Renoveerimistööde plaan (0)

Kasutatud materjalid.
http://www.4seina.com/uudised/vana-maja-renoveerimine-saastab-keskkonda-ja-raha-1
http://www.baltichouse.eu/?m1=101
http://kuidasehitada.com/palkmaja-renoveerimine/#more-55
http://www.artellehitus.ee/tasub-teada/67-vana-maja-remontimise-meelespea.html
http://www.ehitus.ee/et/article/163/
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18771/Ivo_Leiaru_2011.pdf?sequence=1
http://www.kuukaar.ee/artiklid4.html
Panu Kaila . Majatohter. Tallinn 1999.
Arvo Veski . Puusepa ja laudsepa tööd. Tallinn 1948.
Tartu Kutsehariduskeskus
xxx
Renoveerimistööde plaan
Juhendaja A. Rukki
Tartu 2013
Sissejuhatus
Uued elumajad tarbivad vanadega võrreldes palju vähem energiat, kuid nende ehitamisel paisatakse õhku märkimisväärne kogus süsinikdioksiidi (CO2) uute materjalide tootmisega. 
Maja ehitusel õhku paisatud CO2 kogus sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas maja suurusest ning kasutatud materjalidest. The Guardian kirjutas, et näiteks britid tekitavad tüüpilise kahekorruselise kahe magamis - ja elutoaga maja ehitamisel hinnanguliselt 80 tonni CO2, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal  Novaator .
See selgus Suurbritannia teadlaste tehtud uuringust, mille käigus uuriti maja renoveerimisest, lammutamisest ja uue ehitamisest või hoone muutmata jätmisest tulenevaid mõjusid kliimale.
80 tonni CO2 on kogus, mis võrdub viie pereauto poolt kuue aasta jooksul õhku paisatud süsinikdioksiidi hulgaga . Samas võib maja püsida sada või enam aastat, mistõttu ühele aastale taandatuna on selle mõju kokkuvõttes palju väiksem ning kõigi uusehitiste energiasäästust tulenev väiksem CO2 emissioon tasub ära 15-20 aastaga.
Siiski on kõige loodusõbralikumaks lahenduseks vana maja renoveerimine , sest uuringu järgi põhjustas see kõigest kaheksa tonni süsinikdioksiidi. Ka kulusid arvesse võttes osutus renoveerimine kõige praktilisemaks võimaluseks.
Miks üldse taastada vana maja
Vana ehitise ajalooline väärtus on selle vanas materjalis, mitte üksnes selle stiilis. Mida rohkem materjali eemaldatakse, seda rohkem kaotatakse ajaloolist väärtust. Uus võib olla vana nägu, kuid see ei saa olla vana; saja-aastase ehitusdetaili kättetoimetamisest on möödunud sada aastat. Varem lammutatud osa taastamine võib parandada maja välimust, kuid ei tõsta selle ajaloolist väärtust.
Remonditöödest moodustavad suure osa muudatused, väikese osa kahjustuste remont . Remont on seda odavam ja säilitab maja ajaloolist väärtust seda paremini, mida vähem tehakse. Seepärast kaalutle, millised muudatused on oma hinda väärt. Kui sinu maja näikse vajavat täielikku uuendamist, siis vaheta parem maja, kui et selle surnuks remondid.
Esmane ülevaatus
Tuleks alustada  pealiskaudsest objekti ülevaatamisest. Märkida üles, mida oleks vaja parandada. Tihtipeale tuleb välja vahetada just alumised palgid , sest maapind on aja jooksul tõusnud ning vundament liiga madalaks jäänud. Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu akende all olevale palgireale.  Maja otstes olevad palgid võivad samuti vahetamist nõuda, sest viilkatus sinna peale ei ulatu.
Kola sorteerimine. Vanade kuuride, saunade või talude ümber on aja jooksul igasugu kola kogunenud. Kui põhjalik remont on ees, tuleks sorteerida ja objektilt eemaldada, et see tööd segama ei hakkaks . On soovitatav kasutada hingamisteede kaitseks respiraatorit ning töökindaid.
Kui maja ümbert ja seest on kõik ära koristatud, siis peaks veidi lähema inspektsiooni teostama. Nimelt oleks hea ka kontrollida üle olemasolev vundament. Päris maa peal see kindlasti ei ole. Mõningase kaevamise järel võid leida kauni looduskivist vundamendi, mis toetub omakorda suurematele kividele. Viimased täidavad taldmiku ülesannet. Võimalik, et on vaja vundamenti parandada ning kõrgemaks laduda . Olemasoleva vundamendi lahti kaevamisest üksi kasu ei ole, sellega tekitatakse hoopis kraav oma hoone ümber, mis tuleb pigem kahjuks kui kasuks.

Tööriistad ja vahendid

Tänapäeval kasutatakse palgi töötlemiseks eelkõige erinevat tüüpi bensiinimootoriga kettsaage. Nende kaal jääb tihti alla 5 kg, seega on igati mugavad ja teevad töö lihtsamaks. Lisaks sellele oleks hea ka  terav ning käepärane kirves. Samuti oleks vaja erinevaid mõõteriistu: vaaderpassid erineva pikkusega, möödulint 3-7m pikkune , joonlaud , pliiats, vinkel , täisnurkne joonlaud, vararaud, optiline lood või voolikuga vesilood. Palkide tappidesse tagumiseks oleks hea üks raske puuhaamer, samuti peitlid ja pisem puust haamer , millega tappe viimistleda pärast nende väljasaagimist. Vundamendi lahtikaevamiseks oleks hea vastupidav labidas ja käru, millega muld eemale trasnportida. Samuti tuleks kasuks ka tugevate harjastega  pühkimishari, millega saab k
ividelt mulda ja prahti pühkida. Vundamendi parandamiseks või kõrgemaks ehitamisel on vaja müüritöödel kasutatavaid vahendeid: mördimikser või segumasin, (väiksemate koguste puhul piisab labidast),  vann ja ämber, käru, labidas täiteaine ja sideaine(te) tõstmiseks, müürsepa  kellu , müürihaamer, looduskivide puhul on hea kasutada meisleid. Mõõteriistadest erineva pikkusega vaaderpassid, voolikuga vesilood, nailonist punutud nöör.
Palkseinte tõstmiseks sobib autotungraud.

Vundamendi ja sokli taastamine ning kõrgemaks ehitamine

Selleks, et vundamenti kõrgemaks ehitada, on vaja ennem selleni pääseda. Tavaliselt pole vundamendile toetuvad palgid enam kasutuskõlblikud – niiskus on oma töö teinud. Tervet maja laiali võtma ei hakata mõne üksiku palgi väljavahetamise pärast. Piisab sellest, kui lõigata üks osa alumisest mädanenud palgist ära. Seejärel võtta väike osa vundamendist laiali, et saaks tungrauaga maja nurk üles tõsta.Ohutuse nimel paiguta puust klots tungraua ja kandepinna vahele. Kindlasti ei tohi tungrauda otse kivile paigutada, samuti tuleks panna klots tungraua tõstejala ning palgi vahele, et see palgi sisse auku ei muljuks.
Kui palksein on tungraua või mõne muu tõstemehhanismi abil tõstetud sobivale kõrgusele, võiks selle toetada näiteks saarepuust pakule, et saaks ka teise nurga üles tõsta. Ja vahetamist vajavad palgid välja vahetada. Tavaliselt toetuvad vanad hooned maakivist või paekivist vundamendile. Neid kive on võimalik leida vanade põldude ümbert või vanadest kiviaedadest. Paekivi saab väga hästi töödelda meisli ja müürihaamriga. Müürimördiks on üldjuhul kasutatud lubimõrti.  Tsement tuli turule alles 19 sajandi lõpul.
Kuidas alustada
Kõikide töödega kehtib üldjuhl üks ja sama reegel. Alustada tuleb visuaalse hindamisega, silmaga tuleb kõik üle vaadata, et saada aimu , mis seisus maja on. Tuleb vaadata, mida saab taastada ja mis vajab täitsa uuesti tegemist. Tuleb arvutada välja uute materjalide maksumus või vanade taastamisele kuluv raha. Et ei juhtuks nii, et vana on lõhutud aga uue jaoks ei jätku raha ja ehitus seisab. Ennem lammutstöid tuleks ka kooskõlastada kohaliku omavalitsusega, nine teiste ametkonndadega ja vajadustel ka naabritega , kui see ehitustööde käik võib mingit moodi nende tavapärast elu häirida. Samuti on vaja ennast harida ja viia kurssi vanadematerjalidega ja töövõtetega, vajadusel konsulteerida mõne oamaala spetsialistiga. Sest vanu asju tuleks parandada vanade materjalidega, et vältida hilisemaid ebameeldivusi.
Kui see kõik on tehtud võib alaustada lammutamisega, kas siis täieliku või ainult pealis kaudsega, et pääseks ligi vajalikesse kohtadesse . Ka lammutustöödeks oleks vaja projekti ning selle kavandamist. Kõik materjalid oleks soovitatav eemaldada võimalikult tervelt, et neid saaks hiljem kasutada. Ehitus praht , mida on võimatu taaskasutada tuleks sorteerida. Näiteks puitmaterjali võib teha küttepuudeks. Krohv ja muu praht samuti sorteerida ja viia vastavatesse asutustesse.
Tööpind tuleb just kui ette valmistada, et saaks vajaliek töödega alustada ja eelnevad tegemised ei hakks sega ehitusprotsessi. See pärast tuleksi hoida ehitus plats alati puhas. Nii ennem ehituse algust, ehituse ajal ja ka ehitus lõpufaasis.
Kokkuvõte
Reeglina on iga palkmaja , mille seinad ei ole päris mädad või vammi täis, võimalik taastada - lihtsalt ja lühidalt öeldes puhastatakse seinad seest ja väljas, vajadusel asendatakse mitte sobivad seinapalgid kas siis olemasolevate vanade palkidega või uute käsitööpalkidega, mis vanutatakse. Kui vähegi võimalik, siis seinasid maha e võeta, vaid kogu töö tehakse ära ilma seinu lammutamata. Sama lugu põrandate ja vahelagedega - need tuleb küll reeglina välja lammutada, asendada aluskonstruktsioonid uutega, soojustada  ning vastavalt olukorrale panna puhastatud laudis tagasi või asendada see uue vanutatud originaali lähedase laudisega. Kui vana olemasolev katus läbi jooksnud ei ole, ei pea tavaliselt katusekonstruktsiooni välja vahetama , kui siis osaliselt, katusekate tuleb reeglina uus panna. Roovituse vahetuse vajadus sõltub juba katusekatte tüübist, näiteks vana laastukatuse roovi peale saab panna rookatust ja uue laastu , reeglina ei saa sinna panna aga kivi, samuti mitte plekki jne. Välisuksed ja  aknad tehakse eritellimusel, siseuksi saab tavaliselt peale renoveerimist kasutada. Kuid nagu ikka selliste ehitiste puhul, on iga puit- ja palkmaja renoveerimine personaalne ja objekti põhine ning täpne tööde vajadus sõltub juba peale kohapealset ülevaatust.
Kahjustuste vältimine tulevikus
Pärast parandustöid tuleb jälgida, et vead, mida parandati, tulevikus korduma ei hakkaks. Selleks tuleb probleemsed kohad erilise tähelepanu all hoida:
Fassaadi puhul on nendeks kohtadeks kõik vihmaveetorud, veeplekid, varikatused jne. Välitreppide ja terrassipõrandate üleminek peab olema lahendatud nii, et vesi ei pääseks puitkonstruktsioonini.
Varikatuste ühendused seintega peavad olema sellised, et vihma-ja lumesulamisevesi ei voolaks välisvoodri vahele.
Alumise palgirea hüdroisolatsioon tuleb kaitsta ilmastiku eest. Päike võib materjali murendada, mis omakorda vähendab materjali eluiga. Mööda seina voolav vihmavesi ei tohi sattuda palgi ja hüdroisolatsiooni vahele.
Veeavariide kõrvaldamise järel tuleb lekkepiirkond kuivatada, vajadusel märjad materjalikihid kuivamise ajaks eemaldada.
I-korruse põranda tuulutusavade ette on vaja paigaldada restid, et närilised põranda alla ei pääseks. Tuulutusavasid kinni toppida ei tohi, sest muidu jääb põrandaaalune tuulutusruum liiga niiskeks. Niiske seisev õhk hakkab aga kahjustama põrandakonstruktsiooni.
Pärast palkseinte parandustöid on vaja palgivahed ka üle tihendada. Paranduskohta paigaldatud uus materjal kuivab ja kohaneb uue olukorraga aeglaselt: veel aasta hiljemgi võivad vahed tekkida sinna, kus neid varem ei olnud.
Esimese korruse põrand
I-korruse põrand võib paikneda keldri kohal või soklivundamendi peal. Tavaliselt on I-korruse põrand soojustatud . Soojustus paikneb põrandalaudade all talade vahel. Kui põrandad on alt tuulutatavad, siis toetub soojustus tuult tõkestava kihi peale.
Tuuletõkkeks kasutatakse tihedat laudist või palke, mis on üle lubjatud lubimördiga.Põrandatalad toetuvad postidele nii, et talade all oleks tuulutusruum. Õhk tuulutusruumis liikus vundamendis olevate avade kaudu. Maapeal paiknevad põrandad on tavaliselt paigaldatud ehitusprahile või looduslikule täitele.
Põrandate kahjustuste põhjusteks on liigniiskus põrandakihtides, mis kahjustab kõiki põrandadetaile. Liigniiskus võib tekkida erinevatest vee-, kanalisatsioonitorude leketest, maapinnast tulevast niiskusest ja põrandatel rohke vee kasutamisest.Lisaks niiskusele põhjustavad probleeme närilised, kes muudavad põranda läbipuhuvaks. Nad närivad läbi tuult tõkestavad kihid ning sätivad käike tehes ümber soojustust. Kahjustuste leidmisel tuleb põrand täilikult avada. Üle tuleb vaadata soojustus, tuuletõke ning kontrollida põrandatalade olukorda.Selleks et põrandaid lisasoojustada tuleks maapealsete põrandate vana soojustus ja orgaaniline täide eemaldada. Soojustamiseks kasutatakse spetsiaalset kinnise pooriga vahtpolüsterooli, mis on materjalina suhteliselt aurutihe ning mõeldud isegi maasisse panekuks.
Ennem vajadusel paigaldada põrandaalused kommunikatsioonid

ETERNIITKATUSE VÄLJAVAHETAMINE

Eterniitkatus on tihti kasutusel just vanematel majadel, arvatavasti on see katus olnud majal selle ehitamisest alates, kuna nõukogude võim sundis kõiki katustel kasutama ohtlikku ja mürgist eterniiti. Eterniitkatte vahetamine kivide vastu annab majale stiili ja sära ning suurendab maja väärtust. Eterniitkatus tuleks lasta eemaldada isikul, kellel on asbesti käitlemise luba. Muidugi võib sama töö ka ise ära teha, kuid kindlasti tuleb kasutada respiraatorit ja ollla eterniidi plaatidega ülimalt ettevaatlik. Tuleks uurida ka jäätmekäitlejatelt kes võtavad vastu vana eterniiti ning kuidas on lihtsaim viis materjal sinna toimetada. Korrastatud ja keskkonnasõbralik katus on kasulik.
Kuidas Asendada vana eterniitkatus uue kivikatusega
Esimese asjana tuleks eemaldada vana eterniitkatus ja vanad roovid, roove saab põletada või kütteks teha.
Seejärel tuleks eemaldada vana aluskate , mis viia jäätmekäitlejatele
Sarikad on vastu pidavad, ei vaja välja vahetamist, puuduvad kahjustused, on tugevad ei vaja lisa tugevdamist
Seejärel tuleks paigaldada aluskate sobilik oleks Divoroll toode
Siis distantsliistud, mille peale uus roovitus paraja sammuga , et saaks kive kinnitada
Ja kõige viimaseks paigaldage uued katusekivid ning lõpetada harjadetailidega, äärekividega, tihendidega ja läbiviigud.
Viimase asjana vaja muidugi koristada . Üle jäänud kivid võib ladustada, et hiljem saaks vajadusel kasutada näiteks parandustöödel. Prügi ja praht tuleks viima prügimäele.
Ja aind katuse vahetusest ei piisa, et hoone ikak säiliks tuleks korda teha ja vihma ära voolu süsteemid ja paigaldada rennid, et saaks sademetest tekitatud vihmavee juhtida majast eemale või näiteks koguda ja seda vett kasutada aiamaal.