Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Hankimine(metsi), töötlemine, jaotamine Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? Anult puit, tuul, lisandus süsi, nafta, maagaas, tuumaenergia. Miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid? Nende kütteväärtus on suur, osatakse hästi energiat kätte saada Milliseid energialiike nim alternatiivseteks? Energia,mis on toodetud fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil (päike,tuul) Nafta transp. Mööda torujuhtmeid Nafta transport tankeritega Eelised: odab, valvata pole vaja, palju Eelised: saab viia igalepoole, kus suuremad tööjõudu, suur kogus, 24 h veekogud odavam, mahub palju Puudused: ei ole võimalik kõikjale ehitada Puudused: õnnetused- vereostus ei viida mõlemalt otsa täiskoormaga ...
Suure osa moodustavad neist moslemid, kes tekitavad tülisid kohalikega. Seda põhjustavad religioonid, mis võivad endaga kaasa tuua halvemal juhul ususõja. Nagu näha, siis võib üks väike probleem viia paljude teiste ja suurtemate tekkeni. Iga päev sünnib juurde palju lapsi ning leiutatakse mõni järjekordne elektrooniline seade. Elu muutub üha mugavamaks. Ühel hetkel ei suuda enam planeet Maa taolist inimkonda ülal pidada, mis aina tarbib ja saastab ümbritsevat keskkonda. Esmapilgul võib tunduda, et reisimine ei tekita problemaatikat, kuid tegelikult rikutakse niiviisi erinevaid kultuure. Kui kõik inimesed kasutaksid ühistransporti, siis suudaksime hoida kliimasoojenemise kontrolli all. Suhtlusportaalid nagu näiteks Facebook ja Twitter on lihtsustanud suhtlemist sõprade ja tuttavatega, kuid ka rikkunud privaatsust. Liivia Narvik 11a
tehnoloogiast ning seetõttu pole ka paranenud inimeste arvamus tuumaelektrijaamadest. Eriti riigis nagu Eesti, kus tuumaenergeetika kasutuselevõtt oleks esmakordne. Olukorra parandamiseks oleks vajalik teha tevitustööd, mis tõstaks inimeste tolerantsust tuumaenergeetika suhtes. Kõikidel energiaallikatel on head ja halvad küljed. Paljud, kes eelistaksid põlevkivi kasutamise jätkamist Eestis, ei ole teadlikud selle traditsioonilise kütuse negatiivsetest omadustest. Põlevkivi saastab nii õhku, kui ka põhjavett ja tekitab hulgaliselt aherainet. Ka tuumaenergia puhul on kütusejääkidest vabanemine probleem, kuid selle tootmine on leebem atmosfäärile. Tuumaenergeetika suur miinus on töödeldud uraani hankimine. Eesti puhul oleks seda võimalik saada Venemaalt, mis aga muudaks Eesti energeetika idanaabritest sõltuvaks. Vaatamata sellele on tuumakütus palju energiaefektiivsem kui põlevkivi ning on seetõttu praktilisem
lõpuks kokku suured. Loodust koormab kõige vähem see, kui kasutuskõlblikku materjali kas toote algsel või uuel kasutusotstarbel uuesti kasutatakse. Mida arenum on keskkond, seda rohkem toodetakse prügi, sealhulgas ka esemeid, mida oleks võimalik taaskasutada. Kuid üha enam kohtame me inimesi, keda see ei huvita ja kes arvavad, et neid see teema ei puuduta. Kindlasti puudutab. Tarbijaid on palju ja me peame hoolitsema selle eest, et pidurdada kasutatud asjade kuhjumist. Iga aasta saastab keskkonda Eestis 1000 tonni joogitaarat, mis tähendab seda, et visatakse minema umbes 10 miljoni krooni eest materjali, mida saaks taaskasutada. Kas sellel on mõtet? Kas poleks kasulikum kulutada veidi aega sorteerimisele ja taaskasutamisele, kui kaotada hulk raha, mida me tegelikult väga vajame? Ei saa väita, et kõik inimesed on hoolimatud ja ei taha taaskasutusega tegeleda. Nii see siiski õnneks pole. On suur hulk inimesi, kes tunnevad rõõmu vana teki uueks
inimkond olukorrani, mis ei võimalda tal enam normaalselt eksisteerida. Energiaprobleemid. Probleemiks on üha suurenev elektrienergia ja soojusenergia tarbimine. Põhilised energiaallikad on fossiilsed kütused: maagaas, kivisüsi ja põlevkivi. Need kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka. Mida rohkem inimene tarbib, seda rohkem on vaja toota ja seda rohkem kulub energiat. Seega järjest rohkem vajatakse energiat, kuid taastumatud varud on piiratud ja energia tootmine saastab keskkonda. Elektrienergia tootmisel kasutatakse peamiselt põlevkivi. Põlevkivi on kohalik kütus, kuid põlevkivivarud võivad üsna ruttu ammenduda. Põlevkivi on suhteliselt madalakvaliteediline kütus. Kaevandamisega rikutakse palju maad ja kaevandamine on energiamahukas protsess. Põletamisel tekib palju tuhka ning väävli- ja süsiniku oksiide. Soojuselektrijaamad annavad suure osa Eesti atmosfääri saastest. Suurimad on Eesti ja Balti SEJ Kirde Eestis
kaevandatakse sageli mitut metalli Metallurgia keskkonnaprobleemid · Tekib palju aherainet, väga energiamahukad töötstusharud · Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks · Maa-alused kaevandused võivad põhjustada langatuslehtreid ning ehitiste ja rajatiste sisselangemist · Maavarade suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjavee kihte, halvendab joogivee kvaliteeti · Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid · Metallurgiaettevõtte saastamisraadius võib ulatuda kuni 500 km kaugusele Metallurgia keskkonnaprobleemide lahendamine · Tehnoloogia täiustamine · Puhastussüsteemide täiustamine · Suurte ettevõtete asendumine väikeste tehastega ( väheneb koormus keskkonnale) · Metalli korduvkasutus hoiab kokku elektrienergiat ja säästab keskkonda · Tõhusam prügi sorteerimine, vanametalli
p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus · Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. · Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). · Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. · Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium · Asub 3. perioodid IIIA rühmas. · Hõbevalge, kerge ja pehme metall. · Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). · Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). · Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. · Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. · Reageerib hapete ja leeliste lahustega. · Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht...
Tema gaasiline olek tagab kütuse täieliku põlemise ilma kahjulike põlemisjääkide, tolmu ja tahmata. Maagaasi torutransport säästab loodust väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus ning heitgaaside ja müra hulk. Helena Deljatintsuk Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisõendana metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Söe põletamine saastab õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtusega kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada. Suurim söetootja on Hiina. Valdav osa toodangust jääb siseturule, kuid ka eksport on kasvanud, eriti Jaapanisse. Euroopa vanas söekaevandamispiirkonnas on peamised tootjad Ukraina, Saksamaa ja Poola. Seal on kaevandamise maht suhteliselt väike. Põhja-Ameerika vanas kivisöe kaevandamispiirkonnas Apalatsides on sütt palju, kuid halbade tingimuste tõttu
soojusvaheti, välje ja aeglusti. 12. Milleks kasutatakse tuumareaktoreid? Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja laevadel ning tuumafüüsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks. 13. Millised on tuumaasjandustega seotud põhilised looduskaitseprobleemid? Radioaktiivne kiirgus on eluohtlik ja võib suuremate kiirgusdooside korral põhjustada kiiritushaigust. Suuretehnoloogia tingimused raiskavad loodusvarasid ja saastab keskkonda. 14. Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? Kahjulikud ja ohtlikud on radioaktiivsed kiirgused. Väga ohtlik on inimesele gammakiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur. Eriti ohtlik on gammakiirgus arenevatele organismidele. Alfa- ja beetakiirgustega pole probleemi seni, kuni neid ei organism ei hinga sisse või neela neid toiduainetes 15. Mis on kiirgusdoos? Millistes ühikutes seda mõõdetakse?
Seda toodeti eelmisel aastal umbes 15 miljonit tonni. Kuna põlevkivi on Eesti oma energiaressurss, siis oleme suures osas välisenergiast sõltumatud. Kuid sellega kaasneb ka probleeme: näiteks lahtiste kaevandustega rikutakse pöördumatult maapind ja seal kasvav taimestik. Ka allmaa kaevandamine rikub pöördumatult loodust (näiteks jäävad ümberkaudsed kaevud tühjaks jne). Samuti on põlevkivi põletamisel suur keskkonnareostus: põlevkivi saastab väga palju õhku. Eestis on ka muid loodusvarasid peale põlevkivi. Näiteks turvas. Seda kasutatakse nii aianduses kui ka kütmisel (brikett ja tükk- kütteturvas). Eestis on pikaajalised turba tootmise ja kasutamise traditsioonid. Siinsed talupojad on arvatavasti aastasadu kasutanud turvast nii kütteks kui ka loomade allapanuks. Mehhaniseeritud kütteturba tootmise kohta on Eestist esimesed teated aastast 1861, esimene turbaküttel elektrijaam alustas tööd 1918
Tema gaasiline olek tagab kütuse täieliku põlemise ilma kahjulike põlemisjääkide, tolmu ja tahmata. Maagaasi torutransport säästab loodust väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus ning heitgaaside ja müra hulk. Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisõendana metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Söe põletamine saastab õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtusega kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada. Suurim söetootja on Hiina. Valdav osa toodangust jääb siseturule, kuid ka eksport on kasvanud, eriti Jaapanisse. Euroopa vanas söekaevandamispiirkonnas on peamised tootjad Ukraina, Saksamaa ja Poola. Seal on kaevandamise maht suhteliselt väike. Põhja-Ameerika vanas kivisöe kaevandamispiirkonnas Apalatsides on sütt palju, kuid halbade tingimuste tõttu
p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium Asub 3. perioodid IIIA rühmas. Hõbevalge, kerge ja pehme metall. Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. Reageerib hapete ja leeliste lahustega. Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht, mille toim...
Kuidas mina mõjutan keskkonda Iga inimene saab keskkonda muuta, nii ka mina. Isegi väikesed teod muudavad keskkonda kas paremaks või halvemaks. Näiteks prügi sorteerimine. See mõjutab palju keskkonda. Mina sorteerin prügi kahte gruppi vanapaber ja muu prügi. Minu peres sorteeritakse nii, et on pakend, vanapaber, ohtlikud jäätmed ja muu prügi ning lisaks veel taara, mille me viime taarapunkti. Paberi säästlik kasutamine ja vanapaberi ümbertöötlemine aitavad säilitada metsa ja säästa energiat, kuna paberi valmistamisel kasutatakse palju puitu ja paberi valmistamine on ka palju energiat nõudev töö. Paberit ei tohiks raisata, vaid seda taaskasutada. Loomadele ja inimestele on väga ohtlikud pudelid, eriti klaasist. Mina viin kõik pudelid taarapunkti, mitte ei viska maha. Tuleks vaadata, et loodusesse ei satuks palju kilet, kile laguneb looduses kaua. Mina võtan poodi minnes oma koti kaasa, mitte ei osta iga kord uut ki...
Nende kütteväärtus on tundvualt suurem kui taastuvatel allikatel. Kahjustavad suurel määral pinnamoodi ja seda ümbritsevat keskkonda Taasutvad energiaallikad on ammendamatud ning neid tekib kogu aeg juurde. Nende kütteväärtus ei ole küll väga suur, aga nad on rohkem keskonnasõbralikud. Analüüsi energiaallikate eeliseid ja puuduseid! Nafta - eelised: suur kütteväärtus puudused: avariid, õnnetused tarbijatega, saastab pinnast Maagaas - eelised: keskonnasõbralik, suur kütteväärtus, lisakulud väiksed puudused: õhusaaste, plahvatusohtlik, transpost keeruline ja kallis Tahked kütused/Kivisüsi - eelised: varusid palju, maavarad paiknevad kompakselt koos, kaevanduses käsitsi mehhaniseeritud puudused: õhusaaste, pinnamoe rikkumine, transport kallis Hüdroenergia - eelised: keskkonna sõbralik, jooksvad kulud väiksed, hind odav, õhusaatse väike
4. Millised on hüdroenergia kasutamisega kaasnevad positiivsed nähtused? (3p) 1.See on taastuv energiaallikas, 2.Suurtes kogustes energiat on võimalik odavalt toota, 3.Hüdroenergia kasutamisel tekib vähem saasteaineid, 4.Nende jaamade rajamisega tekib juurde töökohti. 5. Nimeta 2 tuumaenergia kasutamise eelist võrreldes kivisöega. (2p) 1.Toorainet pole energia tootmiseks palju vaja, siis on seda lihtne transportida. 2.Tuumaenergia tootmine saastab õhku vähem kui kivisöe tootmine. 6. Nimeta 2 tuumaenergia kasutamise puudust võrreldes kivisöega. (2p) 1.Radioaktiivsete jäätmete ümbertöötlemine on kulukas. 2.Tuumaenergiajaamadega kaasneb suurte riskidega oht. Kui peaks juhtuma õnnetus, siis võib see mõjutada väga suurt piirkonda enda ümber ja tuua kaasa suuri tagajärgi. 7. Too üks poolt ja üks vastuargument väitele, et maailma energiamajandust võib lähitulevikus tabada kriis. (2p)
25% autosõitudest on lühemad kui kilomeeter. Läbides neid lühikesi maid jalgrattaga või hoopis jalgsi, säästad sa energiat ja raha. Samas on see ka väikese trenni eest. 10 lihtsat viisi looduse säästmiseks Istuta oma maja ette varjuks suur puu. See hoiab suvel su maja jahedamana ja sa ei pea konditsioneeri kasutama. 10 lihtsat viisi looduse säästmiseks Otsitualettpaberi pakenditelt taaskasutusmärki. Paberi valmistamine teistest paberitoodetest saastab vähem loodust kui paberi tootmine uutest puudest. Mõned huvitavad faktid: Keskmisele vannile kulub 100l vett, samas kui kiirele dusile kulub vaid 30l. Nii on tõesti iga päev lihtne vett säästa. Pesumasinat ostes otsi Euroopa ökosilti (lille, mida ümbritsevad tähed). See näitab, et masin säästab nii vett kui energiat ning et see on toodetud keskkonnasõbralikumalt. 50 viisi vee ja energia säästmiseks Tahate rohkem nippe teada? Siis lugege suurepärast
Inglismaa), põlevkivi (väike kütteväärtus, elektrijaamades ei kasutata, va Eesti) Nafta 1847 Galicias, nüüd peamine energiaallikas, puurauku tuleb pressida vett v gaasi, toornaftat vaja eeltöödelda (Vene, USA, Kuveit, Saudi Araabia, Iraan, Hiina, Venezuela, Alzeeria) torujuhtmed, tankerid. Maagaas 20saj, (Vene, Iraan, Türkmenistan, USA, Põhjameri) lihtne toota, pole vaja pumbata, ei vaja erilist töötlemist, torujuhtme kaudu ökonoomne transport, vähem saastab kuna põleb peaaegu jäägitult, kasutamine mugav. Kuid ei sobi keemiatööstuse tooraineks, tülikas toimetada üle mere. (tarbib USA, Vene, Holland) Elektroenergeetika valgustus, küte, jõuallikas. Suurimad tootjad: USA, Hiina, Jaapan, Venemaa, Kanada, Saksamaa Tarbimine 1 inimese kohta: Norra, Island, Kanada, Rootsi, Soome, USA, Austraalia Soojus- 2/3, jaama ehit odav, kiire, tahke Hüdro- 1/5, jaama ehitus kallis-aeg, ei vaja Tuuma- arenes sõjalis program, kallis ehit,
kuumutamisel tekib oksiid ja vesi. 3)Alumiiniumsoolad- enamasti valged tahked ained, vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Tuntuim sool on alumiiniumsulfaat Al2(SO4)3-kasutatakse joogivee puhastamisel. 4)Tina(IV)oksiid SnO2-valge, kasutatakse värvainena. 5)Plii(IV)oksiid PbO2- kasutatakse pliiakudes elektroodimaterjalina. 6)pliimennik Pb3O4-oranz,kasut.värvainena. 7)tetraetüülpliid lisatakse bensiini, saastab teeääri. *SIIRDEMETALLIDE ÜLDISELOOMUSTUS:d-elemendid asuvad B rühmades. Tähtsaim siirdemetall on raud, mille põhilised o.a. on II ja III. Raud(II)ühendid ei ole eriti püsivad ja oksüdeeruvad raud(III)ühenditeks. Raud on levikult maakoores 4. element, metallidest teisel kohal. Maakera tuuma koostises on raud põhielemendiks. Eestis on vanadel aegadel toodetud rauda nn. soorauast, mis koosneb põhiliselt raud(III)hüdroksiidist. Ehedal kujul võib rauda esineda meteoriitrauana.
ootustele. Samas on kvantitatiivselt ka maapiirkondade transpordi infrastruktuur suhteliselt arenenud ja võrreldav Põhjamaadega. Transpordisektori keskkonnamõjud Transpordisektori arendamisel on oluline silmas pidada ka tõsiasja, et transport omab mitmeid negatiivseid keskkonnamõjusid ning transpordi arengu planeerimisel on oluline neid ennetada ja minimeerida. Peamised kahjulikud mõjud keskkonnale on: · Saastab õhku ja emiteerib globaalset kliimamuutust põhjustavaid aineid; · Saastab pinnast ja vett raskemetallide ning naftasaadustega, aga ka olmejäätmetega; · Tekitab tolmu, müra ning vibratsiooni; · Õnnetuste korral on oht naftasaaduste ning teiste, sh. mürgiste ja muude ohtlike ainete keskkonda sattumiseks; · Tarbib fossiilseid kütuseid ja teisi taastumatuid loodusvarasid; · Tekitab jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid (kummid, akud, kasutatud õlid) · Pärsib või takistab loomade liikumist ja killustab maastikku INFRASTRUKTUURI OLUKORD Maanteetransport 2005
arenenud on. Sellest hoolimata jätkab inimene oma tegevust, ehitades aina juurde vahendeid oma elukeskkonna hävitamiseks. Elutegevuse tähtis allikas on puhas vesi. Põhjavesi on kõigile oluline, merevesi ei kõlba joogiks ega ka toidu valmistamiseks. Tähtsat rolli mängib siiski ka merevesi, mis on elukeskkonnaks paljudele loomadele, kaladele ja taimedele, kes on tähtsad ka inimkonnale. Suur arutelu käib Läänemere üle, mida inimene erilise hoolega saastab. Kui suurednaftatankerid, samuti ka teised laevad oma risu jätkuvalt avamerele tühjendavad, on Läänemeri peagi hävinenud, rääkimata selle elutegevusest. Sarnane tegevus käib ka maapinnal, kus ettevõtted oma prügi hooletult laiali laotavad, mõtlemata sellele, et kõik kemikaalid ning prügi halvem koostis läbi pinnase põhjavette imbub ning sellise vee tarbijateks on just inimesed. Miks rikub inimene endale nii olulist? Peaks hoopis mõtlema
valmistamisel, aga see on pehme, st. Sellest tuleb teha sulam. 10. Metallide saamiseks on 2 võimalust: · Maakoorest leiduvatest maakidest. · Vanametallist. 11. Millisesse kohta oleks tõenäoliselt XIX sajandil tekkinud rauasulatusettevõte? Jõe ligidale, kivisöe ja lubjakivi leidumiskoha ligidale, jõe sest siis saab transportida. 12. Miks nüüdisajal kaevandatakse ja rikastatakse suur osa rauamaagist arengumaades? Sest seal on veel tooraine alles, see tootmisvaldkond saastab keskkonda ja arengumaad ei pööra sellele nii palju tähelepanu. 13. Millised on metallide omadused, näited! Metalli omadust Näide Hea elektrijuht Vask, alumiinium Kõrge sulamistemp, tugev, kõva, hästi töödeldav Raud, teras Kerge, hästitöödeldav, hea elektri- ja soojusjuht Alumiinium Põsivus, reaktsioonikindlus Nikkel, tina, plii, kuld
kallis) - Terrorism ja santaasi oht, kui tahetakse kahjustada tootjariiki või tarbijariiki GAASI KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - väga kõrge kütteväärtus ja saastab - taastumatu vähe e. tekib vähe põlemisjääke - torujuhtmetega kaasnevad terrorism - Sobib hästi soojuselektrijaamade ja santaas kütteks - gaasijuhe võib plahvatada - Ei vaja erilist puhastamist - veeldamine e. vedelaks muutmine on - Saab kergesti kätte kuna on üsna kallis ja ohtlik puuraugus surve all MAAPEALSED KAEVANDUSED
kuni kahe meetri kõrguselt maapinnast. Saasteained õhus põhjustavad kliimamuutust, hapestumist, osoonikihi kahanemist, õhukvaliteedi halvenemist linnades. Need kõik mõjuvad kahjustavalt inimese tervisele ja elukeskkonnale. Õhusaastet tekitavad tööstus, elektrijaamad, katlamajad, transpordivahendid ja põllumajandus, aga ka inimesed ise (lahtisest tulest, näiteks kaminast ja lõkkest pärit suits saastab õhku). Katlamajadest õhku paiskuvad saasteained on vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, süsinikoksiid, tahked osakesed, lenduvad orgaanilised ühendid ja raskemetallid. Õhuheitmete koostis ja hulk sõltub kasutatava kütuse liigist, kvaliteedist, kasutatavast tehnoloogiast ja kogusest. Lisaks katlamajade heitmetele satub saasteaineid õhku tanklatest kütuste ümberlaadimisel ja tankimisel ning tööstusest lenduvate kemikaalide kasutamisel (värvid, lakid, lahustid)
saab ka kätte, vähem sastet, õhku ei lähe. Puudused Alginvensteeringud suured(kallis rajada ja käigus hoida), põhjavesi võib reostuda, vajalik palju tööjõudu, varingute tõttu eluohtlik ja ka tervistkahjustav töö. Söe kaevandamine karjäärides: Eelised Odavam, kulud väiksemad, tööjõudu vähem. Puudused Lõhub maastikku(terveid mäestikke), raskem sügavamal olevaid kihte kätte saada, põhjavesi võib reostuda, tekivad aherainemäed vaja taastada maapind, saastab loodust ja õhku. 11. Tuumaenergia kasutamine: Eelised odav, kütteväärtus suur, saaste väike. Puudused väga ohlik kui avarii juhtub, jäätmete kandmiseks ja matmiseks vaja leida kohta. 12. Suurimad tuumaenergia tootjad: USA, Prantsusmaa ja Jaapan. 13. Tuumakatastroofide tagajärjed: Inimesele - Inimesed jäid kodudest ja oma asjadest ilma, toimus haigestumine leukeemiasse, vähki ja teistesse kiiritushaigustesse. Loodusele radioaktiivne
Põlevkivi plussid - Meie oma energiavarad, annavad sõltumatuse - Töökohad Ida-Virumaal - Pikad kaevandamised kogemused - Keemiatööstuse tooraine (vaigus, lakid, õlid) Põlevkivi miinused - Väike kütteväärtus - Taastumatu maavara - Karjäärid raiskavad maad - Põhjavee reostus ja tase muutub - Tuhamäed ja aherainemäed on koledad - Põletamine reostab õhku - Tehnoloogia vananenud Keskkonnaprobleemid - Põletamine saastab õhku - Tuhamäed, settebasseinid - Aherainemägede põlengud - Häviv põllumajanduslik maa ja mets - Langatused kaevanduste kohal - Põhjavee ja jõgede reostus
Maagaas plussid : 1) fossiilsetest kütustest suurima väärtusega 2) põlemisel tekib väga vähe saastet 3) juhtmeid pidi tõhus transportida 4) saab suunata otse tarbijani Miinused : 1) taastumatu 2) tülikas transportida 3) tehnoloogia on kallis 4) magevee raiskamine veeldamisel Kivisüsi plussid : 1) Pole eriti heade omadustega Miinused : 1) Kaevandamistööd rasked 2) Söe põletamine saastab õhku . Vee plussid : 1) Suures koguses odavat elektrit 2) Üleujutuste oht väheneb 3) Tekib vee tagavara 4) Tekivad töökohad 5) Taastuv Miinused : 1) Väga kallis ehitus 2) Vee alla jäävad asustatud alad 3) Kalade liikumine häiritud 4) Elukohtade ja kasvupaikade hävimine Tuumaenergia plussid : 1) Ei saasta otseselt keskkonda 2) Säästev 3) Kõige odavam tootmisviis 4) Transpordi maht väike
atmosfäär hakkavad soojenema – tekib kasvuhooneefekt. Mannerjää sulab, ookeani pind tõuseb ja madalamad alad ujutatakse üle. CO hulga ₂ suurenemist on põhjstanud ka Maa ’’kopsude’’ – troopiliste vihmametsade – massiivne hävitamine. On ka kahjulikke gaase – CO. See tekib kütuse mittetäielikul põlemisel. SO ja ₂ NO - need muudavad sademed happesademeteks ning need on väga ohtlikud. ₂ Ka tolm, mis tekib inimtegevuse tagajärjel, saastab oluliselt atmosfääri, rikub osoonikihti. Heitveed reostavad vett, mille tõttu ei saa paljud organismid veestt hapniku ning hukkuvad. Keemia elukeskkonna kaitsel Elukeskkonda ei saasta mitte keemia, vaid keemia ebaõige ja vastutustundetu kasutamine. Kuidas vältida elukeskkonna saastumist? Jäätmevaba Kasutatakse kõik Heitgaasid- Nõuab raha, kuid (suletud tsükliga) lähteaine ja püütakse kinni ja tasub ära
Samuti aitaks ka biokütuste või elektriveokite suurema mõõtmeline kasutuselevõtt, kuid minu teadmiste kohaselt on biokütuste jaoks vaja palju põllumajanduslikku ressurssi, mida Eestis on, kuid vaja läheks alati rohkem. Kõige loogilisem ja lihtsam lahendus on võimaldada autojuhtidele piisavalt puhkeaega ja organiseeritud tegevust logistilisel poolel, et juht saaks oma teekonna läbida rahulikult ja minimaalse kütusekuluga, mis saastab ka vähem keskkonda. Teine transpordiviis, mis võiks rohkem säästlikkuse suunas areneda on laevatransport. Kaubavedu suurte laevadega peetakse küll kõige säästlikumaks, kuid minu arvates saavad just ookeanid ja veekogud sellisest transportimise viisist kõige rohkem kahju. Enamjaolt toimub see küll naftatankerite arvelt suurtel vetel, mis veekogusid ja ookeane massiliselt reostavad ning selle tagajärjel veeelustikku tapavad ning selle elukeskkonda kahjustavad. Kaubalaevade
(töötab 100 mln inimest) 2. Auto-,raudtee-, vee-, õhu-, torutransport Autotransport (tekkis XX saj) 1950a. autosid oli 50 mln tänapäeval aastatoodang Mugav, "uksest-ukseni" Reisijateveo mahust moodustab 80% Kõige autostumaks linnaks on Los Angeles Autotransport Tarbib kõige rohkem ressursse 60% kautsukist, 35 % tsingist, 1/3 naftatoodangust. Vajab head teede ja tihedat teenindusvõrku, Vedada saab vaid väikeseid koguseid Saastab keskkonda, teeehitus hävitab pinnast, taimkatet Raudteetransport (arenes XIX saj algul) I-neauruveduriga raudtee - 1825a Elektriraudtee-1895 a.- ei saasta keskkonda 140 riigis kogupikkus 1,3 mln km Raudtee ehitus on kallis- tulus ainult pikkade vahemaade ja suurte veoste korral ( mlj. t /a) Põhja riikides 100 km kohta 4-13 km raudteid Lõuna riikides 100 km kohta 0,1 km raudteid Raudteetransport Tulemuslikult toimib vaid koos teiste transportidega
Näiteks Indias vähenes pereplaneerimisega aastatel 19831993 sündimus 66% võrra. Järjest rohkem võetakse kogu maailmas kaitse alla liike ja nende asualasid. Praeguseks on umbes 5% maakera maismaast kaitse all. Keskkonnakaitsele aitab ka kaasa ökoturism, sest sellega teenitud raha kasutatakse rahvusparkide loomiseks ja ülalpidamiseks. Inimesed peaksid kasutama rohkem taastuvat energiat. Fossiilsed kütused lõpevad kunagi otsa ja nende kasutamine saastab keskkonda ja soodustab globaalset soojenemist. Aga ka siin on edusamme näha näiteks Norra ja Brasiilia puhul, kes saavad poole oma energiast taastuvatest ressurssidest. Paljud riigid on vähendanud vääveldioksiidi paiskamist keskkonda, et vältida happevihmasid ja globaalset soojenemist. Peale selle on sõlmitud pakte, mis reguleerivad jäätmete merreheitmist ja teiste saasteainete sattumist ookeanidesse. Seega ma leian, et teadmised on mõjutanud meie elu, isegi kui me seda oma
sumbumatuid elektromag.võnkumisi, kasutades selleks alalisvooluallikast või migi teise sagedusega vahelduvvooluallikast saadud energiat. Tagasiside klapi sulgemine ja avamine, vooluallikas-alalisvooluallikas, millest saadakse statsionaalse el.välja energiat, klapp-tagab en. perioodilise juurdevoolu, võnkering-. kasut. raadiosaatjates, televisioonis jne. Enim el.energiat toodetakse SEJed. + odav rajada, tehnoloogia ei pea olema arenenud, kütust saab tarnida, pole kallis saastab keskkonda, kütusevarud otsakorral, kütust kulub võrdelemisi palju. SEJ on soojusest el.energiat tootev ettevõte. Laiemas tähenduses muundatakse SEJs siseen. elektromag.välja en.ks. Kütusena kasut. fos.kütuseid ja tuumkütust (seega liigituvad siia alla ka tuumajaamad)
2) Teisesed e. sekundaarsed energiaallikad Tekivad esmaste energiaallikate toimel. Nende kasutus on keskkonnasõbralik, kuid tehnoloogiliselt mitte alati max. kasutatav. Piirkonniti kasutusvõimalused väga erinevad 3) Tertsiaarsed e. kolmandased energiaallikad On tekkinud elusorganismide ladestumisel kauges minevkus. Tehnoloogiliselt osatakse hästi kasutada. Hästi energiarikkad. Nende kasutus saastab keskkonda, kuna nende põletamisel tuuakse atmosfääri gaase. Nad on taastumatud. Millest toodetakse: Toodetakse päikeseenergiast, tuumaenergiast, maa siseenergiast, termotuumaenergiast. Energiaallikade osatähtsuse muutumine: Puidu osatähtsus langeb alates 1850-ndast. Söekasutus kasvas kuni 1900-ndani, nüüd langeb. Nafta kasutus tõusnud alates 1900-ndatest. Gaasi kasutus tõusnud alates 1900-ndatest.
Üha enam kasutatakse meie toidu kasvatamisel erinevaid väetisi ja mürkaineid, mis küll annab perfektse saagi, kuid toidu muudab see järjest ebakõlblikumaks. Kuna nii mõnedki inimesed on hakkanud tähelepanu juhtima erineval viisil saadud toidukaupades, siis viimasel ajal on hakatud mõtlema tervislikumalt, ning eelistatakse poeletilt kaupa mis on mahetootmise teel saadud. Mahetootmine pole ka ainult kasulik seepoolest, et saadud toit on puhas vaid ka sellepoolest,et taoline tootmisviis saastab ka maapinda vähem. Viimastel aastasadadel on inimene palju sekkunud loodusesse. Siiski enamasti negatiivses mõttes, osooni saastamisest maapinna mürgitamiseni. Aeg oleks sekkuda loodusesse ka positiivselt, ning pidurdada meie planeedile halva mõju osutamine. Iga inimene suudaks midagi meie looduse heaks ära teha, kuigi see on vaid murdosa üldisest, viivad lõppkokkuvõttes kõigi pingutused meid eesmärgini.
väike saastatus, odav ja tõhus transportida torujuhtmetega, puudus: suure rõhu all vedamine kallis ja ohtlik, plahvatusoht, tülikas transportida mööda merd, Tahked küttused 20%, keemia tööstuse tooraine, elektri ja soojus energia, metallurgia, Euroopa, Põhja Ameerika, Aasia, Hiina, Venemaa, India, eelis: odav kaevandada, suured varud, uued kaevandused hästi mehaniseeritud, puudus: põletamine saastab õhku, madal kütteväärtus, karjäärid rikuvad maastikku, vanades kaevandustes halvad ohud, Vee energia 5%, elektri energia, Arengumaad, Niilus, Jangtse, Huang He, eelis: jooksvad kulud väikesed, energia hind madal, ei teki saase aineid, vähendab üleujutusi, puudus: rajamine kallis, tammide ehitus, maapinna üleujutused, tammid takistavad setete ja kalade liikumist, Tuuma energia 5%, elektri energia, allvee laevades energia saamine, Kanada, Usa,
Traditsioonilised kõik taastumatud Alternatiivsed erinevad traditsioonilisest ühed on taastuvad, teised taastumatud. Alternatiivsed on kallimad ja toodavad korraga vähem energiat. Õpik lk 59 ! Kütusetööstus Kivisüsi Eeliseks kõrge kütteväärtus, kohaliku kütusena odav, leidub paljudes riikides, saab kasutada mitmel otstarbel(ahju panna, elektriks, tehakse koksi, keemiatööstus, metallurgia) Puudused saastab keskkonda, õhku, võrreldes nafta ja maagaasiga on kütteväärtus väiksem Suuremad energiatootjad ja tarbijad on Jaapan, USA ja Venemaa Geotermaalenergia(maasisene soojus) Eelised: Taastuv Küllaltki odav aladel, kus teda leidub Puudus: Piiratud aladel Korraga annab vähe energiat Süsteemide rajamine on kallis(torud jms) Võimalik kasutada: USA, Island, Uus-Meremaa, Jaapan, Venemaa, Filipiinid, Tsiili, Argentiina Enamasti arenenud riikides
välja kujunenud mitmekesine organismide kogum. Inimkonna tulevik * Inimesest on saanud Maa looduslikku tasakaalu mõjutav ja ohustav liik. * Maa rahvastik on kasvanud väga kiiresti suureneb vajadus vee ja toidu järele. Ülerahvastatud piirkondi Aafrikas ja Aasias ähvardab veepuudus -> nälg -> haigused -> suurem suremus. * Suureneb energiavajadus. 80% kasutatavatest energiaallikatest on taastumatud fossiilkütused, millest energia tootmine saastab õhku ja kahjustab keskkonda. * Suurenenud on masstootmine, mis toob küll suurt kasu, ent avaldab keskkonnale negatiivset mõju. * Suureneb nõudmine tooraine järele, seab ohtu mitmed loodusvarad. (metsade hävimine, põhjavee reostumine) Säästva arengu võimalused * Võimalik on muuta maksusüsteemi, materjale taaskasutada, anda inimestele haridus, mis õpetaks neid loodusesse mõistvalt suhtuma ja väärtustama ning kaitsma.
kahjustatakse keskkonda, saastatakse seda kütusega, mis lekib kaevanduseks vajalikest masinatest, ning aherainega, mida pole tööstustel vaja. Tooraine kaevandamise käigus rikutakse ümbritsevat keskkonda nii maapinnal kui ka selle all. Reostatakse puhast põhjavett ning halvimal juhul lõigatakse veesooned läbi, mille tagajärjel jäävad inimestel tühjaks kaevud või ei saa enam vett lähedal asuvad veekogud. Suuresti saastab keskkonda ka kütuste võtmine maapõuest. Nafta, tänapäeva üks nõutumaid kütuseid, on ohtlik nii loodusele kui ka inimestele endale. Sattudes loodusesse, mis võib juhtuda tankurite purunemisel või kaevandusel tehtud vea tõttu, on nafta ohuks loomadele ja lindudele, kelle karvastiku ja sulestiku külge kütus kleepub. Eriti ohtlik on see veelindudele, kes kaotavad naftaga kokkupuutel sulestiku veekindluse ning enamasti selle tagajärjel ka hukkuvad
väärtuslikku loodusvara. Jälgige, et seadmed vee tarbimiseks oleksid korras. Tilkuva kraani tõttu võib majapidamises kuluda rohkem kui 10 000 liitrit vett aastas. Eelistage dusi võtmist vannis käimisele, sest viimane kulutab keskmiselt kolm korda rohkem vett. Suur osa meie tarbitavast elektrist ja soojusest toodetakse fossiilkütuseid (nafta, põlevkivi) põletades. Eesti toodab elektrienergiat peamiselt põlevkivist, mille töötlemine saastab keskkonda. Elanikel ei ole võimalik energiasüsteemi muuta. See nõuab poliitilisi otsuseid. Küllaga saavad kõik inimesed oma tegevusega mõjutada energia tarbimist nii soojuse kui elektri kulutamist nii kodus kui töö juures. Energia säästmine on otseses seoses kokku hoitud raha ning meid ümbritseva keskkonna puhtusega. Näiteks kustutage tuled ruumides, kus kedagi ei viibi ja valgustust otseselt vaja ei ole ning eelistage säästupirne, mis kulutavad 80% vähem
■ Kütuste mittetäielikul põlemisel tekib CO, mis on mürgine ■ Suurem osa kütustest sisaldab ka väävliühendeid, mille põlemisel tekib SO2 ■ Kütustes olevatest lämmastikuühenditest võib tekkida nii N2, NO kui ka NO2 ➢ SO2 ja NO2 on happelised oksiidid, mis muudavad tavalised sademed happesademeteks ➢ Atmosfääri saastab ka tolm, mis tekib näiteks metallide töötlemisel (õhku satuvad raskmetallid) ○ Atmosfääri satub ka radioaktiivset tolmu ➢ Osoonikihi hõrenemine ○ Mitmesugustes aerosoolballoonides kasutatavad feroonid (gaasiline süsiniku halogeeniühend) põhjustavad atmosfääri kõrgemates kihtides osooni lagunemist ja nn osooniaukude teket ➢ Osooni lagundavad ka nt lämmastiku oksiidid ➢ Osoon neelab Päikese UV-kiirgust
kasvab kivi-ja pruunsöe osatähtsus, kuna Austraalial on rikkalikud kivisöe varud. Miks ei ole Austraaliasse rajatud tuumaelektrijaama ( suured uraanivarud on ) ? tuumajaama rajamine on kallis, Austraalial on oma fossiilsete ressursside näol olemas odavamad variandid, tuumajäätmete ladustamine on kulukas ja tülikas Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad mahuka söekaevandamise ja söe kasutamisega energiamajanduses ? söe põletamine saastab õhku, karjäärid rikuvad maastikku, kaevandamine rikub põhjavee taset, kaevanduste alal võib esineda maa pinna vajumist.
lühike ja metsakasvuperiood liialt pikk selleks, et iga asjaosaline võiks õppida oma vigadest," on öelnud vihmametsadekaitsja Illar Muul. Tuleb hoolikalt läbi mõelda, miks ja kuidas metsasid raiuda. Üheks suureks metsi kahjustavaks teguriks on metsapõlengud. Viimastel aastatel on olnud tohutuid katastroofe, kus tuld kustutatakse nädalaid, kuid sellest hoolimata ei suudeta sellele piiri panna. Metsatulekahjud ei ole kahjulikud mitte üksnes metsade hävimise näol, vaid see saastab ka õhku. Põlemisel eraldub palju erinevaid gaase, mis kõik on suuremal või vähemal määral mürgised. Atmosfääri paiskuvad gaasid on ka ühe aktuaalse globaalprobleemi- kasvuhooneefekti põhjustajateks. Siit võib järeldada, et metsi kaitsta, tuleb neid nii palju, kui inimmõistus ja -võimed seda lubavad põlengutest säästa. Viimasel ajal on kliima soojenemise tõttu esinenud hulgaliselt torme ,mille kahjud on laiaulatuslikud. RMK andemetel hinnatati 2005
teiste toodete hinnad sõidukite kütus Maagaas +suurim -meritsi tülikas kütteväärtus transportida (kallis ja (fossiilsetest ohtlik torujuhe) kütustest) +vähe saasteaineid põletamisel Kivisüsi +varud suured -põletamine saastab Osatähtsus õhku väheneb, varud suured Turvas; põlevkivi; -madal küttväärtus Ei osale pruunsüsi => ebaotstarbekas maailmaturul Vee-energia +omahind madal -HEJ ehitamine kallis NB! Kaudne
Astmesse kui ka 5. Astmesse. Ülesande pealkiri Saastunud jõgi ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate? Veidi jões elavate organismide kohta ja nende arvukuse. Kust leidsite taustainfo? Internetist leitud uurimistööst jõgede kohta, milles oli ka saastunud jõe organismidest juttu. PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 32/44 Vastuste analüüs Iga jõe piirkonna saastatuse tase oli õigesti märgitud, valesti oli vaid see, milline tööstus kõige rohkem saastab. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud. Ei osanud valida õiget tööstust. Ülesande pealkiri Võsastumine ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate? Lamminiitude võsastumise kohta peaks teadma midagi. Kust leidsite taustainfo? Õpikust PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 11/19 Vastuste analüüs Karjatavate niitude pindala osakaalust sõltus suuresti lamminiitude võsastumine ning vähest mõju avaldas üleujutuste päevade arv – nii me ka märkisime.
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid. Looduslikud tegurid: 1) kliima temperatuur; n...
Musta mere rannikul on arenenud turism. Seal on rahvusvahelise tähtsusega kuurordid ja supelrannad: Krimmi lõunarannik (Jevpatoria, Alupka, Jalta, Gurzuf, Alusta, Feodossija), Kaukasuse Musta mere äärne rannik (Anapa, Gelendzik, Sotsi, Pitsunda, Suhhumi, Batumi), Zlatni pjasci ja Slncev brjag Bulgaarias ja Mamaja Rumeenias. Joonis 2. Musta merd ümbritsevad riigid. 11. KESKKONNAPROBLEEMID Viimastel kümnenditel on Must meri tugevalt saastunud. Merd saastab kindlasti sadamalinnade juures asuvad tööstused ja ka laevaliiklus. Kuna Musta mere ääres asub palju sadamalinnu , võib meri aastate jooksul veel palju saastuda. 12. KASUTATUD KIRJANDUS 1)ENEKE 3 : lk 20. 2)http://images.google.ee/images?hl=et&q=black+sea&btnG=Otsi+pilte&gbv=2 3)http://et.wikipedia.org/wiki/Must_meri 4)http://www.lib.utexas.edu/maps
puuviljade kasvatamisega , põllumajanduse arendamiseks Itaalias on vaja rajada niisutussüsteme, luua paremad vahenid maa harimiseks ja rahavast meelitada 4 põllumajandusega tegelemiseks. Itaalias on kergem loomi kasvatada, just veiseid kes saaavad mägisel maal hakkama . Itaalias oleks vaja rohkem rõhku panna mõlemale põllumajanduse harule nii looma-, kui taimekasvatusele. Itaalia saastab tänu loomakasvatusele atmosfääri mis tekitab osooniauke, metaangaas lagundab osoonikihti. Loodusvarad Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad.
Seda põhjustab see, et Sloveenia asub tunduvalt lõuna pool kui Eesti. Aastane sademetehulk on samuti suurem Sloveenias, kuna Sloveeniat mõjutab üsna kõvasti Aadria meri. Samuti on soojemas kliimas suurem auramine ja seega ka rohkem sademeid. Kuigi Sloveenia on endise Jugoslaavia koosseisu rikkaim riik, ei ole selle majandus suunatud suurtele tehastele, vaid rohkem turismile ja spordile, sest et riik asub mägedes ja neid ümbritsev maastik on ka väga eriline. Seega saastab Sloveenia õhku väga vähesel määral. Tuulisuse tingimused Sloveenias on määratud riigi geograafilisest asendist Alpidest ida pool ja lähedusest Vahemerele. Sloveenias on valdavad läänetuuled nagu ka teistes Euroopa riikides, mis asuvad umbes samadel laiuskraadidel. Mõnikord kalduvad tuuled oma põhisuunast põhja või lõunasse ja aeg-ajalt ilmuvad selle pärast suured õhukeerised. Need keerised on tuntud tsüklonite ja antitsüklonitena.
maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema tekib kasvuhooneefekt. Mannerjää sulab, ookeani pind tõuseb ja madalamad alad ujutatakse üle. CO hulga suurenemist on põhjustanud ka Maa ''kopsude'' troopiliste vihmametsade massiivne hävitamine. On ka kahjulikke gaase CO. See tekib kütuse mittetäielikul põlemisel. SO ja NO - need muudavad sademed happesademeteks ning need on väga ohtlikud. Ka tolm, mis tekib inimtegevuse tagajärjel, saastab oluliselt atmosfääri, rikub osoonikihti. Heitveed reostavad vett, mille tõttu ei saa paljud organismid veest hapniku ning hukkuvad. Keemia elukeskkonna kaitsel Elukeskkonda ei saasta mitte keemia, vaid keemia ebaõige ja vastutustundetu kasutamine. Kuidas vältida elukeskkonna saastumist? Jäätmevaba Kasutatakse kõik Heitgaasid- püütakse kinni ja Nõuab
,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates) Viimase sajandi jooksul on maailmamajandus teinud läbi tohutu arengu, mille tulemusena on inimestele jäänud kätte palju vaba raha. See rajas sillutise tarbimisühiskonna tekkele, mis on üksikisikut tundmatuseni muutnud. Selmet eluga toime tulla, otsib modernne inimene pidevalt võimalusi, kuidas aina konsumeerides oma elu täiuslikumaks muuta. Tung pidevalt tarbida tekitab tohutul hulgal jäätmeid ning endise hooga jätkates hävitame mitte ainult iseenda, vaid ka ainsa teadaoleva sobiliku elukeskkonna universumis. Me peame läbi viima resoluutseid muudatusi, et meie järelpõlv ei peaks veetma oma eluaega esivanemate probleemidega tegeledes. Tänapäevast kapitalismile allutatud inimest iseloomustab eelkõige tahe oma elu pidevalt täiustada erinevate materiaalsete hüvede abil. Hoolimata teda ümbritsevast keskkonnast ostab inimene näiteks üha uusi ja moodsamaid külmkap...
Näide lihtsamast termotuumareaktsioonist 21H+31H 42He+n (vabanev energia +17,6 MeV). Tuumareaktoreid kasutatakse tuumkütuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja –laevadel ning tuumafüüsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks. Tuumaasjandusega seotud põhilised looduskaitseprobleemid: radioaktiivne kiirgus on eluohtlik ja võib suuremate kiirgusdooside korral põhjustada kiiritushaigust. Suuretehnoloogia tingimused raiskavad loodusvarasid ja saastab keskkonda. Kiiritustõbi on suure radioaktiivse kiirgusannuse tekitatud haigusseisund. Kiiritustõve esmased tunnused on erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. Põhilised kiirguskaitsemeetmed: kiirgusallikaid varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Kui kiirgusoht on reaalne või on tekkinud kahtlus ohtliku doosi saamise võimaluse suhtes, tuleb tarvitada kiiritustõve arengut pärssivaid medikamente.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
