LOODUSVARAD JA NENDE KASUTAMINE (0)

     PÕLLUMAJANDUS 1.      Mis ajast ja mis piirkonnast pärinevad arvatavasti maailma esimesed põllud? 8000 eKr, Karacadagis (tänapäeva Türgi aladelt) 2.      Mida kasvatati esimestel põldudel? nisu, oder, hernesordid, lääts, lina 3.      Kuidas tänapäeval inimesed põllumaad juurde saavad? Põllumaad saadakse metsade maharaiumisel, liigniiskete alade kuivendamisel, veekogude  arvelt - poldrid 4.      Mis on poldrid ja kuidas neid tehakse? Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti  asub naaberveekogust madalamal. KUIDAS TEHAKSE? 5.      Nimeta kiukultuure ja õlikultuure. Too näiteid riikidest, kus neid kasvatatakse  ja mis tooteid neist tehakse kiudkultuurid riik näide puuvili India riided lina Venemaa riided kanep Prantsusmaa nöör džuut Indas Bangladeshis poekotte, kartulikotte jne õlikultuurid riik näide päevalill Ukraina päevalilleõli maapähkel Hiina õli, halvaa sojauba USA sojapiim õlipalm Malaisia kosmeetika, biokütus 6.      Kuidas mõjutavad põllumajanduse arengut riigis: a.   Looduslikud tegurid – kliima, mullad, reljeef? Kliima: temperatuuri, vegetatsiooniperioodi, sademeid ja nende reziimi.


Mullad: viljakust, Reljeef: põldude suurust, tehnika kasutamist, tasased alad soodsamad  põllumajanduse arenguks. b.   Majanduslikud tegurid – kapital, tööjõud, turg? Kapital: hooned, masinad, väetised, sordi- ja tõuaretus, seemned Tööjõud: kvaliteet, oskused, hind, traditsioonid Turg: nõudlus,suurus, ostujõud c.    Poliitilised tegurid – toetused, tollipoliitika jm? Toetused, soodustused: kindlustus, tollipoliitika 7.      Nimeta 3 põhilist valdkonda, kus kasutatakse põllumajandussaadusi 1. toit 2. loomade sööt 3. tööstuste tooraine 8.      Milliste näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust? Hõive põllumajanduses, põllumajanduse osakaal SKT-s(sisemajanduse kogutoodang),  põllumajandusliku maa osakaal  riigi pindalast, saagikus/produktiivsus ning  põllumajandussaaduste osakaal riigi väliskaubanduses (ekspordis, impordis) 9.      Too näiteid põllumajanduse spetsialiseerumisest ja seda mõjutavatest  teguritest? ● mida soojem ja niiskem, seda suurem osakaal on taimekasvatusel   (ekvatariaalses, lähistroopilises, niiskemas lähisekvatariaalses kliima  vöötmes, merelises parasvöötmes) ● mida külmem on ja kuivem, seda suurem osakaal on loomakasvatusel   (parasvöötmes, põhja- ja siseosades lähisarktilises vöötmes, kuivemas  lähisekvatariaalses vöötmes) ● troopikas tegeletakse oaasipõllunduse ja rändkarjakasvatusega ● niisketel,mägistel aladel levib terass-põllundus; kuivematel loomakasvatus. 10.  Mille poolest erineb ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus?


Intensiivne Ekstensiivne kasutavad maad vähe kasutavad maad palju toodang kasvab töö tõhustamise  arvelt toodang kasvad põllumaa või karja  suurendamise arvelt suur toodang pindalaühiku kohta saagikus ja produktiivsus ühe pindala ühiku  kohta madal arendatakse tõuge ja sorte arendatakse maaharimisviise 11.  Iseloomusta erinevaid põllumajandusliku tootmise vorme (keda-mida  kasvatatakse, kus esineb, ekstensiivne või intensiivne, omatarbeline või  kaubanduslik jne) a.   Alepõllundus- mais, vili; Lõuna- Ameerikas, Lõuna-Aasias;  ekstensiivne; omatarbeline b.   Rändkarjakasvatus- kitsed, lambad, kaamelid, hobused; kõrbelised  piirkonnad (kõrbed, rohtlad, savannid); ekstensiivne; omatarbeline c.    Segatalud -  põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid  põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid  (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele d.   Spetsialiseeritud suurtalud- lilled, piim, maitsetaimed, teravili; Euroopa,  Põhja- Ameerika, intensiivne, kaubanduslik e.   Ekstensiivsed teraviljatalud- nisu; Venemaa, USA, Argentiina,  Austraalia, ekstensiivne; kaubanduslik ja omatarbeline                 f.        Rantšod- lihaveised, lambad;(rohtlad) USA kuiv lääneosa, Austraalia,  Argentiina, Lõuna- Aafrika; ekstensiivne; kaubanduslik ja omatarbeline g.  Hiigelfarmid - kanad, sead; (arenenud riigid) Jaapan, USA; intensiivne;  kaubanduslik h.   Istandused- kohv, suhkruroog, puuviljad; arengumaad) Kesk- ja Lõuna- Ameerika, India; intensiivne; kaubanduslik (omatarbeline) 12.  Miks eksisteerib maailmas praeguseni algelisi põllumajandusliku tootmise  vorme?


kõik piirkonnad pole võrdselt arenenud. Pole inimestel teadmisi nt džunglis. 13.  Mille poolest erineb loomakasvatus hiigelfarmides ja rantšodes? Hiigelfarmides - müük; hiigelfarmides koondatakse loomad mitmekarrulistesse  farmidesse, nt kanu hoitakse puurides. rantšo - enda jaoks; n-ö vabakasvatus , loomad elavad vabamalt. Rantšodes kantakse  loomade eest paremini hoolt. 14.  Milliseid kultuure kasvatatakse istandustes? Mis piirkondades esineb kõige  rohkem istandusi?  kohvi, suhkruroogu, viinamarju, puuvilju, puuvilla, tubakat. Istandustel on suur osa paljudes arengumaades 15.  Mis on õiglane kaubandus e fairtrade? Kui ostad fairtrade-märgisega toote,  siis milles võid kindel olla (mida see märk tootel tagab)? Õiglane kaubandus (inglise fair trade) on kaubandus, mis taotleb suurema võrdsuse  saavutamist rahvusvahelises kaubanduses, et pakkuda paremaid  kaubandustingimusi eelkõige arengumaade väiketootjatele ja kaitsta nende õigusi[1].  Õiglane kaubandus tähendab, et tootjale ei kompenseerita mitte ainult  majanduskulusid (mis on omane tavakaubandusele), vaid tootja tagab ka kauba  keskkonnahoidliku tootmise, sotsiaalse õigluse ja soolise võrdsuse, mis kõik  kajastuvad kauba lõpphinnas. 16.  Agrokliimavöötmed – iseloomusta erinevaid agrokliimavöötmeid, kultuure,  mida kasvatatakse ning põllumajandusliku tootmise vorme (tunnis täidetud  tabel): Polaarkliima vööde, Lähispolaarkliima vööde, Jahe parasvööde,  Mõõdukas parasvööde, Soe parasvööde, Lähistroopiline vööde, Troopiline  vööde, Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. (kuiv lähistropika),  Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. (niiske lähistroopika) TABEL 17.  Mida mõistetakse vegetatsiooniperioodi all? Ajaperiood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng ning mille kestel  kliimatekketegurid võimaldavad taimede elutegevust 18.  Millises agrokliimavöötmes asub Eesti?  Mõõdukas parasvöötmes


19.  Miks valitseb paljudes maailma piirkondades nälg? Selgita erinevaid  põhjuseid ja nende tagajärgi. Kuidas saaks olukorda muuta? ● Kõrbestumine(maa temp liiga kõrge, tekivad kergesti kõrbed) maad  koomartakse liiga palju, mineraalid kaovad.rahvastiku kiire juurdekasv ● vaesus- pole raha süüa osta ● madal haridustase ● kliimamuutuste mõju- vähendavad vee kättesaadavust ● linnastumine ● põllumajanduspoliitika- investeeritakse liiga vähe ● toidu raiskamine, ületootmine kuidas saaks olukorda muuta: ● toiduharjumuste muutmine ● pereplaneerimine  ● haridustaseme tõstmine ● toidu raiskamise vähendamine ● maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine ● vetikate, pärmseente, bakterite kasutamine toidu tootmiseks  (GMO  kasutamine) 20.  Mis organisatsioon on FAO ja millega ta tegeleb? ÜRO Maailma Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.- Tegeleb maailma toidu- ja  põllumajandusprobleemidega. 21.  Miks on arenenud riikides probleem toidu ületootmisega? Mis probleeme see  kaasa toob? Kuidas saaks ületootmis-probleeme lahendada? Ületootmist põhjustab vale planeerimine. Toidu ületootmise tagajärjel visatakse toitu  ära, mis satub prügimäele ja saastab keskkonda. ● tarbijate harjumised                    See toob kaasa toidu raiskamise, ületootmise ● jaekaubanduse standardid Ületootmisprobleeme saab lahendada toitumisharjumiste muutmisega (tootmisega) 22.  Mis tagajärgi keskkonnale toob kaasa/võib kaasa tuua: a.   Põldude niisutamine kuiva kliimaga aladel?  Sooldumise, võib tõusta veetase. b.   Põldude üleväetamine?


Mulla saastumine, põhjavee reostumine, toiteelemintide suurenemine  veekogudes. c.    Liigsete taimekaitsevahendite (pestitsiidide) kasutamine? Ökosüsteemi mõjutamine d.   Liiga suurte põldude rajamine? Tolmutormid e.   Ülekarjatamine? Taimed süüakse ära, kõrbestumine, ülekarjatamine. f.        Võõrliikide sissetoomine põllumajanduslikul eesmärgil? Looduslike liikide väljatõrjumine g.   GMO-kultuuride kasvatamine? Hübriidide teke, tolmeldajate  vähenemine 23.  Kuidas takistada muldade erosiooni, kõrbestumist, sooldumist? erosioon- oskuslik maaharimine- terass ja riba põllundus, õiged külvikorrad kõrbestumine- sooldumine- niisutada tuleks üliväärtusliku põhjaveega, eriti kui seda teha  vihmutamise teel. VESI JA VEEPROBLEEMID Kala on väärtuslik toiduaine, sest:  ● 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ● kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke  mikroelemente, A- ja D vitamiini 1.      Nimeta maailma suurimaid kalapüügiriike? Hiina, Peruu, Tsiili, Jaapan, India, USA jne. 2.      Nimeta maailma suurimaid kalakasvatusriike? Hiina, India, Peruu  (Aasia riigid),  (Hiina, Iisreal) 3.      Millised piirkonnad maailmameres on kalarikkad, millised kalavaesed? Kalarikkamad piirkonnad - Norra meri kalavaesd: süvaookean, lähistroopilise ja polaarse avaookeani piirkonnad  (pinnakihid) 4.      Too näiteid külmade ja soojade vete kaladest. Külmad veed - tursk,lõhe, heeringas, makrell, hõbeheik,moiva. Soojad veed - makrell,  tuunikala,kalmaar, sardiin, ansoovid 5.      Iseloomusta erinevaid kalapüügivorme:


a.   Sisevete püük - püütakse 1/10 maailma kalast, kergemini püütavad ja  suurima toiteväärtusega kalad, peamiselt arengumaades (Hiina, India,  Indoneesia), pindala piiratud- kalavarud kahanenud, saastuse oht b.   Hajali rannapüük - toimub ranna lähedal, töötlemine rannakülades,  müük rannakülades, levinud Ida-Aasias, Kagu-Aasias ja teistes  arengumaades c.    Kontsentreeritud rannapüük külmutuslaevadega - kasutatakse  külmutusseadmetega laevu, kala püütakse kogu majandusvööndi  ulatuses, vajab hästi varustatud sadamaid ja kalatöötlemisettevõtteid,  annab praegu enamiku kalatoodangust d.   Ookeanipüük - kalapüüki reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega,  kalad harilikult hajali ning kalapüük on kulukas 6.      Mis on akvakultuur? Mis on sumbad? Sumbad- eriti palju kasutatakse Norras; kalakasvatus võrkude sees Akvakultuur ehk vesiviljelus on üldjuhul kasulike veeorganismide, nii mageveeliste kui  ka mereveeliste, kasvatamine vesikeskkonnas. Sump on suur hõredasilmalisest  võrgust kott, mis on kinnitatud veekogu põhja ankurdatud ujuvale raamile 7.      Kui kaugele rannikust ulatuvad territoriaalveed ja majandusvööndi veed?  Territoriaalveed ulatuvad rannikust kuni 22km´ni.Majandusvööndi veed ulatuvad kuni 370km´ni rannikust. 8.      Mida tohib /ei tohi teha rahvusvahelistes vetes? Kõigil on õigus vabaks laevasõiduks, lendudeks selle kohal, kalapüügiks, allveekaablite  ja torujuhtmete paigaldamiseks ning teadusuuringuteks. 9.      Miks ja kuidas on tekkinud tänapäevane piraatlus India ookeanis Somaalia  ranniku lähedal? Paljud lääne ja ida laevandusettevõtted püüdsid Somaali vetes kalu ja reostasid vett  visates mürgised  jäätmeid vette. Kohalikud kaotasid suure osa oma toidulauast,  kuna kalade populatsioon muutus meeletult. Rannarahvas hakkas teostama  laevadele omakohut, millest kasvas välja piraatlus. 10.  Miks maailma kalavarud vähenevad? Ülepüük, suurte traalvõrkude vedamine üle  merepõhjaalade kahjustab kalade toidu- ja elupaikasid, maailmamere reostamine  (maavarade kaevandamine ookeanist, meretransport jm).


11.  Mis tagajärgi inimesele ja loodusele toob kaasa maailmamere reostumine?  Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mürkained  jõuavad toiduahele kaudu inimeseni, rannikudalad reostuvad (mõju turismile),  vetikate vohamine, korallide hävimine. 12.  Nimeta võimalusi maailmamere reostumiseks (reostusallikaid) Tööstuse olme, meresügavusse maetud mürkained, põllumajandusreostus (väetised), intensiivne kalastamine, kliima soojenemine, laevaliiklus (õnnetused tankeritega) 13.  Milliste harude vahel ja kuidas jaguneb Eesti põhjavee võtmine? Salvkaevuga ja puurkauevuga 14.  Millistes Eesti linnades kasutatakse joogiveena pinnavett? Tallinnas ja Narvas. 15.  Kuidas erineb puurkaev salvkaevust? Puurkaevude rajamiseks on vaja nt projekti, aga salvkaevude rajamiseks mitte.Salvkaev on põhjaveekihini, kuid puurkaev võtab vett sügavalt põhjaveekihtidest. 16.  Nimeta reovee puhastamise etapid.  1. mehaaniline puhastus 2. bioloogiline puhastus 3.  (desinfitseerimine)süvapuhastus 17.  Kuidas puhastatakse reovett väiksemate asulate puhul? Puhastatake reovett kiirekasvuliste taimedega (bioloogiline puhastus) ja  energiavõsaga. 18.  Millised on reovee puhastamise võimalused koduses majapidamises, kui  ühisveevärk ja –kanalisatsioon puudub? ● koguda vesi kogumismahutisse ● rajada omapuhasti ● kompaktpuhasti 19.  Miks ei tohi kanalisatsiooni valada olmekemikaale, aluseid, happeid, õli,  bensiini jm ohtlikke aineid? Sest siis jõuavad sellised ained ka heitevette ja  loodusesse. METSANDUS


1.      Milles seisneb metsade tähtsus? Selgita nelja aspekti Majanduslik- mets kui tuluallikas Sotsiaalne- mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja Kultuuriline- mets kui osa kultuurist   Ökoloogiline- mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja, metsadel on asendamatu roll  süsinikuringes, sidudes atmosfäärist süsinikku puitses biomassis ja metsamullas. 2.      Iseloomusta üldjoontes peamisi metsatüüpe ja tea nende levikuala –  Okasmetsad (levivad Venemaal ja Põhja-Ameerikas), leht- ja segametsad (levivad ,  lähistroopilised niisked metsad, troopilised metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad 3.      Mis negatiivseid aspekte võib kaasa tuua ulatuslik metsaraie? 1) Raidega kaovad loomaliigid. 2) Loomade ja lindude elupaigad kaovad 4.      Kui suur osa maailmast on kaetud metsaga? Kui suur osa Eestist on kaetud  metsaga? Mets moodustab kogu maismaa pindalast 30%. Eesti pindalast 51,8% on  metsamaa (Eestis on 2,26 miljonit ha metsa). 5.      Nimeta maailmas kõige suurema metsasusega riike Venemaa, USA, Brasiilia, Kanda 6.      Millistes riikides raiutakse kõige rohkem metsa? Venemaal, Brasiilias, Usa-s ja Kandas. 7.      Nimeta riike, kus metsasuse % kasvab? Metsasuse % kasvab Hiinas, USA-s, Venemaal, Indias jne. 8.      Millises maailmajaos on istutatud metsade osakaal kõige suurem? Aasias 9.      Mille poolest erinevad tihumeeter ja ruumimeeter? Tihumeeter- maaühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga. Piltlikult  öeldes on tihumeeter 1 kuupmeetri suurune puidust hiigelklots. Ruumimeeter- virnastatud puidu maaühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud  halgude mahuga koos õhuvahedega. 10.  Mida tähendab puidu väärhindamine? Miks see kasulik on? Puidu väärihndamine tähendab puidu väärtuse kasvatamist tema töötlemisel. See on  kasulik, sest selle käigus kasvab tööhõive ja maksutulu 11.  Mis tööstusharud ja äriteenused kuuluvad metsatööstuse klastrisse?  vineeri tootmine, ehitusmaterjalide tootmine, mööbli tot., tselluloosi tot., paberi- ja papi 


tot., saematerjali tot., puitesemete tot., METSAMAJANDUS finantsteenused,  nõustamine, koolitus, uurimus-ja  arendustegevus, logistika ja transport, ehitus,  masinaehitus, energiamajandus 12.  Milleks kasutatakse puidu enamasti arengumaades / arenenud riikides?  Arengumaades kasutatakse puitu enamasti energia saamiseks, küttepuiduks (toidu  valmistamisel) ning metsast saadud ande kasutatakse enamasti söögiks kui ka  tervise parandamiseks. Arenenud- ehitusdetailid, vineer, paber, papp, küttepuu, puitplaadid, mööbel jne. ENERGEETIKA 1.      Selgita energiamajanduse struktuuri Energiamajanduses tegeletakse energiavarude hankimisega, nende varade töötlemise  ja energia tarbijale kätte toimetamisega. 2.      Miks inimkonna energiavajadus pidevalt kasvab? (Kuna loodakse järjest enam seadmeid, mis vajavad töötamiseks energiat) Rahvaarv kasvab tööstuse arv suureneb. Inimeste vajadused on järjest suuremad. 3.      Kuidas on muutunud erinevate energialiikide osatähtsus alates 19.sajandist?


Puidu osatähtsus on pidevalt langenud, söe osatähtsus tõusis kuni 20 saj. esimese  pooleni, kuid seejärel hakkas sujuvalt langema. Gaasi osatähtsus on 20 saj. alates  suurenenud samas kui nafta osatähtsus tõusis kuni 20 sajandi teise pooleni, ning  seejärel hakkas kõikuma. Vee osatähtsus on olnud suhteliselt stabiilne 20. sajandist  alates. Tuumaenergia osatähtsus on tõusnud 20 sajandi lõpupoole ning hakanud  vähehaaval langema. 4.      Mida tehakse toornaftast töötlemise käigus? diislit, bensiini, küttegaasi, masuuti, petrooleumi 5.      Nimeta naftast tehtud materjale. nailon, silikoon, plastmass, fliis 6.      Mis riikidel on kõige suuremad naftavarud (nimeta 3)? Saudi Araabia, Venezuela, Katar. 7.      Mis ühendus on OPEC ja miks ta loodi? Naftat eksportivate riikide organisatsioon. Et  koordineerida ja ühtlustada naftapoliitikat  liikmesriikides ja tagada stabiilne naftaturg, kindlustamaks tõhus, tarbijale  ökonoomne ja regulaarne varustatus, tootjatele stabiilne sissetulek ja investeeringute õiglane tasuvus. 8.      Teada maailma tähtsamate energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi)  kaevandamis- või ammutamispiirkondi ja peamisi transpordisuundi  (eksportijad/importijad) 


MAAGAAS- eksportijad: Venemaa, Norra; importijad:Jaapan, Saksamaa; suurimad  tootjad: Venemaa, USA KIVISÜSI- eksportijad: Austraalia, USA, Hiina; importijad: Jaapan, Lääne-Euroopa;  tootjad: Hiina, USA, India NAFTA: tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA; suuremad naftavarud: Saudi Araabia,  Venezuela 9.      Milliseid negatiivseid tagajärgi toob kaasa nafta sattumine loodusesse? Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja veelindudele. Naftareostuse  tagajärjel saavad paljud loomad naftaga kokku ja selle tagajärjel surevad. 10.  Kuidas on tekkinud kivisüsi? Kivisüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel 11.  Millal hakkas kivisöe kaevandamine Euroopas suurenema? Miks just siis? 19. saj,sest toimus tööstusrevolutsioon 12.  Nimeta Euroopa tähtsaimad kivisöe kaevandamise piirkonnad. Inglismaa (Yorkshire, Lõuna-Wales) Ruhr (Saksa-Prantsuse piir) Donbass (Ida-Ukraina) Sileesia (Poola) 13.  Miks on kivisöe kaevandamine Indias ja Hiinas pidevalt kasvanud? Rahavaarv on liialt tõusnyd niiet tuleb ka kaevandada rohkem Suur vajadus odava energia järgi 14.  Milliseid probleeme võib esineda India ja Hiina kivisöekaevandustes? ● varingud 15.  Mis on South Stream ja Nord Stream? South Stream on kavandatav  Musta mere kaudu kulgev gaasijuhe maagaasi  transportimiseks Venemaalt Euroopa Liidu riikidesse. Nord Stream on Läänemere  põhjas asuv Venemaalt Saksamaale kulgev kahetoruline maagaasi torujuhe. 16.  Mis on kildagaas? Mis probleeme võib kaasa tuua kildagaasi  väljapumpamine? Kildagaas on kiltkivi tillukestesse pooridesse ja pragudesse  kogunenud maagaas. Väljapumpamise käigus võib põhjavesi reostuda metaaniga,  samuti kemikaalidega, mida lisatakse puurauku pumbatavasse ja kivimi  purustamiseks vajaminevasse vette. 17.  Mida kasutatakse tuumaelektrijaamades energia saamiseks?


Uraanmaaki 18.  Kes on maailma suurimad tuumaenergia tootjad? USA, Prantsusmaa, Jaapan 19.  Nimeta tuumaelektrijaamu Eesti lähedal. Sosnovõi Venemaal, Loviisa Soomes, Ignalina Leedus (2009.a suletud) 20.  Tuumaenergia kasutamise eelised ja puudused. Eelised: a) ei eralda kasvuhoonegaase ja ei pruugi saastada õhku b) kütust kulub vähe c)odav  energia ; Puudused: a) tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed b) rikke korral  võib tulla katastroof (radioaktiivselt saavad reostada väga suured alad) 21.  Millistes riikides asuvad maailma suurimad põlevkivivarud? Eesti, USA, Austraalia, Kanada, Brasiilia ja Venemaa 22.  Millal hakati Eestis põlevkivi kaevandama? Miks just siis? Eestis hakati seda kasutama enne teist maailmasõda. 1918. Tähtis etapp  põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma  Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika  algusaastaks. 23.  Nimeta põlevkivienergeetikat soodustavad / pidurdavad tegurid Eestis Soodustab see, et Eestis leidub põlevkivi Pidurdavad: 1) Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte 2) Suurimaks probleemiks veerežiimi muutmine ja vee reostamine 24.  Erinevate energiaressursside kasutamise eelised ja puudused: nafta, kivisüsi,  maagaas, tuumaenergia, tuul, päike, geotermaalenergia, biomassi energia 25.  Nimeta suurimad hüdro-, tuule- ja päikeseenergiatootjariigid Tuuleenergiatootjariigid: Hiina, USA, Saksamaa, Hispaania, India Päikeseenergiatootjariigid: Saksamaa, Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa Hüdroenergiatootjariigid: Hiina, Kanada, Brasiilia, USA, Venemaa 26.  Missugustel erinevatel viisidel saab päikeseenergiat talletada? Miks  päikeseenergia kasutamine siiani on vähepopulaarne olnud? Päikesepaneelid, peegelsüsteemid, päikesetornid,fotoelektrilised päikeseelektrijaamad. Tehniliselt kallis lahendus.Piirkonnad kus päikelesi päeavade arv suur siis sel 


kasutatakse rohkem. Energia hoiustmine on probleem. 27.  Mis takistab Eestisse rohkem tuuleparke rajamast? Miks oleks meil neid vaja?  Sest nende võimalike rajamiskohtade peal on kalapüügikohad. Meil on neid vaja, et  odavamalt energiat saada ning olla keskkonna säästlikumad. 28.  Nimeta Eesti suurimad hüdroelektrijaamad. Millist tähtsust omab  hüdroenergia Eestis? Millist tähtsust omab hüdroenergia maailmas?  Linnamäe, Keila-Joa ja Narva hüdroelektrijaamad. Eestis omab hüdroenergia  väikest tähtsut, kuna pole suuri ja veerikkaid 29.  Mida nimetatakse energiavõsaks? -võsa, mida kasutatakse energia saamiseks,(tavaliselt pajust) 30.  Mis on passiivmaja? Passiivmaja on hoone, milles soojusliku mugavuse saab  tagada pelgalt siseõhu kvaliteedi tagamiseks hoonesse juhitava värske õhu  vooluhulga järelsoojendamisel või -jahutamisel ilma õhu korduvringluse vajaduseta.