Õenduse teooria elav puu Charlotte Tourville, RN, BSN, and Karen Ingalls, RN, MA Õenduse teooriate elav puu on kasvav, interaktiivne ja iseseisev puu, millel on ajalooline väärtus ja juured sügaval. Õenduse ameti arenemise käigus on tekkinud palju erinevaid õendusteooriaid. Selle artikli kirjutamise eesmärk oli esitada mõningaid juhtivaid õendusteooriaid ja mudeleid. Joonistatud puu esitab visuaalse kujutluse peamistest teooriatest ja mudelitest. Puu juured on neli metaparadigmat mida defineeritakse kui inimest, keskkonda, tervist ja õendust. Kuna Florence Nightingale on tituleeritud esimeseks õenduse teoreetikuks, on tema puu tüvi. Puu kolm oksa kujutavad teooria või mudeli kolme haru klassifikatsiooni: vastastikuse mõjutamise/ interaktiivseid, süsteemi- ja arenduslikke teooriaid. Igast harust väljuvad jämedad oksad kujutavad endast järjest edasi arenevaid ja seetõttu eriti olulis oksi Elavast Puust. Õendusalases kirjandus...
töötervishoiuteenuseid osutav asutus või ettevõtte struktuuriüksus. Töötervishoiuteenistus aitab läbi viia töökoha riskianalüüsi, mõõdab töökeskonna ohutegurite parameetreid, kontrollib ja jälgib töötajate tervise seisundit, et ennetada kutsehaigusi ja teisi võimalikke töökohaga seotud haigestumisi. Töötervishoiuteenistuses töötavad töötervishoiuarstid ja -õed, tööhügieenikud, psühholoogid, insenerid, ergonomistid, juristid, et tagada töötajate tervise igakülgne kaitse. Töökaitsealane järelevalveorgan on Tööinspektsioon, millel on kõigis maakondades oma allasutused. Tööinspektsioon tegutse tööinspektorite kaudu. Tööandja peab organiseerima tööõnnetuse või kutsehaiguse uurimise. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat. Tööõnnetuse või kutsehaiguse
õpilastega käitumises, halveneb õppeedukus, on suur võimalus, et hakatakse sõltuvusaineid tarvitama, tuleb ette juhtumeid, kus pannakse toime erinevaid õigusrikkumisi ning lõpuks jõutakse alaealiste komisjoni. Kui vanemad lapse abistamisega ise hakkama ei saa, peab sekkuma kool või kohalik omavalitsus. Põhjuste välja selgitamisel tuleb koostööd teha mitme ala spetsialistidega: arstid, psühholoogid, psühhiaatrid, logopeedid, pedagoogid, sotsiaaltöötajad/lastekaitse ning vajadusel ka muud lapsega seotud isikud. Muidugi võib siin hakata segama konfidentsiaalsus. Näiteks arst ei tohi oma ametivande tõttu avaldada vajalikke andmeid ning ka psühholoog vaikib ja jätab mainimata informatsiooni, mille põhjal saaks otsustada lapse arengukäigu üle. Samuti pelgavad lapsevanemad tunnistada, et lapsel
eetika ja tõekspidamisetega. Motiveerimisel tuleb otsustada, kas asetada rõhk töötajate esmaste vajaduste väljaselgitamisele ja nende raduldamisele või tugineda töösuhete kujundamisele, töötajate loomevõime arendamisele ja saavutusvajadustele. Enamus inimese teadlikke tegevusi on sihipärased. See tähendab, et need tegevused on planeeritud ja neil on konkreetne eesmärk. Rahvasuus nimetatakse sihipärast ja visa konkreetse eesmärgi nimel tegusemist tahtejõu ilminguks, psühholoogid nimetavad seda motivatsiooniks. Sõna pärineb ladina keelest motus (liikumapanev jõud, tung, aje, hoog). Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. Motivatsioon jaguneb sisemiseks ja välimiseks. Sisemiselt motiveeritud käitumise algallikaks on psühholoogilised vajadused ning antud käitumise poolt tekitatud rahulolu. Väliselt motiveeritud käitumise põhjused sõltuvad nimetatud käitumisest. Kust tuleb motivatsioon?
Iga inimene on eraldi isiksus. Unenägude omapära sõltub rahvusest, religioonist, kasvatusest, kliima tingimustest riikides, kus me elame.Unenäo omapäraruse kõige suuremaks põhjuseks on fantaasia. Fantaasia on selline nähtus, millel ei ole piire ja selle pärast näeme vahest väga imelikke unenägusid. All on toodud märksõnad, mis esinesid omapärastest unenägudes, ja nende seletused (tegu on tähendusunenägudeda). 1. TUNNEL Psühholoogid väidavad, et see on tee alateadvusest teadvusesse. Kui roomad tunnelis, kus on vett - viitab see alateadlikule soovile pääseda tagasi sündimiseelsesse seisundisse, ära häirivast välismaailmast. Kui tunnel tekitab erootilist naudingut - sümboliseerib see seksuaalsuhet. Jalakaijate tunnel, kitsas ja raskesti läbitav - pahandusi ja raskusi. Jalakaijate tunnel, laija valgustatud - kerget edasijõudmist. Kui liigud tunnelisis valguse suunas - tähendab uni ebaõnnestumiste lõppu. 2
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne perioo...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......
vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus. 12. Neoklassikalised juhtimisteooriad Hakkas arenema 1920-natel aastatel. Keskseks uurimisobjektiks on inimene. Jagunes: 2.1. Inimsuhete koolkond (human relations). 2.2. Inimressursi koolkond (human resouces). 2.1 Inimsuhete koolkond · Hugo Münsterberg lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas: Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd. Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused. Mary Follett ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi kui professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus.
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad...
tõelisi tundeid ja mõtteid avaldada. Mul on tunne, et minuga on midagi valesti." Süütunne: Kui olete teinud vea või kedagi tahtmatult solvanud, on kahetsus ja süümepiinad täiesti normaalne reaktsioon. Ent nadu dr David Burns on märkinud, sisaldab süütunne mitte ainult kahetsust, vaid ka veendumust: "Ma olen halb inimene." Just see viimane teeb süümepiinadest valulise ja destruktiivse emotsiooni. Negatiivne mõtlemine: Psühholoogid kasutavad mõistet "kognitiivsed häired" kalduvuse kohta mõelda negatiivsel ja pessimistlikul moel. Mõtlemis- ja tunnetushäired esinevad peaaegu kõigi depressioonitüüpide puhul. Depressiooni tekkides muutuvad inimese mõttes äärmiselt negatiivseteks ja pessimistlikuks. Sellised moonutused pole mitte üksnes depressiooni sümptom, vaid ka depressiooni peamisi põhjusi ning vist kõige võimsam tegur, mis depressiooni pikendab ja ägendab.
olemasolu ja tema kui indiviidi väärtus. Lähedus teistega loob sotsiaalse eelduse selleks, et lapsel tekib oma ekistentsi kestvuse tunne. Väikese inimese normaalseks arenguks on vaja kiindumussuhte väljakujunemist ja püsimist kogu ta kasvuaja vältel. "Tähtsad teised" koosnevad kuuest kategooriast: lapse vanemad või hooldajad, õed-vennad; muud sugulased, tädid, onud ja lapsehoidjad; mängukaaslased naabrusest, lasteaiast või koolist; lapsehoidmise eksperdid (õpetajad, psühholoogid, psühhiaatrid) tegelased televisioonist; avaliku elu tegelased (politseinikud, tuletõrjujad jt.) (Kraav 2001:41) Lapsele on kõige olulisemateks vanemad, hooldajad ja lähisugulased. Talle on tähtis, et vanem oleks: eluks ettevalmistaja- hea ja halva eraldamise õpetaja; hooldaja; argielu oskuste õpetaja; eeskuju andja, väärtuste vahendaja; käitumise ja kombestiku edasikandja, sotsiaalsete oskuste õpetaja; turvalisuse pakkuja- armastuse ja helluse andja, lohutaja, kaitsja, heakskiitja
Emotsioonid ei sõltu kultuurist. Baasemotsioonid: viha, rõõm, üllatus, hirm, kurbus, vastikus. Emotsioonide väljendamine aitab sees tekkinud pinged välja lasta. Näo tagasiside hüpotees uuringud näitasid, et organism püüab näoväljendusele vastavalt selle emotsiooni sisse lülitada. Motiivid ja vajadused ..on põhjuste kogumik, mis paneb meid tegutsema. Psühholoogid uurivad, miks me seda tunneme. Motiiv on seotud bioloogilise motiiviga, mis omakorda on seotud vajadustega. Vajadused panevad tegutsema. Kultuurilised, sotsiaalsed vajadused + arengumotiivid. Näit. toidu, vedeliku.. järgi on bioloogilised vajadused, need on põimunud sotsiaalsete ja kultuuriliste vajadustega. Saavutamis ja suhtlusvajadus on seotud arenguvajadustega. Teooriad: 28
Rank (1932, 1973) arvas aga, et loovus on tulemus inimese võitlusest surmahirmu ja eluhirmu vahel, mis avaldub selles, et inimene püüab ületada surmahirmu, taodeldes surematust läbi oma teoste, mis elavad pärast autori surma edasi (Meerloo, 1968). Kõik need teooriad on "kompensatsiooniteooriad" ja on vastuvõetamatud humanistlikele psühholoogidele, sest nad tõrjuvad eeldust, et loovus on iseseisev ja sisemine inimlik jõud (innate human drive). Humanistlikud psühholoogid ja terapeudid usuvad dünaamilis-holistlikku loovuse teooriat. See sisaldab Jungi teooriat, eeldades kollektiivse alateadvuse olemasolu, mis hõlmab kogu inimrassi ajaloo mälestusi ja kogemusi, sisaldades isegi teadmisi ajalooeelsest ja inimese-eelsest perioodist. See kollektiivne alateadvus kutsub esile arhetüüpe ja sümboleid, mis moodustavad kreatiivsete ideede reservuaari. Jung väidab, et sisemine loominguline jõud on omane kõikidele inimestele (Jacobi, 1965)
ennustuste ideel - et ootused võivad muutuda ennast kinnitavaiks, kuna asjaosalised toimivad nii, nagu oleksidki need juba teostunud. Topeltpimedamisega kontrollis ei eksperimentaator ega katsealused pole eksperimendi aluseks olevaist hüpoteesidest teadlikud ja seega ei saa ka katse tulemusi mõjutada. - Sotsiaalne tunnetus - see, kuidas inimesed tajuvad enda ümber toimuvat. Sotsiaalsete olevuste uurimise fookuste tüüpid (- R. Harré): - Traditsioonilised - psühholoogid on keskendunud ühele või paarile käitumisaktile. - Tähelepanu aruannetele - mida inimesed toimuva kohta annavad. - Episoodid - terviklike aktide ja toimingute järjestus, igal oma konkreetne kontekst, stsenaarium, rollid, osatäitjad jne. Sotsiaalpsühholoogidele oleks palju kohasem võtta oma analüüsi põhiühikuks episood ja vaadata, mis selle jooksul toimub (- Harré). - Aktsioonuuringud - uuringud, milles tunnistavad uurijad, et tehtavad uuringud
Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |1 Eesti suuline keel ja suhtlus Kursus Tartu ülikoolis 2014 Tiit Hennoste I. SISSEJUHATUS 1.1. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses1 Igas keeles on paljudest sõnadest või grammatilistest vormidest mitu erinevat varianti. Keele sõnavaras on hulk sünonüüme (nt hobune, suksu, ratsu, kronu, setukas jms). Sõnade hääldus võib varieeruda (nt praegu, praega, präägu). Morfoloogias on mitmetest vormidest paralleelvariandid (nt illatiiv koju, kodu ja kodusse). Ka lausegrammatikas ei ole asjad teisiti. Inimene võib soovida telefoninumbrit küsilausega (Kas te ei ütleks mulle rektori telefoni?), käsklausega (Palun öelge mulle rektori telefon!) või jutustava lausega (Ma ei tea rektori telefoni.). Kokkuvõttes on meil hulk erinevaid enam või vähem sünonüümseid keelevahendeid. Sellised variandid ei moodusta keeles suvalisi kämpe, vaid s...
Gustav Adolfi Gümnaasium Armastuse determinandid Referaat sotsiaalpsühholoogiast Koostaja: Juhendaja: Eve Tammaru Haabneeme 2008 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1 ARMASTUSE TEOORIA.......................................................................................................4 1.1 Vanemate ja laste vaheline armastus.................................................................................6 1.2 Armastuse objektid............................................................................................................8 1.2.1 Vennaarm..................
võimalik lahendada konkreetse argimõistetes mõtlemise abil (Flynn, 2007). Kahekümnendal sajandil edenes aga teaduslik mõtlemine, mis kasutab abstraktseid mõisteid. Üha kasvav hulk inimesi, kes hakkasid tegema intellektuaalselt keerukaid töid, panid endale ette n-ö teaduslikud prillid (scientifi c spectacles), mille kaudu nad vaatasid maailma. - Intelligentsuse tagajärjed - Eksiarvamused intelligentsuse kohta - Psühholoogid ise ei suuda kokku leppida, kuidas intelligentsust defi neerida. - IQ-testid ei mõõda midagi olulist, kui mitte arvestada võimet täita IQ-teste - Väide IQ päritavuse kohta on ümber lükatud - ) IQ testimine loodi selleks, et säilitada ühiskondlikku status quo’d ja kindlustada sellega valitsevaid klasse. - IQ-testid loodi selleks, et näidata valge rassi üleolekut. - Regulatsionid mis arvestavad vaimste võimete taset: - Juhiload - Sõjavägi
Egas seda saa kusagilt välja imeda. Ja kas on loomingulisus, kui see on seotud nilbuse või muu veidrusega?- Maili mõtted, mida ei hinda Krull) 5. Õpilaste kognitiivne areng ja koolipraktika Arengu, kasvamise ja intellektuaalse (kognitiivse arengu) küpsemise mõisted. Areng on süsteemi (ka organismi) korrapärane liikumine suurema diferentseerituse (toimub mingi eristumine mõtlemises, lihasgruppides) ja integreerituse (täiustuvuse, samas uus terviku moodustumise)poole. Psühholoogid iseloomustavad arengut kolmest aspektist: muutuste toimumise järjekord, kiirus, vorm. Arengust saab rääkida vaimses, sotsiaalses ja kehalises tähenduses. Organismi areng sünnist surmani. Kasvamine tähendab füüsiliste näitajate suurenemist kasvus ja kaalus. Mõistet kasutatakse ka ülekantud tähenduses erialase või üldise vaimse arengu kohta. Küpsus on organismi arenguetapp, mis vastab intellektuaalse ja füüsilise täiuslikkuse saavutamisele. Selgepiiriliselt
1998). Kas ühed rassid on teistest intelligentsemad? USA IQ testid näivad esmapilgul seda kinnitavat. Neegrid on saanud keskmiselt 10-15 punkti madalama tulemuse kui valged ameeriklased. Samas ületab viiendiku neegrite IQ valgete keskmist (Eysenck, 1998) ning ka üldtulemuse erinevus ei tõesta veel pärilikkuse määravat rolli. Arvesse peab võtma keskkonna (elutingimuste jm) mõju. Enamiku teste on koostanud valged keskklassi esindavad psühholoogid ja nende antud ülesanded ei pruugi teistsuguse taustaga lastele lihtsalt sobida. Kui erineva nahavärviga lapsed pärinevad samalaadsest keskkonnast, siis nende testitulemustel olulist vahet ei ole. Testi tulemusi võivad mõjutada mitmed haigused, samuti vanus. N: kui testi teevad vanad inimesed saavad vähe punkte; kui anda lisaaega, siis tulemused paranevad märgatavalt. Kas intelligentsust saab ette näha juba lapseeas? Testiti 2-6kuiseid imikuid, näidates neile pilte inimeste nägudest
Muusikateraapias kasutatakse ka teisi loovaid väljendusvimalusi nagu liikumist, joonistamist, luuletamist jm. Muusika teraapilist mju käsitledes on oluline eristada: * muusikateraapiat - süstemaatiline sekkumisprotsess muusikaväliste eesmärkide saavutamiseks, mille teostajaks on proffessionaalne muusikaterapeut * muusika terapeutilisest kasutamisest - muusika lisamine phiravile, mida teostavad arstid, meditsiinied, psühholoogid jms. personal · Muusikaterapeutiks saab olla vaid muusik/muusikapedagoog, kes omab erialaseid teadmisi ja oskusi * muusikast * psühholoogiast * psühhoteraapiast * eripedagoogikast * füsioloogiast (neurofüsioloogiast) + empaatiavimet + tolerantsust + paindlikkust Muusikaterapeudi tegevusväli hlmab inimese tervet elutsüklit, alates tegevusest sünnitushaiglates ning lpetades ravivajaduste rahuldamisega elu lpusirgel.
erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik vastutus ning sätestatakse üksikasjalikult iga töötaja kohustused ja otsustusõigus. 12. Neoklassikalised juhtimisteooriad. Hakkasid arenema 1920 ndatel aastatel. Keskseks uurimisobjektiks oli inimene. Jagatakse kahte rühma: Inimsuhete koolkond: Hugo Münsterberg- lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas: 1. Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. 2. Selgitada välja psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad hästi tööd teha. 3. Selgitada välja tööliste mõjutamine võimalused. Mary Follett- ühendas teadusliku juhtimise ja sotisaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi kui professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus. Esitas eestvedamise kontseptsiooni, mõistes selle all meeskonnatööd, kus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS.............................................................6 3.KODUKAHJUSTUSE SÜND..........................................................................7 4.EMOTSIOONIDE TÄHTSUS.........................................................................8 5.ELUVALED................................................................................................. 9 6.KODUSED OLUD...........
(kunst, teater, kirjandus) sellega, eriti teispoolsuse kujutamisega. Inimene käitub enamasti samamoodi nagu teised samas sotsiaalses gruppis, kus üksik isikud on erinevate iseloomudega ja huvedega, kuid ümbritsevas ruumis käitutakse ühiselt. Üliselt proovidakse piire määrata kahel viisil: Kui palju on võimalik grupi normidest kõrvale kalduda Kuidas saab avalikult näidata oma suhtumist 1971 korraldasid Stanfordi ülikooli psühholoogid eksperimendi rollikäitumise uurimiseks (vanglaeksperiment). Õppehoonesse seati sisse vangla ning väliti 20 tudengit, kes olid psüühiliselt tasakaalutud isikud. Eksperimendi eesmärk oli jälgida vangde käitumist vangistuses, kuid silma paistsid hoopis valvurid, kelle ülesandeks oli korra hoidmine ja tagamine, hakkasid kasutama ära oma jõupositsiooni ning vangide füüsiline ja verbaalne alandamine. Eksperiment peatati 6 päeval.
jagamata väliskeskkonna mõju psühhopaatia avaldumisele. Peab arvestama, et kaksikute disainil põhinevad uuringud jätavad õhku palju küsimusi, mistõttu on vajadus keerulisemate disainide järele. Uued disainid võiksid tulevikus välja selgitada, kuidas kindlad geenid ning väliskeskkonna faktorid koosmõjudes põhjustavad psühhopaatiat. Kaksikute disainist võib aga järeldada, et psühhopaatia on päritav. Evolutsioonilised psühholoogid on selle fenomeni selgitamiseks välja pakkunud kolm mudelit: 1. Tasakaalustatud valiku mudel. Arvatakse, et teatud alleelidel, mis soodustavad psühhopaatiat, kaaluvad adaptiivsed eelised nõrgad küljed üles. Psühhopaatiaga seotud kirjanduses juhitakse tähelepanu tõsiasjale, et psühhopaadid võivad ühiskonnas hõivata teatud adaptiivsed nisid, näiteks kuulsuse staatuse. Kuulsusega kaasneb
Need on osaliselt kattuvad mõisted. Vahel on väsimus meeldiv, ei tekita diskomforti, seda eriti spordis. Mõnikord esineb diskomfort, millel pole midagi tegemist väsimusega (näiteks ebamugav jalats). Mõisted komfort ja diskomfort ei kuulu samasse kontiinumi (Bishu, Goonetilleke, 1998). Et inimene töötaks efektiivselt ega rikuks oma tervist, tuleb nii diskomforti kui ka väsimust kvantitatiivselt hinnata ja vähendada. Psühhofüsioloogid ja psühholoogid, vahel ka ergonomistid kasutavad terminit sümptom sageli nii haiguse kui ka väsimuse puhul. Seejuures on subjektiivne sümptom inimese enda poolt tunnetatu, objektiivset sümptomit näevad ka teised. Töö ja töötajate hindamisel võtab ergonoomika arvesse ka vaevuste sagedust, intensiivsust ja lokalisatsiooni. Kahtlemata on olukord ebasoodsam, kui vaevused on sagedased ja intensiivsed. Nende uurimisel jõutakse aga sageli väärjäreldusteni, sest andmed sõltuvad sellest, kui palju oli
bioloogid on saavutanud mõnevõrra mõistuspärast edu emotsionaalsete seisundite objektiivsuse ning nende kehaliste ilmingute uurimisel; näideteks võib tuua hirmu ja raevu emotsionaalse kooseksisteerimise (vt peatükki 3) ning naeru emotsionaalseid väljendusviise (vt peatükki 10). Ent mida me saame öelda oma subjektiivselt kogetavate emotsioonide kohta, kuidas need tunduvad olevat meie ,,sisemuses"? Mitmed üheksateistkümnenda sajandi psühholoogid püüdsid mitmesuguseid inimeste kogetavaid emotsioone kataloogida, niivõrd, kui palju nad olid erinevate tajude tekitatud tundeid suutnud klassifitseerida (nt punane, hapu, sile jne). Kuid nende jõupingutused ei osutunud just väga edukaks. Inimesed rääkisid lihtsalt liiga suurest hulgast oma kogetud emotsioonidest, mida klassifitseerida näis nende subjektiivse tunnetuse liialt suure
Väitlema! Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele Kajar Kase 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 I peatükk: Mis see väitlus nüüd täpselt on? .........................................................................................4 II osa: Ettevalmistumine.......................................................................................................................5 Jaatav kaasus....................................................................................................................................5 Definitsioonid..................................................................................................................................5 Kriteerium......
mõjustamine ning suhete kujunemine lävivate inimeste vahel (Kidron 2004: 9). Põhitunnused: · Suhtlemine on sihipärane · Suhtlemisest ei saa hoiduda · Teadetel on sisuline ja suhtumuslik mõõde · Suhtlemisakt on pöördumatu · Suhtlemisel mängib kaasa teatav eetiline aspekt · Suhtlemises on koos tahtelised ja impulsiivsed osad · Suhtlemisakt pole korratav 6 Reeglid: Psühholoogid on püüdnud määratleda mõned üldised reeglid, mis kujundavad sotsiaalset suhtlemist (Kidron 2004: 11). · Tagada suhtluse võimalikkus · Piirata agressiivsust · Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algust ja lõppu (lähenemine, naeratus, pilkkontakt, kehaline kontakt, kätlemine, noogutamine, tervitussõnad jne) · Vältida tuleks tarbetu info kokkukuhjamist · Tuleks hoiduda vastastikust mõistmist takistavast keerukast ja segasest väljendusviisist
Ehkki treenimise tulemusena saavutati laste oskustes mõneks ajaks erinevus, jõudis treenimata kaksk kiiresti sama oskuseni, niipea kui tema üldine areng saavutas vastava taseme. Piaget`veendumuste kohaselt laieneb sedasorti valmisolek k avaimsele arengule. Laps ei tunne huvi ühe või teise intellektuaalse tegevuse vastu enne kui ta närvisüsteem pole valmis vastaval tasemel arutluseks. Selle seisukohaga ei nõustu paljud psühholoogid. Teadmiste konstruktiivne iseloom- Inimintellekt kujuneb valdavalt indiviidi enda isemise aktiivsuse tulemusena. Algul avaldub inimeste sisemine aktiivsus teadvustamata kujul ja on arvatavasti geneetiliselt programmeeritud. Sündimisest peale hakkab laps oma sisemiste tungide mõjul uurima oma keskkonda. Sellise uurimistegevuse tulemusena talletuvad kogemused inimese närvisüsteemi, st mällu. Need kogemused muudavad meie edasise tegevuse sihipärasemaks ja
rahvusvahelisele konverentsile Hiinasse, kus eri maade tudengite ettekanded jne, sealt tagasi tulles toimus temas pöörduv muudatus. Loobub teoloogiaõpingutest ja asub õppima psühholoogiat. Leidis, et inimestele saab kasulik olla ka väljaspool religioonisfääri. Läks tööle praktilise psühholoogina, töötas 12 a järjest lasteabi keskuses. Selle jooksul loobki oma suuna. Ilmub raamat 39ndal. Võtab tööaastad kokku, raamat avadab suurt tähelepanu. Paljud psühholoogid alustavad õppejõuna ja pole praktikat, aga tal on kõik etapid läbitud. Elu lõpul, 87ndal külastab Moskva riiklikku ülikooli (NL aeg). Tema on liberaalne ja vabameelne. Vabaduseidee ja valikute toetajana võetakse teda vastu kui jumalat. Põhitoes ongi see kliendikeskne... seal ütleb välja uudsed käsitlused nii isiksuse kui teraapia kohta. Kliendikeskne teraapia- pöörab vana traditsioonilise suhte vastupidideks. Enne oli nii, et terapeut juhib teraapiaprotsessi ja klienti
Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? Mis on isiksus: • Kaasasündinud eeldused • Sotsiaalne keskkond • Kasvatus • Bioloogiline vs keskkondlik Põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele : psühhodünaamiline - teooria, mille kohaselt mõjutavad inimese isiksuse arenemist varajased kogemused lapseeas ja teadvustamatus ehk alateadvus. (S. Freud) humanistlik-Isiksuse keskseks komponendiks peavad humanistlikud psühholoogid motivatsiooni, rõhutades selliseid motiive nagu armastus, austus ja eneseaktualisatsioon. (Maslow) sotsiaal-kognitiivne ja käitumuslik-Paradigma kohaselt on isiksuse kujunemisel on olulised nii sotsiaalne õppimine (ehk mudeldamine) kui ka sotsiaalsed kasvutingimused. Isiksus kujuneb suhtlemises ja teistega koos tegutsedes. Sellistes olukordades toimuva õppimise ajal kujunevad inimesel ootused ümbritseva keskkonna ja teiste inimeste suhtes, mis siis edaspidi suunavad tema käitumist
f) Üksikhuvi allutamine üldistele huvidele g) Personali õige töötasustamine h) Tsentraliseerimine i) Alluvusahel j) Kord organisatsiooni ülesehituses k) Õiglus alluvatega suhtlemisel l) Personali stabiilsus m) Initsiatiiv n) Koostöö 19. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad a) Hugo Münsterberg – lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Industriaalpsühholooga rajaja. o) Psühholoogid saavad tööstusettevõtteid aidata kolmes valdkonnas: Aidata leida töökohale sobilikke töölisi Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad hästi tööd teha Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused b) Mary Follett – ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi nagu professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus.
erinevate osade seoseid ja vastastikust toimet. Seega ei pea edukad juhid olema valdkonna erialase ettevalmistusega. Juhi ametis peetakse oluliseks töökust, isiklikku eeskuju, riskijulgust ja ka reeglite rikkumist. Edukas juht on enesekindel ja suudab tagada organisastiooni hea käekäigu ja peab oluliseks isiklikku arengut ja heaolu. 10. Inimsuhete koolkond 7 Sellele panid aluse psühholoogid. Tekkis küll 30-datel, kuid levis 50 ja 60-datel aastatel. Seda iseloomustab tähelepanu pööramine ka töötajatele, nende tunnetele, motivatsioonile, rahulolule ja suhetele. Arvati et rahulolu ja suhted on tootlikkuse tegurid. Selle koolkonna mõjutusel hakati tähelepanu pöörama töötajate eneseteostuse võimalustele. Kuna töö sisu huvitavamaks muutmine sõltub tehnilistest võimalustest, mis on piiratud, siis keskendus edasine huvi organisatsioonilistele võimalustele
Nad on sageli tihedalt sõltuvad teadus - ja arendustööst ning rahvusvahelistest kontaktidest. Neil on oma ametieetika, tihti dokumenteeritud eriliste eetikareeglitena. Vahel on loodud ka sisemisi komisjone, mis jälgivad eetikanõuete täitmist. Neil on kalduvus moodustada ametiliite ülesandega hoida ja arendada eriala. Nad vastutavad isiklikult oma töös tehtu eest. Need kriteeriumid klapivad enamiku inimeste puhul, kes on endale mingi eriala õppinud : juristid, arstid, psühholoogid, ajakirjanikud, kirjanikud, lendurid, õpetajad, näitlejad, ohvitserid jne. Käesolevas osas esitatud pilt profist on liialdus ning ega tegelikkuses päris niisuguseid eriti ei kohtagi. Kuid enamikku proffidest iseloomustavad mitmed kirjeldatud jooned. Seetõttu on sääraste organisatsioomide juhtimisel, kus töötab suutemaid ja väiksemaid proffide rühmi, oluline eeltoodud omadusi tunda. Just nimelt profid, nende iseloomuomadused ja
andma, kui on aidanud milleski siis peab teist ka aitama - Sotsiaalne tugi – need mida meile olulised ja lähedased inimesed teevad mõjutavad ka meid nt allkirjade kogumine - Järjepidevus – tahetakse olla järjepidev enese sees, kui olen midagi varem rääkinud siis tahan seda ka edasi rääkida - Autoriteet – hambaarstireklaamis kitliga mees kes ilmselt ei ole arst aga tundub usaldusväärne. Füsioterapeudid olid mures et inimesed ei tee harjutusi kodus, psühholoogid käsksid diplomid ja asjad üles riputada kabinetti - Nappus – hea pakkumine ainult 2h -50%, tekitab tunde et see on hea asi ja selle üle on nappus Jalg-ukse vahel - Esialgu pisike teene ja siis suurem - Võib ka toimuda enese sees – ühe korra aitab kedagi väiksemalt, siis võin juba suuremalt Tsentraalne ja perifeerne tee - Tsentraalne – tähenduslik ja tugev argumentatsioon, arusaamine, argumentide kvaliteet
· Inimesed loovad sageli ilmutamata (teadvustamata) teooriaid (Epstein, 1990) maailma kohta & mina teooriaid selle maailmaga toimetuleku kohta. Ilmutamata teooriad on irratsionaalsed & intuitiivselt konstrueeritud teiste käitumise & hoiakute alusel õpitavad põhiliselt meie eneste kogemusel põhinevad & väga isiklikud kui enda loodud, siis ka enese poolt muudetavad · Psühholoogid eristavad harjumusi automaatsest käitumisest. Harjumused kasvavad välja olemasolevast käitumisest arvukate korduste tulemusena, automaatsed käitumised aga planeeritud / kavandatud käitumisest nii, et kavatsusi pole vaja enam teadvustada. Automaatsed käitumised säästavad tähelepanuressursse, lubades näiteks autot juhtides mõelda juhtimisega mitteseotud asjadele
väiksemaks arvuks isiksuse baasdimensioonideks. Sageli kasutatav strateegia stabiilsete isiksusejoonte koondamiseks on statistiline tehnika – faktoranalüüs. Faktoranalüüs käigus analüüsitakse suurt hulka andmeid, otsides väiksemat arvu neid ühendavaid faktoreid. Raymond Cattell oli esimesi, kasutas faktoranalüüsi sadade isiksusejoonete koondamiseks 16 faktori ehk dimensiooni alla. Nende dimensioonide mõõtmiseks kostas ta spetsiaalse isiksuse küsimustiku, mille eri versioone on psühholoogid kasutanud aastakümneid. Tavaliselt on dimensioonid bipolaarsed ja iga indiviid kogub igas dimensioonis kas kõrgeid või madalaid väärtusi. Paljude isksuse uurijatele on tunutud aga, et 16 dimensiooni on liiga palju, mistõttu on dimensioonide arvu püütud vähendada. Näiteks H. J. Eysenck väitis, et kolmest dimensioonist piisab, et kirjeldada isiksuse baasstruktuuri ning lõi isiksuse kolme baasdimensiooni kontseptsiooni
Esimesena uurisid, kuidas motiveerida inimesi äriliste eesmärkide saavutamiseks, biheivioristid Pavlov ja Skinner. Inimene liikus kiituse suunas ja karistusest eemale. 7 Kiitus konkreetse tööülesande täitmise eest pidi motiveerima töölist, andma paremaid tulemusi. / 2, lk 104 / Edward Tolman ja kognitiivsed psühholoogid Nad uskusid, et inimene on põhiolemuselt ratsionaalne, suudab oma eesmärke valida ja teadlikult oma käitumist muuta. / 2, lk 104 / Ootuste teooria Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mida inimene mingi tegevusega seostab. Inimese pingutus sõltub sellest, kui väärtuslikuna tajub ta eeldatavat tulemust, kui
Söömishäired Söömishäired kuuluvad psüühiliste kõrvalekallete hulka, mis võivad lõppeda raskete tervisehädade ja isegi surmaga. Söömishäire all kannatavale inimesele on toit, kaal ja oma keha väljanägemine muutunud kinnisideeks, mis hakkab mõjutama tema elukvaliteeti ja kaugele arenedes ka tervist. Enamik söömishäirega inimesi ei tunnista endale, et neil on probleem, nad püüavad seda varjata ka teiste eest. Söömishäired, millest levinumad on anoreksia, buliimia ja kompulsiivne kõrvalekalle, põhjustavad psüühikahäiretest kõige sagedamini surma. Anoreksia nervosa Anoreksia nervosa on söömishäire, mille tunnused on enda vabatahtlik näljutamine ja koormamine raske kehalise treeninguga. Anoreksia põhjus on seotud psühholoogiliste, ühiskondlike ja füsioloogiliste teguritega. Anoreksiat põdeva inimese minapilt ei vasta tegelikkusele - kehakaalust hoolimata tundub talle, et ta on paks; sellist mõistet nagu 'liiga kõhn' anorektik ei tunnista. ...
6. Valla- või linnavalitsus loob võimalused erivajadustega laste arenemiseks ja kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses, kuhu luuakse sobitusrühmad ja kui puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, siis moodustatakse erirühmad või asutatakse erilasteaiad. ERIVAJADUSTE DIAGNOOSIMINE 1. Erivajadusi diagnoositakse tavaliselt meditsiinisüsteemis. 2. Lapse olemasolevaid oskusi ja keskkonna võimalusi hindavad psühholoogid ja õpetajad, oluline on spetsialistide koostöö. 3. Raske puudega lapsi vanuses sünnist kuni neljanda eluaastani peaksid märkama lapsevanemad, perearstid ja teised esmatasandi meedikud. 4. Kindlasti tuleb spetsialisti poole pöörduda, kui laps: ei hakka esimesel eluaastal reageerima ümbruses toimuvale; on väga tugeva või nõrga lihastoonusega; ei õpi pooleteist aastaselt kõndima; ei räägi kaheaastaselt ühtegi sõna. 5
UURIMISSUUNDADEST. KIRJELDA IGAT SUUNDA Universaalide otsijad (keelte ühisosa) ja varieerumise otsijad (keelte erinevused). Mikrosotsiolingvistika lähtub keelest, uurib, kuidas sotsiaalne kultuur mõjutab keelekasutust. Makrosotsiolingvistika lähtub ühiskonnast, uurib, mida ühiskond keelega teeb, miks keelt vahetatakse jne. Mikrosuunaga tegelevad ainult keeleteadlased, makrosuunaga lisaks psühholoogid, sotsioloogid jt. 1) Mikrosuund ehk variatsiooniuuringud: kõik keele struktuurilised osad varieeruvad. Tähelepanu pööratakse ruumile ja ajale. Kvalitatiivne meetod. 2) Makrosuund ehk keelesotsioloogia: keel on vahend ühiskonna uurimiseks. Uuritakse keelekontakte eri ühiskondade vahel. Pol. ja maj. probleemid: mitmekeelsuse mõju majanduse arengule, valitsuse rakendatav keelepoliitika. Keele olemus ei tule nii hästi välja.
Peamiseks huviobjektiks on ametlik (formal) organisatsioon, millele läheneti kui "masinale". 12 Neoklassikalised juhtimisteooriad + (sh. Inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad.) Hakkas arenema 1920-natel aastatel. Keskseks uurimisobjektiks on inimene. Jagunes: 1. Inimsuhete koolkond (human relations).: 1 Hugo Münsterberg lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas: a Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. b Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd. c Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused. 3 Mary Follett ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi kui professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus.
Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng:...
(Waters 2004: 7) 4 1.2. Foobia tekkimise põhjused Peamiseks foobia tekkimise põhjuseks on mingis olukorras üleelatud sokk või hirm. Hiljem tekib hirm sarnaste olukordade kordumise ees. Hirmust hoidumiseks hakatakse sarnaseid olukordi vältima. Ja kui inimene ravi ei saa, siis võib vältimine edasi areneda foobiaks. (Callahan 2009: 144) Foobia tekib tavaliselt väliste sündmuste ja eelsoodumuste kombinatsioonil. Psühholoogid väidavad, et inimesed on vastuvõtlikumad paljudele foobiatele, mis on ka nende suguvõsas. Seega võib järeldada, et foobia võib mõnes olukorras olla ka päritav. Paljud spetsiifilised foobiad võivad olla põhjustatud ka hirmutava õnnetuse või situatsiooni tõttu. Tavaliselt on selleks mõni trauma varajases eas. (Bourne 2007: 68-69) Foobiad võivad tekkida ka väliste sündmuste ja sisemiste eelsoodumuste kombinatsioonil. Laps, kelle vanematel on foobia, ei pruugi seda
Tartu Forseliuse Kool Angelika Talantseva 9b Oska ja julge otsida abi Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine....................
religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon. Sinna kuuluvad psühholoogid, kes tunnustavad religiooni olulisust inimese elus ja psühholoogia distsipliinina. JARP Rahvusvaheline religioonipsühholoogia assotsiatsioon. 4. Usulise kogemuse uurimisprobleemid. 1) Usuline kogemus on spontaanne nähtus, mis võib tekkida mis tahes eluhetkel. Selle tulemusena on usulisi kogemusi võimalik uurida vaid tagasihaaravalt, mis omakorda suurendab tõlgendusvigade võimalikkust. 2) Usuline kogemus on isiklik
psühholoogias on ikka veel kohustuslik panna uuritav lamama kusetile, nii et ta ei näeks seda, kes talle küsimusi esitab. Läinud sajandi viimast kümnendit kutsutakse aju dekaadiks, eelkõige sellepärast, et võimalused terve ja puutumatu aju töö jälgimiseks täienesid ennenägematu ulatuse ja kiirusega. Tänapäeva meetodid võimaldavad hämmastava täpsusega kindlaks määrata, milline aju osa on aktiivne mingi konkreetse ülesande lahendamise puhul. Paljud psühholoogid vaatasid aju- ja närviteaduste edusamme suure kahtluse ja ka hirmuga neile tundmatu valkonna ees. Teised nägid aga närviteaduste (neuroscience) arengus väljakutset ja uute, seni puudunud võimaluste avanemist. Endel Tulving oli üks esimeste seas, kes uutest võimalustest kinni haaras ja kes võib oma psühholoogi tiitlile julgelt lisada närviteadlase oma. Kodeerimise spetsiifilisuse lõigust peaks olema selge, et on võimalik, pealegi üsna lihtsalt,
Tallinna Ülikool Konflikti psühholoogilised põhjused Lõputöö Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Konfliktist üldiselt......................................................................................................5 2. Konflikti psühholoogilised põhjused........................................................................10 2.1. Võimuvõitlus.............................................................................................10 2.2. Eelarvamused............................................................................................13 2.3. Rollikäitumine............................................................................................15 2.4. Muljejuhtimin...
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvust...
iseseisva tõendina kasutada. 1) Tunnistaja on surnud. 2) Tunnistaja keeldub ütlusi andmast – vähemalt teame, et tunnistaja on olemas siin samas kohtus. Tunnistaja ei või ütluste andmisest keelduda ainult selle pärast, et ta ei taha või ei viitsi või kardab süüdistatavat. Seadus lubab keelduda ütlusi andmast oma lähedaste vastu, kellel on kutsealase saladuse hoidmise kohustus (vaimulikud, juristid, psühholoogid, tervishoiutöötajad) või riigisaladuse hoidmise kohustus. 3) Tunnistaja on nii haige, et ei ole suuteline ütlusi andma – nt kooma. 4) Deponeeritud ütlus – minnakse eeluurimiskohtuniku juurde ja antakse seal ütlused. Deponeerimine käib ristküsitluse reeglite järgi. Selle juurde kutsutakse kaitsja. Praktikas kasutatakse ka kannatanu ütluste deponeerimiseks. Deponeerimist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
