Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MOOTOR ja selle kasutamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Antud materjal on koostatud,  Veoautod , Enn  Kullerkupp , õppematerjal, Tln, 2004 
paberkandjal õppematerjali põhjal 
 
SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine 
 
 
Enamusel  veoautodel on energiaallikaks   diiselmootor . Diiselmootoris muundub soojusenergiast 30…42% 
kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21…28%. 
Seega on diiselmootorite kütusekulu 25…35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes 
bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. 
Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse  kõrgendatud nõuded mootori detailidele.  Puudusteks 
diiselmootori juures toitesüsteemi seadmete keerukust ja suur töötlemistäpsus. Diiselmootori töötamisel 
kostev müra on reeglina tugevam kui ottomootoril ja  käivitamine madalatel temperatuuridel on raskendatud.    
Diiselmootori abiseadmed: 
                      1. Mootoriplokk  
                      2. Plokikaas  
                      3. Õlivann 
                      4. Sidurikoda 
                      5. Sisselasketoru 
                      6. Käiviti 
                      7. Õlifiltrid 
                      8. Õlijahuti 
                      9. Puhas õhk  
                     10. Turbolaadur  
                     11. Heitgaas 
 
 
Diiselmootor koosneb vänt- ja gaasijaotusmehhanismist ning jahutus-, õlitus- ja toitesüsteemist. 
Väntmehhanism muudab kolbide edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Kolb liigub silindris töötakti 
ajal gaasiderõhu toimel ülemisest surnud  seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS).  
 
S – kolvikäik, d – silindri läbimõõt,  V1 – silindri töömaht, Vp – põlemiskambri maht, 1-  kolb , 2- silinder või 
hülss 
 
Mootori silindrite  asetus  
 

 
Ridamootor                                  V- mootor                              Boksermootor 
 

 
 
Mootori osad:1-kolb, 2- keps, 3- hülss, 4-  pihusti , 5-  nookur , 6- turbolaadur, 7- kõrgrõhupump,  
8- klapptermostaat, 9- kütusefiltrid, 10- kompressor, 11- väändevõnkesummuti, 12- õlipump, 13- generaator, 
Vasakule Paremale
MOOTOR ja selle kasutamine #1 MOOTOR ja selle kasutamine #2 MOOTOR ja selle kasutamine #3 MOOTOR ja selle kasutamine #4 MOOTOR ja selle kasutamine #5 MOOTOR ja selle kasutamine #6 MOOTOR ja selle kasutamine #7 MOOTOR ja selle kasutamine #8 MOOTOR ja selle kasutamine #9 MOOTOR ja selle kasutamine #10 MOOTOR ja selle kasutamine #11 MOOTOR ja selle kasutamine #12 MOOTOR ja selle kasutamine #13 MOOTOR ja selle kasutamine #14 MOOTOR ja selle kasutamine #15 MOOTOR ja selle kasutamine #16 MOOTOR ja selle kasutamine #17 MOOTOR ja selle kasutamine #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ott123456789 Õppematerjali autor
Antud materjal on koostatud, Veoautod, Enn Kullerkupp, õppematerjal, Tln, 2004
paberkandjal õppematerjali põhjal

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
doc

Sissejuhatus autotehnikule

1 Sisepõlemismootor Hiljem hakati kasutama vedelkütusega mootoreid, mida võib ka nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel

Auto õpetus
thumbnail
15
doc

Diisel

põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu parameetrid Ps ja Ts . T0 + Ts + Tr r ruumis, mida nimetatakse sililidri põlemiskambriks

Abimehanismid
thumbnail
33
ppt

Common Rail

Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi

Auto õpetus
thumbnail
33
ppt

Common Rail - Diisel

Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne. Kaasaegsete automootorite, sealhulgas ka diiselmootorite areng ongi

Auto õpetus
thumbnail
16
doc

Sisepõlemismootor

nimetada soojusmasinateks. Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis

Füüsika
thumbnail
32
doc

SISEPÕLEMISMOOTORI PÕHIPARAMEETRID

3) jagamisel silindri töömahuga. Erinevalt mootori pöördemomendist, mis sõltub otseselt silindri mahust, võimaldab antud parameeter võrrelda erinevate suurustega mootorite jõudlust, kuna on kõrvaldatud mootori töömahu Vd mõju. Juhul, kui avaldises (1.5) kasutatakse efektiivvõimsust, saadakse keskmine efektiivrõhk (BMEP) töötakti kohta. Keskmine efektiivrõhk võimaldab hinnata mootori töömahu kasutamise efektiivsust. Keskmine efektiivrõhk on suurim pööretel, kus mootor saavutab maksimaalse pöördemomendi. Maksimaalse võimsuse juures on Joonis 1.1- p-V diagramm BMEP väärtus 10 kuni 15 protsenti madalam. Mootori efektiivkasutegur e. termiline kasutegur f: Wc P f   , kus (1.6) m f QHV m f QHV Wc- tsükli jooksul sooritatud töö;

Auto õpetus
thumbnail
92
docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

AUTOD-TRAKTORID ­ I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ):

Autod-traktorid i
thumbnail
5
docx

Mootori ehitus

Vajalikud eelteadmised .. Enne kui õppida tundma sisepõlemismootori töötamist , peame teadma gaaside mõningaid omadusi , mis otseselt mõjutavad mootori tööd ja mille abil mootor üldse tööle hakkab . 1. Gaaside , võrreldes vedelate ainetega , annavad ennast kokku suruda . 2. Gaasid kokkusurumisel kuumenevad . 3. Gaasid põlemisel , see tähendab kuumenemisel , paisuvad . Autodel kasutatakse valdavalt sisepõlemismootoreid . See on soojusjõumasin , kus põletatakse kütust ; bensiini , diiselkütet , parafiini , gaasi , piiritust , taimeõli jne . Kütuse põlemisel silindris muudetakse kütuse olev keemiline energia mehaaniliseks tööks

Auto õpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun