50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-09-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
510 laadimist
Kokku alla laetud
9 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sannukas
Õppematerjali autor
Toodetakse vee, savi ja lubjakivi segu kuumutamisel kõrgel temperatuuril. Selle kõva massi jahvatamisel saadakse pulbriline tsement, mis on üks veelgi olulisemaid ehitusmaterjale. betoon ja raudbetoon Kõva mass, saadakse tsemendi segamisel liiva, kruusa ja veega, kasut. laialdaselt ehituses. 2) Kirjuta valemid ja saamisevõrrandid: vingugaas süsihappegaas süsihape ja karbonaadid ränihape ja silikaadid lubjakivi, pesusooda ja söögisooda ränidioksiid Orgaaniline keemia Süsinikuühendite keemia. Peale süsiniku sisaldavad orgaanilised ühendid veel väikese hulga teisi elemente (H, O, N). Tänapäeval tuntakse umbes 10 miljonit erinevat keem. elementi, millest enamik ongi orgaanilised. Vaid lihtsamaid süsinikku sidaldavaid ühendeid loetakse anorgaanilisteks, sest nad käituvad reaktsioonides neile vastavalt. Nimetada tuntud orgaanilisi aineid: suhkur, äädikhape, seep, etanool. Enam-vähem kõik materjalid on orgaanilised, v.a
elektrone. Mõnevõrra tinglikult (metalle ja mittemetalle ei sa teravalt eristada) loetakse mittemetallideks 31.Põhilised mittemetallid, nende omadused ja ühendid. Põhilised mittemetallid on: H2, N2, O2, S, F2, Cl2, P, C jne... Nende ühendid on SO2, SO3, NO, NO2, P4O10, CO, CO2, H2O, CH4, C6H6... 32.Väävelhappe omadused ja kasutusalad. Omadus: Kui väävelhappe kontsentratsioon on kõrge siis see ei lagunda metalli kui on madal siis lagundab. Väävelhape H 2 SO4 on tähtis aine keemia tööstuse jaoks, sest tema abil toodetakse mineraalväetisi, värvaineid, erinevaid soolasid, lõhkeaineid, mürkkemikaale, ravimeid ja teisi hapeid. Veel kasutatakse puidust piirituse saamisel ja akudes elektrolüüdina. 33.Mineraalväetised, nende osatähtsus põllumajanduses. Mineraalväetiste tähtsus põllumajanduses on suur. Põllumajanduses kasutatakse K, P, N ja Ca lisanditega väetisi. Ca abil reguleeritakse happelisust, N abil värvi, K ja P panevad taimed paremini kasvama
Allotroopia Üks element moodustab mitu erinevat lihtainet. Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena. 2Ca + O2 ---> 2CaO Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija suurema elektronegatiivsusega mittemeetall, redutseerija on väiksema elektronegatiivsusega mittemetall. H2 +S ---> H2S Oksüdeerija- S, redutseerija H2 O2 + S ---> SO2 Oksüdeerija O2 ja redutseerija S Orgaaniline keemia süsinikuühendite keemia. Süsiniku valents on 4, N valents on 3 O -2 H1 Summaarne valem, el molekulivalem C2H6O Struktuurivalem Tasaapinnaline e. klassikaline joonise oodi. Lihtsustatud CH3 CH2 -OH Graafiline Kriipsudega. Orgaaniliste ainete liigitamine jne. 1. Süsivesinikud Sisaldavad ainult C-d ja H-d a) Küllastunud süsivesinikud e. alkaanid CnH2n+2 b) küllastumata süsivesinikud: 1) Alkeenid kaksiksidet sisaldavad CnH2n
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga
suurem kogus- surmav) # seguneb veega igas vahekorras # keemis t˚ +65 ˚C # kasutatakse : lahustina, mootori kütusena. Etanool CH3CH2OH , C2H5OH # saadakse suhkrute kääritamisel ( glükoos C6H12O6→ 2CH3CH2OH + 2CO2) # iseloomuliku lõhnaga # põletava maitsega # värvitu # seguneb veega igas vahekorras # keemis t +78 C # vähem mürgine kui metanool # põhjustab joovet, teadvuse kaotust ja mürgistust # väga hea lahusti- kasutatakse keemia tööstuses, ravimite valmistamise # kasutatakse desinfitseerimisel, auto mootori kütusena. Karboksüülhape-ühendid mis sisaldavad karboksüülrühma ( COOH) Üldvalem: Karb. Hapete keemilised omadused: Reageerivad metallidega = sool + vesinik Reageerivad alustega = sool + vesi Reageerivad aluseliste oksiididega = sool + vesi Reageerivad endast nõrgema happe sooladega Metaanhape HCOOH, rahvapärane nim sipelghape # söövitav veidi mürgine vedelik #
suurem kogus- surmav) # seguneb veega igas vahekorras # keemis t° +65 °C # kasutatakse : lahustina, mootori kütusena. Etanool CH3CH2OH , C2H5OH # saadakse suhkrute kääritamisel ( glükoos C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2) # iseloomuliku lõhnaga # põletava maitsega # värvitu # seguneb veega igas vahekorras # keemis t +78 C # vähem mürgine kui metanool # põhjustab joovet, teadvuse kaotust ja mürgistust # väga hea lahusti- kasutatakse keemia tööstuses, ravimite valmistamise # kasutatakse desinfitseerimisel, auto mootori kütusena. Karboksüülhape-ühendid mis sisaldavad karboksüülrühma ( COOH) Üldvalem: Karb. Hapete keemilised omadused: Reageerivad metallidega = sool + vesinik Reageerivad alustega = sool + vesi Reageerivad aluseliste oksiididega = sool + vesi Reageerivad endast nõrgema happe sooladega Metaanhape HCOOH, rahvapärane nim sipelghape # söövitav veidi mürgine vedelik #
V = n *22,4 = 0,6 mol * 22,4 = 13,44 dm3 H2 Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 10%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga? Kuna tsingiga reageerib HCl, mitte lahuses olev vesi, siis tuleb kõigepealt leida lahuses oleva HCl mass: 73 g - 100% x g - 10% x = = 7,3 g HCl n == = 0,2 mol HCl 0,2 mol x mol Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 2 mol 1 mol x = = 0,1 mol ZnCl2 m = n *M = 0,1 mol * 136 = 13,6 g ZnCl2 8 Valik mõisteid. (mida eespool pole toodud) Keemia teadus ainetest ja nende muundumistest. Keemia uurib ainete koostist, ehitust, omadusi, saamist, kasutamist. Keemiline reaktsioon protsess, mille käigus ühtedest ainetest (lähteainetest) tekivad teised ained (saadused). Keemilise reaktsiooni tunnused võivad olla värvuse muutus, soojuse ja valguse eraldumine, lõhna muutus, gaasi eraldumine, sademe (lahustumatu aine) teke. Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused.
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid