Aine- ja energiaringe looduses (0)

Q: Milline võiks olla tulevikuenergia?

Vastus leiad õppematerjalist: Aine- ja energiaringe looduses

Q: Kuidas toituvad taimed öösel?

Vastus leiad õppematerjalist: Aine- ja energiaringe looduses

Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milline võiks olla tulevikuenergia?
Kuidas toituvad taimed öösel?

Aine- ja energiaringe looduses
Aine ja energia moodustavad terviku kuna iga aine sisaldab energiat. Energiat on vaja kõikide protsesside toimumiseks. Energiat saame me kõikjalt mida tarbime, peamiselt toidust. See, et inimesel on energiat tuleb sellest, et ta sööb toitu, mis on saanud energiat päikeselt footonitega ( footon – valguse elementaarosake ). Energiat kulub väga erinevalt, näiteks keha temperatuuri hoidmiseks. Kuna Lõunapoolsematel rahvastel kulub kehatemperatuuri säilitamiseks vähem energiat, jääb neil rohkem energiat üle ja nad on “energilisemad”.

Energia ja aine liikumine looduses.
Looduse eluta ja elusad osad on tihedalt seotud ega saa teineteiseta hakkama.

Taimed valmistavad toitaineid looduses leiduvatest elututest ainetest: süsihappegaasist, veest ja mineraalainetest.
Toitainete valmistamiseks kasutavad taimed valgusenergiat .
Taimede poolt valmistatud toitained on valgud , rasvad ja süsivesikud.
Taimede poolt valmistatud toitained sisaldavad keemilist energiat.

Loomad ei suuda ise toitaineid valmistada. Seepärast kasutavad nad taimede poolt valmistatud toitaineid.
Osad loomad toituvad taimedest . Nende kehas muudetakse taimsed toitained loomseteks toitaineteks. Taimedest toituvad loomad suudavad töödelda ümber taimerakkudes leiduvat keerulise ehitusega süsivesikut - tselluloosi.
Teine osa loomadest ei suuda omastada taimset toitu, seepärast söövad nad teisi loomi.
Paljud loomad, näiteks inimene, karu jt. on aga võimelised ümber töötlema nii taimseid kui ka loomseid toitaineid. Need on segatoidulised loomad.

Nii loomad kui taimed tarvitavad toitaineid sellekse, et saada energiat kasvamiseks, uute kudede ehitamiseks, liikumiseks, soojuse hoidmiseks jt. elutegevusprotsessideks.
Loomad ei tarvita ära kogu taimede poolt toodetud toidukogust. Suurem osa sellest sureb ja hakkab kõdunema.

Kõdunemisel osalevad mullas elavad seened ja bakterid . Nad tarvitavad eluks surnud taimedes ja loomades leiduvaid toitaineid.
Suur osa kõdunemisest toimub hapnikuvaeses keskkonnas. Nii saavad kõdunemisel osalevad bakterid energiat ka käärimise teel.
Surnud elusorganismide jäänustest moodustub mulla toitaineterikas kiht huumus .

Inimesed on õppinud kasutama ka teist osa taimede poolt salvestatud energiast. Kunagi ammu taimedes salvestatud energia on teinud aja jooksul läbi mitmeid muundumisi kuumuse ja maapõuerõhu mõjul. taimsest materjalist on tekkinud kütused. Kütustes on osa taimedes sisaldunud veest eraldunud ja nii on nende energiasisaldus tõusnud.
Selleks, et saada erinevaid energialiike kasutame me taimedest tekkinud kütuseid - naftat ( vetikatest ), sütt (sõnajalapuudest), põlevkivi ( vetikatest jt. elusorganismidest).
Nii hangivad elusorganismid väliskeskkonnast energiat, muudavad selle endale kasutamiskõlblikuks ning tarvitavad saadud energiat eluprotsessideks ja uue elusaine loomiseks.
Energia liikumisel ühelt elusolendilt teisele tarvitatakse ära vaid osa (40 % )energiast. Ülejäänud energia vabaneb ja hajub soojusena. Seega läheb alati osa energiat kaotsi.
Seal, kus on olemas elu, on alati vaja energia juurdevoolu. Seega ei saa eluslooduses kunagi olla kinnist energiaringet, kus üks kindel energiahulk muudkui ringleks mööda elusorganisme. Universumis üleüldiselt valitseb aga energeetiline tasakaal.
Elusloodus Maal on seega võimalik vaid seetõttu, et on olemas biosfääriväline energiaallikas. Maa jaoks on selleks Päikese valguskiirgus.
Energiavahetus on protsess, mille käigus organismid hangivad väliskeskkonnast energiat, muudavad selle keemiliselt kasutamiskõlblikuks ning tarvitavad siis eluprotsesside säilitamiseks ja uue elusaine loomiseks. Taimed ja osad bakterid valmistavad elututest ainetest toitained, muundades päikeseenergia keemiliseks energiaks.

HINGAMINE

Selleks on vajalik hapnik.

KÄÄRIMINE

Toimub ilma hapnikuta.

PÕLEMINE

Selleks on vajalik hapnik.
Enamik baktereid, seened loomad ja ka taimed valguse puudusel
saavad energiat valmis toitainetest ja muundavad energiat soojuseks, kasutavad liikumiseks ja mitmesugusteks elutegevusprotsessideks ning kasvamiseks.
Osad bakterid ja pärmseened saavad energiat valmis toitainetest ja muundavad energiat soojuseks, kasutavad liikumiseks ja mitmesugusteks elutegevusprotsessideks ning kasvamiseks.
Taimedest moodustunud kütused
annavad energiat, mida saab muuta teisteks energialiikideks.
Kas energia võiks ka otsa lõppeda? Milline võiks olla tulevikuenergia?

Praegu, kui kütused hakkavad otsa lõppema, püüavad inimesed leida neid energialiike, mille varud on suuremad.
Näiteks valgusenergia , mis tuleb Päikeselt saab kesta seni, kuni päike lõpuks kustub.
Vee voolamise ja tuuleenergia saavad kesta seni, kuni toimub vee ringkäik looduses ja kuni tekivad tuuled.
Energiat võib saada ka hoovuste liikumisest ja lainetest.
Seal, kus Maa on vulkaaniliselt aktiivne, saab kasutada geotermilist energiat. Näiteks Islandil kasutatakse termaalvett linna kütmiseks ja aedviljade kasvatamiseks kasvuhoonetes.
Aatomienergia on lootustandev seetõttu, et kasutatakse aine osakeste lõhustamisel tekkivat energiat. Kuid aatomienergia saastab loodust ja on ohtlik, sest tekivad radioaktiivsed ained.
Võibolla õpivad inimesed kunagi tegema selliseid päikesepatareisid, nagu on elusates taimedes. Teatavasti saavad taimed teha toitaineid (energia) valgusenergiat kasutades.
LÄMMASTIKURINGE
Lämmastikuringe kujutab endast protsesside ahelat , mille käigus molekulaarne õhulämmastik N2 (vaba lämmastik) muudetakse lämmastikuühenditeks (seotud lämmastik) ja nendest moodustub taas vaba N2
N2 (ÕHUS) N-ühendid VALKAINED N2 (ÕHKU)
1. õhulämmastik seotakse mullabakterite ja sinivetikate poolt ammoniaagiks ja ammooniumsooladeks.
bakter
N2 NH3, NH4+
Vetikas

mullas elavate nitrifitseerivate bakterite pool muudetakse ammoniaak ja amooniumisoolad nitraatioonideks ( nitraadid , lämmastikhape). Nitraatioone satub pinnasesse ka õhust sademetga.
NITRIFIKATSIOON: NH3 NO3־ või NH4־ NO3־, HNO3־
välk õhus vihmavesi
Või: N2 + O2 NO NO2 HNO3, NO3
NO ja NO2 satuvad õhku ka heitgaasidest, tehastest jne.

Taimed sünteesivad N-ühenditest valke. Taimseid valke söövad ja omastavad loomad.
taimed loomad
N-ühend TAIMNE VALK LOOMNE VALK

N2 (õhku) see on DENITRIFIKATSIOON
Denitrifikatsioon võib toimuda meres, bakterite abil.

Surnud taim- ja loomorganismide, samuti ka ekskrementide lagunemisel toimub: ammonifikatsioon. Selle käigus surnud organismi valkudest eraldub ammoniaak.
lagunemine
AMMONIFIKATSIOON: VALGUD NH3
SÜSINIKURINGE
CO2 (õhus)
Vesi: taimed Maa: taimed tööstus
transport
Loomad loomad vulkaanid
CO2 + H2O = H2CO3 bakterid, seened
(mullas)
CaCO3 setted mineraalainete nafta
tekkimine e mineralisatsioon kivisüsi
põlevkivi

Põlemisel, hingamisel ja kõdunemisel moodustunud CO2 läheb õhku. Sealt seovad seda rohelised taimed, mis FS-l muundub CO2 orgaanilisteks ühenditeks (suhkrud, tselluloos , tärklis) ning eraldavad seejuures õhku O2.

Taimedest toituvad inimesed ja loomad. Nii satuvad nende organismi orgaanilisi aineid, mida kasutatakse organismi ülesehituseks ja energiaallikana.

Taimede ja loomade hukkumise järel jäänused kõdunevad ja lagunevad maapõues ilma õhu juurdepääsuta. Miljonite aastate vältel on sellest kujunenud pruun- ja kivisüsi. Põletamisel tekib taas CO2, mis läheb õhu koostisesse.
Vees tekivad aja jooksul looduslikud karbonaatsed mineraalid ja kivimid ( lubjakivi jt) ning maismaal kriit, dolomiit jt

DÜNAAMILINE BIOKEEMIA RAKU TASANDIL

Süsivesikute metabolism.
Looduskeskne süsivesik on glükoos, seetõttu käsitletakse just glükoosi metabolismi. Ka teised süsivesikud muunduvad varem või hiljem glükoosiks.
SÜSIVESIKUTE METABOLISM
Katabolism Anabolism
Anaeroobne glükolüüs glükoneogenees Aeroobne glükolüüs glükogeeni süntees
Pentoosfosfaaditsükkel
Anaeroobne glükolüüs
….. on glükoosi osaline lõhustamine, mis toimub ilma hapnikuta ja mille tagajärjeks on erinevad käärimisproduktid:
mikroorganismides – etanool, butanool ja võihape
seentes – etanool
taimedes – etanool
loomades – püruvaat ( laktaat )
Glükoosimolekuliga toimub väga väike muutus: 6 C 2 (3 C). Kuna muutus on väike, siis on ka energia muutus väike. Saagis on 2 ATP.
Inimesele on anaeroobne glükolüüs oluline, ta võimaldab hapniku defitsiidis täita organitel eluliselt vajalikke funktsioone. Võimaldab energiat kasutada neil rakkudel, kus mitokondrid puuduvad (nt erütrotsüüdid).
Aeroobne glükolüüs
Algsed reaktsioonid kuni püruvaadi tekkeni on kattuvad anaeroobse lõhustumisega. Siis lisandub veel 3 etappi :

Pürovaadi oksüdeeriv dekarboksüülimine (eraldub CO2 ja 3 C 2 C ühend)

2 C ühend on Ac – CoA, mis difundeerub mitokondrisse.

Krepsi tsükli (tsitraaditsükli ) ja hingamisahela koostöös viiakse glükoosi lagundamine lõpuni. Selle tulemusena tekib CO2 ja H2O.
Nende 3 etapi tulemusena saadakse 38 ATP-d
Vt. joonis
Glükoneogenees
…. glükoosi sünteesimine laktaadist. Toimub peamiselt maksas ja südamelihaskoes.
Lihastes tekib glükolüüsi tulemusena laktaat (treenimata inimesel veidi kestvama pingutuse korral, sest lihas jääb O2 vaegusesse. Osa laktaati jääb lihasesse ja põhjustab lokaalse mürgituse). Enamus laktaadist kantakse verega maksa, kus toimub glükoneogenees.
2. FOTOSÜNTEES, SELLE OLEMUS JA TÄHTSUS
Fotosüntees on taime rohelistes osades toimuv toitainete sünteesimise protsess.
Fotosüntees toimub taimeraku sisemuses olevas kobedas põhikoes. Selle rakkudes on rohkesti kloroplaste . Kloroplastid sisaldavad valgustundlikku pigmenti - klorofülli. Kloroplastides valmistatakse elututest ainetest - süsihappegaasist ja veest - valgusenergiat kasutades elusainet glükoosi. Toitainete valmistamine lehes on mitmeastmeline:
Kõigepealt on vaja valgust, mis esimesel etapil neeldub klorofülli molekulides, neid ergastades. Klorofüll asub kloroplastides, kus väga suur hulk klorofüllimolekule koos valgusmolekulidega paiknevad keerukalt sopistunud sisemembraanidel – tülakoididel. Valgusmolekuli poolt ergastatud klorofüllimolekulid võivad oma energia üle kanda ergastamata klorofüllimolekulidele. Nii kogutav energia suunatakse reaktsioonitsentrisse, kus selle energia abil lagundatakse veemolekule. Vee lagunemisel vabaneb hapnik, energia kantakse edasi vesinikuaatomi kaudu. Seda energiat kasutatakse ATP sünteesiks. Samuti sünteesitakse veemolekulist pärit vesinikuaatomi liitmisel NADP molekuliga NADPH . Sellega on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks.
Nii töötavad kloroplastid nagu päikesepatareid. Sama protsessi käigus vabaneb veest hapnik ja jääb järele vesinik . Selle tulemusel satub õhku hapnik, mida me hingame.
Nüüd, kui energia on olemas, võib hakata seda kasutama toitainete valmistamiseks. Selleks pole enam valgus vajalik.
Teisel etapil, kasutades keemilist energiat (energiarikas ATP), tehakse lehes süsihappegaasist ja vesinikust glükoosi. CO2 liitmise järel toimuvais reaktsioonides liidetakse vesinik, mis saadakse NADPH molekulidest. Tulemusena moodustub glükoos. See on paljuetapiline protsess, mille reaktsioonide ahel moodustab Calvini tsükli.
Glükoos on üks energiarikastest suhkrutest , millest taim saab teha teisi eluks vajalikke toitaineid - valke ja rasvu. Selleks kasutatakse taimejuurte poolt toodud mineraale . Glükoosist toodetakse ka taimseid varuaineid - tärklist ja teisi suhkruid ning taimerakkude ehitusmaterjali , tselluloosi.
Mõlemad FS etapid toimuvad taimerakkudes üheaegselt. Kuna I etapp vajab valgust, teine aga mitte, siis nimetatakse esimest etappi FS valgusfaasiks ning teist pimefaasiks.
Taimed kasutavad saadud toitaineid uute lehtede, õite ja viljade moodustamiseks. Muidugi ei suuda taimed alati kogu valmistehtud toitainete hulka ära tarvitada. Seepärast varuvad taimed toitaineid erilistesse kudedesse, et neid vajaduse korral tarvitada. Energiapuudusel saavad taimed juba valmistehtud toitainetest kasvamiseks vajalikku energiat.
Taimedesse kogunenud energiat saab kasutada ka energia tootmisel kütusena. Kõige lihtsam kütus on küttepuud, mille põletamisel vabaneb energia. Kuid on ka palju energiarikkamaid kütuseid, mis kõik on tekkinud taimedest - süsi, põlevkivi jt.
Kokkuvõtteks:

Fotosünteesil kasutatakse valgusenergiat st FS toimub valguse käes; Toimumiseks on vajalik päikeseenergia.

FS toimub taime rohelistes osades, st rakkudes, mis sisaldavad klorofülli; (kloroplaste pole kõigis taimerakkudes, vaid ainult taime rohelistes osades - lehtedes ja vartes. Taimelehe kattekudedes on kloroplaste vaid õhulõhede ümber).

Fotosünteesil toodetakse elututest ainetest (vesi, süsihappegaas) elusainet (glükoos) st taimed vajavad CO2 ja H2O ja FS põhiülesandeks on glükoosi (orgaanilise aine) saamine;
FS käigus tekib ka hapnik (peaaegu kogu atmosfääri hapnik on tekkinud niimoodi );
CO2 + H2O = C6H12O6 + O2

HINGAMINE
Toitainete valmistamine fotosünteesi käigus toimub päevavalgel. Kuid taimede elutegevus toimub ka öösiti. Kuidas toituvad taimed öösel?
Fotosüntees - see on tegelikult taimede toitumine. Kuid nii nagu loomadeski on ka taimedel olemas hingamine. Taimed hingavad õhuhapnikku ja eritavad süsihappegaasi.
Fotosünteesil toodab taim toitaineid - süsivesikuid, valke ja rasvu. Paljud valmistatud toitained töödeldakse taimes ümber ka varuaineteks - tärkliseks jt. ühenditeks. Kõigis neis toitainetes sisaldub salvestunud kujul päikeseenergiast saadud energia.
Toitained sisaldavad keemilist energiat.
Selleks, et keemilist energiat toitainetest vabastada ja hakata kasutama, peab toimuma fotosünteesile vastupidine protsess. On vaja hapnikku, et vabastada toitainest energiat. Hingamisel tarvitavad taimed hapnikku, et vabastada toitainetest energiat. Hingamisel tekib süsihappegaas, mida taimed eritavad õhku.
Vabanenud energiat kasutatakse paljudes rakkudes toimuvates eluprotsessides. Nii muutub osa energiat mehaaniliseks energiaks, mille varal surutakse juured läbi mulla., teine osa energiast kasutatakse ära erinevate kudede ülesehitamiseks.
Hingamisel vabanevat energiat ei saa rakk kasutada vahetult. Kõigepealt muudetakse see taimeraku mitokondrite poolt energiarikkaks ühendiks, mida saab kasutada siis, kui energia järele tekib nõudmine.
Taimede hingamine toimub põhiliselt pimedas , kui rakud vajavad rohkem energiat. Taimed võtavad väliskeskkonnast hapnikku lehtede abil. Kuigi lehe pinda katab tihe kattekude, leidub seal erilisi õhulõhesid, mille kaudu saab toimuda lehe gaasivahetus . Õhulõhede rakud saavad vajadusel sulguda ja avaneda, sest neis leidub kloroplaste. Õhulõhesid on enamikul taimedel rohkem lehe alumisel küljel.
Kuna hingamisel toodavad taimed süsihappegaasi, pole kasulik magada toas, kus on palju toalilli.
Mitokondreis on energia allikaks üksnes orgaanilised ained. Seega, kui FS-l keemiline energia lisandub, siis hingamisel kandub see üksnes ühelt molekulilt teisele. Hingamine aksutab suhkruid ja hapnikku ning lõpp- produktideks on CO2 ja H2O. Seega on ta vastandprotsess FS-le. Ka hingamisel on 2 etappi – tsitraaditsükkel koos glükolüüsiga ja hingamisahel. Ka hingamisel moodustub ATP.
Taimelehtedes sisaldavad rakud nii kloroplaste kui mitokondreid. Seega toimub neid nii fotosüntees kui hingamine. Nende protsesside vahekord sõltub valguse intensiivsusest. Pimedas eraldub lehest CO2 ja neeldub O2, valguse käes neeldub CO2 ja eraldub O2.

4. Käärimine

Mõned elusorganismid (bakterid ja pärmseened) võivad hingata ka ilma hapniku juuresoluta, kuid energiat vabaneb sellisel hingamisel palju vähem.
Seda hingamisviisi nimetatakse käärimiseks.
Käärimine on toitainetest energia vabastamine ilma hapniku juuresoluta.
Käärimise tulemusel tekib alkohol

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 20 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

asdfghja Õppematerjali autor

Aineringe energiaringe looduses bioloogia HINGAMINE

Sarnased õppematerjalid

doc

Hingamine, käärimne, fotosüntees

HINGAMINE EHK "LEEGITA PÕLEMINE" Toitainete valmistamine fotosünteesi käigus toimub päevavalgel. Kuid taimede elutegevus toimub ka öösiti. Kuidas toituvad taimed öösel? 1. Fotosüntees Fotosüntees - see on tegelikult taimede toitumine. Fotosünteesil toodab taim toitaineid - süsivesikuid, valke ja rasvu. Paljud valmistatud toitained töödeldakse taimes ümber ka varuaineteks - tärkliseks jt. ühenditeks. Kõigis neis toitainetes sisaldub salvestunud kujul päikeseenergiast saadud energia. Toitained sisaldavad keemilist energiat. Interaktiivne fotoünteesiprotsess: http://micro.magnet.fsu.edu/primer/java/photosynthesis/index.html 2. Hingamine Hingamine on taime-, looma- ja seenerakkudes toimuv protsess, mille eesmärgiks on rakkude ja kogu organismi varustamine energiaga. Protsess toimub rakuosistes, mida nimetatakse mitokondriteks. Hingamisprotsessi lähteaineteks on glükoos ja hapnik (O 2) ning lõpp-produktideks süsihappegaas (CO2) ja vesi (H2O). Selle käigus salves

Loodusõpetus

docx

Biokeemia konspekt

osmoretseptorite, südame ja veresoonkonna mahuretseptorite, hüpotalamuse, higinäärmete ja neerude koordineeritud talitlus. Vee AV hormoraalne regulatsioon: reniin, angiotensiin II, antidiureetiline H, aldosteroon. Kaltsiumi ainevahetuse hormonaalne regulatsioon: kaltsioniin ja parathormoon Metabolism organismi biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga Metabolism jaguneb kaheks: assimilatsioon (organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum; N: valgussüntees ja fotosüntees) ja dissimilatsioon (organismis leiduvate lagunemisprotsesside kogum; N: süsivesikute lagundamine). Organismid jagunevad kolme rühma : autotroofid, miksotroofid ja heterotroofid. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad ise orgaanilist ainet, kasutades selleks valguse või keemiliste ühendite energiat

Biokeemia

docx

Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Laura Rätsep Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides Referaat Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................2 2. Fotosünteesi olemus........................................................................................................2 3. Orgaanilise aine säilimine ja energiavahetus..................................................................3 4. Hingamisprotsess j

Ökoloogia

docx

Bioloogia konspekt: aine- ja energiavahetus, ATP, fotosüntees

tselluloos  Noortematel  Vanematel inimestel Millal või kellel on  Kasvavatel  Füüsilisel koormusel see protsess organismidel  Haiguste perioodil ülekaalus?  Puhkefaasis  Rasedusperioodil 6. Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus?  Seedimine (väljutamine) -- rakusisene ainevahetus (metabolism) -- lõpp-produktide imendumine 7. Faktid  Keskmine 70 kg iniene toodab 1 päeva jooksul 40-100 kg. Kogus sõltub kui palju inimene päeva jooksul energiat tarbib/kulutab  Igal ajahetkel on inimese kehas 250 g ATP-d  Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on sahhariidid

Bioloogia

docx

Aine- ja energiavahetus - kordamine

1. Aine- ja energia hankimise viisid. Mõisted auto- ja heterotroof. Kemo- ja fotosünteesijad. Näiteid. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Kasutavad valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. (taimed, tsüanobakterid) (kemo- ja fotosünteesijad) Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. (vihmauss, loomad) Kemosünteesijad toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest. Selleks kasutavad nad anorgaaniliste ainete keemilist energiat. Viivad läbi redoksreaktsioone. (sulfaatijad, raua- ja mangaanibakterid) 2. Mis on assimilatsioon? Dissimilatsioon? Kuidas on nad omavahel seotud? Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. 3. Makroergilised ühendid. ATP ehitus

Bioloogia

pdf

Ainevahetus, fotosüntees, fotosünteesi tähtsus, rakuhingamine, ATP

Metabolismi mõiste Organismid saavad väliskeskkonnast orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid (toitumisel, hingamisel) biokeemilistes protsessides lagundavad nad väliskeskkonnast saadud ained ja sünteesivad neist uued ühendid jääkproduktid (seedimata toiduosakesed, vesi, süsihappegaas, mitmed lämmastikuühendid) eritatakse väliskeskkonda. Organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad aine- ja energiavahetuse, nim. metabolismiks. Dissimilatsioon - organismis kõik lagundamisprotsessid. Toiduga saadud või ise sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsamateks molekulideks (biopolümeeride hüdrolüüs (tärklisglükoos), glükoosi oksüdeerimine). Energia vabanedes talletatakse see makroergilistesse ühenditesse u 40% kasuteguriga ATP. Ülejäänud energia, 60%, eraldub soojusena.

Bioloogia

docx

Bioloogia 3-kursus (metabolism, ATP, fotosüntees, rakuhingamine, käärimine)

BIOLOOGIA KT 1 (https://quizlet.com/462920896) 1. METABOLISM e. ainevahetus Metabolism - organismis toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga - organismi elutegevuse alus. Kõik organismid vajavad eluks energiat, mida saadakse orgaanilisest ainest. Organismid kasutavad toidus olevaid ühendeid uute ainete sünteesiks ja energia saamiseks. Süntees - lihtsamatest ühenditest uute, keerukamate ainete valmistamine keemilise/bioloogilise reaktsiooni teel. Autotroof (isetootja) - organism, kes oma elutegevuseks vajalikud ained (süsinik) sünteesib ise,

Bioloogia

docx

Aine- ja energiavahetus

kosmilise ja ultraviolettkiirguse eest). Osoonikihi õhenemise/hävimise korral enamik organisme hukkuks, sest kosmosest lähtuv kiirgus muudab valkude ja nukleiinhapete struktuuri ja selle tulemusena ei saa need enam täita neile iseloomulikke funktsioone. Heterotroofid – organismid, kes ei tooda ise orgaanilist ainet. Heterotroofid on loomad, seened ja mõne bakterid. Metabolism e ainevahetus – organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Dissimilatsioon – lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud org. ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Protsessi käigus energia vabaneb. See talletatakse ATP-sse. Assimilatsioon – sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja: lähteaineid, täiendavat energiat. Näiteks – fotosüntees

Rakubioloogia

Rohkem sarnaseid