlemine on globaalne probleem. Sellest tulenevalt peaks igaüks
loomi kahjustab või pesuvahend läänemerd reostab. Paljudel inimestel puuduvad üldse vajalikud teadmised prügi sorteerimisest, kuid paljudel puudub lihtsalt huvi selle vastu. Ekslikult arvatakse, et kui jäätmed on kodust välja saadud, ei puuduta need enam meid. Karm tõde on aga see, et valesse kohta sattunud jäätmed tulevad meieni ringiga tagasi, seekord mürgitades meie toitu. Oma allikatena kasutasin ma põhiliselt internetti, ajalehti ning raamatut. Referaat on jagatud nelja ossa: kuidas sorteerida prügi, mis saab prügist, jäätmed meie ümber ja prügi ennetamine. Tahaksin selgitada välja, kuidas mõjutab valesti käsitletud prügi meie keskkonda ning kuidas selle vastu võidelda. 2 Kuidas sorteerida prügi? Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis läheb prügilasse või mis põletatakse
nisme oma jalgadel ja kehadel toidule ning seadmetele, millel nad kõnnivad. 4. Närilised. Nii rotid kui hiired võivad saastada toitu väljaheidete, uriini ja karvadega ning seda närides. Toidu kontaktpinnad, millel närilised on kõndinud, tuleb enne tarvitamist desinfitseerida. Kui kahtlustatakse, et mingi toit on saastatud näriliste poolt, tuleb see hävitada. 5. Tolm. Alati leidub suurel hulgal baktereid tolmus ja õhus. 6. Prügi ja toidujäätmed. Toidujäätmeid ja kõlbmatut toitu ei tohi lasta kuhjuda toiduruumidesse. Tuleb vältida toidu saastumist jäätmete kaudu kas otseselt või kaudselt. Töötajad peavad pärast prügi käsitsemist pesema oma käed. Prüginõud on kärbeste lemmiktoitumiskohad ning neil peavad alati olema tihedalt sulguvad kaaned. 7. Loomad ja linnud. Nii kodu- kui metsloomad kannavad kahjulikke baktereid oma kehal ja soolestikus. Veelgi enam, nende jalgadelt võib toidule sattuda
Kordamisküsimused ‘Toiduohutus’ (2018) 1. Toiduohutus. Toiduhügieen, ülesanded. Toidu julgeolek e –turvalisus e toiduga varustatus. Toiduohutus – kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel/kasutamisel/säilitamisel kahju tarbijale. Toiduhügieen – kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toidu kõlblikkuse tagamine inimtoiduks, ohtude ohjeldamiseks. Toiduhügieeni ülesanneteks kõik tegevused, mis: kaitsevad toitu saastumise eest; hoiavad ära olemasolevate bakterite paljunemise piirini, mis muudab toidu ohtlikuks või enneaegselt riknenuks; hävitavad kahjulikud mikroorganismid kuumtöötlemise või muu meetodi abil. Toiduga kindlustatus e turvalisus – eksisteerib, kui kõigil inimestel on pidevalt füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule ja täisväärtuslikule toidule tervislikuks ja aktii
13.10.2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus KESKKONNAPROBLEEMID SÄÄSTEV ARENG, AGENDA 21 ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG PAKENDID JA ÖKOMÄRGISTUS, JÄÄTMED JA JÄÄTMEKÄITLUS Teksti kujundas Vello Paluoja 13.10.2014 Aino Juurikas - PKHK 1 13.10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi laine algus nüüd! Ressursse ei j?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid