Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USAs. Heitgaaside mõõtmine. Heitgaasinormid Eestis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

TALLINNA
TEHNIKAÜLIKOOL

Mehaanikateaduskond
Masinaehituse
instituut

Autotehnika õppetool
Autode
heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USA-s. Heitgaaside mõõtmine. Heitgaasinormid Eestis




Tallinn
2015

Sisukord



Sissejuhatus 3
1. HEITGAASI KAHJULIKUD KOMPONENDID 4
1.1.Lämmastikühendid (NOx) 4
1.2.Heitgaasi kahjulikud komponendid süsivesinikud (CH) 4
2.AUTODE OSAST LINNAKESKKONNAS 5
3.VÄLISÕHU KAITSE 9
3.1.Välisõhu kaitse seadus 10
4.EUROOPA LIIDUS KEHTESTATUD MUUTUSEGA NORMID MUUTUVAD PIDEVALT 12
5. MOOTORSÕIDUKITE HEITGAASIDE SAASTEAINESISALDUSE PIIRNORMID , MILLEST LÄHTUTAKSE TEHNOÜLEVAATUSEL JA MUUL KONTROLLIMISTEL 13
KOKKUVÕTE 15


Sissejuhatus



Õhk,
mida me iga päev sisse hingame, sisaldab mitmesuguseid inimesele kahjulikke mürgiseid ühendeid. Linnaõhku paisatavast toksilisest
gaasist on valdav osa pärit automootoritest ( CO 90 - 95%, NO 50 -
70 %, Pb 90 - 98%). Eestis tervikuna annavad autod ja sõidukid 73 -
85% CO ja 57 - 68% NO koguhulgast.
Aasta
jooksul paiskavad autod õhku sadu miljoneid kilogramme CO-d.
Lämmastikoksiide satub õhku kaaluliselt vähem, kuid ühe mahuühiku
õhu hingamiskõlbmatuks muutmiseks kulub NO-d võrrelduna CO- ga 75
korda väiksem kogus. Seega heitgaasides lämmastikoksiidide
kahjulikkus võrrelduna CO-ga on tunduvalt suurem. Mootoris olev
küttesegu, st. õhu ja kütuseauru segu põletamine toimub kõrgel
temperatuuril ja rõhul, kus tekib õhulämmastikust ja põlemata
hapnikust muuhulgas ka NO, mis õhus heitgaasi hajumisel omakorda
hapendub NO2- ks, mis on aga CO-ga võrreldes tunduvalt mürgisem. Lämmastikoksiidid on kahjulikud nii inimese hingamisteedele, kui ka
taimestikule.
  • HEITGAASI KAHJULIKUD KOMPONENDID


  • Lämmastikühendid (NOx)


    Gaasilised lämmastikoksiididon elusorganismidele ja taimestikule tugevalt mürgised ning neid tuleb vaieldavalt nimetada õhku saastavateks
    aineteks. Tänapäeval tohivad enamiku autode mootorid välja paisata
    mitte üle 9,0 g NO x mootori l KWh töö kohta.
    Selline
    tööühiku kohta kehtestatud norm väga mugav (seadusandjale),
  • Vasakule Paremale
    Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USAs-Heitgaaside mõõtmine-Heitgaasinormid Eestis #1 Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USAs-Heitgaaside mõõtmine-Heitgaasinormid Eestis #2 Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USAs-Heitgaaside mõõtmine-Heitgaasinormid Eestis #3 Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USAs-Heitgaaside mõõtmine-Heitgaasinormid Eestis #4 Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USAs-Heitgaaside mõõtmine-Heitgaasinormid Eestis #5 Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USAs-Heitgaaside mõõtmine-Heitgaasinormid Eestis #6 Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USAs-Heitgaaside mõõtmine-Heitgaasinormid Eestis #7 Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USAs-Heitgaaside mõõtmine-Heitgaasinormid Eestis #8 Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USAs-Heitgaaside mõõtmine-Heitgaasinormid Eestis #9 Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USAs-Heitgaaside mõõtmine-Heitgaasinormid Eestis #10 Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USAs-Heitgaaside mõõtmine-Heitgaasinormid Eestis #11 Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USAs-Heitgaaside mõõtmine-Heitgaasinormid Eestis #12 Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USAs-Heitgaaside mõõtmine-Heitgaasinormid Eestis #13 Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USAs-Heitgaaside mõõtmine-Heitgaasinormid Eestis #14 Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USAs-Heitgaaside mõõtmine-Heitgaasinormid Eestis #15 Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USAs-Heitgaaside mõõtmine-Heitgaasinormid Eestis #16
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor muriimarii Õppematerjali autor
    Sissejuhatus

    Õhk, mida me iga päev sisse hingame, sisaldab mitmesuguseid inimesele kahjulikke mürgiseid ühendeid. Linnaõhku paisatavast toksilisest gaasist on valdav osa pärit automootoritest ( CO 90 - 95%, NO 50 - 70 %, Pb 90 - 98%). Eestis tervikuna annavad autod ja sõidukid 73 - 85% CO ja 57 - 68% NO koguhulgast.
    Aasta jooksul paiskavad autod õhku sadu miljoneid kilogramme CO-d. Lämmastikoksiide satub õhku kaaluliselt vähem, kuid ühe mahuühiku õhu hingamiskõlbmatuks muutmiseks kulub NO-d võrrelduna CO- ga 75 korda väiksem kogus. Seega heitgaasides lämmastikoksiidide kahjulikkus võrrelduna CO-ga on tunduvalt suurem. Mootoris olev küttesegu, st. õhu ja kütuseauru segu põletamine toimub kõrgel temperatuuril ja rõhul, kus tekib õhulämmastikust ja põlemata hapnikust muuhulgas ka NO, mis õhus heitgaasi hajumisel omakorda hapendub NO2- ks, mis on aga CO-ga võrreldes tunduvalt mürgisem. Lämmastikoksiidid on kahjulikud nii inimese hingamisteedele, kui ka taimestikule.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    32
    ppt

    Heitgaasid

    siis oli segu koostis liiga lahja või põlemisprotsessile eelnevalt ei ole olnud korralikku hapniku ja kütuse segunemist. Normaalsel põlemisel on jääkhapniku sisaldus heitgaasides väga väike sest enamus kasutatakse alati ära. Süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur on põlemisjäägid. Mida suurem on CO2 kogus seda täielikum on olnud küttesegu põlemine. Mootori silindrites kütuse põlemise ajal jääb CO2 14% kanti. Selle ajaga, kui heitgaasid läbivad katalüsaatori ja jõuavad heitgaasitorustiku väljundini, tõuseb süsinikdioksiidi mahuprotsent 15% ­ 16%-ni. · Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC (põlemata kütus ja õli) Lämmastikoksiidid NO ja NO2 mida tähistatakse ühiselt NOx kuna O muutub pidevalt. Vääveloksiid SO2 Tahked osakesed (tahm). SÜSINIKMONOOKSIID EHK VINGUGAAS (CO) · ..

    Auto õpetus
    thumbnail
    200
    doc

    Masina osadest ja kontroll

    3.5. Lisaseadmed Lisaseadmete hulka kuuluvad juhikabiin, hüdrosüsteem, riputusseade ja jõuvõtuvõll(id). Juhikabiin on traktorijuhi töökoht, kus paiknevad kõik juhtimiseks vajalikud seadised. Juhi iste, rooli ja hoovastiku asend on reguleeritav ja peab vastama Euroopas kehtestatud nõuetele. Tänavatel ja teedel transporttööde ajal peab turvavöö olema kinni. Kliimaseadmega tagatakse kabiinis nii suvel kui talvel optimaalne töötemperatuur. Kliimaseadme komplekti kuulub ka õhufilter. Tolmustes tingimustes töötamise ajal vajab filter sagedast puhastust ja lõplikult ummistunud filtri element vahetatakse uue vastu. Hea väljavaate tagamiseks on kabiini seinad klaasist

    Masinamehaanika
    thumbnail
    14
    doc

    Raskemetallide sisaldus eestimaa muldades

    · heitveepuhastite setted · põlevkivituhk Täiskasvanud inimene võib päevas omastada Cd 40-50 mg, lapsed 10-40 mg. Prügila nõrgvee imbumisel põhjavette kujutab Cd potensiaalset terviseriski. 2.2. Elavhõbe Allikad: · patareid · akud · galvaanika · pestitsiidide jäägid. Elavhõbe on toiduahelates väga hästi akumuleeruv. 4 3. Raskmetallide saasteallikad 3.1. Kütmine Peamised õhusaastajad Eestis on sellised tootmisharud nagu energeetika, ehitusmaterjalide töösutus ja põlevkivikeemia. Kohalike saasteallikatena tulevad Eestis kõne alla eeskätt põlevkiviga köetavad soojuselektrijaamad Ida­ Virumaal, AS Kunda Nordic Cement tsemenditehas, teised tööstusettevõtted, soojuselektrijaamad ja katlamajad. Nii elukondlik kui tööstuslik soojatootmine põhjustab raskmetallide välisõhku sattumist, eriti oluline raskmetallide allikas on fossiilsete kütuste põletamine

    Ökoloogia
    thumbnail
    28
    pptx

    Välisõhu kaitse seadus

    suure osa globaalprobleemide allikaks. Paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest eralduvate vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidete summaarsed piirkogused ja nende saavutamise tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Keskkonnaministeerium korraldab saasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi koostamist. VÄLISÕHU KVALITEET Välisõhu kvaliteedi hindamine on välisõhu saastatuse taseme mõõtmine, arvutamine, objektiivne hindamine või prognoosimine. Välisõhu saastatuse taseme paiksed mõõtmised on proovide võtmine välisõhu saasteloaga määratud sagedusega ja kohtadest ning selle analüüsimine. Välisõhu saastatuse taseme pidev mõõtmine on kohustuslik tiheasustusega piirkondades. Välisõhu saastatuse taseme määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Saasteainete nimetus vääveldioksiid SO2 lämmastikdioksiid ja NO2 ja NO

    Keemia
    thumbnail
    18
    pdf

    MOOTOR ja selle kasutamine

    Sisselasketoru 6. Käiviti 7. Õlifiltrid 8. Õlijahuti 9. Puhas õhk 10. Turbolaadur 11. Heitgaas Diiselmootor koosneb vänt- ja gaasijaotusmehhanismist ning jahutus-, õlitus- ja toitesüsteemist. Väntmehhanism muudab kolbide edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Kolb liigub silindris töötakti ajal gaasiderõhu toimel ülemisest surnud seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS). S ­ kolvikäik, d ­ silindri läbimõõt, V1 ­ silindri töömaht, Vp ­ põlemiskambri maht, 1- kolb, 2- silinder või hülss Mootori silindrite asetus

    Tehnoloogia
    thumbnail
    36
    docx

    Mürkgaaside kokkupuuted inimestega

    JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM Raul Maasik Mürkgaaside kokkupuuted inimestega Uurimistöö Juhendaja:Anu Mägi õpetaja Järva Jaani 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.1.Masinate heitgaasid................................................................................................................4 1.2.Heitgaaside reaalne mõju inimestele:.....................................................................................7 1.3.Kodukeemia gaasid................................................................................................................8 1.4.Militaarsed mürkgaasid............................................................................

    Keemia
    thumbnail
    14
    docx

    Heitgaasidele kehtestatud seadused

    26. mail 1969 sai standardiseerimine tõuke rahvusvahelisel areenil tolleaegse ÜRO peasekretäri U Thant’i kõnes Inimene ja keskkond. N Liidus kehtestati esimene CO-sisaldust piirav standard 1970. aastal. Standardite kehtestamine ja nende karmistamine sundis autotootjaid tõsiselt pingutama. 1980ndatel arendati välja katalüsaatoritehnika. Üle 10 aasta on juba kasutusel lambdasondiga (l-sondiga) kolmiskatalüsaator. Tänavu 1. juulist hakkab Saksamaal kehtima sedavõrd range autode maksustamissüsteem, et autoomanikud on sunnitud ka vanad autod katalüsaatorseadmetega varustama. Esialgu olid normid suunatud autotootjaile, kuid 80ndail hakati kontrollima ka juba kasutuses sõidukeid, küll vaid CO- sisaldust bensiinimootori tühikäigul. Tänaseks on Lääne-Euroopas normiks kontrollida nelja gaasi otto- ja määrata tahmasus diiselmootorite puhul. 20.03.1958 sõlmiti Genfis Mootorsõiduki ja selle osade ametliku kinnitamise

    Keskkonnareostus
    thumbnail
    25
    ppt

    Auto ehitus

    VÄLJALASKETORUSTIK e- ä l j alask V stik toru Summuti Katalüsaator Mootorikütusena kasutati mõni aeg tagasi ka etüülbensiini, mis tänapäeva Eestis on keelatud: bensiini tootmisel lisati bensiini hulka tetraetüülpliid, mis parandas bensiini kvaliteeti. Etüülitud bensiini puudused: · mürgine · saastab loodust · ei ole kasutatav autodel, millel on katalüüsmuundur (katalüsaator) Katalüsaatori ülesandeks on järelpõletada heitgaaside koostises olevad kahjulikud ühendid CO (vingugaas) ja HC (põlemata kütuseosakesed ­ süsivesinikud). Katalüsaatorist väljuvad täielikult põlenud osakesed CO2 ja H2O

    Liiklusõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun