Vastused mootorikütused

taalimäe, Peeter

Vastused mootorikütused (0)

5 VÄGA HEA

Vastused:

Mootorikütuste mõiste, liigitus. Kemomotoloogia mõiste.
Kemomotoloogia- rakenduslik tehnikateadus kütuste, määrdeainete ja tehniliste vedelikkude omadustest, kvaliteedist ning optimaalsest kasutamisest tehnikas.
Mootorikütused- sisepõlemismootorites, s.t gaasi-, karburaator-, pritse - ja diiselmootorites, gaasiturbiiniseadmetes, otsevoolu- või turboreaktiivmootorites kasutatavad vedel- või gaasikütused eripõlemissoojusega tavaliselt 36,5 …45,5 MJ/kg ehk 8700 …10900 kcal /kg.
Mootorikütuseid liigitakse:

Toormelt ja selle töötlemisviisilt(6):

Nafta töötlemise saadustest toodetud
Tahkekütustest
Maagaasist
Biokütused
Veest
Suure eripõlemisesoojusega ühenditest toodetud mootorikütused

Agregaatolekult(3)

Tahke-, vedel-, gaaskütused

Mootori- ja keskkonnasäästlikuselt(4)

Tavamootorikütused
Keskkonna- ja mootorisäästlikud mootorikütused
Tuleviku mootorikütused
Alternatiivmootorikütused

Kasutusalalalt(6)

Mootoribensiinid ottomootoritele
Diislikütused diiselmootoritele
Laevamootorite kütused
Reaktiiv - jt. mootorite kütused
Lennukimootorite kütused
Gaasmootorite kütused

Nafta mõiste, elementkoostis, kemokoostis. Naftavarud maailmas
Nafta on vedelate süsivesinike ja nendest lahustunud gaasiliste ning tahkete süsivesinike segu.
Elementkoostis:

82…87% süsinikku
2. 11…14% vesinikku

0,01…5,5% väävlit
0,03…1,7% lämmastikku

Neist kaks esinevad peamiselt tõrvainete ja nafteenhapete koostises. Peale loetelu on naftas veel 0,001% vanaadiumi , fosforit , kaaliumi , rauda, jmt. elemente. Maapõuest väljuvas naftas on …4% lahustunud saategaasi, 0,5..10% vett ja ..0,5% mineraalsooli.
Kemokoostis:

Alkaanid ehk küllastunud süsivesinikud. Parafiinid

Tsükloalkaanid e. nafteensed süsivesinikud

Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud

Väävliühendid

Lämmastikuühendid

Hapnikuühendid
Naftavarud maailmas:
3.Nafta ja naftasaaduste tihedused, viskoossused ja eripõlemissoojused. Nafta ja naftasaaduste põhiühikud: ERALDI LEHEL….
4. Nafta põhilised töötlemisprotsessid kütusteks ja määrdeaineteks:
Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Puurtornidest pumbatud toornafta esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõtetes, kus toornaftast eraldatakse vesi ja mineraalosakesed. Seejärel läheb toornafta separeerimisele, kus eraldatakse toornaftas olevad gaasilised ja happelised ühendid neutraliseeritakse. Samuti kõrvaldatakse alles jäänud vesi. Eeltöödetud nafta saadetakse naftatöötlemistehastesse.
Atmosfäär- ja vaakumdestillatsioon. Seal jaguneb nafta erinevateks fraktsioonidesse.
Destilleerimisel ja töötlemisel saadud nafta ei kõlba kohe kasutamiseks mootorikütustes ega ka määrdeainetes. Nad vajavad täiendavat puhastamist ehk rafineerimist. Ebameeldivate ühendite kõrvaldamiseks kasut. Erinevaid keemilisi ja füsikokeemilis meetodeid

Bensiini mõiste ja liigitus
Bensiin on peamiselt nafta atmosfääridestillatsioonil saadav erineva struktuuriga süsivesinik vedel värvuseta segu, keemispiiridega 35…210*C, tihedusega 15*C juures 680…780 kg/m3 ja Qn= 43,1…45M2 MJ/kg. Bensiini toodetakse ka tahkekütuse termilise töötlemise ja hüdrogeenimise saadustest.
Liigitus: Kasutusala, koostise ja omaduste järgi eristatakse: Mootoribensiinid, lennukibensiinid ja lahustibensiinid
* Mootoribensiinid 1) mootorsõiduki bensiinid *suve-, talve- ja üleminekubensiinid
2) mittemootorsõiduki bensiinid *suve-, talve- ja üleminekubensiinid
3) väikemootoribensiinid
* Lennukibensiinid
* Lahustibensiinid
Jne.

Väikemootorite bensiinid:

Mootoribensiinide mõiste ja üldiseloomustus
Mootorikütused kasutamiseks ottomootorites, mis vastavad Euroopa Ühenduse Nõukogu määrusega nr. 2658/87 EMÜ tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta seisuga 01.01.2002. aastal kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri kaheksakohalistele kaubakoodidele 27 10 11 41, 27 10 11 45, 27 10 11 49.
Mootoribensiinide üldiseloomustus:

Kergesti aurustuvad (kõige kergemini lenduvad fraktsioonid)

Tihedusega 15 kraadi juures 700…780 kg/m3

Kergvoolavad

Kergsüttivad – leekpunkt alla 0 kraadi

Eripõlemissoojusega 43,1…45,2 MJ/kg

Vees lahustumatud

Enamasti värvuseta, läbipaistvad ja selged

Tugeva, ainult neile omase lõhnaga vedelikud

Mootoribensiinide koostis:
Destillatsioonikarakteristikud: mootoribensiinid keevad temperatuurivahemikus 40…200 kraadi.
Keemiline koostis:

Süsivesinikud: mootoribensiinides üle 500

Alkaanid: normaal-ja isoalkaanid
Tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised tsüklid
Areenid: C6H6 alküükderivaadid
Alkeenid ja tsükloalkeenid. Tekivad sekundaarsetes protsessides
Väävliühendid: ei tohi olla otseselt korrodeerivad

Hapnikuühendid: mootoribensiinide kõrgoktaansed komponendid

Eetrid : nt. MTBE, ETBE, TAME, TABE
Alkoholid: nt etanool ja metanool

Lisandid: eraldi liik mootorbensiini koostisest, mille üldine kogus mootoribensiinis tavaliselt ei ületa…0,1% erandjuhul 0,5%. Lisandid parandavad mootoribensiini teatavaid omadusi.

Antidetonaatorid
Antioksüdandid
Korrosiooniinhibiitorid
Toitesüsteemide detergendid
Metallidesaktivaatorid
Desemulgaatorid
Jäätumisvastased lisandid
Sädet tugevadavad lisandid
Anti- ORI- lisandid
Biotsiidid
Kulumisvastased, määrimist parandavad jne lisandid

Mootoribensiinide koostis sõltub lähtenaftast ja selle töötlemisest
Massi järgi on mootoribensiini koostis:
C- 86…89 massi%
H-11…14 massi&%
Ja vähesel määral veel N, O , S jt.

Nõuded mootoribensiinidele:

Kindlustama erinevatel temperatuuridel ja kõigis ekspluatatsioonitingimustes mootori kergkäivituse ja häireteta töö.

Omama head detonatsioonikindlust, millega oleks tagatud töö-(põlemis-) segu normaalne põlemine mootoris

Põlema täielikult(et ei eralduks mittetäieliku põlemise produkte)

Tagama mootori soojenemise töötemperatuurini võimalikult lühikese aja vältel.

Olema stabiilne, st bensiini omadused, sh ka fraktsioonikoostis ei tohi muutuda kasutamistingimustes ega ka teatava -aegsel säilitamisel.

Ei tohi põhjustada kütusepaagi, toiesüsteemi detailide ja mootori korrosiooni

Ei tohi sisaldada tahkeid osiseid(hõljuvaid võõraineid) ega vett

Olema küllaldase eripõlemissoojusega

10.Mootoribensiini kvaliteedinäitajad:
1) Tihedus 2)Oktaan(i)arv 3) (Üldine) väävlisisaldus 4) Pliisisaldus 5) Benseenisisaldus 6) olefiinide e. alkeenide sisaldus 7) Aromaatsete süsivesinike sisaldus 8) Hapnikusisaldus 9) Hapnikuühendite sisaldus 10) Fraktsioonkoostis 11) Küllastunud aururõhk 12) Auruluku indeks 13) Oksüdatsioonistabiilsus 14) Solvent- uhutud vaikude sisaldus 15) Korrosiivsus vaskplaadikatsel 16) Vesi ja tahked osised 17) Välimus
11. Mootoribensiinide tootmine:
Kvaliteetsete nüüdismootoribensiinide tootmiseks rakendatakse kolme liiki protsesse

Nafta jagamist osisteks keemistemperatuuride järgi

Nafta osiste töötlemist, andes neile sobiva molekuli suuruse ja molekuli keemilise efekti. Protsesside saadused on mootoribensiinide komponentideks

Komponentide kokkusegamist valmistooteks- Reeglina tehakse see tootmistehastes, kus tavaliselt toimub veel mitmesuguste lisandite lisamine. Kokkusegamine on mootoribensiinide tootmise viimane vastutusrikas staadium, kus üks kaup muutub teiseks kaubaks, mis seaduslikult tähendab seda, et muutub kauba kood.
12. Mootoribensiinide tähtsamad omadused ja nende iseloomulikud näitajad:
Omadus: Näitaja
1.Aurustuvus- lenduvus: t0(T0),ta(Ta), IBP; T10(t10), E70; T50(t50), E100 ; E150; T90(t90), E180; Tl(tl) FBP, FB; Jääk; kaoprotsent ; AK/EK; küllastunud aururõhk RVP, VP, DVPE, ASVP,AVP; VLI=10 RVP+7E70, VLI=0,45T36+42,5; V/L
2.Detanatsioonikindlus: RON; MON; FS e S= RON-MON, LSK, RON100 kraadi jne tabel
3.Füüsikaline stabiilsus: kergete fraktsioonide aurustumine , süsivesinike kristalliseerumine alla 60 miinus kraadi
4.Keemiline stabiilus: oksüdatsioonistabiilsus ja faktiline vaigusisaldus
5.Korrosiivsus: Happesus , vaskplaadikatse, vees lahustuvad happed ja alused, merkaptaanne väävel
6.Kõrvalised lisandid: Vesi ja tahked osised
7.Tihedus: ρ15 (ρ20)
8.Välimus: Läbipaistvus ja värvus
13. Mootoribensiinide (staatiline ja dünaamiline) aurustumine e lenduvus: eraldi lehel
14. Mootoribensiinide fraktsioonkoostise määramine:
Ehk destillatsiooninäitajad. Fraktsioonkoostist väljendatakse sõltuvusena: üledestilleerunud osa (üle keenud osa) mahu% -temperatuur, mis on saadud mootoribensiini destilleerimisel standardtingimuste- EVS-EN ISO 3405. Mootoribensiinide fraktsioonkoostis iseloomustab temperatuuridevahemikke, mille juures aurustuvad teatud fraktsioonid e. osised mootoribensiinist. Parema ülevaate fraktsioonkoostisest annavad aurustumiskõverad, mis koostatakse destilleerimise katse andmete alusel. Fraktsioonkoostise sätestus on maailmas erinev. Enamus riike sätestab Ameerika süsteemiga, aga väike osa riike ka Euroopa süsteemiga. Ameerika süsteemi kohaselt normitakse temperatuurid, mille kohaselt on aurustunud 10, 50 ja 90 mahu % mootorikütusest ning keemise lõpptemperatuur.
Euroopa süsteemi kohaselt normitakse t10 ja t50 asemel destilleerunud osa mahu % E temperatuuridel 70 kraadi ja 100 kraadi ning 150 kraadi. Ligikaudselt kajastub E70 mootorti töös samamoodi kui t10 ja E100 mootori töös samamoodi kui t50.
15. Mootoribensiinide fraktsioonkoostise iseloomustavad näitajad:
* keemise algus- iseloomustab mootoribensiinides leiduvaid kõige madalama keemistemperatuuriga ühendeid. Madal keemise algus soodustab mootori käivitumist, kuid põhjustab suuremat mootoribensiini kadusid tema säilitamisel.
* 10mahu% aurustunud – t10 aurustunud 70 kraadi juures- E70- iseloomustavad mootoribensiini käivitusomadusi. Mida madalam on t10, seda rohkem sisaldab bensiin kergelt lenduvaid osiseid ning seda kergemini õnnestub ka külma mootori käivitus
*50mahu% aurustunud-t50 aurustunud 100 kraadi juures-E100- iseloomustavad mootoribensiini omadust tagada mootori kiire soojenemise ja kiire ülemineku ühelt tööreziimilt teisele. Sellejärgi hinnatakse mootori soojenemise kiirust ja tööstabiilsust pärast soojenemist.
*Aurustunud 150kraadi juures- E150-vastavalt Euroopa standardile EN228 peab 150 kraadi juures aurusumis% olema vähemalt 75mahu%. Ainult 25mahu% mootoribensiinist võib olla keemisulatusega 150…210 kraadi.
*90mahu% aurustunud-t90 aurustunud 180 kraadi juures- määratlevad mootoribensiini raskesti aurustuva jäägi olemasolu mootoribensiinis. Mida madalamad need temperatuurid on seda täielikumalt mootoribensiin aurustub, seda väiksem on mootoribensiini kulu ning mootori detailide kulumine.
*Keemise lõpp-tl- see piiritleb ära mootoribensiini kõige raskemini lenduva osise. Teda on vaja normida aurustamise kindlustamiseks madala välistemperatuuri puhul.
*Jääk-see võib olla Eestis EVS- EN 228 järgi max. 2mahu% aurustumata osa mootoribensiinist, mis jääb kolbi.
*Kaod-väike osa (1—2%) võib destilleerimisel kaduma minna. Kadude suurus iseloomustab mootoribensiini lenduvust. Mida suurem on kadu seda lenduvam on mootoribensiin.
16. Mootoribensiinide küllastunud aururõhk (RVP)
Küllastunud aururõhk iseloomustab mootoribensiinide aurustumisomadusi. Mõõtühik :kPa. Teatavasti kinnises nõus rõhk tõuseb mootoribensiini aurumise tõttu. Aurumisega üheaegselt toimub ka kondenseerumine. Teatud hetkel saabub tasakaal, mootoribensiini pinnalt väljuvate molekulide arv võrdsustub aurust mootoribensiini tagasi langevate molekulide arvuga, rõhk jääb püsima- seda nimetatakse küllastunud aururõhuks. Mida kõrgem on mootoribensiini aururõhk seda rohkem sisaldab kergesti lenduvaid osiseid. Tekivad ka suuremad kaod mootoribensiini veondusel, säilitamisel ning kasutamisel . Tekivad aurukorgid mootori toitesüsteemis.
Eestis suvine : 45—70kPa
Talvine :65-95kPa
17. Mootoribensiinide auruluku indeks (VLI):
Euroopas on mootoribensiinide klassifitseerimise aluseks mootoribensiini auruluku indeks- mis on küllastunud aururõhu ja fraktsioonikoostise põhjal tuletatud näitaja.
VLI=10(R)VP+7E70
Auruluku indeks iseloomustab mootoribensiinide aurustumisomadusi ja eriti aurukorkide tekke ohtu paremini kui fraktsioonkoostis või küllastunud aururõhk eraldi võetuna
18. Mootoribensiinide auru ja vedelfaasi suhe (V/L):
USA-s kasutusel olev mootoribensiinide klassifitseerimise näitaja.
Temperatuur, mille puhul TV/L=20, moodsa sõiduauto taluvust aurukorkide suhtes. Mida kõrgem on see temperatuur seda kindlam on et kuuma ilmaga mootor töötab tõrgeteta
19. Mootoribensiinide normaalne ja detoneeriv põlemine ottomootoris:
Ottomootoris saadakse soojust mootoribensiini põlemisel. Põlemine on keemilis -füüsikaline protsess, kus mootoribensiini põlevaine ühineb keemiliselt hapendajaga ja seejuures eraldub põlemissoojus.
Mootoribensiini normaalne põlemisprotsess peaks kulgema selliselt , et põlemise lõppsaadusteks on neutraalsed süsinikoksiidid ja veeaur.
Tegelikkuses on mootoribensiini põlemisprotsess hoopis keerukam ja kulgeb üle rea vaheastmete. Normaalsel põlemisel saavutab põlemissegu põlemiskiiruse 10…40m/s, kuid üleminekul ebareeglipäraseks põlemiseks, mida tuntakse detonatsioonina, on põlemiskiirus 1500…2500m/s. Seega detonatsioon on põlemissegu ülikiire, s.o plahvatuslik isesüttimine, mis võib olla esile kutsutud erinevatest põhjustest nagu kõrge rõhu ja temperatuuri toimel tekkinud ebapüsivad ühendid jt. Seega mootoribensiinide põlemisprotsess on äärmiselt komplitseeritud ja teda mõjutavad mitmed näivalt väliselt tegurid.
Detoneerivale põlemisele on iseloomulik järsk rõhu tõus, mis põhjustab järsu löögi kolvile, kepsule ja väntvõllile. Detoneerivast mootorist kostab metalset kloppimist, võimsus langeb ja summutist väljub musta suitsu. Kestva detonatsiooni tagajärjel põlevad läbi kolvid ja süüteküünalde elektroodid, rikneb plokikaane tihend , halvemal juhul laguneb kepsulaager ja deformeeruvad värntmehhanismi detailid. Kuna põlemissegu ei põle täielikult, suureneb mootoribensiini kulu ja mootoriõli kulu aurustumise tõttu.
20. Ottomootorites detonatsiooni põhjustavad ja soodustavad tegurid:
1. mootori konstruktiivsed (surve aste, pikk kolvi käik, silindri suur läbimõõt, silindrite arv, põlemiskambri kuju jne),
2.ekspluatatsioonilised ( väike RON, MON ja R100kraadi, küttesegu koostis, mootori üle koormamine , mootori ülekuumenemine, põlemiskambri nõetumine jne),
3. ilmastikulised ( kõrge õhutemperatuur ja õhurõhk, vähene õhuniiskus jne ) tegurid.
21. Mootoribensiinide detonatsioonikindluse ja oktaan(i)arvu mõiste:
Detonatsioonkindlus kui mootoribensiinide tähtsaim omadus on mootoribensiinide markideks ja sortideks jaotamise alus. Detonatsioonikindlus on mootoribensiini omadus põleda ka suure surveastmega mootoris normaalse kiirusega, mitte detonatsiooniliselt. Selle mõõduks on leppeline mõiste oktaaniarv .
Oktaaniarv on sädesüütega sisepõlemismootorite kütuste detonatsioonikindluse iseloomustav suurus. Suurus millega mõõdetakse bensiinide plahvatuskindlust, võimet vastu seista isesüttimisele. On leppeline suurus ja seda määratakse võrdluskatsetel.
22. Mootoribensiinide oktaaniarvu määramine:
Määramisel võrreldakse katsemootoris uuritava mootoribensiini ja isooktaanist ( C8H18 ) ning normaalheptaanist ( C7H16 ) koosnevate etalonsegude detonatsioonikindlust. Bensiine võrreldakse defineeritud ainetega, mille detonatsiooni omadused on hästi teada. Nendeks on rahvusvaheliselt valitud kaks etalonainet: 1. Isooktaan e 2,2,4-trimetüülpentaan (C8H18), kus kokkuleppeliselt võetakse oktaaniarvuks 100 (RON=100) . 2.Normaalheptaan (C7H16), kus kokkuleppeliselt võetakse oktaaniarv 0 (RON=0).
Isooktaanist ja normaalheptaanist võib segada erineva vahekorraga segusid. Mida kõrgem on isooktaani sisaldus selles segus, seda kõrgem on detonatsioonikindlus sellel segul . Seega uuritava mootoribensiini oktaaniarv on : etalonsegu C8H18 sisaldus mahu%-des, mis annab uuritava mootoribensiiniga võrdse detonatsiooni. Näiteks etalonsegu, milles on 80 mahu&% C8H18 ja 20 mahu% C7H16 on oktaaniarv 80.
23. Oktaaniarvu määramine mootorimeetodil:
Mootorimeetodil katsetingimused sisaldavad rasket, pidevalt suure kiirusega ja koormusega sõitu, st. sõidutingimused detonatsiooniseisukohalt on rasked. Enamiku süsivesinikkütuste jaoks, kaasa arvatud Pb või oksügenaatidega kütused, on MON madalam kui RON.
24. Oktaaniarvu määramine uurimismeetodil:
Uurimismeetodil katsetingimused sisaldavad tüüpilist kerget sõitu ( linnasõitu) ilma järjekindla raske/suure koormuseta mootorile. RON on oktaani hinnang mootoribensiinile, mida kasutatakse keskmisel kiirusel ja keskmisel koormusel töötavates mootorites. Mootoribensiinide MON ja RON erinevus seletub sellega, et uurimismeetodil RON katsetingimused on mõnevõrra pehmemad kui mootorimeetodil (MON).
RON annab ligikaudse pildi mootoribensiini detonatsiooniomadustest madalatel mootori väntvõlli pöörlemissagedustel, MON aga pildi mootoribensiini detonatsiooniomadustest mootori väntvõlli suurtel pöörlemissagedustel ja rasketel termilisel koormusel.
25. Mootoribensiinide tundlikkus (S ehk FS)
Tundlikkus e erksus e sensitiivsus S e FS on RON ja MON vahe.
Tavaliselt on RON suurem kui MON ja seda erinevust nende vahel nimetatakse mootoribensiini tundlikkuseks. FS e S on tavaliselt 0… 10 ühikut ja mõnikord isegi enam . Hea mootoribensiin ei peaks ületama FS e S 10 ühikut. Mootoribensiini tundlikkus oleneb nafta pärit olust ja rafineerimisprotsessist. Mootoribensiini suur tundlikkus tähendab detonatsiooniohtu konstantsel kiirusel mootori rasketel koormustingimustel väntvõlli pöörlemissagedusel.
26. Mootoribensiini kloppimisindeks (AKI):
USA-s ja ka teistes maades mõnikord kasutatakse kahe oktaaniarvu asemel kloppimisindeksit AKI, mida käibekeeles kutsutakse pump rating.
AKI=(RON+MON)/2
Kui seadus/ eeskiri nõuab oktaaniarvu märkimist bensiinipumbale, siis pannakse AKI
27. Mootoribensiini oktaaniarvu ja tundlikkuse mõjurid:
28. Ottomootorite oktaanitarbe (ONR) mõjurid:
Mootori oktaanitarvet mõjutavad:

Mootori surveaste ja põlemiskambri kuju

Õhu ja mootoribensiini liikumine silindris

Õhu ja mootoribensiini suhe

Eelsüütenurk

Mootori koormus ja küttesegu temperatuur

Õhu temperatuur

Õhuniiskus

Õhurõhk

Absoluutne kõrgus

Tolerantsid mootori valmistamisel

Mootori (auto) läbisõit

Mootoriõli omadused

Jahutusvedeliku omadused, temperatuur

Heitgaaside kontrollsüsteemi väärfunktsioonid

sõidustiil
29. Mootoribensiinide stabiilsus:
Mootoribensiinide stabiilsus on nende esialgne kvaliteedi teatava ajaline säilimine veondusel, säilitamisel ja kasutamisel. Tinglikult eritatakse füüsikalist ja keemilist stabiilsust.
Füüsikaline stabiilsus: Mootoribensiinide omaduste sügavamas muutused võivad toimuda kahe füüsikalise protsessi tõttu . 1. Homogeensuse rikkumise st. teatavate HC kristalliseerumine (välja langemine alla -60kraadi) 2. Kergfraktsioonide aurustumine. Veondusel, kõikvõimalikel ladustamisprotsessidel, säilitamisel ja autode tankimisel toimub mootoribensiinide kergfraktisoonide aurustumise. Selle tulemina väheneb mootoribensiini hulk ja samaaegselt halvenevad nende omadused, esmajärjekorras käivitusomadused. Mootoribensiinikaod loomulikust aurustumisest annavad tunda:
-mootori käivitamisel
-oktaaniarvus
-eriti tugevalt küllastunud aururõhus, mis 3..4mahu% mootoribensiini aurustuvuselt võib juba langeda 2…2,5 korda.
Füüsikalise stabiilsusega hinnatakse mootoribensiinide frakstioonkoostise ja homogeensuse säilitamist. Veondusel ja säilitamisel luuakse kergfraktsioone suuri kadusid välistavad tingimused: *hoidmine hermeetilises taaras * võimalikult madalal ja vähemuutuval temperatuuril *parim on maa- alustes hoidlates või uute konstruktsioonidega hoidlates nn ujuvate katustega hoidlate.
Keemiline stabiilsus: hindab mootoribensiinide võimet säilitada kemokoostis muutuseta. Mõned mootoribensiinide komponendid, peamiselt alkeenid ja mõned areenid, kalduvad kergesti oksüdeeruma õhuhapniku mõjul ning polümeriseeruma. Tekivad vaigud . Suure hulga vaikude korral langevad nad mootoribensiinidest välja kleepuvate sadestistena ja mootoribensiinid muutuvad kasutuskõlbmatuks. Neid protsesse soodustavad ja kiirendavad: *kõrgem temperatuurid *päikese valgus* kokkupuutumine metallidega
Mootoribensiinide stabiilsust hinnatakse :1. Induktsioonperioodi e oksüdatsioonikindluse määramisega 2. Faktiline vaigusisaldus.
30. Vesi ja tahked osised mootoribensiinides:
Kui mootoribensiin on välisel vaatlusel hägune, siis see näitab, et ta sisaldab vett. Vesi ja mootoribensiin segunevad teineteisega halvasti. Vesi vähendab mootoribensiini kvaliteeti oluliselt. Halvenevad mootoribensiinide pumbatavus ja filtreeritavus madalatel temperatuuridel, raskeneb aurustuvus ja pihustatuvus, väheneb mootoribensiini põlemissoojus- tagajärjeks mootori kasutegur väheneb, vesi suurendab korrosiooni, kiirendab mootoribensiini vaigustumine jne. Päris palju oleneb mootoribensiini kvaliteet tahkete osiste sisaldusest. Viimaste kahjulik mõju sõltub nende kõvadusest ja osiste suurusest. Kui väikese kõvadusega ained võivad ummistada toitesüsteemi, siis tolmu- ja liivaosakesed põhjustavad juba tugevat abrasiivkulumist.
31. EVS-EN228:2008
Mootorikütused. Pliivaba mootoribensiin. Nõuded ja katsemeetodid:
EN 228:2008 sätestab turustavatele ja tarvitavatele pliivabadele mootoribensiinidele esitatavas nõuded ja katsemeetodid. Standard kehtib pliivabade mootoribensiinide kohta, mida kasutatakse pliivabade mootoribensiinide jaoks konstrueeritud mootoritega sõidukites. Pliivabad motoribensiinid võivad sisaldada kuni 5mahu% standardile EN 15376 vastavat etanooli. Käitlusomaduste parandamiseks on lubatud kasutada lisandeid. Mootoribensiinid ei tohi sisaldada võltsingu- ega saasteaineid , mis muudavad ta kasutamiskõlbmatuks. Mootoribensiinidesse ei tohi lisada fosforit sisaldavaid ühendeid, mis rikuvad heitgaaside järelpõletamiskatalüsaatoreid.
32. Eestis müüdavad mootoribensiinid:
33. Mootoribensiinide kvaliteedinäitajate mõju mootori ekspluatatsioonile, tehnoseisundile ja keskkonnale:
Tihedus: Väikese tiheduse tõttu on mb kergesti lenduv- tekivad aurukorgid ja sellest tingituna toitesüsteemi talitushäired. Suure tiheduse puhul on mb raskesti lenduv, sisaldab palju aromaatseid ühendeid- saastab loodust, rikub katalüüsmuundureid. Kui tihedus on keskmiselt kõrgem siis halvenevad kaks väga tähtsat näitajat: aurustumine, detonatsioonikindlus.
Lugeda lehekülg: 56-59
34. Diislikütuste mõiste ja liigitus:
Diislikütus on diiselmootoris ehk diislis kasutatav vedelkütus- tähis D. Diislikütus on mootorikütused mis on ette nähtud kasutamiseks diiselmootorites, mille KN alamrubriik on 27 10 19 29 või 27 10 19 41. Diislikütused on nafta töötlemisel saadud heledad või kollakad veidi õlised vedelkütused, mida kasut. Survesüütega sisepõlemismootoris s.o. diiselmootoris.
35.Diislikütuste koostis
36. Nõuded diislikütustele
37. Diislikütuste kvaliteedinäitajad:
Järgmised näitajad:

Tihedus 15 kraadi juures 2. Tsetaaniarv 3. Tsetaaniindeks 4. Fraktsioonkoostis 5. Kinemaatiline viskoossus 40 kraadi juures 6. Määrimisvõime, korrigeeritud kulumisjälje diameeter temperatuuril 60 kraadi 7. Leekpunkt 8. Hägustumispunkt 9.Filtreeritavuspunkt 10. Oksüdatsioonikindlus 11. 10% destillatsioonijäägi koksiarv 12. Tuhasisaldus 13. Väävlisisaldus 14. Korrosiivsus vaskplaadikatsel 15. Veesisaldus 16. Tahkete osiste sisaldus 17. Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldus 18. Värvus
38. Diislikütuste tähtsamad omadused ja nende iseloomulikud näitajad:
39. Diislikütuste põlemine diiselmootorites:
Põlemise kulgemist mõjutab süttimisviivise kestus. Kui diislikütuse isesüttimistemperatuur on kõrge, siis süttimisviivis on pikk , selle ajaga jõuab suur hulk diislikütust põlemiskambrisse, mis jõuab hästi soojeneda ja õhuga seguneda, ning korraga süttides, põleb see väga intensiivselt, põhjustab järsu rõhu tõusu silindris, mis tekitab lühiajalist suurt jõudu ja see avaldub kloppimises- mootori jäik töötamine. Põhjustab mootori väntmehhanismi detailide kiire kulumise ning purunemise. Süttimisviivise temperatuuri vähenedes muutub diiselmootori töö pehmemaks ja silindrites rõhk kasvab. Diiselmootor töötab ökonoomsemalt, käivitub kergemini ja kohandub paremini koormusega. Liiga madal süttimisviivitus tekitab aga mittetäieliku diislikütuse põlemise, millega kaasneb diislikütuse kulu suurenemine, mootorivõimsus langeb.
40. Diislikütuste tsetaaniarv:
41. Diislikütuse tsetaaniindeks
42. Diislikütuste diisliindeks:
43. Diislikütuste fraktsioonkoostis:
Fraktsioonkoostist ehk lenduvust mõõdetakse destillatsiooni järgi. Diislikütus keeb 200…350 kraadi juures. Keemistemp . Mõjutab mitmeid tähtsaid parameetreid diislikütuse tööomaduste määramisel. Alla 180 kraadi keevaid osiseid võib olla ainult 10mahu%. Diislikütuse tunnuseks on et 250 kraadi juures ei tohi aurustuda rohkem kui 65mahu%. Oluline on ka t50 kui see temperatuur on madal, siis diisel käivitub kergelt, töötab pehmelt ning ökonoomselt. Mida madalam on t50 , seda paremini küttesegu moodustub. Liiga kõrge temperatuuri korral küttesegu aurustub ja moodustub aeglaselt ning esineb mittetäielik põlemine.
44. Diislikütuste leekpunkt:
45. Diislikütuste hägustumis-, filtreeritavus- ja hangumispunkt:
Maailmas diislikütuste kasutatavust madalatel temperatuuridel iseloomustavad :
*hägustumispunkt *filtreeritavuspunkt *hangumispunkt.
*Hägustumispunkt- temperatuur mille juures tekivad diislikütuses parafiinikristallikesed, diislikütus kaotab läbipaistvuse- muutub sogaseks, tekib hägu e. tahked osised. Viimased võivad tekkida juba 0 kraadi juures ning võivad hakata ummistama toitesüsteemi torusid ning filtreid. Tuleb arvestada, et hägustumispunkt peab olema 5…10 kraadi välistemperatuurist madalam.
*Filtreeritavuspunkt- temperatuur, mille juures veel külmfilter ei ummistu parafiinikristallidega. CFPP katse määrab ära kõrgeima temperatuuri, mille korral kütusefilter ummistub parafiinikristallikestega. Eriti oluline on see külma kliimaga tingimustes. Lähedalt seotus hägustumispunktiga ning on 1-2 kraadi allpool selle väärtusest.
46. Diislikütuste üldine väävlisisaldus:
47. Diislikütuste määrimisomadused:
48. Diislikütuste kinemaatiline viskoossus:
49. Diislikütuste tihedus:
50. Diislikütuste keemiline stabiilsus:
51. Vesi ja tahked osised diislikütustes:

.DOCX Laadi alla originaalfail 19 lk · .docx · 68 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

68 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Peeter taalimäe Õppematerjali autor

mootorikütused kütused Kemomotoloogia füüsika Mootoribensiin Mootoribensiinid

Sarnased õppematerjalid

pdf

Kütused ja määrdeained - I arvestuse kordamisküsimuste vastused

evs en 228 57. Mis standard on Euroopa Liidus diislikütusele kehtestatud? evs en 590 58. Mis standard on Euroopa Liidus rapsmetüülestrid mootorite jaoks kehtestatud? EVS-EN 14214 59. Kas rapsmetüülestreid ka kütteõlina kasutada on lubatud? jah evs en14213 Alternatiivkütused 1. Nimetage alternatiivsed allikad naftale mootorikütuse saamiseks. põlevkivi, tõrvad, süsi, biomass 2. Milliseid gaaskütuseid kasutatakse mootorikütusena? lpg, lng 3. Mis kütused on LPG ja CNG? LPG (Liquefied Petroleum Gas), veeldatud maagaas, CNG (Compressed Natural Gas) maagaas e surugaas 4. Vesinikkütus, plussid ja miinused. +auto ei saasta loodust(h20 eraldub)+odav kütus(piiramatult)+ sisepõlemismootorist vaiksem + bensiinist 100 korda odavam;- auto hind -puuduvad tanklad ja teenindused-paagishoidmine(madalad temp)- süsteemis suur rõhk- puuduvad ühtsed standardid ohutuks tankimisesk - väljuv vesi

Kütuse ja põlemisteooria

docx

Materjaliõpetus

Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. AUTOKÜTUSED ......................................................................... 3 1.1 Bensiin .................................................................................3 1.2 Füüsikalised ja keemilised omadused .............................................5 2. DIISLIKÜTUS .........................................................................5 2.1 Autokütuste liigid .....................................................................7 2.2 Kütuseväärtus 2.3 Viskoossus 2.4 Kütusekoostis 3.GAASIKÜTUS 4.MÄÄRDEÕLID 1. Autokütused 1.1 Bensiin AUTOBENSIINIDELE 91 / 95 / 98 standardiga kehtestatud nõuded Näitaja Mõõtühik Nõue

Auto õpetus

docx

Materjaliõpetus

....................................................................................................... 7 Polümeermaterjalid.................................................................................................... 8 Kütused.................................................................................................................... 10 Kütuste liigid.......................................................................................................... 10 Looduslikud kütused........................................................................................... 10 Tehiskütused....................................................................................................... 10 Kütuste koostis...................................................................................................... 10 Nafta koostis...................................................................................................... 10 Nafta töötlemise viisid...

Materjaliõpetus

docx

Materjaliõpetus

Põltsamaa Ametikool Matrejaliõpetus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Autokütused 1.1 Bensiin CAS NR.: 86290-81-5 AINE NIMETUS (IUPAC): BENSIIN, pliivaba SÜNONÜÜM: Motorspirit, unleaded INGLISEKEENE NIMETUS: Gasoline KEEMILINE VALEM: C4 ... C12 süsivesinike ühend RISKILAUSE: 45-48-20/21/22-18 OHUTUSLAUSE: (1/2-)-53-16-23-29-36/37 FÜÜSIKALISED OMADUSED: Iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kergestiaurustuv vedelik. Värvus sõltub margist. PÕLEVUS: Kergesti süttiv vedelik. TIHEDUS VEE SUHTES: 0,7...0,8 AURU TIHEDUS ÕHU SUHTE:: >1 PLAHVATUSPIIRKOND (mahu%): 0,6...8,0 LEEKPUNKT: <-20° C PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS: 35,4...231 g/m3 ISESÜTTIMISTEMPERATUUR: 220° C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR: -44...24° C KEEMISTEMPERATUUR: 30 ... 215° C SULAMISTEMPERATUUR: <-20° C LAHUSTUVUS: Vees lahustub <0,150g/l. LISATEAVE: Bensiin põlemisel soojeneb sügavuti, moodustades kasvava homotermilise kihi, temp. 80 ... 100 ° C

Auto õpetus

pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Materjaliõpe

pdf

Materjaliõpetus

Kategoriseerimata

docx

Materjaliõpetus

Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid .....................................................

Auto õpetus

ppt

Masinaehitusmaterjalid, mõisteid MMT-st, kütused, õlid, tehnilised vedelikud,

Harvemini leidub heledat, värvuselt petrooliga sarnanevat ja musta vaike sisaldavat paksu naftat. Nafta tihedus on 650 ... 1040 kg/m3. Teda iseloomustab elemendiline, rühmaline ja fraktsiooniline koostis. Nafta sisaldab süsinikku 83 ... 87%, vesinikku 11 ... 14%,hapnikku, väävlit ja lämmastikku kokku 1 ... 5%. Protsendi murdosa piires sisaldab nafta lahustunud mineraalaineid ja Kütuse kütteväärtus ja kogus Mõningate kütuste kütteväärtusi Kütused, autobensiinid Kasutavate karburaatormootorite e ottomootorite tegelik võimsus, töökindlus ja kasutegur sõltuvad kasutatava kütuse omadustest. Kütuse põhikoostises on teatavasti süsinik C ja vesinik H., Vaata keemiast alkaanide homoloogiline rida: metaan CH4, etaan C2H6 jne! Kütused: autobensiinid Mootoris ühinevad õhus olev hapnik O2 ja kütusekomponendid süsinik C ning vesinik H teatavasti põlemise teel, oksüdeerumsprotsess.

Materjaliõpetus

Rohkem sarnaseid