Keemiapilvede koostises on rohkesti alumiiniumit ning erinevaid toksilisi aineid nagu plii, arseen, elavhõbe ja uraan. Sellega sekkutakse planeedi kliimasüsteemidesse, ilma ja kliima muutmise eesmärgil, tuues endaga ettenägematuid tagajärgi. Rääkimata siis muudest keskkonda reostavatest teguritest nagu heitgaasid, tööstusettevõtete tegevuse tagajärjel õhku paiskuvad happelised oksiidid, jäätmed, ravimijäägid looduses jms. Väetiste ja tõrjeainete kasutamine saastab keskkonda ning kahjustab inimeste tervist. Lisaained toidus, säilivusaja pikendamiseks, maitse tugevdamiseks, lõhna ja kaubandusliku välimuse andmiseks, mõjuvad otseselt inimeste tervisele. Antibiootikumide liigtarbimine kas otseselt – tervisehädade puhul, või kaudselt – loomsete toiduainete kaudu, põhjustab uute, senimaani tundmatute bakterite teket. Ning seega on suuresti tõenäoline, et tulevikus võib tavaline külmetushaigus väga raskekujuliseks muutuda
arengumaadest, sest nende endi ressursid on ammendumas. Tänu sellele, et taastumatud maavarad on otsakorral, peavad riigid tegema oma energiamajanduses suuri muudatusi. Hetkel toodetakse Eestis põlevkivist üle 90% kogu riigi elektrienergast. (Kasutatud Vikipeedia artiklit ,,Eesti Energia") Kuid teadlaste sõnul jätkub põlevkivi veel vaid viiekümneks aastaks. Kuid mis saab edasi?! Nafta ja teiste kütuste töötlemine ning põlemine saastab keskonda. Fosiilsete kütuste põletamisel paiskub õhku tuhka ja süsihappegaasi, millest viimane suurendab kasvuhooneefekti. Tänu kasvuhooneefektile soojeneb Maa kliima ning elusorganismide elutingimused muutuvad. Samamoodi satub kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel õhku väävli-ja lämmastikühendeid, mis hiljem happevihmadena maapinnale langevad. Happevihmade tagajärjel muutuvad veekogud ja mullad happelisteks.
reovee või saaste kogumise torud vms, mida annaks hiljme transportida sinna, kus seda saaks töödelda. Seda tuleks eriti rakendada väiksematel või kinnisematel veekogudel nagu seda on tegelt ka Läänemeri. Õhusaastuse põhiline tegur on heitgaasid, mida paiskavad õhku tehased ja masinad, mis töötavad naftaproduktide peal. Naftaga on tegelt suur probleem, sest lisaks sellele, et me tarbime seda meeletutes kogustes ( umbes 31 mlrd barrelit aastas), saastab see vett ja kaudselt ka õhku. Naftast tekkivad õhusaastet saaks vähendada, kui seda vähem tarbida ehk asendada seda millegi peaagu samaväärsega, milleks võiks olla vesinik. Praegugi on juba olemas mõni üksik vesiniku peal sõitev auto ja see ei jää väga alla bensiinile ja see ei tekita heitgaase, seega see oleks üks parimaid variante tulevikus. Õhusaastet annaks vähendada ka sellega, kui paigutada filtreid tehaste jms korstendele, mida
Seetõttu hakati metallidest tegema tööriistu, ehteid jne. Juba varajasel ajal kasutati metalle nt. tööriistade ja skulptuuride valmistamiseks. • Keskkonnaprobleemid: • Tekib palju aherainet, väga energiamahukad tööstusharud • Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks • Maavarade suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjavee kihte, halvendab joogivee kvaliteeti • Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid • Elukutsete esindajad, kellel on vaja teada metallide kohta: • autolukksepp • keevitaja • kullassepp • laevamehaanik • konstruktor
(5%), mida kasvatatakse peamiselt USA-s. 21.Kasutegurid: *Keskkond püsib puhtam, sest taim annab suuremat saaki ja väetist pole vaja eriti kasutada. *Toit on täisväärtuslikum, kuna taimed on pandud tootma mingit inimesele kasulikku ainet. *Võimalik oleks lahendada Kolmanda maailma toiduprobleemi, saates sinna uusi taimesorte, mis suudaksid nälga leevendada. Ohutegurid: * Umbrohu- ja putukatõrje on ikka vajalik ja saastab keskkonda veel rohkem kui varem. Välja on töötatud kultuuride liine, millest kolmveerandi moodustavad umbrohutõrjevahenditele ning putukatele vastupidavad taimed. See viib tootmise lihtsustatud skeemidele, kus intensiivsel monokultuursel tootjal (tootja, kes kasvatab suurel maa-alal ainult üht liiki taimi) on lihtne kasutada tõrjevahendeid. See viib tihti umbrohu- ja putukatõrjevahendite ülekasutamisele ja saastab mullad ära
Väga väikese detonatsioonikinglusega on heptaan, selle oktaaniarvuks on võetud 0. Kõige kõrgemaga on isooktaan, mille oktaaniarv on 100. Need kaks segatakse kokku ja saadasegi bensiin, mida näeme bensiinijaamades 92, 95 ja 98. Esimesed autod sõitsid nafta kerge fraktsiooni petrooleetriga, mida kasutatati puhastusvahendina. Siis mindi üle bensiinile. Bensiinile on lisatud läbi aegade erinevaid aineid, et teha see paremaks. Aga tänu nendele saastab bensiin aina rohkem loodust. Selle vastu hakati võitlema 1970-ndail. Heitgaasid toovad loodusesse CO-d ja lämmastikoksiide. Keskkonnasõbralikum, kuid kulukam moodus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Seda tehakse reformimisprotsessi abil. Oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid, nagu eetrid, ja mõned nitroühendid. Nii segatakse bensiini valmistamisel mitukümmend naftatööstuse toodet ja saadakse segu, milles on üle 150
Kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, keemiatööstuses, kodustes majapidamistes. Suurimad tootjad on Venemaa ja USA. 1 TAHKED KÜTUSED Kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Osatähtsus on langenud. Söe põletamine saastab õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtuse tõttu enamasti kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada. Suurim söetootja on Hiina. Euroopas on peamised tootjad Ukraina, Saksamaa ja Poola. Põhja-Ameerika halvenenud kaevamistingimustes on kaevandamine kallis. Üha enam toodetakse sütt USA ja Kanada lääneosas, kus on kõrgekvaliteediline süsi. Kivi- ja pruunsöe kaevandamine on kasvanud Austraalias. Arvestatavad söekaevajad on ka India, LAV ja Venemaa.
Kuivendatud soost allavoolu tõuseb vee toitainete- ja huumusesisaldus, vesi muutub pruunikamaks ja ka madalamaks, sest veekogude põhja hakkab kogunema setteid ja seal hakkab vohama veetaimestik Põhja-Euroopas on probleemiks turba kaevandamine. Turvast kasutatakse koduloomade allapanuna, muldade parandamiseks, ehituseks, katuse- ja isolatsioonimaterjalina ja kütusena. Rabasid hävitab ka inimtegevusel toimuv õhusaaste, mis saastab õhku, nt tööstusettevõtted rabadeläheduses. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Raba · http://www.annaabi.com/download.php?matid=34367 · https://moodle.e-ope.ee/mod/forum/discuss.php?d=145161 · https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:OuZGGrvGZPkJ:egleves.weebly.com/uploads/4/1/7/0/4170773/raba_okossteem.ppt+ &hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESgSZ_A-qzPm5AaMLCIFvozLWpMK2X- kHxiSuON3FTxC9AHWMSsCUbey_KSXv6KEiFnri0xdnLjuEc42Txk6snRJYjCnF0tshpkDavb8446jG
tehakse ning suuri samme on astutud (seadused jne.). Nende mõlema puhul aga tekib küsimus tõhususes, et kui palju ikka inimesed sorteerivad neid. Ega see väga suur number ei ole minu uskumuste järgi. Ma soovitaks kasutada taastuvaid energiaallikaid, aerosoolide kasutamise vähendamist ja elektritootmisjaamade tehnoloogia parandamist. Viimase puhul võib eesti tuua näite põlevkivi puhul, kus tehnoloogiat ikka parandatakse aga mitte piisavalt tõhusalt. Põlevkivist elektri tootmine saastab õhku vägagi mahukalt. Kolmandaks võib valida veekriisi ja veekogude reostumise. Põhjusteks saab tuua naftareostust ja üleväetamist. Statistilise faktina võib siin välja tuua, et kogu maakera varudest on magevett vaid 1%. Tagajärjed võivad olla vägagi tõsised. Nagu näiteks nakkushaiguste levik ja naftareostuse puhul loomade hukkumine. Teostavatest lahendustest võib lugeda veehoidlate rajamist, õigeaegne väetamine (osaliselt) ja vee transportimine ohutusse kohta. Ise
· Muudab vee happeliseks. Ökosüsteemid on vee pH-le tundlikud · Metallide korrosioon · Toob ringlusesse raskemetalle 5. Mille poolest erineb kolloidlahus tõelisest lahusest? See on püsivam, sest selles olevad aineosakesed on suuremad kui tõelistes lahustes. 6. Milliseid probleeme tekitab pesuainete loodusesse sattumine? · Takistab O2 segunemist vette · Segab mullastiku aereerimist · Hakkavad koheselt endaga vett siduma · Saastab põhjavett · Reostab loodust, pärsib taimede elutegevust · Mürkkemikaalide sattumisel organismi võib kahjustada närvisüsteemi 7. Mida näitavad veeproovi BHT ja KHT? Kuidas neid määratakse? - Bioloogiline hapnikutarve (BHT) näitab hapniku hulka mis on vajalik orgaanilise aine bioloogiliseks lagunemiseks 7 päeva jooksul - Keemiline hapnikutarve (KHT) on orgaanilise aine lagunemise näitaja, mõõdetud hapnikutarbimisena kogu vees leiduva orgaanilise aine keemilise
Gaas Fossiilsetest kütustest Meritsi tülikas transportida, suurima kütteväärtusega, põletamine tekitab põletamisel tekib vähim mürkaineid. saasteaineid. Tahked kütused Suured varud, mitmekülgne Madal kütteväärtus, kasutus. põletamine saastab õhku. Vee-energia Omahind madal, veehoidlad Hüdroelektrijaamade vähendavad üleujutuste ohtu, ehitamine kallis, tuleb rajada tekib veetagavara. tamme-veehoidlaid. Muutused jõgede veereziimis, suured liinikaod.
Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad. Seetõttu hakati metallidest tegema tööriistu, ehteid jne. Juba varajasel ajal kasutati metalle nt. tööriistade ja skulptuuride valmistamiseks. Keskkonnaprobleemid: Tekib palju aherainet, väga energiamahukad tööstusharud Suured piirkonnad muudetakse inimese ja loomade eluks ja inimese majandustegevuseks kõlbmatuks Maavarade suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjavee kihte, halvendab joogivee kvaliteeti Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid Elukutsete esindajad, kellel on vaja teada metallide kohta: autolukksepp keevitaja kullassepp laevamehaanik konstruktor
keemiatööstuses ja koduses majapidamises. Suurimad gaasitootjad on Venemaa ja USA. Arengumaades on suurimad tootjad Alzeeria, Indoneesia ja Iraan. 3.3 Tahked kütused Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisõendana metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Söe põletamine saastab õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtusega kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada. Suurim söetootja on Hiina. Valdav osa toodangust jääb siseturule, kuid ka eksport on kasvanud, eriti Jaapanisse. Euroopa vanas söekaevandamispiirkonnas on peamised tootjad Ukraina, Saksamaa ja Poola. Seal on kaevandamise maht suhteliselt väike. PõhjaAmeerika vanas kivisöe kaevandamispiirkonnas Apalatsides on sütt palju, kuid halbade
Tõenäoliselt ei ole kaugel aeg, kus põlevkivi on kasumit taga ajades ahjudesse aetud ja fosforiit looduslikku tasakaalu arvestamata kasutusele võetud. Eestit ootavad uued probleemid, mida praegu veel ei tuntagi. Esimeses ökologiseeritud tootmisringis kasutatakse põlevkivi näiteks elektrijaama katlas, mille tulemusel tekib tuhk ja lämmastiku- ja väävliühendid, mis lendavad õhku. Ohtlikud on nad mõlemad - esimene saastab, teine hävitab happevihmadega. Ühelt poolt jäävad lenduvad ühendid keskkonnale kahjulikuks tehnoloogia, teisalt rahaliste vahendite nappuse tõttu. Seevastu jääkprodukti tuhka kasutatakse edukalt teise ökologiseeritud tootmisringi tarbeks. Tuha kasutamisel näiteks ehitusmaterjalina selle kahjulikkus väheneb, samas põldude lupjamisel saab tuhast hoopis kasu. Inimeste toidupuudus: Juba kaua aega tagasi kujunesid välja põhilised tegurid, mis tingisid toitluskriisi jõudmise
infosüsteemiga *vajalik kiire ja usaldusväärselt toimiv transpordisüsteem hoolduseks 3)Vedude kaudsed e terminalikulud: *ettevalmistus, Kuna auto mahutab vähe, aga oht liiklusõnnetustesse sattuda ja 66. Kirjeldage skemaatiliselt nn suurjaemüüja olemust. lõpetuskulud veoks(kõik veooperatsioonid-laadimiskulud), tollikulud, liiklusummiku tekitajana on sama, lisaks saastab samamoodi keskkonda, Tarnijalt 1-4 -> Jaotuskeskus -> Kauplus A-D ajakulu jne. 4)Transpordi väliskulu: *keskkonnakahjustused (saaste, mura tekitab müra. 67. Jaotussüsteemi kavandamise märksõnad. jne) *liiklusõnnetused *liiklusummikud 85. Kogukulu analüüs nõuab...
Tänane keskkond peidab endas nii ohte kui imelisi elamusi. Inimtegevuse tulemusena tekkinud tööstused eritavad kahjulikke aineid nii õhku kui vette. Igapäevased ostud ja nende pakendamine tekitavad jäätmeid, mis sageli lagunevad aastaid. Moodne ühiskond toodab ja tarbib palju, kuigi alati mitte põhjendatult. Kui su peres on rohkem kui üks auto, siis mõtle, kas te ühega ei saaks hakkama. Arvesta, et autoga sõitmine saastab keskkonda oluliselt rohkem kui samasid vahemaid ühistranspordiga läbides. Need ja paljud teised pisiasjad võivad tunduda tühisena, aga kui sulle lisaks käituksid säästlikumalt ka Sinu pere, sõbrad ja tuttavad, siis ei peaks me muretsema, kas ja kuna lõppeb puhas joogivesi maailmas otsa. 4 1.3 Miks on vaja säästa energiat? Tänapäeva inimene tarbib energiat rohkem, kui Maa seda võimaldada saab. Seetõttu on
GEOGRAAFIA LK.38-39 Nafta Mootoriküt 2/3 Lähis- Saudi- Venem Lääne- Kõrge Taastumatu, 40% us,soojuse Ida,Saudi- Araabia,US aa, Euroo kütteväärtus, Saastab õhku,puur- taastumat saamine,e Araabia,Ir A Saudi- pa, Saab suuri aukude rajamine on u lektriener aak,Iraan Venemaa Araabi USA Koguseid keemiline gia Iraan,Hiina a, Jaapan transportida ammutamine võib Iraan, tankerite ja tekitada reostust
Auto on masin, mille leiutas 19. sajandi lõpul Carl Benz. 20. sajandi alguses oli auto väga luksuslik kaup ning seda said omada vaid väga rikkad inimesed. Autode tekitatud kahju keskkonnale oli minimaalne või puudus üldse. Loodus suutis nende heitgaasidega hakkama saada. Tänapäeval on auto muutunud tavaliseks esemeks. Perekondi, kus pole autot, on väga vähe. See tähendab, et iga päev sõidavad sajad miljonid autod maha kümneid miljardeid kilomeetreid. Iga kilomeeter tee peal aga saastab õhku. Ühel hetkel võib juhtuda, et meil pole enam midagi hingata. Nii ongi juhtunud mitmetes suurtes maailma metropolides. Inimesed peavad siis kandma maske, et mürgiseid heitgaase sisse mitte hingata. Maad on nimetatud ka "Siniseks Planeediks". See nimetus tuleneb sellest, et Maa pinda katab üle 70% ulatuses vesi. Selles vees on lahustunud palju erinevaid sooli. Seega on see joogiks kõlbmatu. Kogu maal asuvast veest moodustab see umbes 97%. Ülejäänud kolm protsenti on magevesi
Mis peaks muutma riigi kliima väga karmiks ja külmaks, kuid hea geograafiline asukoht hoovuste suhtes tagab küllaltki pehme kliima. Võrreldes Norra kliimat Eestiga, näeme üllatavaid erinevusi. Kuigi me asume lõunapool, ei mõjuta meid soojad hoovused ja meie keskmine temperatuur on madalam. Samuti on meil tasase pinnamoe tõttu sademeid tunduvalt rohkem. Norra majanduslik arengutase on väga hea, palju tehaseid, nafta kaevandamine ja muu selline. Kõik see aga saastab loodust, tehaste suits, nafta osakesed jm. See on Norrale kõva pähkel. Siiski on ta üks juhtivamaid riike CO2 vähendamiseks tehtavate jõupingutuste osas. Kuna kliima on küllaltki pehme ja ühtlane, siis suuri ilmastikukatastroofe ei ole. Veestik Norra riigivarud on küllaltki head, kuna sademeid on piisavalt ja aurumine on väike. Ning lisa tuleb juurde liustike sulamisveest. Pikim jõgi Norras on Glomma (604 km), mis saab
halveneb mullastiku kvaliteet. Näiteks on linnas halvem kasvatada taimi, kui maal. Seda tingib asjaolu, et mullastik on jäänud liigivaesemaks, erinevate ehitushangetega. Võru linna pinnas on säilinud eelkõige looduskaunites kohtades ja enamasti linna äärsetele aladel, kus asustatud on hõredam. Pinnast saastavad tegurid on: reovesi ja kemikaalid. Pinnas võib nende tegurite tagajärjel nõrgemaks jääda ja kõlbmatuks osutuda. Maapinda saastab ka inimeste poolt toodetud prügi, mida visatakse nii linnatänavatele, metsadesse kui ka puhkekohtadesse. Prügi rikub looduslikku maapinda ja raskendab taimede kasvamist. Samuti muudab prügi linna üldpildi koledamaks. Taolist saastatust üritatakse vältida ,,Teeme ära" aktsiooniga. 2.1 Graafik Võrumaa pinnasest 3. Õhk Võru linna õhk saastub iga päevaga järjest enam, seda just sõidukitest pärit õhuheidete kaudu.
Dow), kes müüvad patenteeritud seemnematerjali koos kindla oma firma tehnoloogilise paketiga. Seemned on märgatavalt kallimad tavaseemneist, tootja ei tohi neid ise paljundada, vaid peab ostma uue seemne ning sellele lisaks tuleb USA ja Kanada tootjatel tasuda ka nn hektarimaksu. Ometigi hakkab see aina enam mõju avaldama ka mahe- ja ökotootjatele, kelle pankrotistumise risk aina kasvab. Ning oluline on ka, et GM-taimede õietolm levib putukate ja tuulega ning saastab ümbruskondsed mahe- ja tavapõllud. 4) Inimestepoolne sekkumine looduse tasakaalu ka geenide tasandil võib tuua kaasa väga ettearvamatuid tagajärgi, rikkudes veelgi looduse tasakaalu. Võib kaasneda siiratud muundinfo kontrollimatu levik. o Taiwanis on GM-riisi tõttu saatatud kohaliku metsiku riisi populatsioonid ning seeläbi nende pärilikud omadused rikutud. o Tubakataimedest on antibiootikumile residentne geen üle kandunud
MAA KUI SÜSTEEM (2) 2.1 Maa sfäärid kui süsteemid * süsteem- omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum, millel võib olla alamsüsteeme nt. auto = süsteem, automootor = alamsüsteem -avatud süsteem- süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel toimib energia- ja/või ainevahetus ( nt. Maal Päikesega ) -suletud süsteem- ümbritseva keskkonnaga pole mingit sidet ( nt. isoleeritud süsteem ,,Biosfäär 2" ) -staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu. neid süsteeme Maal pole, sest kõik on muutumises kuid tihti lihtsustatakse teatavaid protsesse, vaadeldes neid jäikadena ( nt kivi teke on võrreldes inimeluga staatiline ) - dünaamiline süsteem- muutuv. enamus süsteeme loodudes on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev (nt maakera ja tema sfäärid ) * maa kui süsteem Maa on Päikesesüsteemi alamsüsteem, millel on oma alamsüsteemid ( litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär,...
metsapargiks. Pasrkide kujundamisel tuleks olla väga tähelepanelik puuliigi valikuga. Siinkohal võib näiteks tuuab Tallinna ja Sillamäe paplite probleemi, mis seisnes selles, et ei arvestatud, et paplid on lühiealised ning nende võrad kipuvad kuivama, oksad pudenema ning nad kasvavad liiga suureks. Ning unustati, et emaspuud levitavad viljumisel nn. Paplivilla, mis põhjustab paljudel inimestel allergiaohtu ning saastab õhku. Paplid on küll kiirekasvulised, kuid kui nende istutamisel vältida emaspuid, siis pole ka allergiaohtu. Ma arvan, et haljastamisel tuleks kasutada rohkem kodumaiseid like, nagu vaher, saar, pärn, tamm, jalakas. Tänapäeval istutatakse vähem kuuske, kaske, mändi (viimased on ka üsna saasteõrnad), haaba, raagremmelgat, künnapuud, sang- ja halli leppa jt. Minu üheks lemmikuks on tamm kuna ta muudab pargi palju hubasemaks ning kodusemaks
kes reostust hiljem kogevad. Näiteks võib maaõli olla alguses rohkem mürgine kui pärast, mistõttu loomad kes sellega varajaselt kokku puutuvad saavad suuremas koguses mürkaineid. Ilmastikutingimused võivad nii vähendada kui ka suurendada potentsiaalset naftareostuse kahjustusi keskkonnale ja loomastikule. Näiteks soojad mered ja kõrged tuuled soodustavad kergematel õlidel gaaside moodustamist ning kahandab vees oleva õli hulka, mis vett saastab. Nafta reostuse mõju loodusele sõltub ka sellest kui kaugele saaste jõuab. Näiteks hülgepojad on maaõli suhtes rohkem ohustatud kui vanemad, kuna nad ujuvad väikestes tiikides ning kivistel rannikutel, samas kui vanemad ujuvad avavees, kus on väiksem võimalus õliga kokku puutuda. Meriveised toituvad merirohust mis kasvab kalda lähedal ning on seetõttu taaskord rohkem ohus õliga kokku saada.
Väide: Tuumaelektrijaama on vaja, et rahuldada inimeste üha suurenevat energijatarbimist. Tõestus: Maailma Looduse Fondi poolt läbiviidud uuringu kohaselt tules ehitada juurde 5 miljonit tuuleturbiini, 90 000 päiksepaneeli ning lisaks peaks iga 4 inimne maailmas paigaldama oma katusele päiksepaneeli, et saavutada samaväärne kogus energijat, mida võimaldavad saavutada tuumaelektrijaamad. Kõigi nende seadmete ehitamine saastab aga keskkonda, ning lisaks on probleemiks ka haruldaste metallide nagu neadüümi leidmine , mida on vaja mootorite ehitamiseks. Päikse- ja tuuleenergiat sõltub palju ilmastikuoludest. Pilvisel ja tuulevaiksel päeval ei suuda seadmed energijat toota. Praegu pole leiutatud ka piisavalt võimsaid kondensaatoreid, mis võimaldaksid ülejäävat energiat salvestada ja hiljem kasutada. Just see ongi tuumaelektrijaama eeliseks taastuvenergiate ees.
Puudused Alginvensteeringud suured(kallis rajada ja käigus hoida), põhjavesi võib reostuda, vajalik palju tööjõudu, varingute tõttu eluohtlik ja ka tervistkahjustav töö. Söe kaevandamine karjäärides: Eelised Odavam, kulud väiksemad, tööjõudu vähem. Puudused Lõhub maastikku(terveid mäestikke), raskem sügavamal olevaid kihte kätte saada, põhjavesi võib reostuda, tekivad aherainemäed vaja taastada maapind, saastab loodust ja õhku. 10. Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu? Neid on kallis rajada, tehased ja vabrikud suletakse üleujutuse tõttu. Linnad üleujutuse tõttu kaovad, uute rajamine on väga kallis 11. Analüüsi Kolme Kuru HEJ rajamisega seotud probleeme Hiinas. Millised on sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaalased argumendid HEJ a ehitamise poolt ja vastu?
13. Veoviisid, nende lühiiseloomustus, eelised, puudused Merevoed – Puudused: väike veosagedus pikkadel liinidel, suurte intervallidega veograafikud, ranged kaupade pakkimise ja kinnitamise nõuded, suhteliselt väike keskmine kiirus, pikad veoajad, vähene paindlikkus, kõrged sadamamaksud, sõltuvus ilmastikuoludest. Eelised: puuduvad teemaksud, puuduvad sõiduaja piirangud, kõrgem ohutustase, vähem kaupade vigastusi. Maanteeveod – Puudused: sõltuvus ilmastikuoludest, saastab tugevasti keskkonda, teedevõrgustiku haldamine on kulukas, marsruudi, kaalu, gabariidi ja sõiduaja piirangud, tehnilised piirangud – saadetise kaal ja mõõtmed, veokite ja haagiste suhteliselt väike kandevõime võrreldes vagunite ja laevade kandevõimega, suhteliselt kõrged veotariifid, ülemäära kulukas suurte veokauguste korral. Eelised : kiirus, uksest ukseni, tõhus. Raudteeveod - vähene paindlikkus, suhteliselt suured haldamiskulud, erinevad rööpmevahed
Taastuvenergia tootmise protsent on märkimisväärselt suur. Eesti riik planeerib 2020 aastaks suurendada taastuvenergia tootmist ning tarbimist 25 protsendini. Kuna taastuvenergia tootmine ning tarbimine on Eestis populaarsust koguv ettevõtmine, siis lähiajal oleks loogiline edasine samm ehitada juurde tuuleparke ning püstitada järjekordseid tuulegeneraatoreid. Hetkel toodame energiat enamasti põlevkivist, mille kaevandamine vähendab meie maavarasi ning mille töötlemine saastab tohutul määral õhku. Minu arvates on selline energia tootmise viis vananenud ning oleks aeg toota energiat taastuvatest allikatest ja mõelda innovaatilisemalt. Eestis on 2016 aasta seisuga antud sisse taotlused arendamaks üheksat tuuleparki, millest enamus ei ole veel saanud kaitseministeeriumi poolt ehitusluba. Taotlused arendamiseks on sisse andnud ka kaks meretuuleparki, millest üks peaks tulema Loode-Eestisse ja teine Liivi lahte (Tuuleenergia assotsastsioon, 2016). Loode-
tõstmiseks antidetonaatoreid, mis hoiavad kütesegu põlemiskiiruse parajates piirides. Tuntuim ja odavaim nendest on tetraetüülplii [Pb (C2H2)4]. R Bensiinilisandid. Lisandid: varem lisati bensiinile oktaaniarvu tõstmiseks antidetonaatoreid, mis hoiavad kütesegu põlemiskiiruse parajates piirides. Tuntuim ja odavaim nendest on tetraetüülplii [Pb (C2H2)4]. Raske värvitu vedelik. Vähesel hulgal lisatult tõstab see oktaani arvu, aga saastab keskkonda mürgiste pliiühenditega, mis kogunevad organismis ja kahjustavad meid ajaga. Teine võimalus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust (näiteks 2,2,3 – trimetüülbutaanil). On ka tõstetud mitmesuguste hapnikuühendite, näiteks eetrite või nitrometaani lisamise asemel. Mootorikütusena on proovitud ka alkohole, näiteks etanooli, aga see tuleb kõne alla ainult
Nende ühendite tavalisest suurem kogus põhjustab veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus, kalad surevad; laguproduktid tekitavad teisest veereostust. B-d satuvad veekogudesse tööstuse heitvetega, asulate heitmeveega ja põllumajandus reoainetega. N ühendid vees toimivad väetisena, rohkus rikub veekogudes loodusliku tasakaalu, sooodustab vetikate ja taimede kasvu põhjustades eutrofeerumist. (inim saastab vett ööpäevas ~12g N) P peamiselt jõgede ja järvede eutrofeerumise põhjustaja. (inim 1,44g) Ca ü muudavad vee karedaks, vees moodustavad rasvhapete rasklahustuvad kaltsiumisoolad. Vee karedust kõrvaldadakse ioonide või kaltsiumfosfaadi abli. Olmevesi reostab loodusliku vett org aine, taimetotainete P ja N, haigusbakterite jt reoainetega. Vette sattunud org.aine reostustoime seisneb hapniku hävitamises. Eutrofikatsioon eutrofeerumine, veekogu rikastumine toitainetega
Tarbekeemia tooted: · Seebid, sampoonid, pesupulbrid- pesemisvahendid · Värvid ja liimid (koostisosaks on polümeerid, lakk email) · Ravimid (glükoos- parem maitse, tärklisekliister- hoiab koos) · Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Keemia ja elukeskkond: Atmosfääri saastumine- õhku tekib CO2 rohkem, kui taimed selle suudavad ära sünteesida. Seetõttu ei pääse maale langevast soojuskiirgusest peegelduda tagasi maailmaruumi. Tekib kasvuhooneefekt. Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud ntks metallide tootmisel, raskemetallide ühendid on väga mürgised. NO2 ja NO on happelised oksiidid ja muudavad vihmasajud happesademeteks, mis on taimedele väga ohtlikud. Vett reostavad heitveed, õlireostus, olmereostus. Kaitse: · Jäätmevaba tootmine · Muuta tootmisjäägid elukeskkonnale võimalikult ohutuks · Tuule-, päikese-, hüdroenergia ja tuumaenergia. Süsinikku mittesisaldavate kütuste tootmine.
pikem, rändrotil lühem. Kehakuju on kodurotil sale, rändrotil jässakas. Kõrvad ja silmad on kodurotil suured, rändrotil väikesed. Koon on kodurotil terav, rändrotil tömp. Vabas looduses sigib rändrott ainult soojal aastaajal, aga ehitistes aasta ringi. Pesakonnas on keskmiselt 8–10 poega, aga võib olla kuni 17. Aastas poegib emane vabas looduses korra, harvem 2–3 korda. Rändrotti peetakse inimesele kõige kahjulikumaks näriliseks kogu maailmas. Ta hävitab ja saastab toiduaineid ning närib hooneid ja mööblit. Ta on peamine katku,rotiriketsioosi ja leptospiroosi levitaja, aga lisaks levitab ta veel ligi kolmekümmet muud inimesele ohtlikku haigust. Rändrott on kasutusellaboriloomana.Loomaaedades, sealhulgas Tallinnas kasvatatakse rotte ja rotipoegi toiduks teistele loomadele. Rott rotilõksus Rändrott
Olenevalt nende liigist on prussakate suurus 10- 45 mm. Emased prussakad kannavad endaga kaasas munakurna, milles munadest arenevad vastsed. Vastsete koorumise ajaks jäetakse munakurn kuhugi sooja kohta. Vastsed on väliskujult sarnased täiskasvanud putukatega, ainult väiksemad. Vastsete järkude arve oleneb prussakate liigist. Elamiseks eelistavad prussakad soojasid kohti, nagu ahjude läheduses ja radiaatorite 2 juures. Prussakas saastab oma haisva eritisega toiduaineid ja levitab haigusi: bakter-, virus- ja seenhaigusi, näiteks salmonelloos, tuberkuloos, düsenteeria jm. On ka inimesi , kes on prussakate suhtes allergilised. Selleks , et prussakast lahti saada tehakse prussakatõrjeid, mis kujutab endast kontaktmürgi pritsimist putukate esinemiskohtadesse või soolemürgi asetamisega samasse kohta. Sobivaim aeg nende vastu võitlemiseks on talv. Nende külmataluvus on väga kehv.
Alternatiivsed varad päike, tuul, tõus-mõõn Suurimad tootjad, eksportijad, importijad, varude paiknemine, plussid ja miinused Kivisüsi Ameerika, USA, Venemaa; ohutu transportida Nafta Saudi-Araabia, Venemaa, USA; mitmekülgne, plastikuid jne saab toota Maagaas Venemaa, USA, Kanada; kättesaadavam, vajab vähem töötlemist, puhtam Paiknemise põhimõtted, osatähtsus, plussid ja miinused Soojuselektrijaam 2/3, odav, saastab palju, küüta saab peaaegu kõigega Hüdroelektrijaam 1/5, ehitamine kallis, edaspidi odav, vee elustiku hävitab Tuumaelektrijaam 1/5, ehitamine kallis, tootmine odav, jääkidega suured probleemid Alternatiivenergiad Päikeseenergia kallis ja kohati kasutuskõlbmatu, keeruline Tuuleenergia kallis ja kohati kasutuskõlbmatu, väike võimsus Tõusu-mõõna energia keeruline ja seadmed hävinevad soolases vees
Jätkusuutlik areng maailmas Esimest korda ajaloos elab rohkem kui pool maailma peaaegu 7 miljardist inimesest linnades. Linnade kasv ja seal elavate inimeste hulk on suureks väljakutseks nii keskkonnale kui ka inimestele endile. Probleemideks, mida linnakeskkond põhjustab nii selle elanikele, kui ka populatsioonile üldiselt, on näiteks liiklusummikud, mis tekitavad sudu ja hingamisteede haigusi, puhta joogivee puudumine ja jäätmevee puudulik töötlemine, mis saastab veevarusid ja aitab kaasa vees levivate haiguste levikule, energia kasvav tarbimine, mis ammendab ressursse ja aitab kaasa kliimamuutustele. Kuigi linnade keskkonna ja arengu probleemid on arvukad ja mitmekesised, võib linnade kasv pakkuda ka lahendusi ülemaailmse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Liiklemine ühistranspordiga või ka jalgratastega toodab tunduvalt vähem heitgaase kui isikliku mootorsõidukiga reisimine 2
Teenindusmajandus Teenindus Teenuste osutamisel ei teki uut toodet. Teenused on millegi müümine, vedu, triikimine, parandamine, õpetamine, ravimine jne. 20. Sajandini teenindaja ja tarbija asukoht sama. Teenuste alaliigid Tootja- ehk äriteenused hind kajastub lõpptoodete hinnas (uurimis-arendustöö, turustamine, transport) Isikuteenused lõpptarbimine (tarbija maksab vahetult teenuse tarbimise eest) Avaliku sektori teenused teenused, mida osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riiri (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras. (nt. Haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest) Teenuste alaliigid (kasutamise sageduse järgi) Argiteenused Perioodilised teenused (trennid, muusikakoolid) Episoodilised teenused (ostad reisifirmast nt reisi) Harva kasutatavad teenused Eriteenused (teatud inimrühm...
Miks inimesed, eriti noored, üldse hakavad suisetama? Kuidas suitsetamine mõjutab keskkonda, kuidas mõjutab neid, kes ei suitseta otselt ja millised tervise ohud võivad seostuda kaudse suitsetamisega? Selles referaadis autor püüab võimalikult täpselt saada vastusi oma küsimuste peale. 3 Suisetamise mõju looduses Tubakasuits on täitsa ohtlik gaas. Nikotiin ei ole ainuke, mis saastab meie õhku. Tubakasuitsust eraldub ka suur hulk erinevate ohtlikke aineid, neid on umbes 200. Atmosfäär on saastatud, selle tõttu oli ilmunud niisugune nähtus nagu kasvuhooneefekt – see tähendab, et kogu Maailma peal temperatuur läheb kõrgemaks. Suitsetamine mõjutab osoonikihti nagu tehased ja autod, sama moodi selle pärast osoonikiht hakkav vähenema, tekkivad augud. Selle tõttu, et gaase on õhus liiga palju, Maailma peal tekkivad ka happevihmad, mis väga
2)Energia ökosüsteemides:Energia (kr. energeia tegevus) on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Eristatakse:1) kineetilist energiat väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv: valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia; 2) potentsiaalset energiat kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. Avatud ja suletud ringe Looduslikes ökosüsteemides on ainete juurdetulek ja kadu enam vahem vordsed tegemist on nn. suletud aineringega (1). Agrookosusteemides viiakse toitaineid tihti rohkem ara kui tagastatakse tegemist on nn. Avatud aineringega (2). Lämmastikuringes muutub lämmastiku oksü...
sobivaks. Inimene ei kohastu keskkonnaga nagu enamik liike vaid muudab keskkonda enda vajaduste järgi. Inimese mõju loodusele on tohutu. Rahvaarvu kasvu ja majandustõusuga kaasneb terve rida keskkonna probleeme. Keskkonna probleemid võime tähtsuselt jagada 3 rühma: · Lokaalsed probleemid tegemist on saasteallika lähema ümbruse, asula või linnaga ( Tartus näiteks linnatrantsport saastab õhku); · Regionaalsed probleemid tegemist on saasteaine mõjuga naabervalla, naabermaakonna või ka naaberriigi territooriumile ( Eestis näiteks Kehra tselluloosikombinaat ja Balti soojuselektrijaam saastavad õhku).; · Globaalsed probleemid tegemist on saasteainete niisuguse mõjuga, mis avaldub kogu maakera ulatuses. Globaalprobleemid Globaalne soojenemine ehk kasvuhooneefekt . Kasvuhoonegaasidest on tähtsamad:
Alternatiiv energia-kasutamine suhteliselt vähene, sest tehnoloogia väga kallis. Eelised Puudused Nafta (taastumatu) Küttegaas, bensiin, diisel, Reostus, ei ole taastuv hea transport, suur kütteväärtus Maagaas (taastumatu) Kerge transport Reostus Tahked kütused, kivisüsi Võimalus kasutada Transport kallis, saastab (taastumatu) sügavamal olevaid kihte, põletamisel õhku pinnast ei pea ära koorima Veeenergia ehk hüdroenergia Taastuv maavara, Kulukas ehitus (tamm) , saab (taastuv) keskkonnasõbralik, ehitada ainult kiirevooluga veehoidlad vähendavad jõe peale üleujutuse ohtu
vesinikauto paak ligikaudu nädalaga, tehes kasutamise kalliks. [6][8][9][10] 2.3. Elekter Elekter on hetkel enim kasutusel olev bensiini alternatiiv. Elektriautod on vanemad kui sisepõlemismootoriga autod, seda sellel lihtsal põhjusel, et elektriauod on oma loomu poolest lihtsamad. Põhjus miks elektriautod tahaplaanile jäid oli nafta odavus ($1/barrel). [11] 5 Elektriautol on mitmeid eeliseid bensiinil töötava auto ees. Elektriauto ise ei saasta keskkonda, kuigi elektri tootmine saastab. Elektri tootmine areneb ka järjest ning aina suurem osa elektri tootmisel on loodussõbralikel viisidel. Veel on elektriauto vähem kulukas. Sellega läbitud kilomeetri hind on ligikaudu kolmandik bensiinil töötava auto kilomeetri hinnast. Tulevikus, kui elektriautod on laiemalt levinud, lubavad elektrifirmad ja tanklad koostöös hinda veel alandada, tehes hinna ligikaudu 13 korda odavamaks kui tänasel päeval bensiiniga läbitud vahemaa oma. [11]
tohiks liigse ja mõnikord ka hooletu tarbimisega ära rikkuda. Tänane keskkond peidab endas nii ohte kui imelisi elamusi. Inimtegevuse tulemusena tekkinud tööstused eritavad kahjulikke aineid nii õhku kui vette. Igapäevased ostud ja nende pakendamine tekitavad jäätmeid, mis sageli lagunevad aastaid. Moodne ühiskond toodab ja tarbib palju, kuigi alati mitte põhjendatult. Kui Su peres on rohkem kui üks auto, siis mõtle, kas te ühega ei saaks hakkama. Arvesta, et autoga sõitmine saastab keskkonda oluliselt rohkem kui samasid vahemaid ühistranspordiga läbides. Need ja paljud teised pisiasjad võivad tunduda tühisena, aga kui Sulle lisaks käituksid säästlikumalt ka Sinu pere, sõbrad ja tuttavad, siis ei peaks me muretsema, kas ja kuna lõppeb puhas . Keskkonnakorraldus Keskkonna- ja looduskaitse korraldamisega Eestis tegeleb Keskkonnaministeerium. Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik
lubatud nõuda muude kulude, näiteks õhusaaste ja müraga seonduvate kulude katmist. 7 Raskeveokimaksu sisseveedamine aitab meile oma loodust ja liiklusmugavust säästma, ning annab meile lisaraha transpordi infrastruktuuri parandamiseks. See makse piirandab raskeveokite liikumisaktiivsust meie tänavatel, annab rohkem vabadust tavasõidukitele. Samal ajal väheneb ka õhusaastmine, sest me teame, et raskeveosõiduk saastab õhku palju rohkem kui tavasõiduk. Loodan, et see referaat aitab keegile rohkem arusaada meie raskeveomakse seadust, ja tulevikus kergem oma töökohustustega hakkama. 8 Infoallikad 1. Maanteamet: http://www.mnt.ee 2. Maksu- ja Tolliamet: http://www.emta.ee/ 3. Maaleht: http://www.maaleht.ee 4. Stolitsa ajaleht: www.stolitsa.ee 5. Delfi: http://majandus.delfi.ee
VKG poolne väide, kus öeldakse, et mägedelt voolavat vett ei lasta loodusesse, ei vastanud tõele, sest kogu ümberkaudne ala oli täis veripunast vett, mis oli kahjustanud mitmeid puid ja taimi, mis selles vees kasvasid. Kasvanud puud olid justkui happevihma all käinud ja tehaste aladel liikus ringi palju erinevaid metsloomi nagu metskitsed, jänesed ja rebased, kes selle reostatud vee ja mürgitatud taimedega kokku puutuvad. Samuti lendab mäelt tuulisema ilmaga suur hunnik tuhka, mis saastab meie õhku ja on suuremas koguses sisse hingates ka tervisele kahjulik. 3 Põlevkivi töötlemise ohtlikud jäätmed Põlevkiviõli tootmisel tekkivad peamised ohtlikud jäätmed on poolkoks ja fuussid ehk pigijäätmed. Põlevkivikeemia ettevõtetes Viru Keemia Grupp (VKG) Kohtla-Järvel ja Kiviõli Keemiatööstuses tekib neid suures koguses.
Negatiivsed märgid viitavad toote või teenuse negatiivsetele omadustele ja annavad juhiseid, kuidas seda riskita kasutada. Näiteks toodet ei tohi põletada, kuna siis eraldub toksilisi gaase. 12. INFORMEERIVAD MÄRGID on samuti kohustuslikud märgid. Erinevalt ökomärkidest viitavad nad sellele, et toode koormab keskkonda ainult osaliselt vähem. Informeerivad märgid paigaldatakse näiteks plasttoodetele aitamaks kindlaks teha, millisest plastist on toode valmistatud, s.t. kuivõrd ta saastab keskkonda. 13. OHUTUNNUSED OHTLIKE KEMIKAALIDE PAKENDITEL Igapäevaelus kasutavate ohtlike kemikaalide pakenditel on ohutunnused.Ohtlike kemikaalide märgistamine ohutunnustega toimub Sotsiaalministri 26. mai 2000. a määruse nr 37 "Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord" alusel (RTL 2000, 78, 1184). Ohutunnused koosnevad lühendist ja sümbolist: Võimalik oht Lühend Sümbol Plahvatusohtlik E
METSADE KAITSE Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................lk. 3 1. Mis on mets?.....................................................lk. 4 2. Metsade tähtsus.................................................lk. 5 3. Kuidas metsa kaitsta?.......................................lk. 6 Kokkuvõte ..............................................................lk. 9 Kasutatud materjalid..............................................lk. 10 Sissejuhatus Sellest ajast alates, kui inimesest sai meie planeedi valitsev ja edukaim liik, on meie teod põhjustanud keskkonnamuutusi ning mõjutanud loomade elutingimusi. Aastasadade vältel on inimene raiunud maha metsi, hävitanud keskkonda, küttinud loomi, püüdnud kalu, oma tegude tagaj...
V stik toru Summuti Katalüsaator Mootorikütusena kasutati mõni aeg tagasi ka etüülbensiini, mis tänapäeva Eestis on keelatud: bensiini tootmisel lisati bensiini hulka tetraetüülpliid, mis parandas bensiini kvaliteeti. Etüülitud bensiini puudused: · mürgine · saastab loodust · ei ole kasutatav autodel, millel on katalüüsmuundur (katalüsaator) Katalüsaatori ülesandeks on järelpõletada heitgaaside koostises olevad kahjulikud ühendid CO (vingugaas) ja HC (põlemata kütuseosakesed süsivesinikud). Katalüsaatorist väljuvad täielikult põlenud osakesed CO2 ja H2O. Katalüsaatorit rikuvad etüülbensiin ja toore bensiini sattumine katalüsaatorisse (näiteks mootori halb töö või mootori mittekäivitumisel tema n.ö. "käima tõmbamine".
tehnoloogilisele arengule, uuendustele Kahju: Kahju: töökohad odavale maale tugevneb ebavõrdsus rikaste omal maal palgad langevad ja vaeste riikide vahel sekkutakse riigi poliitikasse kasum läheb rikastesse riikidesse saastab kohalikku keskkonda sageli on töötingimused halvad 19.Iseloomusta kaasaegset tööjaotust autotööstuse näitel (etapi nimetus ja kirjeldus. Kuhu paigutatakse ja miks just sinna?). Etapp Kuhu ja miks paigutatakse? uurimis- ja arendustööd hästi arenenud riikidesse, sest seal on spetsialistid, kes on
tunduvalt targemaks ning mõistsin, et minu eelnev arvamus ei olnud sajaprotsendiliselt akuraatne. Töötades ise pidevas mürakeskkonnas, oli antud referaadi koostamine mulle enesele vägagi kasulik. Pidev väsimus ning kuulmise halvenemine ohustavad ka minu tervist. Seega pani antud referaat mind mõtlema töökoha vahetusele või paremate töövõimaluste nõudmisele. 9 KASUTATUD ALLIKAD Aktiivsus ja tähelepanuhäire. [WWW] http://web.zone.ee/halt/doc/liinaATH3.htm Forte. Delfi. Müra saastab ja tapab. [WWW] http://forte.delfi.ee/archive/article.php? id=18014598&categoryID=19375436&ndate=1201109415 Füüsikalised ohutegurid. Müra. [WWW] http://www.hot.ee/oht2003/4.htm Miksike. Müra ja haigused. [WWW] http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/3linnastumine/saastus3.htm Müra. [WWW] http://innomet.ttu.ee/oppetoo/Inimenemasinsuhted/Myra.doc Müra2. [WWW] http://staff.ttu.ee/~vsiirak/puust2.doc Müra töökeskkonnas valupunktid. Powerpoint. [WWW] http://osh.sm
Miinused: · Ei sobi hästi mootorikütuseks ja keemiatööstuse tooraineks · Gaasi transport üle merede suure rõhu ja madala temperatuuri tõttu on ohtlik ja kallis. Tahked kütused (turvas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi) Plussid: · Suhteliselt suured varud · Suhteliselt kõrge energeetiline väärtus Miinused: · Kõige rohkem atmosfääri saastab fossiilne kütus · Transport on kallis Hüdroenergia Plussid: · Kõige odavam energiallikas · Saab müüa teiste kaupade koosseisus(keemiatööstus, alumiiniumi tööstus) Miinused: · Tootmiseks läheb vaja suure languse või vooluhulgaga jõgede olemasolu · Tarbija peaks olema lähemal kui 9000 km (?) · Vooluhulk peaks olema aastaringselt ühtlane, vastasel juhul läheb vaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
