Referaat " Kuidas inimtegevus loodust rüüstab" (0)

Q: Mida saame ise ära teha?

Vastus leiad õppematerjalist: Referaat " Kuidas inimtegevus loodust rüüstab"

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida saame ise ära teha?

SISUKORD

SISSEJUHATUS 2

1.Õhu saastumine 3

2. Happevihmad 3

3.Pinnase saaste 4

4.Vee saaste 5

5.Jäätmed ning mida sellega tehakse 7

6.Mida saame ise ära teha? 7

KOKKUVÕTE 8

KASUTATUD ALLIKAD 9
LISAD 10
Reostunud Hiina veekogu 11
11

SISSEJUHATUS

Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Näiteks Londonis sureb inimesi iga aastaselt saastunud õhu tõttu ning pool maailma tarbib reostunud vett.
Keskkonnasaaste otsenene mõju on näiteks metsade hävinemine, kalade ja loomade hukkumine, inimeste haigestumine . Keskonnasaaste kaudne mõju aga keskkonna hapestumine, troposfäärse osooni ja sudu tekkimine, kliimamuutused .
Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind , taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik , loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju.
See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil:

õhu saastamine ;
osoonikihi kahanemine;
globaalne soojenemine;
pinnase saastumine;
vee saastumine;
mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri;
looduse mitmekesisuse vähenemine;
loodusressurside vähenemine;
prügi üleküllus.

Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ( iga aasta sureb välja mitmeid loomaliike , kuna mered or reostatud, metsad maha raiutud jne) ka inimeste elukvaliteet. On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine.

Õhu saastumine

Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised , tahked ja vedelad osakesed, mis avaldavad atmosfäärile negatiivset mõju. Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule. Õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muuhulgas olla vulkaanid ja metsapõlengud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks soojuselektrijaamades ja keemiatööstuses. Õhk saastub väga, kui õhusaaste ei haju, vaid koguneb linnakeskkonda. Sellist nähtust nimetatakse inversiooniks. Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%. Õhu saastumine. Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog . Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega.

Happevihmad

Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid , mis langevad sademetena maapinnale. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb.  Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Happevihmad on kujunemas tõsiseks probleemiks, mis juba praegu mõjutab suurt osa USA ja Kanada territooriumist. Happevihma mõjusid vaadeldakse kahest erinevast aspektist - märja sadestuse ja kuiva sadestuse kaudu. Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi , erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Teadlased on avastanud, et happevihmasid põhjustavad otseselt vääveldioksiid (SO2) ja erinevad lämmastikoksiidid (NOx). Happevihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude ühenditega. Selle tulemusel tekivad väävel - ja lämmastikhape. Happevihma happesust mõõdetakse pH skaalal. Mida väiksem on ph näitaja, seda happelisem on vesi. Puhta kaevuvee pH näitaja on tavaliselt 7,0. Vihmavesi on tavaliselt nõrgalt happeline ja selle pH = 5,5. 2000-ndal aastal USA -s sadanud vihma happelisus oli enamasti pH = 4,3.

Pinnase saaste

Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid , mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise allikateks on tööstus, jäätmekäitlusega seotud tegevused, kemikaalide (sh naftaproduktide) kasutamine, transport ja kaevandused. Pinnase saastamine on raskesti avastatav, kuna saastamise sümptomid on vähemärgatavad. Mõju avaldub pinnase või põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustumisena, toiduahela rikkumisena ja muul viisil.

Vee saaste

Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks.
Vee saastamise allikateks on peamiselt tööstuse jäätmeveed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid, erinevad jäätmehoidlad ja õhusaaste. Veekogud on ohustatud tööstuse, kalakasvatuse, taime- ja loomakasvatuse, metsamajanduse ning inimasustuse poolt. Tagajärgedeks on looduslike siseveekogude vähenemine kinnikasvamise tagajärjel ja vee kvaliteedi halvenemine. Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist.

Jäätmed ning mida sellega tehakse

Väga sageli näeme Tallinnas bussipeatustes prügikaste üle ajamas. Inimesed ikka veel viskavad konisid bussi rataste alla ja heidavad jäätisepabereid prügikasti, mis niigi üle ajab. Seetõttu liguneb prügi vihma käes ja eraldab kemikaale, mis viiakse jälle ringlusesse. Mitme meetri sügavusel pinnases on ikka veel joogikõlbmatu vedelik. Eesti kohta võiks öelda, et meil on prügilad range valve all. Ja kui need on auguääreni täis, siis pannakse peale erinevad pinnasekatted ning kõige peale muld ja muru. Kaugelt kõrgustelt tehakse fotosid ja kogu aeg näidatakse eleanikele, millises seisuses jäätmealad on. Teada on, et Eesti suurim probleem on loomsete jäätmete prügilad. Selles osas on palju ette võetud. On ehitatud tehas, mis neid ümber töötleb, kuid hais on inimesi hirmutav ja häiriv sellegipoolest. Vanaraud ehk rauast kodumasinate osad ja alumiiniumist plaadid ning kasutatud asjad on aastakümneid Eestis kokku korjatud ja taaskasutusse lastud. Vanapaber ehk loetud lehed ja vananenud raamatud on samuti teiskordseks kasutamiseks elanikelt kokku ostetud ja teistsugune materjal saadud. Meenub jõupaber, mis on suuremas osas valmistatud paberi jäätmetest ehk sorteeritud prügist. Isegi kasutatud riided, mis kasutatud riiete poodides müügist alles jäävad viiakse tehasesse ja keedetakse ühtseks massiks, millest valmistatakse näiteks kartulikotte. Väga suures osas saastab meie loodust solgivesi, mis koosneb vedelatest jäätmetest ja ka puhta veega segunenud tööstuslike vedelike jääkide vedelikest. Reoveed ajavad üle ka kanalisatsiooni süsteemidest ja reostavad mageveekogusid. Hiljutine juhtum on seotud Harku järvega. Kanalisatsioonitorude sõlm purunes , asfalttee langes kokku, avarii-abi jõudis kohale viimasel hetkel. Seekord tualettidest, vannitubadest ning köökide nõudepesemise järgsed solgiveed järve ei jõudnud voolata, kuid ümberkaudne mitmemeetrine ala oli väga pikaks ajaks reostatud, nii et sellel ei kasvanud isegi rohi.

Mida saame ise ära teha?

Oska näha suuremat pilti!
Kaasaegne maailm niivõrd ühte põimitud , et kriis ühes maailma piirkonnas mõjutab paratamatult kõigi selle pisikese maakera elanikke. Võimetus end ära toita, kuna põllud ei kanna vilja või kalad on mürgised, mõjutab ka rikkamaid riike, kes on võtnud kohustuse abistada mitte-nii-jõukaid riike.
Ja keskkonnaprobleemid ei pea riigipiiridest sugugi kinni!
Üks väga tark Indiaani vanasõna ütleb, et alles siis, kui viimane puu on surnud, viimane jõgi mürgitatud ning viimane kala püütud, mõistame, et me ei saa raha süüa.
Usu oma isiklikku panusesse!
Esmapilgul on väga lihtne öelda: „Ah, mis mina! Mina ei loe midagi. Mina olen vaid väike „mutrike", kelle tegemistel pole suuremat kaalu." Kuid niiviisi mõeldes anname enda käest vabatahtlikult ära ka õiguse endasse ja oma tegemistesse uskuda .
Kui me oleme vaid väikesed ja tähtsusetud „mutrikesed", siis mis tähtsust on siis meie lastel, karjääril, asjadel, tunnetel, mõtetel... Nii olemegi vaid oravad rattas ja käime tööl maksude maksmiseks.
Kui aga võtta endale julgus iseendasse ja oma tegudesse uskuda, siis ei tundugi säästev tarbimine enam väga mõistetamatu mõttena.
Kui uskuda, et iga inimese mõtted, tööpanus ja teod omavad väärtust, siis võime rääkida ning peamegi rääkima ka tagajärgedest. Tagajärjed saavad olla nii head kui ka halvad, aga need on olemas.
Kuna säästev tarbimine eeldab inimeselt oma tarbimiskäitumise analüüsimist, siis aitab see heas mõttes kaasa ka inimese eneseleidmisele ja -tundmisele.

KOKKUVÕTE

Kui kajakas sööb hanepoegi, tahaks vahele astuda ja neid kaitsta, samas on see looduses paratamatu, vastasel juhul sureks kajakas nälga. Inimesega on sama lugu – selleks, et ellu jääda peab ta sööma ja pesa punuma. Ka inimene on osa loodusest ja loodusjõudude vastu sama abitu kui hanepoeg kajaka vastu. Selleks, et meie kliimas talv üle elada, on vaja sooja tuba; selleks, et seda sooja tuba saada, tuleb kasutada loodusvarasid, muid valikuid ei ole. Peamine küsimus on, kuidas neid varasid kasutada, kas jätkusuutlikult või priiskavalt. Jätkusuutlik kasutamine tuleneb hundi loogikast – ära murra rohkem kui süüa jõuad. Ka inimene ei tohiks loodusest rohkem võtta kui hädapärast vaja. Minu jaoks on looduse kaitsmine selles, et me ei võta loodusest rohkem kui hädapärast vaja on ja anname võimaluse taastekkeks. Tänapäeva suurfirmade ning ka riikide põhiideeks on aga raha teenimine läbi teiste kannatuste ning reostuse. Looduskaitsega peame leidma tasakaalu inimese vajaduse ning liikide ning nende elupaikade säilimise vahel.

KASUTATUD ALLIKAD

1. Nearly 9,500 people die each year in London because of air pollution – study. (2015). http://www.theguardian.com/environment/2015/jul/15/nearly-9500-people-die-each-year-in-london-because-of-air-pollution-study
2. Veereostus https://et.wikipedia.org/wiki/Veereostus
3. Inimtegevuse mõju keskkonnale http://e-ope.khk.ee/oo/2011/jaatmete_kaitlemine_ettevottes/inimtegevuse_mju_keskkonnale.html

LISAD

Reostunud Hiina veekogu

Hülged hukkunud reostunud vee ning prügi tõttu

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 6 allalaadimist

Referaat- Kuidas inimtegevus loodust rüüstab #1

Referaat- Kuidas inimtegevus loodust rüüstab #2

Referaat- Kuidas inimtegevus loodust rüüstab #3

Referaat- Kuidas inimtegevus loodust rüüstab #4

Referaat- Kuidas inimtegevus loodust rüüstab #5

Referaat- Kuidas inimtegevus loodust rüüstab #6

Referaat- Kuidas inimtegevus loodust rüüstab #7

Referaat- Kuidas inimtegevus loodust rüüstab #8

Referaat- Kuidas inimtegevus loodust rüüstab #9

Referaat- Kuidas inimtegevus loodust rüüstab #10

Referaat- Kuidas inimtegevus loodust rüüstab #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Nocturna Õppematerjali autor

saastumine õhu saastumine organismid happevihmad reostunud sadestus nafta kajakas prügilad hanepoeg happelisus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Referaat: Inimese mõju keskkonnale

Pärnumaa kutsehariduskeskus Teenindusosakond Karin Atka NIMESE MÕJU KESKKONNALE Referaat Pärnu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Keskkond 3 3. Õhu saastumine 3 4. Happevihmad 4 5. Pinnase saastumine 4 6. Vee saastumine 4 7. Kasutatud kirjandus 5 2 Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates

Keskkonnaõpetus

docx

Inimtegevuse mõju keskkonnale

Kool Referaat Inimtegevuse mõju keskkonnale Juhendaja: Pärnu 2012 Siukord: 1. Keskkond 2. Õhu saastumine 3. Happevihmad 4. Õhu saastumine 5. Pinnast saastavad 6. Vee saastamise 7. JÄÄTMEPROBLEEMID 8. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS 9. MIKS PEAME KAITSMA VETT? 10.JÄRVERE SUPLUSRANNA OLUKORD 11.Mida saame ise ära teha? Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib

Geograafia

docx

Inimese mõju keskkonnale

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Janari Sai Inimese mõju keskkonnale Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2012 Sisukord 1. õhu saastamine; 2. osoonikihi kahanemine; 3. globaalne soojenemine; 4. pinnase saastumine; 5. vee saastumine; 6. mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; 7. looduse mitmekesisuse vähenemine; 8. loodusressursside vähenemine. 9. Inimese mõju 10. Maakasutus 11. Metsa raie 12.Looduslike elupaikade kadu

Bioloogia

docx

Õhu ja vee reostumine

hinnanguliselt 45% oja miilidest, 47% järve aakritest ja 32% lahe ja suudmeala ruutmiilidest. Vesi on tavaliselt loetud saastatuks, kui tema kvaliteet on inimtekkeliste saasteainete tõttu langenud ja teda ei saa inimeste poolt kasutada, näiteks joogiveena serveerida Loodusnähtused, nagu vulkaanipursked, vetikate õitsemine, tormid ja maavärinad põhjustavad samuti muutusi vee kvaliteedis ja ökoloogilises vee staatuses. 1.1 Kuidas vesi reostub ? 1)Heitveed Tööstuslikud heitveed võivad sisaldada raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid, mis tekivad kütuste töötlemisel. Olmeheitveed allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Selle tulemusena satuvad vette orgaanilised ühendid, mis võivad põhjustada vees hapnikupuudust. 2)Õlireostus Õlireostus on põhjustatud nii tööstuse kui ka transpordi poolt. Õli takistab õhuhapniku lahustumist vees.

Ökoloogia

docx

Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral.

...............12 Kokkuvõte............................................................................................................. 13 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 14 2 Sissejuhatus Uurisin, lugesin ja kirjutasin referaadi rahvastiku paiknemisest ja kasvamisest maailmas, ning sellega kaasnevad probleemidest. Mis on üldine mõju maailmale ja kuidas globaalselt asi on edasi liikunud. Globaalprobleemid on meie igaühe enda tegelik probleem, kuidas me loodusresursse kasutame, kui palju me kasutame loodusvarasi ja kui otstarbekalt. Referaadis toon välja ka kus kohas on kõige suurem rahvastikukasv, ning kuidas on nende mõju loodusele ja üldiselt Maale.Ja miks on just sellel mandril kõige suurem rahvastikukasv, kas arengumaad on tõesti ohus? Millised on rahvastiku kasvu piiramise abinõud? Mis ohud ja

Loodus

docx

Õhu saastamine ja sellest vältimine.

Õhu saastamine ja sellest vältimine. Õhu saastamine ja sellest vältimine. Inimese mõju keskkonnale. Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. Sudu Pekingis See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil. Üks nendest on õhu saastamine.

Keskkond

odt

Inimtegevuse mõju keskkonnale

Kool Inimtegevuse mõju keskkonnale Referaat KOOSTAJA: NIMI RÜHM:NIMI JUHENDAJA: NIMI 2015 SISUKORD • Sissejuhatus • Õhu saastumine • Osoonikihi kahanemine • Globaalne soojenemine • Pinnasse saastumine • Vee saastumine • Loodus mitmekesisuse vähenemine • Kokkuvõte • Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või

Üldbioloogia

docx

Inimtegevuse mõju keskkonnale

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Anu Tamm Inimtegevuse mõju keskkonnale Pärnu 2012 Sisukord: Keskkond Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on raske hinnata. Keskkond on kõik, mis meid ümbritseb. Keskkonna moodustavad vesi, õhk, maapind, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega ning taastuvad ja taastumatud loodusressursid. Negatiivne mõju läbi inimtegevuse võib keskkonnale avalduda mitmel erineval viisil: -pinnase saastumine - osoonikihi kahanemine - globaalne soojenemine - vee saastumine - õhu saastumine - looduse mitmekesisuse vähenemine - mürgiste kemikaalide sattumine vette, atmosfääri ja pinnasesse - loodusressursside vähenemine Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagaj?

Bioloogia

Rohkem sarnaseid