Toidujäätmed REFERAAT (0)

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
1.TOIDUJÄÄTMED 3
2.TOIDUJÄÄTMETE MÕJU KESKKONNALE 4
3.TOIDUKAO TEKKIMISE PÕHJUSED 5
4.TOIDUJÄÄTMETE KÄITLEMINE 7
5.TOIDUJÄÄTMETE VÄHENDAMINE 8
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10

SISSEJUHATUS

Toidujäätmete teema on maailmas aina aktuaalsemaks muutuv probleem. Olenemata inimesest ja vanusest vajame me kõik toitu, et jätkata oma elutegevust. Umbes kolmandik kogu maailmas toodetud toidust raisatakse või jääb kasutamata [4]. Peale otsese ressursside ja keskkonnamõju tekitamise kaasnevad toidu raiskamisega ka märkimisväärsed kulud. Üle 30 protsendi prügilasse sattuvaid jäätmed on orgaanilised jäätmed, mida saaks tegelikult mõnel muul viisil targalt ära kasutada [2].

TOIDUJÄÄTMED

Toidujäätmed on toit, mis ei ole ära tarbitud ning on ära visatud. Toidujäätmed on toidu tootmisel, turustamisel või tarbimisel tekkinud jäätmed. Umbes kolmandik kogu maailmas toodetud söögist raisatakse või jääb kasutamata, kuid siiski üle miljardi inimese ei saa päevas piisavalt süüa ning nälgivad. Hinnanguliselt visatakse Euroopa Liidus igal aastal 88 miljonit tonni toitu, mille kulud on umbes 143 miljardit eurot. Toidujäätmete tõttu raisatakse ka muid ressursse­­­─ maad, vett, energiat ning tööjõudu. Kui raiskame toitu siis raiskame ka maavarasid . Sööki raisatakse tootmishela ning tarneahela igal etapil alates põllumajandusest kuni tarbimiseni [1]. Euroopa komisjon avaldas 2010. aastal uuringu tulemused, mille kohaselt tekitab inimene 179 kg toidujäätmeid aastas. See uuring näitas ka veel seda, et kõige rohkem toidujäätmeid tekib lõpptarbimise etapil ehk inimeste kodudes. Tarbijad raiskavad toitu mitmetel erinevatel põhjustel, mis sõltuvad riigi kultuuridest, kliimast, toiduvalikust , majapidamise struktuurist ja ostuharjumusest [3].
Toidujäätmete tekkimisel mängib suurt rolli kaubandus ja toiduainetööstus, kus visatakse söögikõlblik toit lihtsalt prügikasti. Kaubandustel on harjumus visata ära „parim enne“ kuupäevaga toiduaineid, mis on tegelikult täiesti söögikõlblikud, kuid pole just enda kõige paremas olemuses. Tervisele see liiga ei teeks ning oleks endiselt sama toitev , kui värske toode [1].
Toidujäätmete teemat peetakse peamiselt rikkamate riikide probleemiks. Toidu ära viskamise ja raiskamise poolest jääb Eesti rohkem arenenud riikidele kõvasti alla. Eestlastel olev väike palk ei mängi tegelikult mingit rolli, endiselt tekib meil toidujäätmeid palju ning toidukao näitajad pole enam teistest arenenud riikidest kaugel. Toidu raiskamise ning vähendamise protsessi ei saa muuta päeva pealt, kuid igal inimesel on selle kaasa aitamiseks väga suur roll ühiskonnas [5].

TOIDUJÄÄTMETE MÕJU KESKKONNALE

Toidu saamiseks on vaja väga palju ressursse, milleks on vesi, energia ning fossiilsed kütused. Toidujäätmete mõju keskkonnale on suurem kui ainult vee ja maa kasutamine. Söögi tootmisekasutatakse 25% kogu aastasest magevee tarbimiskogusest.
Energiat aga kasutatakse hoonete ja seadmete jaoks. Naftat kasutatakse põllumajanduses masinate töötamiseks ning transpordiks , mis omakorda saastab suurel määral õhku süsihappegaasiga, mis on peamiseks kliimasoojenemise põhjuseks [6]. Energiat kasutatakse ka plastpakendi tootmiseks, millega pakitakse enamik toidust. Tihtipeale on poe riiulitel olev söök veel üle pakendatud ( topelt plastpakend). Toidupoed viskavad halvaks läinud toidu koos pakendiga minema, mis omakorda on loodusele kahjulik. Plastiku lagunemine on looduses pikk protsess ning selle põletamine paiskab õhku suures koguses süsihappegaasi ja tervisele kahjulike aineid [9].
Magevett kasutatakse suurtes kogustes saagi kasvatamiseks. Söögi tootmiseks kasutatakse 25% kogu aastasest magevee tarbimiskogusest. Põldudel kasutatakse hea saagi saamiseks pestitsiide , mis satuvad meie joogivette. See mõjutab magevee kvaliteet väga suurel hulgal nning joogivesi reostub [7]. Võin tuua näiteks selle, et minu vend rajas omale maja viljapõllu äärde ning vesi eritab endast imeliku lõhna, mis jääb riietele ning kehale. Sealne magevesi tekitab pestes juustele kollase värvuse. Spetsialistid käisid veeproove võtmas ning proovid näitasid, et kodus olev vesi ei ole tervisele kahjulik ning seda kõlbab juua, kuigi see pole just eriti maitsev.
Paljud inimesed ei tea kuidas enda toidujäätmeid sorteerida. See tekitab probleeme prügimägedele, kus roiskunud toit hakkab haisema. See omakorda meelitab ligi erinevaid putukaid [5]. Nende jäätmete mädamisel vallanduvad õhku gaasid, milleks on metaan - ja kasvuhoonegaas, mis on tunduvalt suurema saastavama mõjuga kui süsihappegaas [8].
Euroopa Komisjoni tegevuskavast lähtudes tekib jookide ning toiduainete lisaväärtusahelas 17% Euroopa Liidu otsestest kasvuhoonegaaside heitkogustest ning selles kasutatakse 28% materjaliressurssidest [4].

TOIDUKAO TEKKIMISE PÕHJUSED

Toiduaineid visatakse peamiselt ära selle riknemise, toiduaine kõrbemise või värskema eelistamise tagajärjel. Inimestel on komme osta koju kokku hulgaliselt asju, mida ei suudeta enne riknemist ära tarbida [3]. Selle suureks mõjutajaks on poodides olevad allahindlused, mis kutsuvad inimest toidainet topelt ostma. Ameerika Ühendriikides on populaarsust kogumas kupongimine, kus korjatakse erinevatest reklaamlehtedest kokku kupongid ning minnakse nende eest hulgaliselt asju ostma. Nende toiduvarud on nagu laod ning ilmselgelt ei jaksata kõike enne halvaks minemist ära tarbida. Poodide nipp ongi selles, et „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ kuupäevale lähenevad asjad on tihtipeale soodushinnaga. Inimesi see ei kõiguta ning ostetakse ikka hulgaliselt kaupa kokku. Tihtipeale jõuab enne tarbimist toit rikneda ning lõpetab oma tee prügikastis [1]. Enamjaolt kehtib see kiiresti riknevate toiduainete kohta nagu näiteks, lihtatooted, piimatooted ning köögi-ja puuviljad [3].
Toitlustasutustes on toidukao peamisteks põhjusteks kliendi heaolu, riknenud toiduained ning toidu valmistamisel toiduaine kõrbemine. Kliendil on õigus saata tagasi halvasti valminud või halvasti maitsev toit, mis omakorda lõpetab oma tee prügimäel. Samuti on tal õigus nõuda tagasi oma raha või uut sööki, mille valmistamine nõuab veel omakorda ressursse ja uusi toiduaineid [3] [8]
Tootmises söögi äraviskamise põhjuseks on peamiselt normaalsusest erinev toiduaine. Deformeerunud tooraine , nagu näiteks köögi ja puuviljad, jäetakse saaki koristades põldudele mädanema. Samuti on saagile pandud normaal suurus ning kui suurus ei ole vastav, siis toiduaine kõrvaldatakse ning poelettidele see ei jõua. Vaatasime koolis antud teemal filmi, kus oli kartulipõld ning saagi sorteerimisel visati „liiga“ suured ja väikesed mugulad ära, kuigi toiteväärtus suurusest ei olene. Põhjendati antud tegevust sellega, et kartulitel poleks turgu, kui see pole kliendi tahtmisele vastav.
Poodides visatakse „parim enne“ kuupäevaga tooted prügikasti, kuigi toiduaine on endiselt toitev ning kõlblik, kuid ei ole just enda kõige paremal kujul. Osadel poodidel on ka kokkulepe, et selline toiduaine annetatakse toidupankadele, mis jagavad neid tasuta raskuses olevatele peredele . Poodides saadetakse toit tarnijatele tagasi, kui toiduaine on enne kuupäeva riknenud või deformeerunud transpordi käigus. Mitmed kaubandusketid on sõlminud tarnijatega lepingud , mis kohustavad võtma vastu kauba, mis on jäänud säilitustähtajaks müümata [1].

TOIDUJÄÄTMETE KÄITLEMINE

Kõik toidukäitlejad ehk toiduaineid müüvad kaubandusettevõtted peavad järgima asjakohaste õigusaktide (jäätmeseaduse ja toiduseaduse ning nende alamaktid) nõudeid tekkinud toidujäätmete ja loomsete jääkide käitlemiseks. Vastavalt seadusele peavad toiduainete jae- ja hulgimüügiga tegelevad ettevõtted teavitama oma tegevusest järelevalve asutust (Veterinaar-ja Toiduamet) ning lisaks toidu käitlemiseks on vaja teha tegevusluba. Tegevusloa taotluse peavad ettevõtted esitama toidujäätmete, toiduks mittekasutatavate kõrvalsaaduste ja muude jäätmete kogumise, äravedamise ja kahjutustamise plaan ( osana enesekontrolliplaanist) [1].
Tihtipeale ei sorteeri toidukäitlejad enda toidujäätmeid ning kõik läheb ühte konteinerisse. Pakendit ei eraldata ka jäätmetest, kuna puuub selleks vastav tööjõud. Kauplused panevad enda toidujäätmed kokku segaolmejäätmetega. 2/3 Eestis olevaid poode eraldavad biolagunevad ja loomsed jäätmed eraldi. Tegelikult on Eestis olevad kaubandusettevõtted kohustuslikud eraldama biojäätmed teistest toidujäätmetest, kuna protsess on kulukas nii aja kui ka raha suhtes, siis seda ei järgita [1].
Kodudes on võimalik inimestel oma kõiki jäätmeid sorteerida (plastikut, paberit, olmejäätmeid ja biojäätmeid). Eraldi toidujäätmete jaoks majade juures konteiner puudub. Biojäätmete alla läheb orgaaniline toit, milleks on näiteks puu- ja köögiviljad . Kuumtöödeldud toit sinna alla enam ei kuulu. Biojäätmeid on kodus võimalik ka kompostida , et hiljem sealt viljakat mulda saada, mis tuleks koduaias hästi kasulikuks [5].

TOIDUJÄÄTMETE VÄHENDAMINE

Kodudes on võimalik toidukao vähendamiseks kaasa aidata palju. Eesti Tarbijakaitse Liit on välja andnud loetelu , mida kodudes järgida. Soovituslik on ostlemiseks teha endale nimekiri ning järgida seda mida tegelikult külmkappi vaja on. Kodanikud peaksid sättima külmikute temperatuuri vastavalt ühe kuni viie kraadini, et tagada maksimaalne värskus ja säilivusaeg. Tark on külmikust valida vanema kuupäevaga toit ning tarbida see enne. Kui poest osta värske toit, siis asetada see külmikus tahapoole ning vanemad ette poole. Isu püüab tihti peale seda, mis esimesena silma jääb. See soodustab tarbima vanemad asjad enne [11]. Soovituslik on toitu külmutada, kuna nii see säilib pikemalt. Seda tehakse tihtipeale lihatoodetega või juurviljade ja puuviljadega [10]. Biolagunevaid toidujäätmeid on tark kasutada ka kodu aedades . Kompostimise teel on võimalik saada väga viljakat mulda. Kuumtöödelduid toite on samuti võimalik kompostida piserdades peale seerumit, mis seda protsessi aitab läbi viia [14]. Poodidel toidukadu vähendaks kindlasti „parim enne“ toodete annetamine toidupankadele. Eesti riigis võib seda teha ainult üks poekett , milleks on Rimi . Toitlustusasutustel aitaks toidujäätmeid vähendada jääkide kasutus järgmise päeva menüüs. Meie kooli kohvikus nimega Amps kasutatakse eelmise päeva jääke järgmise päeva toidus. Samuti tuleks järgida portsjonite suuruseid, et inimesed jõuaksid oma söögi lõpuni süüa [6].

KOKKUVÕTE

Kokkuvõtteks võin öelda, et toidu raiskamine on tänapäeva ühiskonnas väga aktuaalne probleem. See on probleem, millele inimesed pidevalt ei mõtle. Paljud viskavad igapäevaselt toitu ära, paljud nälgivad. Me ei mõtle hamburgerit käes hoides , et kuidas see minu kätte on jõudnud. Hamburger koosneb väga mitmed koostisosast ning igal koostisosal on oma lugu. Tootmisprotsessist kuni tarbijani, läheb raisku hulgaliselt toitu mitmetel põhjustel. Ühiskond peaks koos aitama sellele kaasa ning vähendama toidukadu. Ainult paarist tublist inimesest ei jätku .

KASUTATUD KIRJANDUS

[1] H. Moora , E. Urbel - Piirsalu , T. Viilvere, “Toidujäätmete teke Eesti kaubandus- ja toiduainetööstusettevõtetes,” 2015. [ https://www.envir.ee/sites/default/files/toidujaatmed_ii.pdf ]. [Kasutatud: 17. veebruar, 2017 ].
[2] Tarbi toitu targalt, “Toidukaost, kui tahad rohkem lugeda toidujäätmete probleemist,” 2016 . [ http://tarbitoitutargalt.ee/toidukaost/ ]. [Kasutatud: 16. veebruar, 2017].
[3] H. Moora, E. Urbel-Piirsalu, K. Õunapuu, “Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes,” 2014. [ http://tarbitoitutargalt.ee/wp-content/uploads/2016/10/Toidukao_uuring_SEIT_2014.pdf ]. [Kasutatud: 17. veebruar, 2017].
[4] Euroopa Keskkonnaagentuur, “Toidujäätmed,” 2012. [ http://www.eea.europa.eu/et/eka-signaalid/signaalid-2012/lahivaates/toidujaatmed ]. [Kasutatud: 17. veebruar, 2017].
[5] E. Royte, “One-Third of Food Is Lost or Wasted: What Can Be Done ,” 2014. [ http://news.nationalgeographic.com/news/2014/10/141013-food-waste-national-security-environment-science-ngfood/ ]. [Kasutatud: 18. veebruar, 2017].
[6] E. Tamm, “Toidujäätmed ─ empiiriline uuring Harju maakonna lõuna- buffet restoranide näitel,” 2014. [file:///C:/ Users /MairitLeemets/Downloads/ Toiduj %C3%A4%C3%A4tmed+%E2%80%93+empiiriline+uuring+Harju+maakonna+l%C3% B5una -buffet+restoranide+n%C3%A4itel.+Food+ Waste +%E2%80%93+Empirical+ Study +on+the+Example+of+Harju+ County +Buffet+ Lunch +Restaurants%20(1).pdf]. [Kasutatud: 19. veebruar, 2017].
[7] L. Maasik, “Pestitsiidide kasutamine maailmas,” 2013. [ http://www.lvrkk.ee/kristiina/Liina_Maasik/taimekaitse/pestitsiidide_kasutamine_maailmas.html ]. [Kasutatud: 19. veebruar, 2017].
[8] Euroopa Keskkonnaagentuur, “ Tootmisest jäätmeteni: toidusüsteem,” 2014. [ http://www.eea.europa.eu/et/eka-signaalid/signaalid-2014/artiklid/tootmisest-jaatmeteni-toidusustee m]. [Kasutatud: 18. veebruar, 2017].
[9] Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, "Keelatud prügi põletamine seab tervise ohtu," 2008. [ http://www.kejhk.ee/index.php?article_id=96&page=100&action=article &]. [Kasutatud: 18. veebruar, 2017].
[10] Euroopa komisjon, "Toidujäätmete vähendamine: ELi meetmed ülemaailmse probleemi lahendamiseks,"2016. [ http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-16-3989_et.ht m]. [Kasutatud: 19. veebruar, 2017].