Atmosfääri ulatus ja koostis (0)

5 VÄGA HEA

Atmosfääri ulatus ja koostis.
Koosneb gaaside segust – õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km.
Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär.
2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused .
Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus – õhukiht, millest kõrgemale temperatuur enam ei lange. (Eestis umbes 11 km kõrgusel)
Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist, t° hakkab kõrguse kasvades tõusma (peamiseks põhjuseks osoonikiht, mis neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb).
Mesosfääris (50–85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre.
Termosfääris hakkab temperatuur uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb.
Atmosfääri ülesanded, tähtsus:
* reguleerib maakera soojus- ja niiskusrežiimi
* kaitseb Maad meteoriitide ja kahjuliku kiirguse eest
* hoiab ülekuumenemise eest päeval ja ülejahtumise eest öösel
3. Ilmaelemendid , nende (õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelised seosed.
Kõrguse kavades alanevad õhurõhk ja temperatuur(keskmiselt 6kraadi),Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam.temperatuuri langedes õhurõhk langeb
4.Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus).
Päikesekiirgus on lühilaineline kiirgus (kuna maapinna temperatuur on madalam, kui päikesel).maalt lahkuv kiirgus aga pikalaineline
5.Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis , polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus).
Seoses Maa pöörlemisega ümber oma telje ja tiirlemisega ümber päikese muutub päikesekiirguse hulk nii ööpäeva kui aasta jooksul.Mida suurem on geograafiline laius seda väiksem on nurk päikesekiirte ja maapinna vahel. ekvaatori lähedal langevad kiired maaga risti-ja päike on seniidis-.pooluste suunas see nurk väheneb ja sama suur pind saab kiirgust vähem.päike seniidis ekvaatoril kaks korda aastas:kevadisel21.03 ja sügisesel 23.09 pööripäeval.põhjapoolkeral seniidis põhjapöörijoonel(23kraadi)21.06 ja lõunapoolkeral 22.12.Polaaröö/päev-kui päike ei tõuse/ looju vähemalt 24 tunni jooksul.võib esineda 24 tunnist kuni poole aastani –polaaarjoonest pooluste poole koguaeg pikeneb. aluspinna omadustest. Talvel on põhjapoolus päikesest eemale pööratud.
a) Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga.
b) Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa.
Meri soojeneb ja jahtub kiiremini kui maismaa.
6- Kiirgusbilanss , selle erinevus erinevatel laiuskraadidel (positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss). Järgmistest mõistetest arusaamine : otsekiirgus, hajuskiirgus , kogukiirgus , albeedo , efektiivne kiirgus; millal on nende väärtused suuremad, millal väiksemad.
Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, st, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. . Maa keskmine temperatuur on 15 ºC.
Albeedo – tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Tavalise taimkattega maapinna albeedo on u. 0,25
Üks väiksemiad on veepinnal (on tumedad .)
otsekiirgus,-tuleb ja jõuab otse maale
hajuskiirgus,-kiirgus, mille hajutavad veeaur,tolm ja pilved
kogukiirgus-otse ja hajuskiirguse summa
efektiivne kiirgus-on see osa Maa soojuskiirgusest, mis lahkub atmosfäärist ning mille võrra maapind tegelikult jahtub. Tavaliselt on positiivne, sest maapind annab rohkem soojuskiirgust ära, kui atmosfäärilt vastu saab
7.Tegurid, mis jaotavad soojust Maal ümber. Õhu üldine tsirkulatsioon (kus valitsevad kõrgrõhkkonnad, kus madalrõhkkonnad, kuidas toimub nendes õhu liikumine, millist ilma kaasa toovad; läänetuulte ja passaatide kujunemine, gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele; mussoonide teke ning mõju ilmastikule).
ÜLDINE ÕHURINGLUS – kogu Maa atmosfääri haarav õhuringlus e. tsirkulatsioon. See on tuulte globaalne liikumine (nt. meie laiuskraadidel puhuvad peamiselt läänetuuled.), millega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piikonnast teise.
Tuuled puhuvad kõrgelt rõhult madalama poole.
GRADIENTJÕUD – õhu liikumapanev jõud, mis on tingitud õhurõhkude erinevusest (kõrgelt madalale)
CARIOLISI JÕUD – tuule suunda mõjutav jõud, mis on tingitud Maakera pöörlemisest (inertsjõud. Põhjapookeral paremale, lõunapoolkeral vasakule)
Üldine õhuringlus e. Atmosfääri üldtsirkulatsioon
Püsiv üldine õguringlus, millega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piikonnast teise.
Passaadid
Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled (puhuvad 30 laiuskraadide vahel).
Ekvaatoril on kõrge temperatuur ja madal õhurõhk. Õhuvool tõuseb , liigub pooluste poole, jahtub laskub, satub kõrgrõhualale ja suundub ekvaatori poole (kui madale rõhuga alale ) tagasi. Nii puhuvadki tuuled ekvaatori suunas ja neid nimetatakse - passaadid.
Maa pöörelimese tõttu umber oma telje saavad nad kalde , hakates puhuma põhjapoolkeral kirdest (kirdepassaat) ja lõunapoolkeral kagust ( kagupassaat ).

2) Parasvöötme läänetuuled
Puhuvad 60-ndatel laiuskraadidel. Meie oleme siin! Osa 30. laiustel (kõrgrõhuala) laskunud õhust liigub pooluste suunas (teine osa läks ekvaatori suunas – passaad – kuna seal on ka madalrõhuala)ja kohtub 60-ndatel laiuskraadidel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Maapinnal kaldub maa pöörlemist tõttu paremale tekitades läänetuule. Paapinnal hõõrdumise tõttu on ülekaalus edelatuuled. Läänetuultega tuleb meile niiske õhuvool – sademeid palju, talved pehmed . Läänepool on soojem idapool läheb järjest külmemaks.
Selles piirkonnas (60-ndad laiuskraadid) tekivad tõusvad õhuvoolud ( madalrõhuala). Vastastikku likuvad soe ja külm õhumass ei segune ja neid jääb eraldama polaarfront
Mussoon e. sessoonsed tuuled monsoon
Tekivad suurte mandrite äärealadel. Mussoone põhjustab maailmamere ja maismaa erinev soojenemine ja jahtumine talvel ja suvel
Mussoone esineb India Ookeanis ja Ida- Aasia rannikul. Eristatkse troopilisi ja parasvöötme mussoone. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna- Aasia . (India, Pakistan – Induse ja Gangese jõgi)
Maamussoon e. talvine mussoon- talvel, kui maa on külmem kui meri,
tekib merele madalrõhkkond ja maale kõrgrõhkkond ja tuuled liiguvad madrilt merele – põuaperiood.
Meremussoon e. suvine mussoon - suvel on kõik vastupidi. Maa on soojem kui meri ja maal tekib madalrõhkkond ja tuuled puhuvad merelt (kõrgrõhkkond) maale (lõunapoolkeralt põhjapoolkerale). Toob kaasa niiskust ja sadu. Tugevad tuuled. Väga palju inimesi elab jõeäärsel ja suudmealadel, kus on tavaliselt viljakamad mullad .
Ootamatu või eriti kõrge suurvee korral võivad nad osutuda üleujutuse ohvriteks . Seal, kus jõgedes on tihti suurvesi on mõnel aastaajal tavaline, püütakse üleujutusi vältida, ehitades piki jõekaldaid kaitsetamme. Ent alati ei aita needki .
TSÜKLON – madalrõhkkond e. õhurõhu miinimum – võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk madalam kui äärtel ja õhk liigub väljaspoolt keskele , pöördudes põhjapoolkeral vastu kellaosuti liikumise suunda, lõunapoolkeral aga vastupidi. See on madala rõhuga õhukeeris, kus kõrgema rõhuga äärealalt voolab õhk keskme suunas ja hakkab tõusma.
ANTITSÜKLON – kõrgrõhkkond e. õhurõhu maksimum – suur kõrge rõhuga õhukeeris, mille keskel on õhurõhk kõrgem kui äärtel ja alumistes kihtides liigub õhk keskelt äljaspoole, pöördudes põhjapoolkeral kellaosuti liikumise suunas, lõunapoolkeral aga vastupidi. kus õhk laskub aeglaselt allapoole ja alumistes kihtides voolab kõrgema rõhuga keskmest äärealade poole.
Rõhkkonnad.
1) Madalrõhkkond ehk tsüklon. Pilves ilm. Enam sügisel ja talvel
2) Kõrgrõhkkond e antitsüklon. Selge ilm. Enam kevadel ja suvel.
Teke: kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta . Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis - üles, antitsüklonis - alla. Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda võrdlemisi kindlaid trajektoore.
Nende mõlemi pärast ei valitse meil ainult lääne- ja edelatuuled, vaid esineb tuult igast ilmakaarest.
Nendega kaasnev ilm sõltub pilvedest
8. Hoovuste jaotus, mõju kliimale
Soojad hoovused -liiguvad alati ekvaatori poolt pooluste poole ja toovad endaga sademed ja sooja õhu
Külmad hoovused-liiguvad alati pooluste poolt ekvaatori poole tuues endaga kuiva ja jaheda ilma
9.Õhumassid, nende jaotus t°-i ja niiskuse alusel. Õhumasside mõju kliimale.
Õhumassid
Õhumass liigub vastavalt üldisele õhuringlusele. Erisuguste omadustega õhumasse eraldavad atmosfäärifrondid. Õhumasside omaduste ja nende liikumisega seotud nähtused kujundavad ilma. Üleminek ühelt õhumassilt teisele on järsk.
* Tekkekoha järgi jagatakse ekvatoriaalseteks, troopilisteks, parasvöötme (polaarseteks), arktilisteks ja antarktilisteks õhumassideks.
* Vastavalt temperatuurile külmadeks ja soojadeks õhumassideks.
Arktiline õhk – kuiv ja külm. Lõuna poole soojemaks ja kuivamaks.
Prasvöötme mereline õhk – niiske. Talvel soe, suvel jahe. Kujuneb ookeani kohal.
Parasvöötme kontinentaalne õhk – kuiv. Suvel soe, talvel väga külm. Kujuneb mandri kohal.
Troopiline mereline õhk – soe ja niiske. Kujunenud ookeani kohal. Laskuvad õhuvoolud - kõrgrõhkkond. Sajab ainult mägedes ja rannikualal.
Troopiline kontinentaalne õhk – palav ja äärmiselt kuiv. Kujuneb kõrbete kohal.
Ekvatoriaalne õhk – kuum ja niiske. Ekvaatori läheduses. Tõusvad õhuvoolud-madalrõhkkond. Sajab.
Antarktiline õhk – lõunanabal – on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. See on maakera kõige külmem piirkond.
10.Tsüklonite tekkimine, arenemine, hääbumine. Sooja ja külma frondi mõju kliimale
Rõhkkonnad. atmospheric pressure
1) Madalrõhkkond ehk tsüklon. Pilves ilm. Enam sügisel ja talvel
2) Kõrgrõhkkond e antitsüklon. Selge ilm. Enam kevadel ja suvel.
Teke: kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis - üles, antitsüklonis - alla. Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda võrdlemisi kindlaid trajektoore.
Nende mõlemi pärast ei valitse meil ainult lääne- ja edelatuuled, vaid esineb tuult igast ilmakaarest.
Nendega kaasnev ilm sõltub pilvedest.
Tsüklon (madalrõhkkond) tekib madalrõhualal frondis ( sooja ja külma õhumassi vaheline piir) tavaliselt ookeani kohal. Äärealade tuuled puhuvad sissepoole. Võib läbida päevas üle 1000 km. Ilm on tavaliselt pilves, sajab ja on tuuline.
Madalrõhuala – piirkond, kus õhu soojenemisega kaasneb tõusvate õhuvoolude teke ja õhurõhu alanemine. Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved, millega kaasnevad sademed.
Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski.
Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti.
Talvel kaasneb tsükloniga pehme ilm, suhteliselt soe, võib sadada lund. Suvel aga pilves, sajune ja jahe ilm (pilved ei lase päikesel paistaja maad soojendada ).
Väljapoole tsüklonit rõhk suureneb. Maakera pöörlemise ja hõõrdejõu mõjul pöörleb tsüklon põhjapoolkeral vastupäeva, lõunapoolkeral vastupidi. Enamasti liiguvad tsüklonid üldises õhuvoolus läänest itta.
Eesti kliimale on tähtsad Islandi piirkonnast tulevad tsüklonid. Need põhjustavad pehme ja sajuse talveilmastiku.
Troopilised tsüklonid tekivad peamiselt ekvatoriaalsete ookeanide kohal ning nendega kaasnevad purustava jõuga tormituuled ja paduvihmad.
Atlandi ookeanis nimetatkse tsüklonit orkaaniks.
Vaikses ookeanis taifuuniks.
Lõunatsüklonid
Kui Eesti jääb tsükloni idaossa – kuum ilm
Kui Eesti jääb tsükloni lääneossa – tuuline ja sajune ilm.
Antitsüklon (kõrgrõhkkond) tekib kõrgrõhualal frondis. Tuuled puhuvad keskelt äärealade poole.
Kõrgrõhuala – piirkond, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud (või mis ümbritsevate aladega võrreldes tugevalt jahtub), mistõttu tekivad seal kõrgrõhkkonnad. Laskudes õhk soojeneb, õhuniiskus langeb, laskuv õhuvool hajutab pilved ning tekib selge, stabiilse temperatuuriga, enamasti nõrga tuulega ilm.
Talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe (selge ilmaga on talvel jahtumine suur ja suvel ei sega pilved päikesepaistet). Ilm on selge, sademeid ei esine. Välapoole tsüklonit rõhk väheneb. Maakera pöörlemise ja hõõrdejõu mõjul pöördub õhk põhjapoolkeral kellaosuti liikumise suunas, lõunapoolkeral vastupidi.
Antitsükloni piirkonnas on tuul nõrk ja keskosas valitseb tavaliselt tuulevaikus.
Kõige sagedamini tekivad meie ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias, kuid vahel ulatub Eestini ka Siberi või Venemaa Euroopa osa kõrgrõhkkonna lääneserv (pakaselised talveilmad).
Suvel toob eriti palavad ja päikesepaistelised ilmad Portugali antitsüklon (kõrgrõhkkond).
Tsüklon – madalrõhkkond – keskosas madalrõhk. Madalrõhkkond esinebekvaatoril ja 60o laiuskraadidel. Tõusvad õhuvoolud, pilves ilm, sademed.
Antitsüklon – kõrgrõhkkond – õhurõhk on keskmisest kõrgem. Kõrgrõhkkond esineb 30o ja 90o laiuskraadidel. Toovad kaasa selge päikesepaistelise ilma. Laskuvad õhuvoolud.
Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Temperatuur tõuseb ja laussadu on enne fronti. Tuuled: kagust edelani. Õhurõhk langeb.
Külm front tekib, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Esineb hoovihm frondi piiril või pärast fronti. Temeratuur langeb. Õhurõhk tõuseb. Tuuled: lääne ja edela tuuled.
Front e. soojade ja külmade õhumasside eralduspind. On peamine ilmamuutuste põhjustaja parasvöötmes ja suurtel laiustel. Front (eralduspind) on külma õhu suunas kaldu ning soe õhk sunnitakse mööda külma õhu pinda ülespoole liikuma. Selle käigus soe õhk jahtub, veeaur kondenseerub, tekivad frontaalpilved ja – sademed. Sademed tekivad mõlemi puhul.
Soojal käib sadu ees, külmal käib sadu taga.
Külma õhu pealtungil tekib külm front. Külm õhk liigub sooja õhu alla. Vihm tuleb tagant
Sooja õhu pealetungil tekib soe front. Soe õhk liigub külma õhu peale vihm käib ees.

Ilmastik sooja frondi üleminekul
Sooja frondi lähenedes tõmbubtaevas pilve, ses soe õhk liigub külma peale ja sunnib seda taganema. Soe õhk liigub mööda frontaalpinda ülespoole, jahtub, veeaur kontsentreerub, pilved tihenevad, laskuvad. Tekib lauspilvkate, hakkab sadama lausvihma. Talvel sajab lund ja tuiskab.
Sooja frondi puhul on sajuala frondi ees.
Ilmastik külma frondi üleminekul
Edasiliikuv külm õhk on raske, liigub maapinna lähedal lükates sooja õhu enda ees üles. Tekivad rünksajupilved, hakkab sadama paduvihma ja esineb äikest. Temperatuur langeb.
Külma frondi puhul on sajuala frondi taga.
11.Happesademed, nende tekkimine, loodusele
Happesademed happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH tase on võrreldes looduslike sademetega madalam (pH
Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Lämmastikuoksiidid ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vihmavee happeliseks .
Happesademete tekkepõhjused:
1) Inimtegevus: fossiilsete kütuste ( nafta , kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO
2) Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus, SO2, äike.
Happesademete tagajärjed:
1)kahjustab taimkatet. SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste
Kahjustuvad eelkõige okaspuud ( metsad ): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid.
“Must Kolmnurk” Tsehhi , Poola, Saksama piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal
2) Kahjustab veekogusid. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid ( kalad ) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada ).
3) Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini.
4) Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis).
5) Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused ( bronhiit , astma, kopsuvähk).
12.Londoni ja Los Angelesi sudu , nende tekkimine ja tõenäolisemad esinemispiirkonnad maailmas.
SUDU – mürgiseks muutunud udu, suitsu ja muude heitgaaside tõttu.

Sudu- mürgine suits+ udu

nn Londoni sudu - ebasoodsa ilma ja palju vääveloksiidist tingitud, mereline parasvööde+ suur tööstus
nn Los Angelase sudu - päikesepaisteline ilm ja palju lämmastikuühendeid, lähistroopilises klmv., mandriline soe kliima + tööstuskoorem
13. Kasvuhooneefekt , peamised kasvuhoonegaasid , nende suurenemise allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal.

Kasvuhooneefekt - kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikese kiirguse, aga ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse.

Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine, metsade raiumine , põlluharimine, karjakasvatus
Mõjukeskkonnale: veetaseme tõus maailmameres, kliima muutused maismaal, loodusvööndite nihumine, liustike sulamine
KASVUHOONEEFEKT – osa maapinnalt peegeldunud päikesekiirgust ei pääse enam atmosfäärist välja
KASVUHOONEGAAS – atmosfääris olev süsihappegaas ja veel mõned gaasid, samuti aerosoolid , mis ei lase soojuskiirgust atmosfäärist lahkuda ja Maad jahtuda. Kui gaaside hulk ületab vajaliku piiri, siis selle tulemuseks on kliimasoojenemine
Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Samas neelab saastunud õhk rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi
Peamisteks õhku saastavateks aineteks on (need on need kasvuhoonegaasid, mida ei tohi olla ülemäära):
1) kasvuhoonegaasid: väävliühendid, eriti S02, lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak );
süsinikuühendid – vingugaas CO, süsihappegaas CO2;
2) aerosool ehk tahked osakesed.
3) Kõige rohkem saastab õhku väävliühenditega üks suur vulkaanipurse . Tugeva vulkaanipurske tagajärjel langeb maakera temperatuur (päikesekiired ei pääse läbi tolmu ja tuha, mis õhku paiskub)
4) Maapinna lähedale jäävad kahjulikud ained ka kõrgrõhkkonna puhul. Laskuvad õhuvoolud takistavadõhu liikumist üles ja segunemist.
Kasvuhooneefekti suurenemise põhjused
1) CO2 ja aerosoolide konsentratsiooni suurenemisega atmosfääris - tekib olukord, kus järjest rohkem päikesekiirgust peegeldub maale tagasi ning seega tõuseb ka temperatuur.
2) fossiilsete kütuste põletamine
3) tekib prügilas ainete lagunemisel.
14 Osoonikihi hõrenemine stratosfääris, millal tekib, tekkimise põhjused ning võimalikud tagajärjed.
Valdav osa osoonist asub stratosfääris. Inimtegevus viib osoonikihi osalisele lagunemisele , tekivad nn. Osooniaugud . Peamised osoonikihti lõhkuvad ained on freoonid(seda on kõige enam nt. pihustites, külmkappides, õhujahutusseadmetes jne.) ja lämmastikoksiidid (peamiseks tehislikuks allikaks on põlemine küttekolletes ja sisepõlemismootorites).
Kui osoonikihti poleks, siis päikeselt tulev ultraviolettkiirgus hävitaks kõik elusa maapinnalt. Osooniaugud esinevad hooajati polaaraladel. Montreali lepinguga liitunud riigid võtsid kohustuse lõpetada freooni tootmine teatud tähtajaks

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 35 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Aplejose Õppematerjali autor

geograafia atmosfääri ulatus ja koostis kokkuvõte

geograafia atmosfäär ulatus koostis kokkuvõte põhjalik

Sarnased õppematerjalid

doc

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks.

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfääri kihid ulatuvad kuni 110 km kõrguseni. Atmosfäär koosneb: lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist, süsihappegaasist ja teistest gaasidest. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused Atmosfääri kihid on: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, temperatuur langeb 6c km koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Stratosfäär - ulatub 50 km kõrguseni, temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma, osoonikiht, moodustab 20% atmosfääri massist Mesosfäär - 50-85 km kõrgusel, osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti, õhk üsna hõre

Füüsika

odt

Kordamine geograafia kontrlltööks - Atmosfäär

Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on kõige tugevam

Geograafia

doc

Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest

ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. ATMOSFÄÄRI KOOSTIS JA EHITUS KOOSTIS gaaside segu, lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid. Armosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus o Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. o Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist

Geograafia

pdf

Geograafia töö: ATMOSFÄÄR

4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. 8. Millega tegeleb klimatoloogia? kliima seaduspärasuste uurimisega. 9. Kuidas ja mille alusel on atmosfäär jaotatud? See on jaotatud õhtutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel neljaks sfääriks. Igat sfääri iseoomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. * 1) TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Temperatuuri langemine järjjärgult 6 kraadi km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. (Troposfääri paksuse

Ühiskonnageograafia

doc

ATMOSFÄÄR

ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; 20. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; KIIRGUSBILANSS- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q (1- A)- E R- kiirgusbilanss Q- kogukiirgus A- albeedo E- efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe ALBEEDO- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse ehk aluspinna 69 % Maalt peegeldusvõime Saabuv päikesekiirgus 100% lahkuv kiirgus 27 % peegeldub

Geograafia

docx

Atmosfäär.

Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine: OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. OSOONI HÄVITAVAD: · FLOORI- JA KLOORIÜHENDID · FREOONID NEID EMITEERIVAD: · KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED · SURUÕHUBALLOONID · PLASTPAKENDID Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata

Geograafia

odt

Atmosfääri kohta geograafia mõisted

Geograafia 1.Mõsted: Atmosfäär- ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht(1000-1200km). Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Osooniauk- osoonikihi oluline õhenemine stratosfääris Kasvuhooneefekt- on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Globaalne õhuringlus- ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi,mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral.

Geograafia

doc

Atmosfäär

KORDAMINE 1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Atmosfäär on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugusest teisest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikeb valdav osa õhkkonna massist. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodutab umb 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Mesosfäär enam osooni pole ja temp langeb kõrguse kasvades. Termosfäär õhumolekule on jäänud juba nii väheks, et nende suure kineeilise energia tõttu temp tõuseb. 2. Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid (õhutemp, õhurõhk, õhu tihedus, niiskussisaldus) Kõrguse kasvades hakkab temp tõusma, kõige madalam temp on troposfääris, seal toimub temperatuuri järks langemine

Geograafia

Rohkem sarnaseid