Referaat: Globaalne soojenemine (1)

Tallinna Ülikool
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
Loodusteaduste osakond
Olga Troškina
Globaalne Soojenemine:
Kliimamuutustest tingitud keskkonnaprobleemid
Lektor : Tiiu Koff
Tallinn, 2011

Sisukord

Sissejuhatus 3
Kliimamuutus 3
Globaalne soojenemine 3
Temperatuuritõusu põhjused 4
Globaalse soojenemise mõjud 5
Primaarsed globaalse soojenemise mõjud…………………………………………………………………………………………….5
Keskkonnamuutused astmeliselt…………………………………………………………………………………………………………..7
Keskkonnamuutused maailma jaodes……………………………………………………………………………………………………9
Kokkuvõtteks 11
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus. Kliimamuutus.

Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Sõna uus praegusaegne kasutamine, viitab tavaliselt kliimamuutusele tänapäevases kliimas. Selle muutuse põhjuseks peetakse suuresti inimtegevust ja see on enam tuntud globaalse soojenemise nime all (Wikipedia.org ; Kliimamuutus). Aastasadade jooksul on maakera kliima palju kõikunud, praeguses olukorras on uudne vaid see, et märgatavad muutused, milleks varasematel aegadel kulus kümneid tuhandeid aastaid, leiavad nüüd aset mõne aastakümne jooksul ( Globaalsed keskkonnaprobleemid, 1996).
Alates 1950 aastast , Maa pinna temperatuur tõusis juba rohkem kui 0,6 Celsiuse kraadi või rohkem kui 1 Fahrengeiti kraadi võrra. (Globalwarming. Com)

Sissejuhatus. Globaalne soojenemine.

Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Tänapäeval räägitakse enamasti soojenemisest, millele on inimene oma tegevusega kaasa aidanud. Globaalne soojenemine leiab rahvusvahelises meedias järjest enam kajastust . Viimase aja sündmused on näidanud viimaks massidele, et kliima soojenemine pole mingi teadlaste udujutt , vaid et tegemist on tõsise protsessiga, millel on vägagi tõsised tagajärjed. Eelmise sajandi jooksul kasvas Maa keskmine arvutuslik temperatuur 0.74°C võrra (  IPCC : "Climate Change 2007: Working Group I: The Physical Science Basis . Summary for Policymakers", 2007). Globaalne soojenemine tähendab, et Maa keskmine temperatuur küll tõuseb, samas ei ole välistatud keskmise temperatuuri langus teatud piirkondades või mingil kindlal aastaajal (Kristjan Velbri „Globaalne soojenemine ja kliimamuutused“ 07.02.2009).
CO2 tasemed (IPCC; Globalwarming.com)

Temperatuuritõusu põhjused.

Globaalset soojenemist põhjustavad mitmed tegurid, mille hulgas on nii inimtekkelised ehk antropogeensed tegurid , kui ka looduslikud tegurid.
Tänapäeval peetakse kliima muutumise peasüüdlaseks inimest, kusjuures unustatakse tõsiasi, et Maa kliima on läbi geoloogilise aja olnud pidevas muutumises ja seda ilma mingi inimmõjuta. Pole kahtlust, et inimene on tänapäeval muutunud oluliseks nn. geoloogiliseks teguriks , kuid probleemiks on see, et me ei oska eristada looduslikke muutusi inimese tekitatuist ( Wikipeedia ; Kliimamuutus).
Üks looduslikest teguritest on metaani vabastamine tundras ja soodes. Teiseks põhjuseks on see, et Maa läbib kliimamuutuste tsüklid (Causesofglobalwarming.net ). Maavälise soojenemispõhjusena on oletatud veel Päikese aktiivsuse nüüdisaegset tõusu.
Inimtegevus toob ilmselt kõige rohkem kahju meie planeedile. Peamiseks globaalset soojenemist põhjustavaks teguriks on kasvuhoonegaaside üha suurenev sisaldus atmosfääris, mis tingib kasvuhooneefekti. Tähtsamated kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Praegusel ajal tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud. Süsihappegaasi pole maailma ajaloos varem olnud rohkem kui 300 osakest 1 000 000 osakese kohta, kuid hetkel on see üle 360 osakese. See on viimase 100 aastaga kahekordistunud. Kasvuhoonegaaside emissioonide kasvutempo kiireneb fossiilsete kütuste tarbimise, põllumajanduse ning ehitustegevuse kasvu tõttu (IPCC: "Climate Change 2007). Kasvuhoonenähtus aga on hädavajalik maakera elustikule. See on looduses tavaline ilming – kui seda poleks, oleks maakera keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C.
Oluline on aru saada sellest, et kõik neid mõjusid ei saa enamasti üksteisest lahutada. Kliima on väga keerukas ja kompleksne süsteem.

Globaalse soojenemise mõjud.

Primaarsed globaalse soojenemise mõjud ( Globalwarming.com materjalide järgi).
Globaalse soojenemise mõjud on mõnes mõttes vähem kindlad kui põhjused.

• Merepinna tõus.
  

Merevee taseme tõus on kergesti mõõdetav globaalse soojenemise mõju. Kuna polaarjää sulab vesi kindlasti peab kuhugi minna. Merevee tase on praegu tõuseb kiirusega umbes 1 toll iga kümne aasta tagant. Kuulutakse , et merepind tõuseb 2100. aastaks umbes 60 cm. Muutuste suhtes kõige kaitsetumad on India, Hiina, Bangladesh , Egiptus . Merepinna tõus muudab rannajoont, uputab põllumaid, suurendab erosiooni, saastab mageveevarusid (Globaalsed keskkonnaprobleemid, 1996).
Vasak pilt näitab keskmine jääkatte 1979-1981 suvede lõppus, parem pilt – 2007 suve lõppus ( http://www.nasa.gov/topics/earth/sea_ice_nsidc.html ).

• Soolase vee sissetung .
  

Soola-vee sissetung, meretaseme tõusu tulemusena, võib hävitada suur osa joogivee rannikuriikides. Näiteks Iisralis mõnedes kohades soolane vesi tungib maaaluse allikate peale kiirusega 50 meetrit aastas. On kohad, kus merevesi on juba tunginud ja saastunud värske veee allikaid kahe kilomeetri sügavusel.

• Rannikualade erosioon.
  

Peamine merevee taseme tõusu sekundaarse mõju on massiivne ranna erosioon.Eriti tundlikud meretaseme tõusule ja erosioonile on liivased rannikualad . Liivarannad moodustavad 20% kogu rannikualast. Rannikujoone taandumine võib olla nähtav isegi väikse meretaseme tõusuga, sest ranniku pind sageli omab väga väikset kallakut. Teadlase ütlevad, et merepinna tõus 1 m võrra viib 50-100 m rannaala kadumisele.

• Äärmuslikud ilmatingimused
  

Kõige sagedamini globaalse soojenemise mõjuna loetakse see, et kataklüsmide ja suurte katastroofide sagedus kasvab. Kategooria 4 ja 5 orkaanide sagedus on tõusnud 20-35% võrra viimase 30 aasta jooksul. Üldiselt orkaanide sagedus on tõusnud peaaegu 40% ja need orkaanid nüüd põhjustavad rannikualadel peaaegu 10% rohkem sademeid kui orkaanid enne 1970. Globaalse soojenemise tõttu orkaanid on tugevamad, niiskemad ja neid on rohkem.

• Suurem vihmasadu .
  

Temperatuuri suurenemisel õhk on võimeline rohkem niiskust veeauru kujul vastu võtma. See suurendatud sademete hulk põhjustab erosiooni järsult tõstmist. Tuleb rõhutada, et kliimamuutused mõnedes piirkondades võivad sageli põhjustada plusspoolele muutmine: soodsamad tingimused taimkattele nendel piirkondadel, kus praegu nende jaoks on ebasoodsad tingimusted ja kuiv.

• Happelised Ookeanid.
  

Meie Ookeanid on Maa suurim atmosfääri CO2 kogujad. Üritades ökosüsteemid tasakaalule viia, ookeanid muutusid CO2 küllastutud, mis kahjustab korallid. Korallrifid aga on koduks enamikule veealusele elustikule.

• Põud.
  

Suurepäraseid näiteid on 2009 Austraalia tulekahju ja 2002 Florida tulekahju.

• Kohaliku kliima destabiliseerimine.
  

Kliimavöötmed nihkuvad pooluste suunas ja mäestikes kõrgemale.
Keskkonna muutused astmeliselt ( „Six degrees could change the world“ filmi järgi; 2008).
Mark Lynas, National Geographic alaline autor, ütleb: „Globaalne soojenemine ei ole ainult keskmise temperatuuri tõus. Globaalne soojenemine täiesti muutub Maa ökosüsteemide funktsioneerimise, mille tulemusel mõnele rajoonidele tuleb põud, teistes rajoonides on üleujutus, või mõlemad õnnetused vahelduvad ühes kohas.“
Täna temperatuur tõusis umbes ühe kraadi võrra ülespoole seda temperatuuri mis oli tuhandete aastate jooksul. Sajandi lõpuks on võimalik temperatuuri surenemine terve 6 kraadi võrra. Ja igaüks neist kraadidest toob endaga hirmutavad muutused.
Palju aastaid Mark Lynas kogus klimaatilise modellerimise tulemused, et teada saada kui palju iga temperatuuri ühe kraadi võrra tõus ähvardab meie Maad.

• 1 kraad
  

Arktika ei jäätu pool aastat, avades loodeväil laevadetele. Lõuna Atlantikas tormavad orkaanid. Põud lääne Ameerikas-uued kõrbed. Inglismaal on soodsad tingimused viinamaarja kasvatamiseks. Kuigi et teata veel kindlalt, kas kliima soojenemine mõjutab maakera toiduainete tootmist positiivselt või negatiivselt, on selge, et niigi kehva tootlikusega alad kaotavad muutuste tõttu veelgi oma tootmisvõimet (Globaalsed keskkonnaprobleemid, 1996 ).

• 2 kraadi
  

Olulised muutused biosfääris. Jääkarud võitlevad ellujäämise nimel. Muutuvad putukate rändeteed. Kanadas kasvavad noored metsad. Tuvalu saared (Polüneesia) kaovad vee alla. Suurem osa troopilistest korallrifidest sureb . Umbes kahekraadine soojenemine Euroopas tähendab kliimavöötmete nihkumist umbes 500-1000 km põhja poole ja liigikaudu 300 m kõrgemale. See eeldab nii põllu kui ka metsamajanduse kohandamist( Globaalsed keskkonnaprobleemid, 1996).

• 3 kraadi
  

Põhjaveed on terve suve jooksul jäävaba. Merede temperatuurimuutused põhjustavad hoovuste nihkumist, mis omakorda mõjutab kohaliku klimat (Globaalsed keskkonnaprobleemid, 1996). Amasoonia vihmametsad kuivavad täiesti. Liustikud Alpides sulavad ära. Kuumus Vahemere piirkonnas.

• 4 kraadi
  

Lääne antarktika liustik variseb maha. Ookeani tase tõuseb ja rannikualadele, kus elab liigikaudu miljard inimest, ähvardavad üleujutused. Bangladesh, Egiptus ja Veneetsia üleujutatud. Vaesus ja kõrge üleujutuste oht teevad Bangladeshist kõige ohustatuma riigi maailmas. Teine kliimamuutusest ohustatud riik India on aga ülerahvastatud ning 1,1 miljardi suurune rahvaarv üha kasvab. Kanada on üks kõige soodsamatest põllumajandusele aladest .

• 5 kraadi
  

Asustamad alad Põhja ja Lõuna poolkeral mõõduka temperatuurude aladel. Kuivavad põhjaveekihid. Kliima põgenike arv ulatub miljoneid. Ekspertide sõnul aga pole rikkamad riigid taoliseks laialdaseks ümberasumiseks üldse valmis ( Postimees ; 17.11.2010). Vähemalt miljard inimest on sunnitud kuni 2050. aastani oma kodukohast kliimamuutuse tõttu lahkuma , ennustas heategevusorganisatsioon Christian Aid oma raportis, vahendab CNN. Läänes kardavad paljud inimesed migrantide järjest suurenevat sisserännet vaestest riikidest, kuid probleemidest enim kannatanud inimesed jäävad siiski suuremas osas oma kodude lähedusse, mis suurendab veelgi vaeste riikide rasket olukorda ning võib sellega tekitada veelgi suuremate konfliktide teket (Postimees).

• 6 kraadi
  

Kõrbed. Loodusõnnetused. Maailma suuremad linnad üleujutatud ja mahajäetud. Maailma lõpp.

Keskkonnamuutused maailma jaodes ( Liisi Volt artikli järgi, Bioneer .ee ).

Peamine väljakutse, millega meie planeet täna silmitsi seisab , on kliimamuutuse mõju – globaalne oht millel on mitu tahku . Muudatused puutuvad meid täna alates üleujutustest kuni põudadeni ja need mõjud, mis puudutavad meid homme , sõltuvad regioonist , kus me parasjagu elame ( Dirk Ahner, Euroopa Komisjoni Regionaalpolitika peadirektor ; Panorama ). Temperatuurimuutuste jaotumist maakeral ei ole veel võimalik ennustada, kuid oletatakse, et temperatuur tõuseb kõigepealt seal, kus praegu on külmem, seega suurematel laiuskraadidel ( Globaalsed keskkonnaprobleemid, 1996).

• Aafrika
  

Tuleva 30 aasta jooksul kliima soojenemisest enim puudutatud just arengumaad Aafrikas.Tõsisem Aafrika probleem on veepuudus ja kindlasti paljudel regioonidel nõudlus veele veel suureneb. Lisaks suuremale veepuudusele on oodata suuremat näljariski, sest vähenevad saagi kasvatamiseks sobivate piirkondade territooriumid. Samuti on tõenäoline korallriffide ja mangroovide seisukorra halvenemine. See omakorda võib mõjutada kohaliku kalandust ja turismi.

• Aasia
  

Üleujutuste ja jäälaviinide tõenäonäosus kasvab, sest globaalne suurenemine toob kaasa liustiku sulamine Himaalajas. Suurema üleujutuste riskiga on rannukupiirkonnad ja suurte jõgede deltad- ülerahvastatud alad. Rannikuvete temperatuuri tõus võib põhjustada koolerat Lõuna-Aasias.

• Austraalia ja Uus- Meremaa
  

Paljude prognooside järgi kestvad veepuudused Lõuna- ja Ida-Austraalias lähevad hullemaks 2030. aastaks. Suur Korallriff võid jääda ilma suurest osast elusloodusest juba aastaks 2020. Samuti suurenevad rannikutormide, üleujutuste , aga ka põua- ja tulekahjuriskid.

• Euroopa
  

Suuremat veepuudust Kesk- ja Ida-Euroopas põhjustab vihmasaju vähenemine. Sagenevad kuumalained põhjustavad erinevaid terviseriske, tulekahjude sageduse suurenemist ja metsatootlikuse langemist. Lõuna-Euroopas suure tõenäosusega vähenevad veevarud , Põhja-Euroopa riikides aga suureneb saagikus ja metsatootlikus. Enamus Euroopa piirkondi tõenäoliselt kogevad 2020. aastaks suurenenud üleujutuste riski.

• Ladina-Ameerika
  

Suurenenud temperatuurid ja pinnasevee vähenemine Ida- Amazonases viib troopilise metsa asendumiseni savanniga, mis omakorda viib paljude liikide väljasuremisele. Kuivemadel aladel väheneb saagikus ja kariloomade tootlikus maa sooldumise ja kõrbestumise tõttu. Meretaseme tõus toob üleujutusi madalal asuvates piirkondades aga merevee temperatuuri tõus mõjutab korallriffe ja kalavarusid Vaikse ookeani kaguosas.

• Põhja-Ameerika
  

Soojenemine läänepoolsetes mägedes toob endaga kaasa rohkem üleujutusi talvel ja vähenenud veevarusid suvel. Tuleb oodata ägedaid tuuled ja tormid ja sagenenud kuumalained .

• Polaaralad : Arktika ja Antarktika
  

Tõenäoliselt väheneb jääliustike ja jääkihi paksus ja ulatus ning merejää paksus. Suvise igikeltsa sulamise ulatus suureneb. Muutused looduslikus ökosüsteemis  mõjutavad rändlinde, imetajaid ja tippkiskjaid ebasoodsalt.

• Väiksed saared
  

Merevee taseme tõus tõenäoliselt toob kaasa rohkem üleujutusi, tormihoogusid ja rannikuerosiooni. On kindlad tõendid, et väikeste saarte veevarud saavad tõsiselt ohustatud.

Kokkuvõtteks

Kliimamuutus mõjutab iga inimest. Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegade vaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb. Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu. Kliimamuutus mõjutab kõige rohkem vaesuses elavate inimeste elusid . Aastatel 1990 - 1998 juhtus 94% maailma 568 suuremast loodusõnnetusest ja rohkem kui 97% kõikidest loodusõnnetustega seotud surmajuhtumitest just arengumaades.
Kliimamuutuste uurimine - on tipptaseme teadus. Selleks, et mõõta merepinna ja liustike tase kasutatakse kõige kaasaegsemaid satelliittehnoloogiat, kliima modelleerimiseks - võimsamaid superarvutid. Andmed kogututakse sügavamalt ookeanidest ja stratosfäärist. Samal ajal puuduvad lihtsad, kuid kvaliteetsed temperatuuri, niiskuse, rõhu ja tuule mõõtmised. Et selgitada, millised protsessid toimuvad maakera kliima süsteemis , peab teadma füüsikat ja keemiat, astronoomiat ja bioloogiat.
On raske tuua näide teisest samasugusest keerulissest probleemist, mis nii järsult kunagi seisaks inimkonna ees. Selle probleemi lahendamise ajal on oluline mitte asendada ausad uuringud propagandistliku väidega, kas nad on "poolt" või "vastu" soojenemist. Mõned teadlased usuvad, et globaalne soojenemine - on müüt, teised eitavad inimese mõju tähtsust selelle protsessile. On ka neid, kes ei eita soojenemise fakti ning usuvad selle antropogeensele iseloomule, kuid ei nõustu asjaoluga, et kõige ohtlikumalt mõjuvad kliimale tööstuslikud kasvuhoonegaaside paiskumised.
Lõpuks on oluline mitte see, kes võidab vaidlust, vaid see mis tegelikult toimub. Et seda teada saada, peame me teadusuuringid jätkama, pidades silmas kõiki võimalusi sest panused klimaatilistes mängudes on tõeliselt globaalsed.

Kasutatud kirjandus

Pia Anttila, Mikko Ojanen, Maarit Puhakka, Timo Vuorisalo, Toomas Frey ,1996, Tartu. Globaalsed keskkonnaprobleemid.

European Union Regional Policy ; Panorama: Kliimamuutus- vastatus regionaalsel tasandil, 2009.

Liisi Volt, 2009, Bioneer.ee; Mida toob endaga kaasa ülemaailmne kliimamuutus – I osa.

Ron Bowman, 2008; Six Degrees Could Change the World.

Globalwarming.com

Wikipeedia.org