Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Motivatsioonipsühholoogia konspekt (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas aga erinevad eelistused on kujunenud ?
  • Miks sööme rohkem, kui stressis, ärevil või depressioonis oleme ?
  • Kui raske on dieeti pidada. Miks see nii on ?
  • Kui vastassoo veetlev esindaja kõnetab teid tänaval & küsib: "Kas olete valmis minuga seksuaalvahekorda astuma ?
  • Kuidas me otsustame mõne käitumise laiduväärseks pidamise üle ?
  • Mis juhtuks siis, kui inimene teeb korduvaid katseid kontrollida kontrollimatut olukorda ?
  • Kuidas seostada Epsteini konstruktiivse mõtlemise ideestikku positiivsete illusioonidega isikliku kontrolli olemasolu kohta ?
  • Kui ärevus on adaptiivne emotsioon, siis kuidas ta mitteadaptiivseks muutub ?
  • Millistel juhtudel hakkab ärevus sihipäraseid tegevusi segama ?
  • Kui paanikahood on tõelised valehäired, siis peaks neid igaühel tekkima. Miks seda ei juhtu ?
  • Mida see tähendab ?
  • Miks inimestel arenes välja suuremõõduline prefrontaalkoor ?
  • Kuidas vookogemus saavutatakse ?
 
Säutsu twitteris
1. SISSEJUHATUS  MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE 
Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest  vajadustest ,  ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest 
H
  edonistlik traditsioon - l oom
 
ad püüdlevad teatud nähtuste &  seisundite  poole ning püüavad teisi  vältida 
• Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida.  Näiteks on enamusel  inimestest raske luua 
kehalist  kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega 
Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999)
•  Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub “kuum”  emotsionaalse motivatsiooni süsteem; “jahe” motivatsiooniline süsteem 
toimib nähtustest & seisunditest  üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu 
• Selle  kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. 
• Hüvituste saamise nimel alistutakse  kiusatustele ning tegutsetakse  kuuma süsteemi mõjul. Kui stiimul on peidus, on hüvituste 
edasilükkamine lihtsam.
Motivatsiooniteooriate  põhitegurite lühitutvustus (teooriates kasutatavad levinuimad tegurid)
– Käitumine kui adaptatsiooni ilming 
– Käitumise  aktiveerimine  & energiaga varustamine 
– Käitumise  suundus  
– Motivatsiooni püsivus 
– Emotsioonide osa motivatsioonis 
– Motivatsiooni individuaalsed iseärasused 
– Käitumise  eneseregulatsioon  
– Tahe 
1) Käitumine kui adaptatsiooni ilming 
– Kõigi motivatsiooniteooriate  sisuks on ettekujutus , et käitumise  olemuseks on keskkonnaga kohandumine 
– Suhted ümbritsevaga nõuavad  keskkonna mõjutamist & evolutsioonilises plaanis iseenda & liigi ellujäämise tagamist 
–  Kuigi ohud jõuavad aju ning psüühika emotsionaalsesse ja tunnetussüsteemi, on afektiivse süsteemi teavitamine kiirem & esmasem 
(LeDoux, 1992) 
 – Emotsionaalne süsteem on suhteliselt primitiivne (=ebatäpne, valed reageeringud),  sestap on iseloomulik käituda nii, nagu oleks 
igapäevaselt tegemist eksistentsi ohustamisega, kuigi mõistuse kasutamine ratsionaalseks analüüsiks lükkab sellise oletuse enamasti 
ümber 
2) Käitumise suunduse mõistmine 
– Sihipärane tegevus on võimalik eesmärgi  olemasolul . ST samal ajal tähelepanu keskendamine ühele ja teise eriamine
– Tänapäevase idee järgi on vajadused eelsoodumused käitumiseks, mida muudavad 1)tunnetatud kogemus, 2) vahetud 
tunnetusprotsessid  
 – Käitumise eesmärkide hüpoteesi (Locke &  Latham , 1990) kohaselt käivitatakse tegevus eesmärkide poolt. Eesmärgid tekitavad 
pingeid, mille alandamiseks liigutakse eesmärkide täitmise suunas. Nende järgi annavad eesmärgid tegevusele vajaliku energia ja 
vältimatu suuna. Eesmärgid võivad pärineda (a) kehalistest vajadustest, (b) õpitud kogemusest & (c) mõtlemisest või (d) eelneva 
komboga.
3) Motivatsiooni püsivuse päritolu
– Motivatsiooni (võimalik) püsivus on see, mis teda teistest nähtustest eristab. Püsivust peetakse tegevuse edukuse ennustamisel 
peamiseks ( Seligman , 1990); isegi intelligentsusest olulisemaks  
– Varasematest seletustest sisukam näib käitumise püsivuse seletamisel  Deci  & Ryani (1991) idee, mille kohaselt käitumise püsivus 
tuleneb seesmisest motivatsioonist, hüvituseks kujuneb meisterlikkuse või kompetentsuse saavutamine, mida kogedakse 
lõppeesmärgi poole püüdlemisel. Üheks seletuseks on see, eesmärgi nimel pingutaval inimesel on kujunenud  optimism  või lootus, mis 
teda tegutsemas hoiab (Seligman, 1990; Snyder et al, 1991). Seega tähendab negatiivsete tundmuste kogemine signaali saamist, et 
hüvituse saamine on (alles) ees.  
4) Emotsioonide osa motivatsioonis 
– Lähenemis- & vältimismotivatsiooni  eristus eeldab, et  emotsioonid on käitumise olulised määratlejad  
– Motivatsiooniuurijaid huvitab , kui tugev pos. emotsioon kaasneb püüdlemisega & kui neg. emotsioon vältimisega  
– Negatiivsed emotsioonid võivad sageli sihipärast käitumist pärssida, samas kui positiivsed emotsioonid tagavad sihipärasele 
käitumisele püsivuse 
5) Motivatsiooni individuaalsed iseärasused 
– Paljudel juhtudel ei pöörata individuaalsetele iseärasustele piisavat tähelepanu  
– Mehed on evolutsiooniliselt programmeeritud olema seksuaalselt valimatumad kui naised ( Buss , 1994), kuid isegi kui see teatud 
soolisi erinevusi seletada aitab, ei seleta see individuaalseid erinevusi sugude siseselt. Meeste seas võib olla seksuaalselt äärmiselt 
valivaid isikuid ning naiste seas seksuaalselt vägagi valimatult käituvaid  indiviide  
6) Käitumise eneseregulatsioon 
– Kliiniliste psühholoogide eeskujul usuvad motivatsioonipsühholoogid, et inimesi on võimalik nende käitumise reguleerimisel aidata. 
Seejuures pakuvad huvi erakordsed isiksused ( kuulsused ).
Higgins (1997)  arvab , et oluline on mõista inimeste enesele keskendumist, mis aitab inimesi eesmärkide saavutamisel (ehk 
püüdlusmotivatsiooni) & ohutude eest hoidumisel (ehk vältimismotivatsiooni)  
7) Tahe 
– Markus & Nurius (1986) on väitnud, et inimesed saavad oma  unistuste  kaudu luua uusi võimalikke minasid ning muutuda seejärel 
üheks neist, saavutamaks teatud eesmärki, muutumaks teistsuguseks inimeseks või tegemaks midagi sellist, mida nad kunagi varem 
pole teinud  
– Tahte mõiste vihjab, et inimese tegevustnel & saavutustel pole  piire ,  ent kategooria on psühholoogias väär, selle järele puudub 
vajadus, kõike sellele taandavat käsitletakse  motivatsiooni eesmärkidega seonduvalt.
  
2. LÜHIÜLEVAADE MOTIVATSIOONITEOORIATEST (peaaegu kõigis : käitumise põhjused, suundus & püsivus)
1) instinktiivse motivatsiooni teooriad 
2) vajaduste / isiksuse teooriad 
3)  tungide  / õppimise teooriad 
4) arengu / meisterlikkuse teooriad 
5) humanistlikud teooriad 
6) tunnetuslikud teooriad ( Franken )
1) Instinktiivse motivatsiooni teooriad
Instinktide tutvustus
 • Instinkti idee  Aquino  Thomaselt - “loomadel kaasa sündinud või jumalast saadud sihipärased aktiivsused, suunamaks looma talle 
enesele & liigile kasulikele elusäilitavatele tulemustele & vastupidise vältimisele” (Wilm, 1925)  
• Loomade käitumist põhjustasid  instinktid , inimeste oma aga hing & mõistus. Seega pärineb Aquino Thomaselt kaks erinevat 
motivatsioonikäsitlust – üks loomade, teine inimeste kohta 
• Loomade & inimeste käitumise põhjused näivad erinevad : loomade käitumine on mittetahtlik, seletub instinktidega, inimeste oma 
( moraalne ) on tahte ja mõistuse kontrolli all ( Descartes
Instinktid evolutsiooniteoorias 
• Darwin esitas seisukoha, mille järgi loomade & inimeste füüsilised omadused & käitumine on tingitud bioloogilisest olemusest. 
Viimane on aga loodusliku valiku tõttu evolutsiooni käigus muutuv : liigid, kelle ehituses-käitumises on evolutsiooniliselt kasulikke 
omadusi, saavad paremini hakkama keskkonnatingimustega kohanedes ja paljunedes, kasutute omadustega liigid hääbuvad.
• Geenide mõju olemuse selgitas välja Mendel. Uued  geenid võivad ilmneda mutatsioonide tulemusena & kui need kannavad endas 
kohastumuslikult kasulikke omadusi, saavad nende  omanikud teatud eelise liigikaaslaste ees. 
Eeliseks  on reeglina pikem eluiga, mille tulemusena tõuseb paljunemisedukus. Kõrgema paljunemisedukusega indiviidide geenid 
hakkavad populatsioonis levima, väiksema edukusega geenid kaovad ajapikku populatsioonist.  
• Evolutsiooni põhimõte ütleb, et inimestel on evolutsiooni käigus säilinud kõik need omadused, mis loomade poolt on “järele 
proovitud” & ellujäämise seisukohalt kasulikuks tunnistatud , teine oluline moment on see, et evolutsiooni idee rõhutab inimkäitumise 
seoseid  ümbritseva keskkonnaga, millele varem ei osatud väärilist tähelepanu pöörata. 
Instinktid kui motivatsioon  
Darwini  mõjul hakkasid bioloogid motivatsiooni instinktina käsitlema, sellest haarasid kinni psühholoogidki
• William McDougall seletas inimkäitumist piiratud arvu instinktidega, William James arvas neid olevat mitmeid.
• Instinktide bioloogilised uuringud viisid XX saj.alguses etoloogia eristumisele muust  bioloogiast , see on tihedalt seotud 
inimkäitumise uurimisega loomulikes (ökoloogiliselt valiidsetes)  olukordades
 • Instinktide käsitlus on muutunud – enam ei usuta, et kõrgemate loomade & eriti inimese keerukat käitumist saaks sisukalt seletada 
kaasasündinud & seega  olemuselt  üsna jäikade instinktiivsete  mehhanismide  toimega, vaid instinktide & motivatsiooni eristajad 
väidavad, et instinktiivne käitumine on suhteliselt jäigalt ette kavandatud, vähe  muutlikerandeid mittearvestav, toimib automaatselt 
& sellega ei kaasne emotsioone. Motiveeritud käitumine on vastupidine :  individuaalselt muutlik, paindlik, erandeid  arvestav
motiivide poolt käivitatud & emotsionaalne.  
Sigmund Freudi instinktide teooria 
Freud  lähtus inimese bioloogilisest loomusest, mis annab käitumisele energia (impulsi). Nende instinktide ühiseks energiaallikaks on 
libido , ent suund võib olla ka õppimise &  tunnetuse  poolt määratav.  Kui instinktiga seotud energia koguneb, tekitab see inimesel 
pinge, mida nimetati tungiks. Olemuselt ebameeldiva tungi alandamiseks on vaja instinkti realiseerida mingil objektil, objekte otsides 
tehakse asendusi, mis ka  alandab tungi. Instinkti objekti leidmine võib olla raskendatud kultuuriliste keeldude või piirangute tõttu. Sel 
juhul suunatakse tegevus asendusobjektile,  kusjuures see alandab pinget  ajutiselt , täieliku rahulduse  pakub siiski “õige” objekt. 
Õnnelikuks eluks on vaja instinkte rahuldada.   Neurootilisest ärevusest vabanemiseks piisab  Freudi arvates lapsepõlveolukordade 
uuest kogemisest täiskasvanuna.
Instinktide käsitlus etoloogias 
Etoloogiat huvitavad ainult loomulikes oludes loomulikult toimuvad käitumised, mille põhjuseks on instinktid, millele on 
iseloomulikud vallandavad tingimused, standartsed käitumismustrid & teatud modifitseeritavus. Mida madalamal arenguastmel on 
loomad, seda väiksem on nende instinktiivse käitumise modifitseeritavus.Eeldab, et iga käitumise liigi jaoks on erinevad instinktid. 
Sellist instinktiderohkust  on raske ette kujutada.
2)
   Mo
 
tivatsiooni vajaduste teooriad  
• Vajaduste  teoreetikud eeldavad, et meil on piiratud hulk kaasasündinud vajadusi, mis on õppimisega muudetavad & selle kaudu 
“paljundatavad” 
Henry   Murray  arvates on inimesel -20 põhivajadust. Temale olid kõik need vajadused psühholoogilised (mitte bio-sed)
• David  McClelland  on püüdnud nende vajaduste seast uurida & põhjendada saavutusvajadust, osalusvajadust & võimuvajadust. Enim 
tulemusi on saavutusvajaduse uurimise & omaduste kohta  
Henry Murray (1966) vajaduste  loetelu  :  
• Agressiivsusevajadus 
• Autonoomsusevajadus 
Ebaedu ületamise vajadus 
• Enesekaitsevajadus 
• Allumisvajadus 
• Domineerimisvajadus 
• Enesenäitamisvajadus 
•Mõistmisvajadus 
• Vigastuste vältimise vajadus 
• Alanduse vältimise vajadus 
• Hoolitsusvajadus 
• Korravajadus 
• Mänguvajadus 
• Hülgamisvajadus 
• Meelelisusevajadus 
• Seksuaalvajadus 
• Toetumisvajadus
• Alandatusevajadus 
Saavutusvajadus
• Osalusvajadus 
Maslow vajaduste hierarhia 
• Eneseaktualisatsiooni (eneseteostuse) & potentsiaali realiseerimise vajadused 
• Esteetilised vajadused: sümmeetria, korra & ilu järele 
• Tunnetuslikud vajadused: teadmise, mõistmise & uurimise järele 
• Enesehinnanguvajadused:  saavutuste , kompetentsuse, heakskiidu &  tunnustuse  vajadused 
Kuuluvuse  & armastuse vajadused:  teistega  kokkukuulumise, omaksvõtu & kuulmise järele  
• Ohutusevajadused: turvalisuse, kaitstuse & ohutuse järele 
• Füsioloogilised vajadused: nälg, janu jms 
• Sünnime käitumise eelsoodumuseks olevate teatud põhivajadustega, mis hüvituste mõjul kujunevad püsivateks & tugevateks 
vajadusteks - isiksuseteooriate kohaselt peaks need põhivajadused avalduma isiksuse omadustena, mis ühtlasi kajastavad inimese 
bioloogilisi eelsoodumusi. Näiteks Costa  & McCrae (1992) järgi on sellisteks omadusteks neurotism, ekstravertsus, soojus
meelekindlus &  avatus kogemustele, teiste  autorite  hinnangul on neid põhiomadusi rohkem/vähem.
3) Motivatsiooni õppimisteooriad (Biheivioristide jaoks oli käitumise aluseks õppimine, seega motivatsioon õpitav)
• C
  lark Hull ´ i  jaoks oli õppimine motivatsiooni aluseks. Tungide aktiveerumine viib juhuslikele käitumistele, millest mõni alandab 
tungi. Sellega kinnitatakse tungi alandavat käitumist. Korduv käitumine viib harjumisele ehk käitumine =  tungid x harjumused , 
kusjuures tungid annavad käitumisele energia. Nõrga tungi korral on käitumise tekkeks vaja tugevat harjumust ning nõrga harjumuse 
korral tugevat tungi 
 •  Skinner  väitis, et õppimiseks pole tungi taandamist vaja, sest käitumine on väliste kinnituste mõju all. Positiivsed kinnitused  
suurendavad käitumise tõenäosust, neg. alandavad seda, osalised kinnitused suurendavad käitumise püsivust, kusjuures erinevad 
kinnituse  andmise viisid mõjuvad käitumise püsivuse eri tahkudele ning kinnituste põhimõte on edukalt  rakendatav käitumise 
modifitseerimisel ehk käitumise energia, suund & püsivus on määratud kinnituste kavadega, midagi  enamat  pole vaja.
 • Sotsiaalne õppimine ei vaja kinnituse põhimõtet ( Bandura ?), ja tuleneb passiivselt vaadeldud informatsioonist 
– Õppimine võib olla lihtsalt teiste käitumise vaatlemise tulemus 
– Õppimine saab toimuda keskkonnast pärinevatest kinnitustest sõltumatult 
– Sotsiaalne õppimine kasutab seletustes tunnetuslikke ideid (tõsi küll, üpris piiratult
– Õpitakse mitte üksnes teiste käitumisest, vaid ka nende tagajärgedest. (- sisaldavad varjatud kinnitusi tõenäosusele)
4) Arengu- & meisterlikkuse motivatsioon (eeldus: motiveerib vajadus keskkonnaga edukalt suhtes olla)
• Inimesed sünnivad väljakujunemata vajadustega, ent kohanemiseks & edu saavutamiseks tuleb need välja arendada 
• Arenguks ehk meisterlikkuse saavutamiseks vajatakse info töötlemist & oskuste omandamist. Liikumapanevaks jõuks on 
olemasoleva & soovitava seisundi vahelisest vastuolust tekkiv pinge. Pinge alandamiseks on vaja vähendada vastuolu (olemuselt 
negatiivne), arendades selleks intellekti & oskusi. 
 • Arengu tagamiseks on vaja tunnetuslikke struktuure, näiteks kategoriseerimisvõimet (Piaget) 
• Loomade jaoks tekitab vastuolu & pinget keskkonna uudsus, mis sunnib neid uurivat käitumist kasutama 
• Berlyne (1960) arvates tunnetavad loomad & inimesed stimulatsiooni optimaalset taset & vajadusel muudavad seda.
• Mitme autori arvates tekitab motiveerivat vastuolu keskkonnas oleva seisu & indiviidil olemas olevate võimaluste võrdlus, mis võib 
olla aluseks kas väljakutse (püüdluse) või pinge (vältimise) tekkeks 
•Vastuolule võib reageerida kui väljakutsele (kui püüdlusmotiivile) ning kui ähvardusele (kui vältimismotiivile). Selle alusel 
eristatakse meisterlikkusele orienteeritud & egole orienteeritud inimesi. Püüd meisterlikkusele puhkevat toetavas & turvalises 
keskkonnas, egole orienteeritus pidevaid ähvardusi sisaldavas keskkonnas  
• Egole orienteeritus tähendab, et indiviid õpib ainult seda, mis on talle vahetult kasulik. Egole orienteeritud inimestel on piiratud 
maailmavaade. Võimalik on geneetiline  eelsoodumus
5)  Humanistlik motivatsioonikäsitlus
Rogers : “elusolendeil on baastendents enese mina kogemist aktualiseerida, säilitada &  soodustada”. Inimestel on olemas vajadused, 
mida tuleb oma mina arengukskoordineerida 
• Mina kujuneb sensoorse  kogemuse &  maailmaga  suhtlemise alusel. Mina kogemise aktualiseerimise  tendents  on pärilik, ent kulgeb 
sageli läbi valu & kannatuste. Inimesed väärtustavad pos.-lt kogemust, mis mina säilitab & soodustab ning neg. seda, mis mina 
arengut ohustab.
• Keskkonnas tegutsedes  kujuneb vajadus positiivse  vaate  (heakskiidu jms) järele, see teeb tundlikuks kriitika & kiituse suhtes. Oma 
potentsiaali realiseerimiseks vajame  positiivset  vaadet oma minale 
• Rogers: Positiivse enesevaatega võib tekkida probleeme, kui püüame oma käitumist kohandada teistele meeldimise alusel, kaotades 
silmist selle, mis on vajalik oma mina arengu seisukohalt  → igaüks peab õppima  hindama , mis on väärtuslik tema mina jaoks. 
Selleks vajab ta ümbritsevatelt inimestelt (eriti lapsepõlves) tingimusteta positiivset vaadet. 
6) Tunnetuslik motivatsioonikäsitlus (käitumise aluseks keskkonna & enese tunnetuslikud esindused psüühikas)
Latentne  õppimine Tolmani katses osutas, et keskkonna tundmaõppimine ei  eelda  mingite kinnituste hüvituste saamist. Tunnetusliku 
motivatsioonikäsitluse ootuste- väärtuste teooria kohaselt on keskkond psüühikas esindatud  ootuste kujul, mis esinevad käitumise 
tõenäolise tulemuse hinnanguna. Ootus on motivatsiooniline konstrukt nii iseseisvalt kui ka koos talle omistatava väärtusega. 
Reeglina hinnatakse mõlemat koos, kujundades sellega ootuste- väärtuste teooria olemuselt hedonistlikuks motivatsioonikäsitluseks 
Selle idee kohaselt valime võimalikest meeldivatest alternatiividest sellise käitumise, mis toob maksimaalse positiivse 
emotsionaalsuse.Ootuste- väärtuste  teooriaid  nimetatakse seetõttu veel ka tunnetusliku valiku ehk  otsustuste  teooriateks (Edwards, 
1961). Nende valikute tegemisel lähtuvad inimesed eeldatavalt kulude- tulude hindamisest nii ootuste kui väärtuste osas 
• Tunnetusliku motivatsioonikäsitluse järgmine variant kannab eesmärkide püstitamise teooriate nime. Inimesed motiveerivad end 
tulevikuks eesmärke püstitades (Locke & Latham, 1990).  
• Eesmärgid on motiveerivad, sest nad 1) tõmbavad  tähelepanu, 2) mobiliseerivad, 3) püsivust ja 4)  strateegiaid
• Nimetatud autorite uurimused osutavad, et eesmärgid peavad olema nii (a) rasked kui ka (b) täpselt kindlaks määratud 
• Eesmärgid mõjutavad meie käitumist aga ainult siis, kui need on võtud kohustuseks   
• Üheks kohustuse võtmise tõenäosuse tõstmise viisiks on lasta inimestel oma eesmärgid ise püstitada 
•  Sotsiaal- tunnetuslikud motivatsiooniteooriad väidavad, et inimesed püstitavad kõrgeid eesmärke & järgivad neid siis, kui nad 
tajuvad, et nad juba  valdavad või suudavad arendada eesmärkide saavutamiseks vajalikke omadusi 
• Bandura (1991) nimetas sellist käsitlust inimeste enesetõhususe uskumusteks. Siin hindab inimene mitte oma jõupingutuste suurust, 
nagu ootuste- väärtuste teooria eeldab, vaid oma suutlikkuse kohta tal endal olemas olevaid uskumusi  
• Need enesetõhususe uskumused aga seostuvad inimese mina-kujundiga 
• Bandura teooria kohaselt määrab meie mina olemus ära selle, kuidas & milliseid eesmärke me endale püstitame ning kas & kuidas 
nende  saavutamisele  pürgime 
• Viimases peatükis käsitleb Franken võimalike minade visualiseerimist, mis mõjutab püstitavate eesmärkide olemust 
3. MOTIVATSIOONI KOMPONENDID (miks inimesed teevad seda, mida nad teevad)
• Murray (1938) - tegevuste põhjuseks on vajadused. On ilmne, et vajadusi vahendavad & mõjutavad paljud faktorid .
• Seetõttu hakati vajadusi käsitlema tegevuste eelsoodumustenam mis annavad tegevusele vaid algtõuke  
• Tegevuseks vajalik energia & tegevuse suund pärinevad mujalt. Frankeni (2002) arvates on motivatsiooni määravateks muudeks 
asjaoludeks  1)bioloogilised tegurid, 2)õpitud tegurid ning 3) tunnetuslikud tegurid 
Motivatsiooni bioloogiline  komponent  
• Darwini ideede alusel välja kujunenud  evolutsiooniline  psühholoogia seletab meie aju ehituse päritolu 3 oletuse kaudu:  
– Inimaju on 4- 5 miljoni aastase evolutsiooni  produkt  & praeguse inimliigi kujul kuni 250 000 aastat vana 
– Koos füüsilise kohanemisega on kulgenud ka psüühiline  kohanemine , psüühika ja keha aitab ellu jääda & paljuneda 
– Meie keha & psüühika on kohanenud eluks küttide & korilaste maailmas, muutunud oludes saab aju & psüühika kohastumuslikke 
muutusi kasutada muudel otstarvetel kui neil, milleks nad kunagi tekkisid. See lubab kohaneda praegu.
 • Lisaks on oluiline see, et inimesed kujutavad endast sotsiaalseid, koostööle orienteeritud loomi. 
• Need 4 oletust on seotud asjaoluga, et  evolutsioon pole liikide jaoks tulevikkuvaatav, vaid neid ainult tänastele nõuetele kohandav 
tegur (Nicholson, 1997).  
• Kirjeldatud evolutsioonilise lähenemise kõrval eksisteerib veel ka sotsiobioloogiline nn “ iseka  geeni” hüpotees (Dawkins, 1990), 
mille kohaselt oleme motiveeritud oma geene järeltulevatesse põlvkondadesse levitama - vanemate poolt oma geenide järgmistesse 
põlvkondadesse levitamine „loteriivõit“
Buck (1999) arvab, et inimestel on kaks teineteist täiendavat tungi : 1) enese- ja 2)liigisäilitamise tung, mille mõjul käitutakse 
isekalt-isetult vastavalt kontekstile, geenide mõju!
Temperament  kui bioloogiline tegur (käsitleb reageeringuid maailmale ja eneseregulatsiooni kk tingimuste mõjul)
• Sünnime temperamendiga määratud eelsoodumusega teatud reageerimisviisideks & säilitame need eelsoodumused veidi 
modifitseeritult kogu elu jooksul – moodustavad isiksuse.
• Temperamenti iseloomustavad kolm laialdast omadust 
soodumus kõrgeks aktiivsuseks koos intensiivse stimulatsioooni eelistamise & riskivalmidusega 
– soodumus neg-le (kartlikkusele, kurbusele) & frustreerituse korral vihale 
– soodumus oma tähelepanu & käitumise reguleerimisele (jõupingutusel põhineva kontrolli kaudu) 
 • Võiks oletada, et evolutsiooniliselt adaptiivne oleks, kui kõik inimesed väldiksid riske, oleksid valvsad & kontrolliksid tugevasti 
kõike toimuvat. Samas näib aga, et ellujäämine võib sõltuda ka riskeerimisest, valvsuse ajutisest minetamisest & täieliku kontrolli 
ajutisest puudumisest - sobib evolutsioonilise ideega, et  mitmekesisus on kohanemisvõimelisem
Uurimustest  näib järelduvat, et kuni 50 % faktorite varieeruvusest tuleneb temperamendist ehk isiksuse kaasasündinud 
eelsoodumustest. Temperamendi & isiksuse põhiomadused on seejuures suuresti kattuvad, ülejäänud varieeruvus tuleb 
keskkonnamõjudest ehk kasvatusest  (õppimise & tunnetuse kaudu) 
 • Eelpool  osutati asjaolule, et evolutsioon ei vaata tulevikku, vaid kohandab meid olevikuga. Samas on evolutsiooniliselt otstarbekas 
säilitada inimsoole teatud kohanemisvõime, mis tähendab, et olemasolevaga ei tohi liigselt kohaneda 
• Temperamendi & isiksuse omaduste andmed vihjavad psüühiliste omaduste erinevate geenikogumite olemasolule, need võivadki 
olla vastutavad inimeste kui liigi säilimise eest  (uuritakse ühe- ja kahemunarakukaksikuid, et geenid-keskkond mõju eristada
Motivatsiooniringed ajus
 • Kaasaegse arusaama kohaselt on ajus võimalik tuvastada erinevate ajustruktuuridega seotud närviringeid, mis vastutavad erinevate 
psüühiliste funktsioonide toimimise eest  
• Suhteliselt palju on teada emotsioonide närviringetest. Need  ringed on selgelt eristuvate emotsioonide korral erinevad 
• Emotsiooniringe aktiveerimine ei põhjusta, ent loob eelsoodumuse kestvamaks/ühekordseks käitumisaktiks.  
•  Tegeliku käitumise määravad ära tunnetuslikud & õpitud muutujad, mis emotsionaalse aktivatsiooniga „sisse lülitavad“
 • Adaptiivse käitumise seisukohalt on emotsiooniringete kõrval olulised ka muud ringed. Olds (1955) avastas ajus nn hüvitusringed, 
mille stimuleerimine nõrkade elektriimpulssidega tekitab nii loomal kui inimesel naudingulisi läbielamusi 
• Samad ringed näivad olevat aktiveeritud ka erinevate nauteainete kasutamise korral  
• Kolmas asjaolu nende ringetega seoses on see, et nende aktiveerimine mõjub käitumisi kinnitavalt & seda süsteemi aktiveerivad 
käitumised õpitakse  ruttu ära 
 • Ka emotsioone tekitav limbiline süsteem võib käitumise aktiveerimise (dispositsioonide tekitamise) kõrval käitumisaktidele 
kinnitavalt mõjuda 
• Nende ajuringete aktiveerimine on oluline, sest väga paljud inimlikud tegevused on ajendatud soovist kogeda positiivseid 
emotsioone 
• Seejuures saab samu närviringeid aktiveerida erinevate tegevuste kaudu. Tasub meetutada, et positiivsete emotsioonide kogemiseks 
on nii ühiskonna poolt aktsepteeritavaid kui ka mitteaktsepteeritavaid viise  
• Sellest saab järeldada, et esimesi võib vajadusel juurde õpetada / õppida & teisi ümberõpetusega välja juurida  
Retikulaarne aktivatsioonisüsteem
• Keskkonnas edukaks toimetulekuks on vaja nii (a) virgusseisundit toimuva märkamiseks (b) seda mõjutavat käitumist.  
• Nende kahe funktsiooni pidev samaaegne käigushoidmine nõuaks palju ressursse. Kokkuhoiu annab retikulaarne 
aktivatioonisüsteem (Morruzi & Magoun, 1949), mis info puudumisel lülitab ajuringed välja & selle saabumisel sisse tagasi. Sisse- & 
väljalülitamine toimub mitte totaalselt, vaid valikuliselt sõltuvalt informatsiooni olemusest  
• Seejuures uudne info aktiveerib aju peaaegu alati. See sobib nii ohust informeerimiseks kui ka keskkonna uudse mõjutusviisi 
võimaluse ilmutamiseks, mis mõlemad on evolutsioonilises plaanis aju väga adaptiivsed reaktsioonid  
Virgatsainete rollid
• Virgatsainete esmaseks rolliks on närviteadete  edastamine  ühelt närvirakult teisele Motivatsioonipsühholoogia 
• On teada virgatsainete kontsentratsiooni mõjust meeleolule.  Virgatsaine  kontsentratsioone võivad mõjutada ka  ravimid . Näited 
virgatsainete rohkuse / vähesuse mõjudest: 
Virgatsaine    Kõrge kontsentratsioon     Madal kontsentratsioon 
Serotoniin   
eufooria  
depressioon  
Dopamiin  
eufooria  
depressioon 
Noradrenaliin  
eufooria  
depressioon 
Adrenaliin  
aktiveeritus            
aktiveerituse puudumine 
GABA  ( gamma -aminovõihape) reguleerib ärevust & infotöötlust, endorfiinid & subP seostuvad valutundlikkusega 
 • Endorfiinid on valuvaigistid & positiivse meeleolu loojad . Heroiinmorfiin vallandavad ajus endorfiine 
• Meeleolu & adaptiivsete käitumiste seoste mõistmine on alles väga esialgses  staadiumis  
• Neg. meeleolu näib seostuvat tähelepanu & mäluga hirmutavate  stiimulite  suhtes  
• Positiivne meeleolu seostub tähelepanu & mäluga avanevate võimaluste (näiteks otsingukäitumise) vastu 
• Kuna meeleolu on hõlpsasti teadvustatav, on sellel oluline roll meie käitumise lahtimõtestamisel & ümbersuunamisel. Näiteks stressi 
reguleerimisel on oma meeleolu märkamine & selle põhjuste mõistmine väga oluline 
2. Motivatsiooni õpitud komponent 
 • Motivatsiooni õpitud komponentide sekka kuuluvad 
– tähelepanu, mälu & õppimine üldisemalt võttes 
assotsiatiivne  & tunnetuslik õppimine kui õppimise laiemad  klassid  
– klassikaline  tingitus kui assotsiatiivse õppimise  alaliik  
– operantne ehk instrumentaalne  õppimine kui assotsiatiivse alaliik  
– sotsiaalne õppimine kui assotsiatiivse õppimise alaliik 
• Õppimine sõltub alati tähelepanust, seetõttu on õppimise piirangute mõistmiseks vaja mõista tähelepanu olemust. 
• Tähelepanu korral tehakse mõnikord vahet selle retseptiivse (allikale suunatud), valikulise (isiklikest  eelistustest  lähtuva) & 
pertseptiivse (organiseeriva, tähendust andva, mõistva) suunitluse vahel 
  • Kuna tähelepanu pole alati meie kontrolli all, eristatakse tahtlikku & tahtmatut (passiivset) õppimist 
• Lihtsate asjade õppimine võib toimuda lihtsalt assotsiatiivse õppimise (sihipäraselt või juhuslikult kokku sattunud asjaolude) kujul, 
ehkki  seda ei peeta tänapäeval enam  tingituse  tekke piisavaks tingimuseks. Veel on vaja kas tähelepanu või infotöötlust või mõlemat 
• Üheks assotsiatiivse õppimise näiteks võib lugeda ka klassikalist ( Pavlovi ) tingitust, kus tingimatu (kaasasündinud) stiimuliga 
seostatakse  tingitud (uurija valitud) stiimul  
• Operantse ehk instrumentaalse  õppimise puhul õpib elusolend ära asjaolu, et hüvituste & karistuste saamine sõltub tema enese 
käitumisest 
• Tõhusaimad hüvitused on esmased kinnitused, mis tugevdavad reaktsioone igasugusest õppimisest sõltumatult. Inimestele  toimivad  
reeglina tõhusamalt siiski  teisesed  ehk sümboolsed kinnitused 
• Klassikaline & operantne tingitus on aluseks sotsiaalsete ajendite  teooriale , mis ütleb, et positiivsed (hüvitavad) kogemused tekivad 
reeglina siis, kui me teeme nii, nagu teised soovivad. Heakskiiduga kaasnevad reeglina positiivsed esmased kinnitused & 
mitteheakskiiduga (halvakspanuga) negatiivsed esmased kinnitused 
• Eelöeldu tõttu õpime me  otsima  heakskiitu & vältima halvakspanu (Bandura, 1991). Neid kaht õpitud käitumist peetakse inimesi 
väga tugevalt motiveerivateks teguriteks 
Heakskiit  tekitab meis ootused eelseisvatest hüvitustest ning halvakspanu toob hirmu seniste  privileegide kaotuse ees  
• Suur osa motivatsiooni õpitud komponendist  on Frankeni arvates seletatav sotsiaalsete ajendite teooriaga. Olles  midagi ära õppinud, 
on meil vastavat käitumist väga raske muuta, sest oleme heakskiidu pälvimise & halvakspanu vältimise rööbaste vahele surutud  
 • Õpitud käitumisi (harjumusi) on raske muuta kolmel põhjusel: 
– vanu harjumusi on hõlbus nii algatada kui ka täide saata 
– harjumused on sageli keskkonnast ajendatud & käivituvad harjumuspärases keskkonnas automaatselt 
– harjumused on sageli kooskõlas hetkelise või lühiajalise (impulsiivse) motivatsiooniga (Quellette &  Wood
• Käitumise muutmiseks on kõigepealt vaja  senist  harjumust  pidurdada , et see ei käivituks automaatselt  
• Oma käitumise kontrolliks ehk eneseregulatsiooniks on muuseas vaja kindlasti uusi eesmärke püstitada. Nende saavutamiseks tuleb 
õppida uusi harjumusi, mis omakorda nõuavad vanade harjumuste kustutamist 
• Motivatsiooni õpitud komponendid on seoses kolme mälusüsteemiga. Nendeks on 
– hipokambis paiknev stiimulite ruumilise seose mälu võimaldab käitumist kiiresti ühelt stiimulilt teisele ümber lülitada 
juttkeha  selgmises osas paiknev stiimulite-reaktsioonide mälu, mis kujundab harjumusi instrumentaalse õppimisega 
– mandeltuumas paiknev stiimulite-hirmureaktsioonide mälu võimaldab kiirelt lähenemis- & vältimiskäitumisi õppida 
• Need mälusüsteemid lähendavad motivatsiooni õpitud aspekte  tunnetuslikega, ent Frankeni arvates on veel vara nende kahe 
komponendi vahelist eristust kaotada 
4. Motivatsiooni tunnnetuslik komponent
 • Tunnetus on seotud teadmisega & maailma ning enese kohta käivate mõistete organiseeritusega 
• Informatsiooni  rohkus & keerukus nõuab selle tunnetuslikku organiseeritust & struktureerimist, et info töötlemiseks jätkuks 
tähelepanuressursse 
• Organiseerituse & struktuuri  alged saame oma  meelte  omadustest, osa tuleb õppimisest & osa isiklikust katsetamis- ning 
avastamistööst info liiasuse väljaselgitamisel 
• Tunnetusliku mõtteviisi olemuse ilmekaks näiteks on Piaget´ tunnetusliku arengu teooria. 
 • Piaget´ teooria olemus: 
– lapsed on motiveeritud oma tunnetuslikke struktuure arendama, sest need aitavad keskkonnas toime tulla & seda ümber kujundada 
–   assimilatsiooni  kaudu töötlevad nad infot neil olemasolevate tunnetuslike struktuuridega seni, kuni tunnetavad tasakaalutust  
– viimane motiveerib akommodatsiooni teel arendama välja uusi, senisest  võimekamaid tunnetuslikke struktuure 
– tunnetuslik areng kestab läbi elu, läbi tasakaalu & tasakaalutuse pideva vaheldumise 
• Enamus tunnetuslikke teooriaid kas eeldab vaikimisi või väidab otse, et tunnetuslike struktuuride areng on seotud 
motivatsiooniprotsessidega 
 • Tunnetuslikus kontekstis mõistetakse  motivatiooni  all reeglina vastuolu praegu võimaliku & tulevikus vajaliku vahel 
• Uuringud kinnitavad, et meie mõtteviis mõjutab sügavalt käitumist. Oma või teiste kogemuse või õppimise mõjul muudavad 
inimesed oma uskumusi, püüdes saavutada nende kooskõla oma väärtuste süsteemiga 
• Inimesed püüavad infot organiseerida vastavalt sellistele põhimõtetele, mis lubaksid tunnetada maailma kooskõlalise & 
etteennustatavana. Tähelepanuteooria kohaselt tähendab see, et me suudame töödelda maailmast tuleva info kogu hulka täielikult. ST 
ühtlasi, et infotöötluse suutlikkuse tagamiseks peavad väljakujunenud 
tunnetuslikud struktuurid muutuste suhtes väga konservatiivsed olema 
• Tunnetamisel kasutame kategooriaid, mis lubavad meil teha üldistusi. Kategooriatele paneme  sildid ehk nimetused & sellega tuleb 
taas mängu õppimine 
• Kateooriatega tähistame nii maailma kui isikliku psüühika omadusi. Omaduste nimetamise kaudu määrame sageli ka ära (nii teiste 
kui enese) käitumise. Teiste omaduste ees on olulisemad meie eneste omadused, neile antavad nimed.  
• Peele (1989): End alkohoolikuks nimetades hakkame me ka vastavalt käituma. Käitumise kujundab silt, mitte  alkohol
• Tunnetuspsühholoogia osutab, et meil on võim silte valida. Kui me senise sildiga rahul pole, võime valida uue & meile sobivama iga 
nähtuse või omaduse kohta.   
• Me ei pea klammerduma ainult varemõpitu külge, ent me ei pea õpitut ka täielikult ignoreerima 
• Uskumusi, hoiakuid & väärtusi õpime suuresti oma vanemailt. Ent vajadusel oleme valmis neid ka  muutma  selleks, et saavutada 
uusi, tunnetusega äsjapüstitatud eesmärke. Õppimine põhineb seejuures uskumuste, hoiakute & väärtuste jäljendamisel või 
üldistamisel, tunnetus aga nende aktiivsel konstrueerimisel 
• Stereotüübid moodustavad kategooriate erilise rühma. Nad tekivad isikliku asjakohase teadmise puudumisel & on enamasti väga 
püsivad, ehkki samas ka muudetavad, kui puutume kokku nendega mittesobivate näidetega, mis nõuavad seinsest peenemate eristuste 
tegemist. Stereotüübi  lagunemine  illustreerib hästi Piaget ideid. 
 • Tunnetusliku ebakõla teooria (Festinger, 1957) seletab, miks meie kategooriad, uskumused, hoiakud & väärtused ning stereotüübid 
nii raskesti muudetavad on. Me töötleme infot nii, et tulemus oleks kooskõlas meie  kehtivate  seisukohtadega & ignoreerime kõike 
vastupidist 
• Nii võime tõenäolisemalt tegelda ebaõnnestunud tegudele õigustuste otsimisega kui nende  tegude  korrigeerimisega   
• Inimesed loovad sageli ilmutamata ( teadvustamata ) teooriaid ( Epstein , 1990) maailma kohta & mina teooriaid selle maailmaga 
toimetuleku kohta. Ilmutamata teooriad on 
– irratsionaalsed &  intuitiivselt  konstrueeritud  
– teiste käitumise & hoiakute alusel õpitavad 
– põhiliselt meie eneste  kogemusel  põhinevad & väga isiklikud 
– kui enda loodud, siis ka enese poolt muudetavad 
• Psühholoogid eristavad harjumusi automaatsest käitumisest. Harjumused kasvavad välja olemasolevast käitumisest  arvukate  
korduste tulemusena, automaatsed  käitumised aga planeeritud / kavandatud käitumisest nii, et kavatsusi pole vaja enam teadvustada. 
Automaatsed käitumised säästavad tähelepanuressursse, lubades näiteks 
autot juhtides mõelda juhtimisega mitteseotud asjadele  
• Automaatsete käitumiste eristamine harjumustest lubab mõelda inimestest kui vastutustundlikest & oma elu juhtivatest olevustest, 
aga mitte lihtsalt tingitud reaktsioone realiseerivatest mehhanismidest (Higgins, 1997). 
• Meie tunnetus sõltub suuresti meie uskumustest, hoiakutest, väärtustest & ilmutamata  teooriatest . Näiteks optimismi & õnne saame 
ise endale õpetada neid enda jaoks uutmoodi analüüsides & seletades 
 • Inimeste individuaalsed iseärasused avalduvad erinevustena soos, eas, temperamendis, stressis , eesmärkides, edus & ebaedus ning 
paljus - paljus muus 
• Erinevuste tõttu reageerime samadele sündmustele väga erinevalt ning tekitame käitumise mitmekesisuse selle ühetaolisuse asemel. 
Nii oma kui teiste käitumise põhjuste seletamisel võime samuti toimida erinevalt vastavalt sellele, milline on näiteks meie kontrolli 
kese (kas  seesmine  või väline).  Motivatsioonipsühholoogia SOPH.00.295 
• Erinev tundlikkus situatsiooni & konteksti suhtes paneb inimesed erinevalt käituma. Terased eneseseirajad on tundlikumad &  tuimad  
eneseseirajad vähetundlikud kas harjumuslikult või automaatse käitumise tõttu 
 • Motivatsiooni sotsiaalsete ajejõudude teooria & tunnetuslike motivatsiooniteooriate vahel on väike, ent oluline erinevus. 
Sotsiaalsete ajendite teooria kohaselt toimub selle teooria  keskne  protsess - teiste heakskiidu otsimine - passiivse õppimise, mitte 
tahtliku käitumisena 
• Tunnetuspsühholoogia esindajad eeldavad, et inimesed mõtlevad ette, analüüsivad olukordi , sõnastavad hüpoteese, kavandavad 
plaane  & püstitavad eesmärke. Kõike seda koos sobib nimetada tahtlikuks (või kavatsuslikuks) ehk tunnetuslikuks käitumiseks 
• Frankeni arvates on motivatsiooni sisukaks käsitluseks vaja tema kõiki kolme - nii bioogilist, õpitud kui ka tunnetuslikku 
-komponenti koos analüüsida  
  
 3. NÄLJATUNNE & SÖÖMINE - miks me sööme?
• Franken (2002) väidab, et selleks on kolm põhjust: 
– et saada energiat , organismile vajalikke aineid, eritada organismist viimasele  kahjulikke  jääkaineid ning mürke 
Kuidas inimesed mürke väldivad 
 • Inimesed on õppinud ise tõhusaid mürke looma, ent on suutnud ka ellu jääda looduskeskkonnas, mille paljud liigid suudavad samuti 
mürke tekitada. Kaitsemehhanismid nende vastu on bioloogilised, õpitud või tunnetuslikud 
• Looduslike mürkide vastu on inimestel mitu bioloogilist kaitset
– Neist esimesteks on lõhn & maitse. Ebameeldiva või lausa vastiku lõhna & maitsega asjad on sagedasti ka mürgised 
– Teise kaitseliini moodustavad sellised reflektoorsed reaktsioonid nagu öökimine, sülitamine, oksendamine . Näiteks lastele ei meeldi 
brokkoli & õigustatult, sisaldab väikelastele mürgist ainet allilisothiotsünaati (Nesse &  Williams , 1994) 
– Lisaks reflektoorsetele  reaktsioonidele  toimib kindlalt ka tingitusel põhinev õppimine ning ebameeldivatd toite või aineid jäädaksegi 
vältima  
Mürkide vältimine raseduse ajal 
Rasedatel  ajavad paljud toidud südame pahaks ning neid välditakse. Ka siin toimib mürkide vastane kaitsemehhanism: 
– Rasedusiiveldust tekitavad ained & toidud, mis on emale ohutud, ent võivad kahjustada loodet (nt mitmed taimemürgid põhjustavad 
sünnidefekte &  iseeneslikku aborti, ehkki on täiskasvanuile talutavad) 
– Rasedusiivelduse kujul avalduv välistav tundlikkus ainete suhtes on maksimumis loote organsüsteemide kujunemise ajal &  alaneb  
hiljem 
Rasedad vältivad kibedaid, läbitungiva maitsega, tugevalt vürtsitatud & uudseid toite, mürgiste ainete oht on suurim 
– Rasedate lõhnatundlikkus teravneb rasedusiivelduse avaldumise  perioodidel   
– Rasedusiivelduse nähud on  universaalsed  & kultuurist sõltumatud 
– Enamate rasedusiivelduse nähtudega rasedad sünnitavad suurema tõenäosusega sünnidefektideta lapsi kui rasedusiivelduseta 
rasedad 
Mürkide vältimine vastsündinul 
• Ainult ema rinnapiimast toituval vastsündinul on kõige suurem tõenäosus saada mürgivaba toitu (juhul kui ema oma organismi & 
rinnapiima  kaudu vastsündinut ise teadlikult või tahtmatult ei mürgita) 
Kõigil muudel juhtudel on vastsündinu poolt mürgise toidu söömise võimalused suuremad.
Õpitud komponent mürkide vältimisel 
• Sageli viidatakse  Garcia  uurimustele 60-ist  aastaist , kes (justkui) tõestas loomkatsetes röntgenikiirguse toidu & joogi vältimise 
tingrefleksi tekitava toime rottidel 6 tundi peale kiirguseannust. Tema tulemusi on vaidlustatud põhjendusega, et vältiv käitumine oli 
tõenäolisemalt tingitud maitset  andvast  plastist  toidu- & joogianumate kasutamisest   
• Inimeste & loomade õppimine avaldub näljasena ainult aeg- ajalt tundmatute  toitude  vähestes kogustes maitsmises (nt rottide puhul), 
mitte suurtes kogustes korraga söömises. Vastupidiselt käituvad vaid koerad , kes on suutelised toitu hõlpsasti välja  oksendama  
• Inimtoidu küpsetamine & keetmine on küllaltki tõhusad meetmed mitmete  taimsete  mürkide lagundamiseks ning bakterite 
hävitamiseks ( Weil , 2000) 
 • Küpsetamine, mis päästis ürginimeste  elusid , on tänaseks kujunenud kultuuriliselt tingitud nähtuseks. Meie toitumiseelistusi juhivad 
maitsed & samas on need eelistused  valdavalt õpitud, neist paljud juba väga varases lapsepõlves. Võib väita, et toitumiseelistusi 
rangelt  järgides valime endale toitumise  aspektist  küllaltki ohutu eluviisi 
• Samas ei ole me uute toitude suhtes ka täiesti ignorantsed, ent uute maitsetega harjumine kujuneb sageli samm-  sammult , mis on 
evolutsiooniliselt põhjendatud  
• Sageli toimub uute toitude proovimine koos uute tuttavatega, uutes toitlustusasutustes ning uutes kultuurikontekstides. Pikapeale 
harjume ka algul välditud toite maitsvaiks pidama  
Tunnetuslik komponent mürkide vältimisel 
 • Keemia areng toob kogu inimkonnale informatsiooni selle kohta, millised ained on mürgised & kuidas nende negatiivseid mõjusid 
vältida ning nendega ohutult ümber käia 
• Üheks tänapäevaseks probleemiks on organismi kuhjuvate ainete või vähemalt nende negatiivsete mõjude vältimine. Mõlemal juhul 
aitavad meid teadmised ehk tunnetus. Näiteks organismi kogunevate ainete mõjude vastu soovitatakse tarvitada looduslikke 
antioksüdante (Weil, 2000)     
Kuidas inimesed toitu valivad  
 • Inimesed on omnivoorid ehk kõikesööjad. Kuidas me sellisteks oleme kujunenud, väärib  uurimist  & selles kontekstis on vaja 
eristada toitu energiaallikana ning toitaineteteallikana, seedimine lõhustab toitained hõlpsamini omastatavateks komponentideks : 
1)keha varustamiseks energiaga &  2) rakkude varustamiseks vajalike ainetega  
Toit & energia 
 • Koheseks energiallikaks on kehale glükoos, mida saab muundada glükogeeniks ning hoiustada  maksas  & lihastes selleks puhuks, 
kui me süsivesikutevabast toidust glükoosi ei saa   
• Kui glükogeenivarud ammendatakse, asub keha rasvaainevahetuse kaudu energiat hankima. Rasvad  lõhustatakse rasvhapeteks & 
energia vabaneb rasvhapete öksüdatsioonil. Rasvast energia kättesaamine on palju vaevalisem kui süsivesikutest, ehkki energiat on 
temas poole rohkem. Samas saab rasva ülejääke hõlpsasti naha alla 
kehasse hoiustada  
•  Valgud  lõhustatakse aminohapeteks & osasid neist saab muuta glükoosiks või glükogeeniks või isegi rasvaks  
•  Aminohapped & suhkrud saadetakse  kõigepealt maksa, mis kontrollib mõlemate kontsentratsiooni veres 
• Keha kasvamiseks, ainete asenduseks & energia saamiseks kasutatakse 20-t  erinevat aminohapet. Neid nn asendamatuid 
aminohappeid saab ainult liha süües 
• Normaalseks elutegevuseks vajame veel arvukalt muid aineid, mida toidust ka saame juhul, kui selle koostises on 50 -60 % 
süsivesikuid, 10 - 20 % rasvu & 10 - 20 % valke. Sellisest toidust suudab keha kõik enesele vajalikud ained sünteesida 
Kas inimese areng on lihasöömise tagajärg? 
• Meie lõikehambad kinnitavad, et oleme lihasööjad & meie purihambad tõendavad, et oleme  taimetoitlased . Järelikult oleme 
kõikesööjad (Buss, 1999). Kõikesööjad ei sõltu toidu liigist niivõrd, kuivõrd sõltuvad lihasööjad või taimetoitlased. Samas on 
kõikesööjal suurem oht saada mürgitatud  
• Inimesed vajavad ainevahetuslikult põhjendatult liha umbes 10 - 20 % ulatuses toidukogusest, tegelikult tarbitakse seda poole 
rohkem. Lihast  saadavad valgud on meile väga tähtsad rakkude tööks & parandamiseks. Mitmeid aineid & vitamiine saame ainult 
lihast 
• Ühe oletuse kohaselt pole me enam kõikesööjad, vaid oleme muutunud lihast sõltuvaiks oma suure peaaju tõttu, mis omakorda on 
meile evolutsiooniliseks eeliseks ( Stanford , 1999)   
Toidu valiku bioloogiline komponent
• Inimestel on kaks kaasasündinud maitse-eelistust – nendeks on magusa & rasvase maitsed, millistele lisandub  eeldatavasti  õpitud 
soolase  maitse (Rozin, 1996) 
• Magusad ained on reeglina mittemürgised & sisaldavad meile hädavajalikku glükoosi, mille  puudusel  toimub pigem lihaste kui 
rasva kulutamine. See vihjab asjaolule, et  võib-olla oleme mitte lihast, vaid hoopiski süsivesikuist sõltuvad  
• Rasva maitse saame reeglina ka liha süües, mis võib olla oluline  seletav  asjaolu rasvase maitse eelistusele. Nii saab magusa & 
rasvase maitsete eelistustega ära põhjendada meie tasakaalustatud menüü, kus peab olema nii valke, süsivesikuid kui ka rasvu    
Toidu valiku õpitud komponent
• Toidueelistustel on selgelt kultuuriline ehk õpitud tagapõhi. Kuidas aga erinevad eelistused on  kujunenud? Kohastumuslik oleks 
eelistada seda, mis on kättesaadav 
• Kui valikut aitavad täpsustada õpitav toidu toitainetesisaldus & mürkide puudumine, on kohastumine  täiuslik. Samas tingib toidu 
kättesaadavuse iga muutus vajaduse uute kohanemiste järele 
• Soola maitse-eelistust peetakse puhtalt õpituks, mitte kaasa sündinuks. Seejuures õpime me kiiresti soola eelistama soolavaba dieedi 
negatiivsete tagajärgede  varal  
• Kokkuvõtlikult öeldes eelistame me magusaid, rasvaseid & soolaseid toite ning selliseid pakkudes teevad toitlustajad head äri, ehkki 
need toidud võivad olla toitainetevaesed 
Toidu valiku tunnetuslik komponent
 • Teaduslik lähenemine on tutvustanud meile toitumise tunnetuslikke põhimõtteid eelkõige tervisliku toitumise kontekstis. Me teame 
üsna palju sellest, mida & kuidas süüa, et vältida südamehaigusi & vähendada vähiriski  
• Taime- & putukamürkidega töödeldud taimede söömise vastu ei kaitse meid miski peale teadmise, et see toob endaga kaasa ohte 
• Nn rämpstoidu probleem põhineb puhtalt tunnetusel - oleme saanud teadlikuks, et meile pakutakse küll maitsvat, ent ebatervislikku 
toitu  
• Kõikvõimalikud teaduslikud dieedid sportliku saavutusvõime tagamiseks põhinevad näiteks tunnetusel. Kokkuvõtlikult on 
tunnetusest saanud võimas toitumiseelistuste kujundaja, mis võib anda nii positiivseid kui negatiivseid tulemusi 
Nälja & söömise eristamine 
 • Lisaks eeltoodutele on söömiseks mitmeid psühholoogilisi põhjusi 
– sööme harjumusest, sest leiame, et lõunaaeg on käes 
– sööme selleks, et kogeda toidu meeldivat lõhna & maitset 
• Soovitatakse eristada nälga & söömist. Nälg on bioloogiline vajadus, mis on söömise eeltingimuseks. Aga söömine muutub 
probleemseks, kui sööme mitte seda & mitte nendes kogustes, mida & kuidas peaksime 
• Oletatakse, et inimesed söövad nälja kustutamiseni, et näljatunne kontrollib meie söömist. Tegelikult sööme sageli rohkem. Niisiis  
on söömise kontrolli probleem palju keerukam  & meie teadlik kontroll söömise üle on osaline, mitte täielik 
Söömine kui  sensoorne  kogemus 
• Toitude söömine annab meile naudingu nende maitse & lõhna ning tekstuuri ehk sensoorsete  kvaliteetide alusel. Toidu sensoorsete 
kvaliteetide eelistamine kehast pärinevatele söömisega seotud aistingutele (nt küllastus- või täiskõhutundele) näib viivat rasvumisele   
• Erinevad uurimused kinnitavad, et tüsedad inimesed on toidu positiivsete sensoorsete omaduste suhtes palju tundlikumad kui 
normaalkaalulised & kõhnad inimesed 
• Maitsvat toitu söövad tüsedad suuremates kogustes kui normaalkaalulised & kõhnad, ent maitsetut toitu söövad ülekaalulised 
eelmistega võrdselt 
Ülekaalulisus &  rasvumine  
 • Ülekaalulisus on just arenenud maades saanud tõsiseks probleemiks. Näib, et selle probleemi keskmes on insuliin 
• Seedimisel tekkiv glükoos läheb verre & kui veresuhkru kontsentratsioon tõuseb, vallandub kõhunäärmest insuliin, mis hoiab veres 
lahustunud suhkru kontsentratsiooni endisel tasemel. Kui insuliini on vähe või ta ei toimi piisava tõhususega, tekib hüperglükeemia, 
mis on keha normaalse talitlemise  seisukohast  vastunäidustatud 
• Rasvumise korral on tegemist insuliini üleküllusega, mis kutsub esile hüpoglükeemia ehk veresuhkru taseme languse. Sellega 
kaasneb glükoosi  muundamine  glükogeeniks & rasvaks ning püsiv näljatunne 
 • Äsjakirjeldatud seisundit  saab muuta kahel viisil – kontrollides kehakaalu tõusutendentsi kas  kehaliste  harjutustega või  dieediga  või 
mõlematega kombineeritult 
Lapsendatud laste uuringud näitavad, et laste kaal vastab palju paremini nende  bioloogiliste  vanemate kaalule kui kasuvanemate 
omale. Eraldi kasvanud ühemunarakuliste kaksikute kaal on sarnasem kui teistel õdedel - vendadel. Seega on kaal oluliselt 
geneetiliselt ära määratud 
• Geneetiliselt võib seejuures olla määratud ainevahetuse kiirus. Aeglane  ainevahetus  viib rasvumisele 
• Ülekaaluliste vanemate lapsed eelistasid rohkem magusat ning reageerisid rohkem neid ümbritsevast keskkonnast pärinevatele 
söömise tunnustele kui kehast pärinevaile 
Energiakulu  
 • Meie energiakulul on kolm komponenti 
– põhiainevahetuse tase (energiahulk ajaühikus kehakaalu kohta), moodustab umbes 2/3 meie energiakulust 
– kehaline aktiivsus (moodustab umbes 1/3 meie energiakulust 
– toidu spetsiifiline dünaamiline toime (mis tõstab söömisjärgset energiakulu enam kui 20 % & on suurim valkudel) 
• Põhiainevahetuse tase alaneb kiiresti kuni 20. eluaastani, seejärel alanemine küll jätkub, kuid väga aeglaselt 
Hüpotalamuse funktsiooni haired 
• On leitud, et hüpotalamuse ventromediaalse tuuma (VMH) kahjustus tekitab hüperinsulineemiat & liigsöömist. Arvatakse, et 
küllastustunnet kontrollib samast  struktuurist pärinev leptiin veres. VMH kahjustused hävitavad leptiiniretseptoreid, mis 
vastutavad söömise kontrolli eest 
• Hüperinsulineemia vähendab leptiiniretseptorite tundlikkust, mis viib liigsöömisele & rasvumisele.  Praeguseks  on leitud 
muteerumisvõimeline nn rasvumisgeen ehk leptiinigeen 
• Lateraalse hüpotalamuse (LH) kahjustused on tekitanud eelmistele vastupidiseid mõjusid. Nii võib teatud mööndustega oletada, et 
need kaks ajustruktuuri võivad rasvumise & teiste söömishäiretega seotud olla 
Rasvumise hüpoteesid 
 • Keesey & Powley (1975) lõid kaalu seadistuspunkti teooria, mille kohaselt meie kaalu reguleerib hüpotalamus. Kõrge 
seadistuspunktiga isik tunneb dieedi korral tugevat nälga ning suutmata seda taluda,  loobub dieedist. Kaalu kaotus on võimalik ainult 
lakkamatu dieediga 
• Yo- yo efekt seisneb selles, et dieediga soovitud kaalu saavutamise järel loobuvad inimesed pingutusest ning võtavad ruttu kaalus 
juurde.  Dieeti  pidades tekib inimestel toidupuuduse (hirm) & see käivitab liigsöömise (Margules jt, 1978). Peale iga järgmist 
dieedikuuri mõjub see toidupuuduse hirm veelgi tõhusamalt 
• Dieeti pidades alaneb ainevahetuse kiirus, mis on äärmiselt adaptiivne  reaktsioon & tulemusena tekib iga järgneva dieedikorraga 
samast toidukogusest  eelnenud  kordadega võrreldes suurem kaalutõus 
Rasvumise õpitud komponent 
 • Kuigi ülekaalulistel lastel & nende vanematel on kehakaal  sarnane, ei ole see veel rasvumise geneetilise päritolu tõendiks. Lapse 
kaal on lähemal ema omale, ent geneetilise mõju korral peaks vanemate panus olema võrdne. Õdede-  vendade  kaal hakkab vanemas 
eas erinema. Mis toimub? 
• Ema on reeglina lapse söömiskäitumise kontrollija & tema kasvatus võib lapsest liigsööja teha (nt “Võta veel!” või “Söö taldrik 
tühjaks!”)  
• Teise võimalusena võivad rasvunud emad olla isuäratavamate toitude valmistajad. Kolmas võimalus ütleb, et emad püüavad oma 
stressis olevaid lapsi toiduga rahustada, mis viib hilisemas eas stressi puhul liigsöömisele. Liigsöömine viib insuliini rohkusele,mis 
omakorda vallandab söömiskäitumist 
Rasvumise tunnetuslik komponent 
 • Miks sööme rohkem, kui stressis, ärevil või  depressioonis oleme? Depressiooni korral  tunneme  endal kontrolli vähesust & kontrolli 
vähesus võib viia liigsöömisele 
• Ülekaalulised on normaalkaalulistest depressiivsemad, ent see ei  viita  mitte mingil juhul põhjuslikkusele. Pigem  viitab depressioon 
motivatsiooni üldisele alanemisele, kaasa arvatud  motivatsioon enda välimuse eest hoolt kanda, omada kontrolli oma keha üle 
• Smoller jt (1987)  leidsid , et ülekaalulised isikud olid uurimuse eel vähem depressiivsed kui normaalkaalulised  
Ülekaalulisuse & rasvumise teooriad 
• Söömise & nälja seesmiste- väliste tunnuste teooria keskendub nälja & söömise tunnuste päritolule 
– See teooria väidab, et normaalkaalulised on tundlikud oma kehast pärinevate nälja & söömise tunnuste (glükoosi & rasvhapete tase 
veres; mao kokkutõmbed) suhtes, samas kui 
– rasvunud on tundlikud väliskeskkonnast pärinevate tunnuste (toidu lõhn & välimus, söögiajale osutav kellaaeg) suhtes. Selle teooria 
tõendid: 
– Stunkard ( 1959 ) leidis, et rasvunud isikud ei reageerinud mao kokkutõmmetele näljatundega, küll aga 
tegid seda normaalkaalulised 
Schachter  ( 1971 ) näitas, et ette käiva kella korral katseruumis sõid rasvunud rohkem küpsiseid kui normaalkaalulised, taha jääva 
kella puhul oli olukord vastupidine 
– Air  France  lendudega Pariisist New  Yorki   lendavate  reisijate  uurimisel  kohandusid rasvunud kohalikule vööndiajale vastavale 
söögiajale kiiremini kui normaalkaalulised (Goldman, Jaffa & Schachter, 1968) 
 • Söömise väliste tunnuste omadusi on põhjalikumalt uuritud: 
– Dieediuuringud on näidanud, et söömise väliste tunnuste suhtes tundlikke on pea võimatu ümber õpetada oma kehast pärinevaid 
signaale tähele  panema   
– Rodin on mitmes uurimuses näidanud, et tundlikkuse piir söömise & nälja seesmiste- väliste tunnuste suhtes ei lähe rasvunute & 
mitterasvunute vahelt, vaid see eristus on omane mõlemaile 
– Rasvunute kaalukaotuse korral ei muutu nende reageerimine söömise väliste tunnuste suhtes. Kuigi välistunnused võivad seostuda 
motiiviga süüa, ei ütle see, et söömismotivatsiooni & kehakaalu vahel oleks ilmtingimata üks- ühene vastavus 
– Söömismotivatsiooni & kehakaalu mittekokkulangemised võiksid pärineda  
• inimeste ainevahetuse kiiruse erinevustest 
• nende  enesekontrolli  määra erinevustest 
• valmistoidu kättesaadavusest erinevate inimeste jaoks 
• Rodin (1981) uuris, kas sellised söögi välised tunnused nagu lõhn & maitse vallandavad insuliini sekretsiooni söömise väliste 
tunnuste suhtes tundlikel isikutel 
– Eeldatavalt osaleb kõrge insuliininivoo näljatunde tekitamises, alandades veresuhkru taset 
– Rodin näitas, et väliste tunnuste suhtes tundlikud näljased isikud (sõltumata oma kehakaalust) reageerisid liha praadimise 
nägemisele, lõhnale & helidele insuliini kontsentratsiooni tõusuga 
– Toidu maitsele reageerisid välistunnuste suhtes tundlikud isikud samuti suurema insuliinisekretsiooniga kui seesmiste tunnuste 
suhtes tundlikud inimesed 
– Rodini teooria väidab, et erinevad toidud tingivad erineval  määral insuliini produtseerimist, mida saab võtta kaalu kontrollimise 
lähtekohaks 
– Selle idee testimiseks anti inimestele enne sööki kas fruktoosi- (millele insuliini sekretsioon on vähene) või glükoosilahust. 
Glükoosilahust saanud isikud sõid peale  joomist  rohkem kui fruktoosilahust saanud inimesed   
 • Nälja, söömise & rasvumise piiride teooria autorid on Polivy &  Herman . Selle teooria kohaselt kontrollivad nälja- & küllastustunnet 
kaks erinevat mehhanismi 
– Söömata jäämisel & liigsöömisel tekib meil füsioloogiliselt põhjendatud ebameeldiv seisund. Need on kaks füsioloogilist piiri, mille 
vahel füsioloogiline kontroll on nõrk 
– Söömisel kontrollivad söödavat toidukogust sotsiaalsed ootused, toidu maitse & välimus. Seega on piiride vaheline söömise kontroll 
sisuliselt tunnetuslikku päritoluga 
– Füsioloogilised piirid on eri inimestel erinevad, kusjuures dieedijärgijail on piiride vahe avaram kui normaalsetel sööjatel. 
Dieedijärgijad asetavad oma tunnetusliku küllastustunde piiri füsioloogilisest tublisti allapoole   
• Need uurimused viisid samu autoreid piirangutega & piiranguteta sööjate teooria sõnastamisele 
 • Piirangutega & piiranguteta sööjate teooria kohaselt on dieedijärgijad piirangutega sööjad, kes püüavad oma söömisimpulsse 
teadlikult kontrollida. Liigsöömise või liiga toitva eine söömise järel  tunnevad  nad süümepiinu, muul ajal aga tunnevad valdavalt 
nälga, mõtlevad pidevalt toidule & satuvad selle lõhnast ning välimusest kiusatusse  
• Dieeti mittepidavad inimesed on piiranguteta ehk normaalsed sööjad, kes ei tunne pidevalt nälga, ei mõtle kogu aeg toidule & neid 
ei vii toidu nägemine ning lõhn kiusatusse, nagu dieedijärgijaid. Mis kõige tähtsam, nad ei püüa pidevalt oma toitumist kontrollida & 
ei tunne liigsöömisel süümepiinu 
• Polivy & Herman väidavad, et ühiskonna pakutav ideaalkaal sunnib piirangutega sööjaid pidevalt oma loomulikke ihasid piirama & 
need tunnevad pidevalt nälga ning toidu ahvatlust  
 • Polivy & Hermani teooria sai kinnitust nn eellaadimise uurimusest. Dieedipidajaile & tavalistele sööjatele pakuti jäätise eel 
piimakokteili,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Motivatsioonipsühholoogia konspekt #1 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #2 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #3 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #4 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #5 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #6 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #7 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #8 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #9 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #10 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #11 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #12 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #13 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #14 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #15 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #16 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #17 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #18 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #19 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #20 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #21 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #22 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #23 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #24 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #25 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #26 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #27 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #28 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #29 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #30 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #31 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #32 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #33 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #34 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #35 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #36 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #37 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #38 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #39 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #40 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #41 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #42 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #43 Motivatsioonipsühholoogia konspekt #44
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Klaabu Õppematerjali autor

Lisainfo

Olev Musta motivastioonipsühholoogia loengut käsitlev konspekt, vastused olemas eksamile.

Märksõnad

Mõisted

hedonistlik traditsioon, pole teinud, motivatsioonikäsitlust, motiveeritud käitumine, õnnelikuks eluks, vajadusteks, pinge alandamiseks, motivatsioonikäsitluse ootuste, nagu ootuste, isekalt, ajutisest puudumisest, tähelepanuteooria kohaselt, paljus, terased eneseseirajad, nälg, lähtekohaks, hõlbustus, intiimsus, seksuaal, ärevad inimesed, saavutamisele, eysencki ekstra, tugev muretsemine, ärevatel, toimetulekuoskus, lähtekohad, viimaste teke, sunnitoimingutel, eri inimrühmadel, tagamisel, ärevus, süütunne, häbi, kurbus, kadedus, armukadedus, vastikus, rõõm, uhkus, kergendus, kaastunne, isegi täiskasvanuna, alandamisel, motivatsioonilisest seisukohast, negatiivne emotsioon, läänemaailmas, ärevus, vaheseinatuuma, bensodiasepiinide hulgast, võitle, gray väitel, protseduuri aluseks, sellele seisundile, subjektiivselt, erinevad uurijad, soovimatud, sundmõtted, tajutud kontroll, ärevuse keskmeks, sundmõtted, segadusse, lazaruse hinnangul, kõrge sho, bas, selleks tuleb, paljude arvates, mitmekesisem toitumine, toimetulekureaktsioon, prefrontaalkoorel, funktsionaalselt, prefrontaalkoorele, kaudselt, vookogemusele, peamiseks takistuseks, füsioloogilisi võitle, sünnihetkest alates, mõõtmisvahend selleks, põhiküsimuseks, meisterlikkuse saavutamine, meisterlikkuse funktsiooniks, bandura jt, murray arvates, tat, ärevusel, uurijad, andekuse, teistel inimestel, omandamisel, lähenemis, toimekad inimesed, eneseregulatsiooni osaks, damasio arvates, damasio arvates, uurijad, evolutsioon, lühidalt öeldes, enesetundmine, ootuste mina, seiremina elulisus, seotuse, toimekas mina, ideaalmina, võimalikud minad, öeldes, kaalutlemise tendents

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

161
pdf
Juhtimise alused
25
pdf
Individuaalsete erinevuste psühholoogia
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
343
pdf
Maailmataju uusversioon
477
pdf
Maailmataju
88
doc
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun