Haanja keskkonnaseisundi analüüs (0)

EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I
HAANJA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS
Referaat
Juhendaja :
Tartu 2012
Sisukord

1.Ülevaade piirkonna hetkeseisundist 4
1.1 Haanja valla funktsionaalne struktuur 4
1.2 Haljastus ja heakord 4
1.3 Infrastruktuur 5
1.3.1 Teedevõrk 5
1.3.2 Elektrivarustus 5
1.3.3 Telefoni- ja internetiühendus 5
1.3.4 Vesi ja kanalisatsioon 6
1.3.5 Jäätmekäsitlus 6
2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 7
3.Ressursside ja nende kasutuvõimaluste hindamine 8
3.1 Maakasutus 8
3.2 Mullastik 8
3.3 Kliimaressursid 8
3.4 Loodusvarad 9
3.5 Põhjavesi 9
3.6 Pinnavesi 9
4.Looduskaitse Haanja vallas 10
5. Põllumajandus Haanja vallas 11
6. Metsamajandus 12
7. Transport 12
8. Turism 12
9. Kohalik omavalitsus 13
10. Kuidas minna edasi? 14
Kokkuvõte 14
Kasutatud kirjandus 15
Sissejuhatus
Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga. Üle poole valla territooriumist kuulub Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva Haanja Looduspargi koosseisu. Haanja vallas on 92 küla, neist suurimad Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku Haanja valla territooriumi pindala on 170 km2. Haanja valla asustustihedus on väike, 6,7 in/km2.
Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid nind heina- ja karjamaad ja künklikust reljeefist tingitud omapärased maaharimisvõtted ning kehvast põllumaast juurutatud käsitöötraditsioonid. Hõre asustus koos väärtusliku looduskeskkonnaga võib pikemas perspektiivis osutuda siinse elukeskkonna tugevuseks. Ometigi toob hajaasustus kaasa terve rea probleeme, mis mõjutavad valda rahaliselt. Haanjamaa künklik reljeef ja hajaasustus suurendab kulutusi sotsiaalteenuste osutamisele, teehooldusele ja transpordile. Samuti on suured probleemid jäätmete sorteerimise ja nende ladustamise osas.
Töö koostamise käigus olen püstitanud endale kaks eesmärki. Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada Haanja valda ning määrata kindlaks valla praegune keskkonnaseisund. Teiseks, kuid mitte vähem oluliseks eesmärgiks on tuua välja võimalikud lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks ja metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks.
Haanja valla looduskeskkond on atraktiivne ja vaheldusrikas . Erinevad maastikukomponendid ja looduslik mitmekesisus võimaldavad Haanja valda määratleda ühe Eestimaa kaunima ja huvitavama piirkonnana. Vallas asub Baltimaade kõrgeim tipp – Suur Munamägi (318 m), mille põhjapoolses lähinaabruses asub kõrguselt teine tipp – Vällamägi. Haanja kõrgusikul asuv Tuuljärv on Eesti kõige kõrgemal asuv järv, mille veetase on 257 m üle merepinna . Kavadi järve peetakse Eesti kõige liigestatuma kaldajoonega järveks.

1.Ülevaade piirkonna hetkeseisundist

1.1 Haanja valla funktsionaalne struktuur

Haanja vallas on 1173 elanikku. Vallas tegutseb üks akstsiaselts, 48 osaühingut, 85 füüsilisest isikust ettevõtjat ja 41 mittetulundusühingut. Haanja valla keskusteks on Haanja küla, Ruusmäe küla ja Luutsniku küla. Haanja vallas domineerib traditsiooniline hajaasustus. Tiheasustusalad on määratud Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku külas. Ruusmäe ja Haanja külas pakutavad teenused võimaldavad määratleda neid II astme keskustena (haridusteenus, arsti vastuvõtt, raamatukogu, kauplus, postkontor ). Nii Haanjas kui Ruusmäel on rahvamaja, kus toimuvad üritused ja tegutsevad ka ringid.Vallas on kolm rahvaraamatukogu: Haanja raamatukogu, lugejate arvuga ca 300 lugejat , Ruusmäe – 268 lugejat, ja Luutsniku, kus on veidi üle 100 lugeja. Haanja ja Ruusmäe raamatukogus tegutsevad ka avalikud internetipunktid.
  https://www.riigiteataja.ee/akt/810542.txt

1.2 Haljastus ja heakord

Haanja vald on rikas haljasalade poolest. Parkidest asuvad siin näiteks Rogosi mõisa park, kus asub ka RMK puhkeplats ning Haanja looduspark , Väike-Palkna maastikukaitseala ja osaliselt ka Luhasoo maastikukaitseala. Haanja külas asub ka Haanja spordi- ja puhkekeskus. Haanja suusanõlvad ja murdmaasuusarajad sobivad nii algajatele kui kogenud suusatajatele. Suusaradade pikkused on: 1 km, 2 km, 3 km ja 5 km. Teistel aastaaegadel sobivad Haanja suusarajad matkamiseks ja jalgrattasõiduks. Haanjas on 2 matkarada: Vällamäe matka- ja loodusrada ning Kavadi matkarada. Vällämäe tipus asub Eesti suurima, 17 m paksuse turbalasundiga raba ja mitu pisikest siirdesood. Kuulsaim soo Haanja vallas on Tsirgumäe soo, mis asub Haanja looduspargis.
( http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/VAATAMISVAARSUSED_PARANDKULTUUR_LOODUSKAITSE.pdf )
Aasta-aastalt on parananud Haanja ja Ruusmäe asula heakord. Suuremad heakorrastatud alad on Ruusmäe (Rogosi) mõisapark ja staadion, Haanja staadionid ja spordikeskuse ümbrus ning Suure Munamäe vaatetorni ümbrus. Vallavalitsus toetab kahe avaliku ujumiskoha korrashoidmist (Plaani Külajärv ja Palojüri järv) ning Kavadi järve ja Vaskna järve ujumiskoha korrashoidu.
(www.haanja.ee/upload/file/1191575475533038.doc)

1.3 Infrastruktuur

1.3.1 Teedevõrk

Künkliku reljeefi tõttu on teed rohkete tõusude, languste ja kurvidega. Haanja valda katab Kagu-Eestile omaselt tihe teedevõrk, mis on valdavalt kruusakattega. Haanja valla territooriumil jääb liiklussagedus kõigil riiklikel ja kohalikel maanteedel alla 1000 transpordivahendi ööpäevas. Tulenevalt reljeefist ja ilmastikuoludest, ka lumerohkusest on teede hooldus Haanja vallas suhteliselt kulukas ja töömahukas. Peale Riia- Pihkva maantee , mis on põhimaantee, on teised Haanja vallas asuvad riigiteed kõrvalmaanteed. Riigimaanteed on heas seisukorras. Kohalike teede seisukord on enamasti rahuldav. Tolmuvaba kattega on Ruusmäe- Kuklase tee, Rõuge-Rebäse-Haanja tee, Rõuge-Kurgjärve-Haanja tee Haanja ja Kurgjärve vahel. Saastatus on seda suurem, mida mürarikkam on piirkond.
( http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/TEEDEV6RK_YHISTRANSPORT.pdf )

1.3.2 Elektrivarustus

Elektrivarustuses on probleemiks alajaamadest kaugelasuvate väiketarbijate elektrienergiaga varustamine. Samuti on vallas probleeme elektrikatkestustega ning voolu madala pingega. Nõrgalt on aga arenenud jaotusvõrkude juhtimise automaatika , mõõtesüsteemid ja rikete avastamise automaatika. Säästliku ellusuhtumise seisukohalt tuleks loobuda elektriküttest teiste kütteliikide kasuks. Näiteks elektrikütte automatiseerimine , valgustuse üleviimine säästulampidele ja töölelülimise automatiseerimine, hoonete ventilatsiooni ja sisekliima süsteemide optimeerimine , kontori- ja koduseadmete, tööriistade jne soetamisel ning uuendamisel tuleks arvesse võtta nende energiatarvet. http://www.haanja.ee/upload/file/1206532255614936.pdf

1.3.3 Telefoni- ja internetiühendus

Mobiilsidega on kaetud ligikaudu 90% valla territooriumist. Internetiühendus on võimalik Haanja raamatukogus, Ruusmäe raamatukogus ja Luutsniku raamatukogus. WiFi on puhke - ja suusakeskuse territooriumil, Suure-Munamäe vaatetornis ja Luutsniku raamatukogu juures. Püsiühenduse võimalus on Haanja ja Ruusmäe külade elanikel. Teiste külade elanikele püsiühenduse võimaluset takistab vähesest kasutajate arvust tulenev kõrge investeeringu hind.
http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/TEHNILINEINFRASTRUKTUUR.pdf

1.3.4 Vesi ja kanalisatsioon

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Haanja ja Ruusmäe külades. Ühisveevärgiga liitumise võimalus on ka Plaani ja Luutsniku külas. Haanja küla veetrassid on kogupikkusega ca 1,5 km, kanalisatsioonitrasside kogupikkus on ca 2 km. Trassid rekonstrueeriti 2011.aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Puhastusseadmed on nõuetele vastavad. Ruusmäe küla vee- ja kanalisatsioonitrasside pikkus on ca 1,5 km. Reoveepuhasti vastab nõuetele. Trassid rekonstrueeritakse 2012-2013. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Luutsniku küla ühisveevärk rekonstrueeriti 2007. aastal. Vee puhastamine toimub looduslikult, biotiikide baasil. Klientide poolt ühiskanalisatsiooni juhitud reovee hulk loetakse võrdseks nende poolt tarbitud veega. Ühiskanalisatsiooni ei juhita drenaaži- ja sademevett.
Haanja Vallavalitsuse omandis on 2 puurkaevu, pidevas kasutuses ja vee erikasutusloaga on vallas kokku 4 puurkaevu (vee tarbimine suurem kui 5 m3/ööp): Puurkaevude vesi vastab üldiselt joogiveele kehtestatud nõudmistele. Reoveepuhastus Ühisveevärk ja –kanalisatsioon on ainult Haanjas ja Ruusmäel. Vallavalitsuse hooldada on 2 puurkaevu, ca 4 km vee- ja kanalisatsioonitorustikke, 2 biopuhastit ( kaks Bioclere tüüpi jabiotiikid).
http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/TEHNILINE-INFRASTRUKTUUR.pdf

1.3.5 Jäätmekäsitlus

Haanja vallas on üks ohtlike jäätmete kogumispunkt- Haanja külas H-Centrali õuel. Kord aastas korraldadatkse ohtlike jäätmete kogumisring. Haanjas ja Ruusmäel on konteinerid paberi ja klaasi kogumiseks. Uue – Saaluses, Plaanil ja Luutsnikus Domineerivaks pakendijäätmeks on klaas.
Orgaaniliste jäätmete ladustamist ei toimu. Haanja vallal puudub korraldatud jäätmevedu ning jäätmevaldajate register (seadusandlus ei nõua seda elanike vähesuse tõttu).
Olmejäätmeid ühismajapidamistest ja mõningatest üksikmajapidamistest kogub AS Ragn - Sells. Vald on paigaldanud prügikastid Haanjase ja Ruusmäele ning puhke- ja supluskohtadesse, kust prügi äraveo korraldab lepingu alusel AS Ragn-Sells. Probleemiks on massiüritustel prügi kogumine ja hilisem territooriumi korrastamine.
http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/TEHNILINE-INFRASTRUKTUUR.pdf

2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses

http://www.stat.ee/ppe-56137
Haanja vald kuulub maakonnas väiksemate omavalitsuse hulka, kus rahvaarv pidevalt väheneb. Haanja vallas elab naisi rohkem kui mehi, naiste arvuline ülekaal puudutab siiski vanusegruppe alates 60 eluaaastast ja vanemaid. Elanike arvu langustrend puudutab ühtlaselt mõlemat sugupoolt. Rahvastiku vähenemise trend on omane tervele maakonnale, mis on jätkunud kogu möödunud kümnendi, mille põhjusteks on nii negatiivne iive kui ränne.
Valla rahvastikustatistikast ilmneb, et 25 – 44-aastaseid naisi ja mehi elab vallas suhteliselt vähe, mis omakorda avaldab mõju laste sündivusele. Elukeskkonnast ja eneseteostuse võimalustest sõltub, kas noored vanuses 14 – 24, seovad oma tuleviku püsivalt Haanja vallaga. Sündimus on viimase kümne aasta jooksul kõikunud. Selget suundumust ei ole võimalik välja tuua.

3.Ressursside ja nende kasutuvõimaluste hindamine

3.1 Maakasutus

Haanja valla haldusterritooriumi suuruseks on 17 046,9 hektarit. 31.03.2011. a seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 16 099,4 ha, mis moodustab 94,4% omavalitsuse maafondist . Haanja vallas on haritavat maad 3 245,8 ha; looduslikku rohumaad 1 960,9 ha; metsamaad 8 802,3 ha; õuemaad 158,5 ha; vee alust maad 363,2 ha ja muu maad 1 568,7 ha.
Silmapaistvalt suur on loodusliku rohumaa osatähtsus, mis on 12%, metsamaa osakaal on 55%, mis on üle maakonna keskmise. Seevastu haritava maa osakaal on alla maakonna keskmist (20%), põllumaa keskmine boniteet on 31 hindepunkti.
( http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/MAAKASUTUS_PLANEERIMINE.pdf )

3.2 Mullastik

Mullastik on Haanja kõrgustikul väga vaheldusrikas, mullatüübid sõltuvad erinevatest lähtekivimitest ja künklikust reljeefist. Kõrgustiku tasasematel aladel on valdavateks mullatüüpideks kamarleet- ja kamarkarbonaatmullad. Järsematel nõlvadel üleval pool esinevad enamasti toiteainevaesed erodeeritud mullad , nõlva all osas aga pealeuhtekihiga deluviaalmullad, mis on üsna toitainerikkad. Nõgudes ja orgudes levivad soostunud ja soomullad, mitmesugustel liivastel aladel esinevad erinevad leetunud mullad. Muldade niiskustingimused varieeruvad suures ulatuses, sõltudes peamiselt reljeefist, kuid valdavalt on mullad kuivad. Sõltuvalt nõlva kaldest on mullad enamasti erodeeritud ning lisaks erosioonile mõjutab Haanja muldade saagikust lähtekivimi suur segipaisatus ühe pinnavormi piires.
http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf

3.3 Kliimaressursid

Haanjamaa kliima erinevus võrreldes ülejäänud Eestiga tuleneb suuremast kõrgusest merepinnast, liigestatud reljeefist ja kaugusest merest. Haanja absoluutne kõrgus on ca 200m , kõrgeim tipp on 318 m. Jaanuaris ja veebruaris on keskmine temperatuur –7,7 °C ja soojemal kuul juulis jääb temperatuur +16,3 °C ning aasta keskmisena +4 °C piiresse. Aasta keskmiseks sademete hulgaks on Haanja kõrgustikul 750-800 mm. Klimaatilised eripärad on ressursina käsitletavad eelkõige turismi arendamisel (taliturism ja suusatamine). http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf

3.4 Loodusvarad

Keskkonnaregistri andmetel asuvad Haanja vallas Kuiandi liivamaardla ja Ala- Palo liivamaardla, osaliselt jäävad valla territooriumile Selsi ja Palu (Palojärve) turbamaardla (pruun). Maavaradest on märkimisväärne 3 järvemuda maardlat (Kavadi järv, Vaskna järv ja Plaani Külajärv), mis seni pole kasutamist leidnud. Maa-ainest (kruusa ja liiva (kollane)) kasutatakse ka isikliku majapidamise tarvis ühe kinnisasja piires. Olemasolevaid kruusa- ja liivavarusid ei saa kasutusele võtta kaitsealade tõttu (Haanja looduspark).
allkas: Maa-ameti geoportaal
http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf

3.5 Põhjavesi

Haanja kõrgustikul esineb põhjavesi pinnakattes (enamasti maapinnalt esimese nn. maapinnalähedase põhjaveekihina) ja aluspõhjakivimeis. Ülemine põhjaveekiht toitub positiivsetel reljeefivormidel sademetest ja allub kergesti igasugusele reostusele. Põhjaveest toituvad ka jõed, ojad ja järved. Keemiliselt koostiselt on vesi mage, vesinikkarbonaatne.
Elanikkond tarbib valdavalt maapinnalähedast põhjavett 3 - 10 m sügavustest kaevudest, puurkaevude sügavus ulatub 200 meetrini. Põhjavesi on Haanja vallas valdavalt hästi kaitstud, reostusoht on väga madal. http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf

3.6 Pinnavesi

Haanja vallas asub üle 50 järve. Vallas saavad alguse Iskna, Kuura ja Piusa jõgi. Järved kuuluvad Kagu-Eesti oligo -(selgeveelised) ja düstroofsete(rohketoitelised) järvede valdkonda. Kõikidel ojadel, eesvooludel, kanalitel, veejuhtmetel ja allikatel on kalda piiranguvööndi ulatus 50 m ja ehituskeeluvöönd 25m. Järvede ja jõgede kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini . Ranna- ja kaldaalade olukord on hea, ei esine reostust ega ehitisi , mis tagab looduslike koosluste säilimise.
http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf
Joogivesi Haanja vallas ei ole kuigi kvaliteetne, sest sisaldab suurel määral rauda. Rauarikas vesi rikub pesu, tehnikat kahhelkivi, emaili ja sanitaartehnilisi seadmeid. Samuti kahjustab roostene vesi inimese tervist.
( http://www.ecomos.ee/content/est/119/ )

4.Looduskaitse Haanja vallas

Haanja valla territooriumist on kaitse all kokku 8938 ha, mis moodustab valla üldpindalast 52,4 %.
Suurimaks kaitsealaks on Haanja looduspark (8805 ha). Haanja Looduspargi koosseisu kuuluvad Suur Munamägi, Vällamäe ürgmets, Kütiorg ja Rõuge ürgorg. Haanja Looduspargis kasvab mitu looduskaitsealust põlispuud, nt. Sinisilla tamm, Klaasi tamm, Rõuge tammed ja Haki männid, seal on vanu mõisaparke ja kultuuriloolisi objekte (sh. Ruusmäe kastellmõis ja park, Küti Mäeveski, Rõuge kirik , Viitina mõis ja park ning Uue-Saaluse park). Vällamäel kasvab inimtegevusest vähe mõjutatud ürgmets, 120 aasta vanune sinilillekuusik. Loomadest esineb Haanja vallas enim närilisi ja siile.
Väike-Palkna maastikukaitseala (24.8 ha) on moodustatud Väike-Palkna järve ja selle kaldal asuva metsakoosluse kaitseks. Kogu maastikukaitseala kuulub sihtkaitsevööndisse.
Pärlijõe luha hoiuala (40 ha) moodustati 2005.aastal lamminiidu kaitseks. Samal aastal võeti kaitse alla ka Majori järve hoiuala (17,6 ha) looduslikult rohketoitelise järve elupaigatüübi kaitse eesmärgil.
Võidumägi (9,8 ha) on kaitse all 1962.aastast eesmärgiga kaitsta maastikuelementi ( 800m pikkune 2 tipuga künnis, absoluutne kõrgus 249,6 m, suhteline kõrgus 40m). Lisaks eeltoodutele on elupaigana kaitse alla võetud metsise püsielupaik Luutsnikus 40.7 ha (II kategooria kaitsealuse liigi elupaiga kaitse).
Haanja vallas on veel looduskaitse all Brauni astelsõnajalg (LK I), mis asub haanja külas ; Kuradi sõrmkäpp (LK II), asub Plaani külas ; Tähkjas rapuntsel (LK III), asub Haanja külas. Haanja looduspargis pesitsevatest lindudest on kaitse all väike konnanotkas (LK I), must- toonekurg (LK I); harivesilik (LK III) ja harjus (LK III).
http://www.haanja.ee/upload/fck/file/ehitus%20ja%20planeerimine/yldplaneering/haanja-lisa1-lahteolukord.pdf

5. Põllumajandus Haanja vallas

Haanja vald on põllumajanduslikult ebasoodne piirkond. Looduslikud tingimused (künlik reljeef, levinud on vee- erosioon ) ei soosi Haanja kuplite vahel intensiivpõllundust.
( http://www.vorumaateataja.ee/index.php/ee/46-elu-ja-kultuur/5155-ettevotlik-haanja-vald-haanja-valla-marksona-on-koostoeoe )
Suurimaks põllumajandusettevõtteks on OÜ Loyde oma 1000 seaga Luutsnikus ja 200 lüpsilehmaga Ruusmäe suurfarmis. Eraisikutes on märkimisväärseim perekond Moreli Järve veisekasvatustalu. Mahetootjana on tuntud Agu Hollo. Võrumaal Haanja vallas tegutsev Hartsmäe mahetalu harib hetkel 110 ha maad, kus kasvab nii maheteravilja kui köögivilja ning osa maad on rohumaadena lihaveiste ning vabapidamisel kodusigade kasutuses. Tegemist on Haanjaa valla suurima mahetaluga.
( http://www.pikk.ee/nouetelevastavus/hpk )
Põllumajandusliku tegevuse mõju on negatiivne, sest intensiivne loomakasvatus põhjustab põhjaveereostust ja väheneb maastiku mitmekesisus. Taimekaistevahendid ja väetised on mürgised ja võivad reostada põhjavett. Taimekaitsevahendid sageli ei tapa ainult kahjureid, vaid ka kasulikke putukaid ning lisaks ka loomi, kes söövad mürgitatud putukaid. Samuti põllumaa kasutuselevõtuga hävivad looduslikud elupaigad , mis asendatakse monokultuuridega.
Põllumajanduse tegevuse mõju võib olla ka positiivne. Näiteks luuakse uusi töökohti ning osaletakse kohaliku majanduse ning maarahvastiku sotsiaalse struktuuri arendamises. Põllumajanduslikku maad peab pidevalt niitma ja karjatama, et see võssa ei kasvaks.

6. Metsamajandus

Haanja kõrgustikust on tänapäeval ligikaudu pool metsa all. Siin leidub peaaegu kõiki Eestis esinevaid metsatüüpe, v.a loometsad. Vanemates puistutes on ülekaalus kuusk. Vällamäge katab põlismets, kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini. Haanja piirkonnale iseloomulikud olnud laialehised salumetsad on enamasti maha raiutud ja neil aladel on põllud. Salumetsa on praeguseks säilinud vaid jõeorgudes või küngaste väga järskudel nõlvadel. Seal kasvavad rikkaliku puurindena pärn, jalakas , künnapuu, tamm, vaher ja saar.
( http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5unaEesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n%C3%B5od/Haanja_maastikumosaiik )

7. Transport

Haanja valda katab Kagu-Eestile omaselt tihe teedevõrk, mis on valdavalt kruusakattega. Riigimaanteed on heas seisukorras. Teede pikkus, välja arvatud riigimaanteed, on Haanja vallas 163 km. Neist suurim osa on kohalikud teed, järgnevad erateed ja väikseima osa moodustavad metsateed. Kohalike teede seisukord on enamasti rahuldav. Haanja valla territooriumil jääb liiklussagedus kõigil riiklikel ja kohalikel maanteedel alla 1000 transpordivahendi ööpäevas. Tulenevalt reljeefist ja ilmastikuoludest, ka lumerohkusest on teede hooldus Haanja vallas suhteliselt kulukas ja töömahukas. Peale Riia-Pihkva maantee, mis on põhimaantee, on teised Haanja vallas asuvad riigiteed kõrvalmaanteed. Saastatus on seda suurem, mida mürarikkam on piirkond.
( http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/TEEDEV6RK_YHISTRANSPORT.pdf )

8. Turism

Haanja vallas pakutakse ka toitlustusteenust, aktiivse puhkuse võimalusi ning muid kaasnevaid turismiteenuseid. Võimalusi on ka jahiturismi arendamiseks . Ärakasutamist turismiressursina leiavad ja väärivad traditsioonilised kohalikud üritused nagu näiteks Haanja maraton ja rattaralli, käsitsi niitmise võistlus, aastavahetus Suurel Munamäel jt. Väga palju külastajaid meelitavad siia ka autorallid, Eesti meistrivõistlused pikamaaratsutamises, maastikujalgratta võistlused jm. Riiklikult kaitsatvatest objektidest on kõige tuntumad ja suurima turismimajandusliku potentsiaaliga arhitektuurimälestistena kaitse all olevad Rogosi mõis ja park ning Plaani kirik. Oluliseks võib pidada ka Suurt Munamäge ja selle tipus asuvat vaatetorni ning ka turistide koduna tuntud Haanja rahvamaja
http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/VAATAMISVAARSUSED_PARANDKULTUUR_LOODUSKAITSE.pdf
Turistide arvu suurenemisega kaasnevad ka keskkonnaprobleemid. Nendeks on näiteks liikluse tihenemine, millega seoses tekivad parkimisprobleemid ja tulemuseks on parklate rajamine looduslikele maa- aladele . Pidev tallamine põhjustab taimkatte hävimist, mille tulemusena tekib erosioon. Suurenevad prügi kogused, mis toob endaga kaasa pinnase ja põhjavee reostuse.

9. Kohalik omavalitsus

Vald on panustanud sotsiaalse- ja tehniliseinfrastruktuuri ja tervisliku elukeskkonna arengusse . Renoveeritud on sotsiaalmaja katus, koostatud tehniline projekt küttesüsteemi rekonstrueerimiseks ning esitatud taotlus selle rahastamiseks, pakutakse koduteenuse ja sotsiaaltranspordi kasutamise võimalust eakatele ja puuetega inimestele, makstakse vallapoolseid toetusi (sünnitoetus, matusetoetus, esimesse klassi astuja toetus jms) ja ühekordseid toetusi vähekindlustatud sihtrühmadele. Rekonstrueeritud on rahvamajad, mänguväljakud, lasteaed, suusarajad jpm. Valla pikaajaliseks eesmärgiks on olnud kvaliteetse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamine, kuid puuduvad vajalikud ressurisid. Haanja vald toetab elanike, seal hulgas laste ja noorte huvihariduse, kultuurilise ja sportliku ning kogukondliku ühistegevuse võimalusi. Haanja vald seisab hea ka looduse hoidmise eest- toetades veekogude ja nende kallaste korrashoidu.
( http://www.haanja.ee/upload/fck/arengukava2011-2019.pdf )

10. Kuidas minna edasi?

Haanja vald on inimeste heaolu jaoks väga palju ära teinud. Välja on arendatud kvaliteetne ja heal tasemel infrastruktuur. Vallas on pood , kohvik, arsti vastuvõtt, raamatukogu, postkontor, hotell , turismitalud.
Oluline on rõhku panna Haanja kultuurilisele atraktiivsusele, et see oleks ka edaspidi turistidele ligitõmbav sihtkoht. Soodsa elukeskkonnaga asulatesse koonduvad elanikud, mis omakorda võimaldab luua töökohti ja meelitada spetsialiste ka kaugemalt , ettevõtte asukoht on seda külastavatele klientidele visiitkaardiks. Haanja väärtust suurendab ainulaadne kohalik kultuur, mitmed vaatamisväärsused ja turismisihtkohad, traditsioonilised ja omanäolised üritused, hästi arenenud turismi-ja puhkemajandus .
Elektrivarustuse koha pealt võiks olla tagatud kvaliteetne ja töökindel elektrivarustus, kõigil tarbijatel on alajaam mitte rohkem kui 1km kaugusel. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni poole pealt, et nendel aladel, kus ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga seotud infrastruktuur on heas korras, on soovijatele tagatud vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise võimalus. Haanja vallas tuleks korraldada jäätmevedu ja ehitada komposteerimisväljakud. Puhkekohtades, tootmisaladel, vaatamisväärsuste ja puhke-spordirajatiste juures peaksid olema prügi-ja pakendikonteinereid.

Kokkuvõte

Analüüsi koostamine andis mulle palju uusi teadmisi Haanja valla kohta. Haanjas tegeletakse peamiselt loomakasvatuse ja maaharimisega. Töö käigus sain keskkonnateadlikumaks oma kodukoha valla suhtes. Kõige suuremaks saastajaks Haanja vallas on põllumajanduses kasutatavad väetised ja kemikaalid, sisaldades mürgiseid aineid, mis reostavad nii õhku kui ka (põhja)vett. Põldude intensiivse rajamisega hävineb nii liigiline mitmekesisus kui ka väheneb looduslik mitmekesisus. Põllud rajatakse loodusliku maakattega aladele ning taimede mürgiga pritsimise tõttu võivad hävida väiksemad loomad ja putukad.
Keskkonnaseisund on Haanja vallas jätkusuutlik. Vald hoolitseb veekogude ja veekogu äärsete alade puhtuse eest. Maavarasid vallas ei kaevandata, et tagada loodusliku pinnase kaitse. Liigilise mitmekesisuse säilitamiseks asub vallas Haanja looduspark, erinevad maastikukaitsealad ja hoialad, mis kaitsevad haruldasi taime- ja loomaliike nende hävimise eest.
Valla suurimaks probleemiks on joogivee vastamine nõuetele, vee kättesaadavus ning et reovesi saaks puhastatud ega pääseks keskkonda saastama. Selleks on vaja rekonstrueerida ja juurde ehitada vee- ning kanalisatsioonitorustikke, joogiveetöötlusjaamu, reoveepuhasteid. Aktuaalne on ka jäätmete probleem. Prügi ladustamise koha pealt tuleks eelkõige tekitada vähem jäätmeid. Tähtis roll on jäätmete sorteerimisel – näiteks enamus pakendeid ja klaaspudeleid, selle asemel, et need ära visata , saab ümber töödelda ja taaskasutada. Metsa saab kaitsta nii, et lõket ei tohi suvalises kohas teha, metsa tuleb puid juurde istutada ja prügi ei tohi metsa vedada
Iga inimene saab looduse kaitseks midagi ära teha. Näiteks on võimalik muuta tarbimisharjumusi ja kasvatada keskkonnateadlikkust. Kõigepealt tuleks targasti tarbida- osata osta keskkonnasõbralikke kaupu, mis tekitavad minimaalselt prügi ning ei reosta loodust. Keskkonnasäästlik on liigelda ühistranspordiga, kõiger mõistlikum on sõita gaasibussiga, mis saastab õhku transpordivahenditest kõige minimaalsemalt. Keskkonna kõige suuremaks saastajaks on loodusest mittehooliv inimene.

Kasutatud kirjandus

https://www.riigiteataja.ee/akt/810542.txt
http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/VAATAMISVAARSUSED_PARANDKULTUUR_LOODUSKAITSE.pdf
www.haanja.ee/upload/file/1191575475533038.doc
http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/TEEDEV6RK_YHISTRANSPORT.pdf
http://www.haanja.ee/upload/file/1206532255614936.pdf
http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/TEHNILINEINFRASTRUKTUUR.pdf
http://www.stat.ee/ppe-56137
http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/MAAKASUTUS_PLANEERIMINE.pdf
http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf
http://www.ecomos.ee/content/est/119/
http://www.haanja.ee/upload/fck/file/ehitus%20ja%20planeerimine/yldplaneering/haanja-lisa1-lahteolukord.pdf
http://www.vorumaateataja.ee/index.php/ee/46-elu-ja-kultuur/5155-ettevotlik-haanja-vald-haanja-valla-marksona-on-koostoeoe
http://www.pikk.ee/nouetelevastavus/hpk
http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5unaEesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n%C3%B5od/Haanja_maastikumosaiik
http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/TEEDEV6RK_YHISTRANSPORT.pdf
http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla%20yldinfo/VAATAMISVAARSUSED_PARANDKULTUUR_LOODUSKAITSE.pdf
http://www.haanja.ee/upload/fck/arengukava2011-2019.pdf