Sotsiaalne tunnetus ja sotsiaalne käitumine (0)

Sotsiaalne tunnetus ja sotsiaalne käitumine LOENG I - Inimkäitumise sotsiaalne olemus ja käitumiskavatsus Käitumine – the way a person or animal acts of behaves, psühholoogia uurib ka 
mittevaadeldavaid aspekte  Theory of Planned Behaviour Käitumist saab defineerida: - Jälgitav - Tegu millegi suunas millel on 4 komponenti o Tegevus ise – „ma tegin seda“
o Sihtmärk – mille suunas tegu on tehtud
o Kontekst – kontekst milles käitumine toimub
o Aeg – millal tegu on tehtud - Üsna hinnanguline olukorraga, käitumise muutmine toob kohe muutuse mõnes aspektis Käitumise komponentide üldistatavuse tasemed - Kõige spetsiifilisem on üksikkäitumine – käin paljudes saalides korvpalli vaatamas - Vahepealne/madal/kõrge - Aja laiendamine – käin kuu/6 kuu jooksul paljudes saalides - Kõige kõrgem – käin vaatamas kõiki pallimänge kõikides saalides pidevalt  Kui kasutada self-reporti siis on vaja kasutada väga head kirjeldust – ajalised raamid, head
näited olemasolevatest tegevustest Eneseteatatud käitumine (self-report) - Inimeste öeldud andmed ei ole usaldusväärsed, nt ei pruugi nad alati oma tegevusi 
mäletada või valetamine (seksuaalkäitumise kohta), sotsiaalne soovitavus - Mida vanem tegevus seda halvemini mäletatakse – ei tea palju lehte lugesin eelmine nädal - Kui tegemist personaalse asjaga võib see väga kaua meeles olla, mälu võib aga muunduda - Piinlike küsimusi küsida isiklikult, anonüümselt - Anda lubadusi ja sõlmida lepinguid – teaduse huvides küsime infot, palun olge ausad. Vaatlus – liiga spetsiifiline


Käitumiskavatsus Kaalulangetamine ei ole käitumine vaid eesmärk. Nt et spordisaali minemiseks peab ostma 
pileti, panema riided õiged, jalutama halli – need kõik on tegevused. Lõppeesmärgis ehk 
kaalulangetamises neid asju sees ei ole.  - Inimese valmisolek mingit käitumist sooritada. Mida kõrgem on tõenäosus seda suurem 
on käitumise toimumise tõenäosus Aladimensioonid mis seda mõjutavad: - Kui kättesaadav käitumiskavatsus mälus on - Et see prognoosiks peab olema enesekindlus - Kavatsus peab olema seotud inimese endaga Bassili 1990 – kelle poolt te hääletate valimistel? Mõõdeti latentsaega. Kellel info mälus 
kehvemini kättesaadaval võtavad kauem aega, need käituvad vähem kokkulangevalt oma 
sõnadega. Lisaks küsiti kindlustunde kohta – kui kindlad olete vastuses. Kohe peale valimist 
küsiti tegeliku käitumist, kõige kiiremini vastajate seos tegeliku käitumisega oli kõrgem.  Kavatsused ja käitumine - Käitumine on dihhotoomne – kas toimub või mitte Käitumist ennustab selline kavatsus mis on oma üldistatavuse määral kokku sobiv konkreetse 
käitumise, konteksti, sihtmärgi ja ajaga, mida kavatsetakse mõõta. - Peab olema kokkusobivus konteksti, sihtmärgi ja ajaga Kavatsus viitab millelegi mis peaks toimuma tulevikus, peaksid tekkima seosed ka mineviku 
retrospektiivse ja oleviku käitumisega nt kui olen pesnud hambaid hommikuti ja õhtuti siis 
ilmselt pesen ka täna õhtul Armitage ja Conner metanalüüs – nii mineviku kui tuleviku käitumise osas suhteliselt 
sarnased seosed läbi erinevate uuringute nt alkoholi tarvitamise puhul 0,35-0,64 korrelatsioon Norman – minevikuga seosed väiksemad kui tulevikuga – rinnavähi uuring, need kes teevad 
korra kuus ja need kes harvemini. Kui mingil põhjusel – uuringus osalemine – kavatsused 
muutuvad siis minevikukäitumisega seosed kaovad. Nt inimesed saavad mingil hetkel 
teadlikuks ja tema kavatsused muutuvad – nii positiivses kui negatiivses suunas. Nt kõrge 
neurotismiga naised võivad nii kartma hakata et lõpetavad üldse ära Rutiinne käitumine Uute käitumiste juures on vaja kontrolli, rutiinses käitumises ei ole see väga vajalik - Kui mingit tegevust sooritada samadel tingimustel ja korduvalt muutub see automaatseks 
ja inimesel pole enam otsest kontrolli selle üle - Sellisel juhul muutub inimese käitumiskavatsuse uurimine mõttetuks sest teadvuse 
tasandil toimub tegevus Harjumuse hüpotees – pole mõtet küsida kas pesed hambaid, sest käitutakse autopiloodi peal


Tulemused ei toeta arvamust – Oulette – kui jagada käitumised sagedasteks ja 
harvaesinevateks siis seosed käitumiskavatsusega on üsna sarnased. - Keskkonna stabiilsus – sama käitumine kestev kordamine teatud keskkonnas Kestev kordamine tekitab rutiinse käitumise kuid praegune teadmine ei kinnita ega lükka 
ümber käitumiskavatsuse seost rutiinse käitumisega Prognoosi usaldusväärsus - Käitumise ühildamatus – mõjutab kui usaldusväärsed need võiksid olla. Lapieri katse – 
hiinlaste restoranide katse, tulemus oli see et hoiakud ei ennusta ette käitumist - Skaalade ühildamatus – sportimissagedus lähema kuu jooksul, sageduskavatsus oli 
seotud tegeliku sagedusega, käitumiskavatsus oli seotud teise käitumise mõõdikuga – 
omavahelist ristumist ei tekkinud ehk ainult sama skaalaa saab mõõta - Kategooriate ühildamatus – paluti ennustada kui palju tegelevad 12 kuu jooksul 
spordiga, seos oli ainult 0,21. uuriti hantlite tõstmist ja treppide kõndimist ja seda olekski 
pidanud küsima. - Käitumiskavatsuse muutlikkus – keegi ei garanteeri et käitumiskavatsus enne käitumist 
ennast ei muutu. Arvatakse et mõjuriks on aeg mis võib keskkonda muuta. Stabiilsuse 
võib sisse panna, õppimiskavatsus - Järjestikused tegevused – kas hakkate maja ostma enne? Selleks peab olema vadanud 
kuulutusi, maakleriga kokku saama, pangast laenu saama. Mida rohkem tegevusi peab 
enne tegema siis on suurem tõenäosus et käitumiskavatsuse ja tegeliku käitumise vahel 
seos paraneb.  Mälu:  - Teadmise värskus - KK info talletub kauem - KK aktiveeritakse kiiresti - Tundlikkus sellega seotud info suhtes - Sõnade ja tegude erinevus - Hüpoteetilisuse kalle – kellel on kergemad eelarvamused kipuvad vastavalt nendele 
käituma siis kui seda käitumist on kerge sooritada - Situatsioonide elulisus Tajutud kontroll käitumise üle - Inimese taju sellest kui võimalikuks ta peab ja kui palju kontrolli ta omab mingi 
konkreetse käitumise läbi viimiseks - Taju kui moderaator või hoopis täiesti eraldi muutuja? - Madden (1992): kus kontroll oli väiksem – on kasu taju lisamisest mudelitesse - Kui inimesed omavad kontrolli mingi tegevuse sooritamise üle siis nad tavaliselt käituvad 
vastavuses oma kavatsustega Käitumise ennustamise metodoloogilised probleemid - Käitumise variatiivsus


- Piirangud käitumise ulatuse kirjeldamisel - Ajavahemik on suur Matkimine ja suhted teiste inimestega Mitteteadlik strateegia Rapport. - LaFrance ja Broadbent (1976): mida rohkem matkimist, seda suurem sarnasus - Märkimine tekitab raporti - Motivatsioon meeldida suurendab matkimist Tajutud sarnasus ja erinevus Esimene mõjur mis omab tugevat mõju matkimise suurusele on see kui inimene tajub ennast 
teistest liiga erinevana, eriti kui need kellest ta erinevust tajub on ta endale - Inimesed otsivad pidevalt tasakaalu selles, kas olla teistest eristuv vs olla teistega sarnane - Need kes tajuvad ennast liiga erinevana võivad tahta tasakaalu taastada – selleks 
vahendiks on matkimine - II põhjus - Teiste põlu all olemine – cyberball mäng – 3 mängijat ja ühele ei anta palli vm,
eemaletõugatud hakkasid kohe matkima ja efektiivsust mõõdeti teiste meeldivuse järgi - Enesejälgimine – kõrgemad enesejälgijad osavamad matkijad, matkimine võib olla 
prosotsiaalse käitumise mõjutaja matkija suunas – matkija on prosotsiaalne Prosotsiaalne orientatsioon/suundumus - Ashton-James jt – matkitud inimesed on sotsiaalsemad - Maddux – matkimisel hinnati ühist tulemit oluliselt kõrgemalt - Need ettekandjad kes matkisid tellimust – oluliselt suurem tip - Ei pea alati olema prosotsiaalne - Matkimine on oluline sotsiaalses kontekstis, võib mõjutada isiklike hoiakuid ja eelistusi Veenmine - Van Swol – matkimist kasutavat inimest tajutakse enesekindlamana - Bailensjoni ja Yee – mõjukus ilmneb ka sisi kui suhtluspartner pole inimene - Tanner jt – kaks juhteteed (matkiv ja matkitav tarbija) kuidas see turunduses mõjutab 
inimeste ostuotsuseid - Kognitiivne stiil ja meeleolu -heas tujus võiksid rohkem matkida.  Võib arvata et matkimisest saab igal juhul kasu kuid sellel on ka omad ohud. Matkimine 
tõstab energiakulu mida mujal saaks kasutada
- Galton – kehvalt koordineeritud matkimine suurendab kognitiivset kulu Miks matkitakse? Neuropsühholoogiline lähenemine
Tuleks mitte vaadata seda mida matkimine teeb vaid millised struktuurid võimaldavad 
matkimisel ilmneda
- See on osa suhtlemisest, ideomotoorne käitumine


- Taju-käitumise lüli/ühendus - Sebanz: ruumilise kokkusobivuse katset Simon Task – teise inimese käitumise aktiveerib 
kognitiivsed representatsioonid - Jeannerod – ka ette kujutamisel tekkisid seosed ajus premotoorse pk neuronites – tõstmise 
ja jooksmise mentaalsed representatsioonid - Ruby, Grossman: ajus on olemas mina-tema ühenduslüli - Vb ka parietaalsagara tagumine osa ja väikeaju Kognitiivne lähenemine
Barressi ja Moore – skeemid võivad samaaegselt salvestada mitut erinevat infot. Sellepärast 
eristatakse oma tegeliku, kujutletavat ja teise tehtud samasugust sooritust. Enda 
viskenooleviskamise tulemust on kergem ennustada kui teise oma.
- Skeemid või ajupiirkonnad on iseseisvalt töös näitab miks me saame matkida ilma et see 
teisi funktsoone segaks Kas loomad matkivad?
- Rizzolati – esmalt täheldatud makaakide ventraalse premotoorse aju osas aktiveeruvad 
peegelneuronid kui sooritab eesmäripärase käitumise, ka siis kui vaatab kedagi sama asja 
tegemas Matkimine on sotsiaalses mõttes vajalik sest see on suhtlemise osa.  Empaatia
- Maurer – psühholoog on empaatilisem kui matkis nende jalgade ja käte asendit - Jackson – empaatia pole üksüheselt teise inimesse seisund täpne mõistmine ja sotsiaalsel 
käitumisel on olemas oma närviesindused ajus - Platek – nakkuslik haigutamine seondub aju senesekohasuse ja enese tajumise 
piirkondadega Kuidas eesmärk võib eneseregulatsiooni mõjutada? Motivatsioon sotsiaalpsühholoogias Eesmärgid pärinevad sotsiaalkognitiivsest lähenemisest.
Eesmärgi   ja   väärtuse   eristamine  –   eesmärk   on   tahan   minna   elu   jooksul   korra   pariisi;
eesmärk on reisida ja maailma avastada – see on väärtus
Defineerimine
- Newell – eesmärgid kui üldise probleemilahenduse mudeli osa - Chen   ja   Chaiken   –   omistasid   motivatsioonilistele   ja   tunnetuslikle   muutujatele   erineva
gunktsiooni - Uus vaade motivatsioonile – ei täpsusta eri motiive vaid tegeleb üldise motivatsiooni ja
üritab leida ühisosa tunnetusega - Inimesed ainult koguvad kaarte aga ei lähe mitte kunagi reisile?? - Varem vastandati motivatsiooni ja tunnetust nt kognitiivne dissonantsi teooria Eesmärkide süsteemi käivitamine


- Kogu uuringutest suur osa on keskendunud sellele  kuidas aktivatsioon toimub, kuidas
motiivid hakkavad tööle - Hiljutised   uuringud   on   näidanud   et   inimesed   käituvad,   suhtlevad   ja   püüdlevad   oma
eesmärkide poole – ilma ise teadlikult ennde peale mõtlemata - Bargh jt – mitteteadlik eesmärgi aktiveerimine viib sellele kohase käitumise ilmnemiseni Mis võiks eesmärgi aktiveerida
- Semantilised assotsiatsioonid - Spetsiifilised isikud nt ema, isa, sõber - Aaron – kui need isikud on mingi eesmärgi enesele püstitanud siis võib eesmärk nakatada Idiosünkraasia
Inimesele endale iseloomulik käitumisviis. Üldiselt peaaegu iga tegevus mis on inimese 
endaga seotud võib aktiveerida eesmärgi poole püüdlemise. Uurimisel on probleem et kui 
enamasti jagame ühte ja sama kultuurikeskkonda siis mõnedel on nn varasemate seoste 
tekkimise ajalugu/elulugu erinev. Kui hakkame vaatama siis üldiselt on sarnane aga mõnel 
väga erinev
- Chen – kahte tüüpi võimu ihalemine, võib viia täiesti erinevatele seotud käitumistele, 
individuaalne ja kommunaalne,  Kokkuvõtvalt erinevatest uuringutest:
- Eesmärgid võivad tegutseda sõltumatult sellest kas inimene on teadlik ennde allikate 
olemasolust või mitte - Väga erinevad stiimulid mis on varasemalt selle eesmärgiga seotud olnud – võivad seda 
aktiveerida - Need seosed on idiosünkraatilised ehk ainult sellele inimesele iseloomulikud nt kuidas 
erinevatele inimestele seostub sõna „laud“ – mööblimeistrile, kaardimängijale jne Süsteemisisesed ilmingud
Inimesed võivad endale teadmata omandada seoseid asjade ja sündmustega mis esmapilgul 
pole seotud nende eesmärgiga, ning nad ei ole võimelised omavahel asju siduma – käiutmise 
matkimine
- Dijksterhuis ja Barkh – eksisteerib nn taju-käitumise kiirtee, sellest et tajumine mingit 
käitumist tekitab kalduvuse et hakkab seda imiteerima o Tegid eksperimendi kus katseisikuid krutiti ebaviisakust väljendavate,  neutraalsete ja viisakate sõnadega. Jutule segasid vahele need kes olid 
ebaviisakate väljenditega. - Matkimine võib olla eesmärgile jõudmise vahendi soovitus – ebaviisakus annab soovi 
käitumisele vahele segamiseks jne. sotsiaalne krunt tuleb ette seega käitutakse vastavalt 
krundile.  - Macrae ja Johnson – kui arusaama eesmärkidele jõudmise kohta aga inimesel pole – siis 
kahaneb oluliselt matkimise sagedus. Praimisid sõnu abivalmis ja kiirustama (vastandlik 
käitumine) – sõnal oli mõju siis kui oli olemas olukord kus oli vaja teist aidata. Keskkond 
peab olema relevantne, muidu aktivatsioonid ei toimu. 


- Ebasoovitava käitumsie ülevõtmise vastu saab immuniseerida pakkudes tugevat käitumise
alternatiivi. Nt alkoholi tarvitamine on kasulikum kui narkootikumide tarvitamine siis 
inimene leiab et tal on käitumisjuhend olemas. o Hea kasutada laste puhul Emotsionaalne ülekanne
- Seose tugevust mõjutavad seotus määr ja ulatus ning emotsiooni kvaliteet - Fisbach – emotsioonidega seotus = funktsioon eesmärgist ja viisist o Sõltuvalt eesmärgist, võib üks ja sama tegevus olla tajutud erinevalt
o Mitte ainult emotsioonide ulatus ei loe vaid ka emotsiooni kvaliteet – ideaalsed eesmärgid on personaalselt kõrgema kvaliteediga, sotsiaalsed normid on 
madalama kvaliteediga o Emotsioonid võivad tekkida kahel viisil – sisemised ja välised allikad - Kõrgete kalorite hulgaga toitu tajuti vegatiivsemalt, mida rohkem kaloreid seda 
negatiivsem taju Erinevad teed eesmärkidele jõudmiseks
Võib olla mitu teed eesmärgini jõudmiseks ning see teeb eesmärgi saavutamise raskeks sest 
on vaja teha mingi valik. Siis asuvad mängu teised, kõrgemad abstraktsed eesmärgid. 
Valitakse need teed mis kõrgemaid eesmärke täidavad – praktiline, rakenduslik, eluline
- Kui on mitmeid võrdseid teid eesmärgini siis arvestatakse kõrgemaid ning abstraktsemaid 
eesmärke ja valitakse välja just see tee, mis neid teisi eesmärke ka kõige enam täidab - Chun – lisaks eesmärgile leida parim objekt valikust, teha seda võimalikult väikse 
energiakuluga - Kui eesmärgid konkureerivad siis valitakse reeglina see käitumine mis esmast vajadust 
rahuldab - Chun ja kruglanski – kõrge ambivalentsuse vältimisega KId eelistavad olukordi kus on 
mitmeid eesmärke võimalik täita. Mõõdeti terrorismi kaudu.  - Paljudel puhkudel käitumine toimub mitteteadlikult, ratsionaalsus välistab teadlikkuse. Nt 
riiete valikul sama kvaliteediga riiete hulgast, kliendid valivad esimese paremalt, sest see 
tundus kõige parema kvaliteediga olevat. Asendamine – üks võrdse eesmärgilisuse positiivne faktor on et see annab võimaluse 
asendada eesmärke üksteisega. Nt ühe eesmärgi täitmisel läbi kukkudes saab selle asendada 
eesmärgi mingi teise eesmärgiaga. Asendamise temaatika on sots ja isiksusepsühholoogia 
kesksemaid. Oluline psüühika toimetulekumehhanism – Freud. 
- Pierro – mida suurem on meil saadaolev eesmärkide pakett, seda suurem on ka tõenäosus 
et mingi eesmärk sealt ellu viiakse - Vale Proxy efekt  – kui töötlus pole piisav, ei kontrollita üle lubaduse seotust inimese
isiklike   eesmärkidega.   Kui   sõber   rikub   lubadust   siis   lubaja   ei   sooritanud
tunnetusliku/kognitivset töötlust ehk ei mõelnud selle olulisust läbi. Mõnedel inimestel
lubaduse   andmine   kahandab   selle   läbiviimise   tõenäosust.   Aitaks   vältida   hoolikas
kaalutlemine. Fenomen pole universaalne – võib olla ka vastupidine efekt


o Mõjutada võib: vajadus kindlale otsusele Vajadus kindlale otsusele  - kuidas multifinaalsuus (mitmete eesmärkide vajadus) mõjutab
inimesi kellel on vajadus kindlale otsusele ehk ei kannata ambivalentsust. Need inimesed
muutuvad   närviliseks   kui   neil   tuleb   midagi   kaua   ja   hoolikalt   valida,   tahaksid   protsessi
võimalikult  kiiresti  ära lõpetada.  Otsivad sõpru kes on multifunktsionaalsed,  ostavad asju
millega saab erinevaid asju teha nt fotokas.  Süsteemide vahelised ilmingud
- Inimestel on võime ümberlülituda sujuvalt erinevate eesmärkide poole püüdlemisel ühelt
eesmärgilt teisele. Elu oleks lihtsam kui oleks üks keskne eesmärk. - Shah   ja   Kruglanski   –   alternatiivne   eesmärk   võib   mõjuda   halvasti   peaeesmärgile
püüdlemisel Kuidas saada kiusatusest üle?
- Tugev eneseregulatsioon – nemad võivad spontaanselt aktiveerida ka ükskõik milliseid
teisi hetkel olulisi eesmärke - Eesmärkide   väärtust   hinnatakse   ümber   –   positiivsus   on   piisav   motivaator;   inimesed
suurendavad keskse eesmärgi väärtust ja alandavad takistava eesmärgi väärtust.  Kokkuvõtvalt
ühte tüüpi eesmärk kustutatakse valikust või alandatakse tema väärtust – ei pruugi olla alati
vajalik,   sest   mõnikord   saab   eritegevustega   jõuda   täpselt   samale   eesmärgile,   seetõttu   pole
konkureerivate eesmärkide alla surumine üldse vajalik
Kopetz jt:
1) välja tõrjumine leiab aset siis kui alternatiivsed eesmärgid on esindatud
2)   mida   tugevam   on   seotus   keskse   ülesandega   seda   enam   surutakse   alla   alternatiivseid
eesmärke. Peaks leevendama eelnevalt märgitud probleeme
Emmons – loominguliselt saab oma erinevad eesmärgid ühildada ja sellega oma sooritust
parandada Käitumise muutmine Probleemi täpsustamine
- On vaja probleem endale defineerida - Mis tasemel oleks vaja käitumist muuta? Kategooriad - Kes on sihtmärk? Kelle käitumist oleks vaja muuta. Põhjused miks ei õnnestu käituda soovitavalt:
1. ei oma piisavalt tugevat käitumiskavatsust (ei taha)
2. kavatsus võib olla aga mingil põhjusel ei suuda seda täide viia
Gollwitzer   –   meeleseisund   kus   otsitakse   infot   selle   käitumise   teostatavuse   ja   soovitavuse
kohta. Kui kavatsus on juba tekkinud siis muutb ka meelelaad. Meelelaadist sõltub millist
strateegiat hakatakse kasutama Sekkumise kujundamine. Esimene faas.
Pole vahet kas tahame inimesi panna suurendama mingit käitumist või alandama negatiivset
käitumist. Hinnata sekkumise kulukust.


- Välja selgitada kõik mõjurid – käitumuslikud, normatiivsed, kontrollivad, uskumused mis
sellega on või võiksid olla seotud. - Varasem   käitumine   –   huvipakkuvate   isikute   käitumine   huvipakkuvas   valdkonnas,
demograafiline   info.   Selle   abil   saab   tuvastada   valimi   esinduslikkus.   Kui   homogeenne
valim siis 30 inimest, kui erinevad sub-grupid siis 15 piisav. Kvalitatiivsed meetodid
1. Millised võiks olla meid huvitav käitumise eelised ja probleemid?
2. Kes kiidaks heaks ja kes ei kiidaks heaks sellist käitumist?
3. Mis neile endile muudaks kergemaks või raskemaks sel viisil käituda?
Need küsimused annavad hea ülevaate
Kvantitatiivsed meetodid
1.   Käitumise   praegune   esinemissagedus   populatsioonis   –   infot   saab   nt   statistikaametist,
andmebaasidest
2. Tajutud kontroll – kas nad kavatsevad sel moel käituda, kui suur on nende kontroll selle
võimalikkuse üle. On oluline sest üldjuhul tuleb selgeks teha kas tuleb kavatsus tekitada või
tuleb olemasoleva kavatsuse baasil seda ellu viia. sagedus, viisid kuidas see on toimunud,
mineviku   käitumise   teadmine   on   oluline   sest   mineviku   käitumine   on   seotud   tuleviku
käitumisega
3. Hoiakud ja tajutud normid – kui saada teada hoiakud ja normid saab regressioonanalüüsi
põhjal   juba   ennustada.   Piloottest   aitab   mõista   kuidas   sõnastada   väited   uuringus,   kuidas
andmeid koguda jne. 
Käitumise   muutmine   peab   saama   ka   kogukonna   toe,   seda   kelle   käitumist   muutma
hakatakse.   Avalikkus   peab   olema   sinu   poolel!   Kokkupuude   peab   olema   keskkonna
endaga ja sotsiaalne toetus garanteeritud. Sekkumise kujundamine. Teine faas
- Tajutavad ja tegelikud probleemid – vähihaigete testimine maakohas – puudub transport –
on probleem. Kui oleks igal kolmapäeval korraldatud transport kas siis inimesed läheksid - Välised vs sisemised muutujad  o Sisemised – oskused või võimed
o Välised – takistused nt bürokraatia, sotsiaalne tugi vm Kavatsuste muutmine:
- Uskumused, põranda ja lae efekt – tuleb leida koht kus muutustest on kasu nt positiivset
asja ei ole mõtet enam positiivsemaks muuta - Anda uskumustele kaalud – uskumus (sisemine arusaam et miski on tõene või vale ilma
selle järeleproovimisest vm) - Isiklik kogemus või muu info – isikliku kogemuse järel kujunenud uskumust on võimatu
muuta - Vana muutmise asemel uus uskumus Tahte järgi käitumine
- Tajutud või tegelik kontroll käitumise sooritamise üle - Kui ei suudeta isiklikust tahtest ja soovist tegemist ellu viia siis spetsialistid ütlevad et
polnud piisavalt  infot selle  tegemiseks  ehk on vale  hoiak selle suhtes. Võib proovida
muuta   inimese   hoiakuid   õigeks   kuid   need   sekkumised   kukuvad   läbi,   sest   kui


käitumiskavatsus   on   olemas   siis   tal   on   õige   hoiak   mida   pole   vaja   muuta   (lae-efekt).
Probleem on hoopis tajutud või tegelikus kontrollis. -
Tegelik kontroll - sisemiste ja väliste muutujatega seos, avaldub tegelikus kontrollis või selle
puudumises.   Kas   käitumiskavatsust   saab   teostada   sisi   kui   sisemiste   mõjurite   jõud   ületab
väliste   takistuste   jõu   (tahan   aga   ei   saa)   või   vastupidi.   Kui   see   nii   ei   ole   siis   on   vajalik
sekkumise   koht   –   on   vaja   tõsta   sisemistemõjurite   taset   (sa   oled   võimeline),   või   tuleb
eemaldada välised takistused
Tajutud kontroll – tuleb tuvastada uskumused mis mõjutavad käitumist ja nende tugevust
- Kõrge tegelik + kõrge tajutud – pole sekkumist vaja, äärmiselt harva - Madal   tegelik   +   madal   tajutud   –   peab   tuvastama   kõik   sisemised   ja   välised,   reaalses
keskkonnas   tegevust   sooritamast.   Kas   tuleb   pakkuda   sisemiste   oskuste   parandamise
treenimist või leida viisid kuidas välitda et mõned muutujad mõjutavad inimese tajutud
kontrolli nt elimineerida - Kõrge tegelik + madal tajutud – tõsta tajutud kontrolli taset et vastaks tegelikkusele - Madal tegelik + kõrge tajutud – inimene arvab et on hea kontroll, tegelt pole, lisaoskuste
pakkumine Teise   faasi   lõpus   peab   olema   kindel   arusaam   sellest   kuidas   muuta   käitumiskavatsust,
positiivse olemasolu korral kuidas pöörata tegelikuks
Sekkumsistrateegiad
Põhiprobleemid:
1.   Muuta   tuleb   baas/tuum/primaar-uskumusi   –   suurendada   tuleb   teadmist   mingisugusest
probleemist kuigi teadmised sageli pole üldse käitumisega seotud. Nt on teada et suitsetamine
võib tappa aga ikka suitsetatakse..
2. Muutuda võib kogu uskumuste süsteem ja see pole kontrollitav -  tekib ringkaitse Veenmine kommunikatsiooni läbi
Hovlandi lähenemine: sotsiaalsete otsustuste teooria
- Miinus – nad ei teinud vahet hoiakutel, uskumustel, normidel, kavatsustel ja käitumisel - Plussid: o Allika atraktiivsuse olulisus
o Kui sõnum on tugev – ei pea allikas olema atraktiivne
o Kui sõnum on hea tuleb leida ka atraktiivne edastaja


Hoiakute muutmine toimub läbi otsustuste protsessi. Tõhusus sõltub sellest kudias vastuvõtja
otsustab talle edastatud sõnumi üle. Subjektiivsest hoiakust sõltuvalt langetab inimene otusste
kommunikatsiooni kohta – kas laseb ennast mõjutada või mitte. Veenmine sõltub sellest kui
oluline on teema vastuvõtjale, kui tugev on vastuvõetamatuses otsus. 
Nad ei eristanud piisavalt mida nad muuta tahavad. Ei teinud vahet hoiakutel, uskumustel,
normidel, kavatsustel, käitumisel.
Mida atraktiivsem ja usaldusväärsem on allikas seda veenvam on sõnum. Selgitasid välja
et   kui   sõnum   ise   on   tugevate   argumentidega   siis   ei   loe   allika   usaldusväärsus.   Kõrge
usaldusväärsus võib olla vastupidise efektiga – tundub liiga hea et olla tõsi. 
Kui saame kokku panna hea ja mõjusa sõnumi, siis on meie asi leida isik kes saaks selle
mõjusalt sihtgrupile esitada. ELM – elaboration likelihood model – süvenemise tõenäosuse mudel
- Otsetee ja kõrvaltee, tsentraalne või perifeerne o Tsentraalne   –   ratsionaalsed   argumendid   ehk   osaldusmäär   millesse   ta   on hõivatud on suur. Toimub kui vastuvõtja on motiveeritud seda tegema. Isik
omab   kokkupuudet   selle   teemaga   ja   see   on   personaalselt   oluline.   Mõjutab
sõnumi kvaliteet – tekitab positiivse suhtumise ja viib sõnumi vastuvõtmisele,
nõrgal   sõnumil   võib   olla   vastupidine   mõju.   Sõnum   paistab   olevat
pikemaajalise   muutusega   ja   vastupidavam   propagandavõtetele,   mõju
uskumustele   ja   hoiakutele   hea.   Isikud   opereerivad   meiega   peatee   kaudu   –
isikud võtavad sõnumit isiklikult o Perifeerne – kasutatakse lihtsaid heuristikuid, kas võtta vastu esitatud sõnumis olnud mõju või lükata tagasi. Kui on piisavalt võimekust sõnumit töödelda,
olemas   on   mentaalne   ressurss.   Võib   takistada   kui   kasutada   segajaid   ja
suurendada   kui   korrata   sõnumit.   Väheoluline   sõnumi   enda   sisu,   mõjukust
suurendavad   sõnumi   meeldivus   ja   kommunikaatori   usaldusväärsus.   Muutus
pigem lühiajaline ja pinnapealne.  - Oluline on sõnumi kvaliteet - Intelligentsemad inimesed on kahtlustavamad Lähenemise plussid:
- Peame garanteerima, et isik või isikud opereerivad peatee kaudu,  Miinused – ei ütle meile milline on tugev sõnum, ei tohi olla segajaid Kuidas teha head sõnumit?
- Kolonoskoopia tegemina järgmise 2 kuu jooksul pole ei valulik ega piinlik, see on sinu
arsti poolt sulle soovitatav ja on võimalus seda teha isegi juhul kui sul pole kehtivat
tervisekindlustust Loogilised süllogismid
- Peamine – kõik inimesed kes saavad tuimestuse ei tunne valu - Sekundaarne – kui teed kolonoskoopiat kasutatakse tuimestust - Järeldus – kolonoskoopiat tehes ei tunne valu. Kahneman ja Tversky väljavaate teooria: kruntimine nn Aasia haiguse valik
A. 600st inimesest 200 päästetakse – 77%


B. 600st 400 sureks 22%
Järeldus – kuidas dilemma on esitatud mõjutab oluliselt seda kuidas inimesed otsustavad
Salovey – tervisekäitumise freimimisel on kaks gruppi
- Freimimine mõjub naistel - Freimimine ei mõju meestel Teised strateegiad
- Grupidsikussioonid - Mentaalne simuleerimine - Edukas üldistamine - Vanad mudeldamised - Enese mudeldamine - Probleemid – ei tuvasta baas-uskumusi ja on üsna kaootilised Muud strateegiad juhul kui kavatsus käituda on olemas
Proschaska ja DiClemente transteoreetiline muutumise mudel
1) Kavatsuse puudumine ehk kaalumise eelne staadium
2) Kaalumine – probleemi tunnistamine
3) Ettevalmistus
4) tegutsemine
5) muutuse hoidmine Kasu sellest mudelist:
- Käitumise muutmine pole dihhotoomne Mudeli puudused:
1. kas on jõutud mittemuutmise  seisukohale pikaajalise arutluse tulemusena  või pole nad
üldse selle peale mõelnud?
2. kel on kavatsus – kas nad pole seda teinud sel põhjusel et puudub võimalus või mingil
põhjusel ta ei käitu vastavalt


3.   vähe   empiirilist   tõestust   sellele,   milliseid   sekkumis   on   vaja   erinevatel   staadiumitel
liikumiseks
Armitage ja Arden – hoiakud, tajutud normid/kontroll/kavatsused muutuvad protsessi käigus
Kuidas aidata inimestel käituda vastavalt oma kavatsustele?
- Vähene kontroll - tegelik või tajutud Käitumiskavatsuse rakendamine
- Luua rakendamise plaan - Gollwitzer   –   aktiveerib   ajus   konkreetse   situatsiooniga   seonduvad   mentaalsed
representatsioonid o See muudab paremaks mälu, aidates meenutada soove ja kohustusi
o Avalikult mingi kohustusega sidumine Mõjukuse hindamine
- Olu edukas – millised psühholoogilised eeldused peavad olemas olema et muutus toimuks - Ei olnud edukas – millised on põhjused miks läbi kukkus - Kas tuumuskumused on muutunud? On aga kas piisavalt? - Olemasoleva kavatsuse puhul – tajutud ja tegeliku kontrolli muutmine - Taustamõjurite lisamine Sihtmärgistamine ja personaliseerimine
- Sihtmärgistamine   –   elanikkonna   erinevate   kihtide   ja   segmentide   uurimiseks   on   tarvis
kasutada erinevaid meetodeid - Demograafilised muutujaid ka väärtused, isiksuseomadused ja elustiilid - Kommunikatsiooni kanal - Personaliseerimine on sihtmärgistamise äärmuslik juhtum - Interaktiivsus Kas on võimalik muuta mitmeid käitumisi üheaegselt?
- Käitumised moodustavad omavahel seotud grupid Probleemid:
- Kui muuta kavatsust kogu kategooria suhtes, ei garanteeri et iga spetsiifilisem käitumine
sealt kategooriast saab tehtud - Kategoriseerimine – kas on sisuliselt sarnased Eelarvamused ja enesehinnang
- Baumesiter – enesehinnang pole peaaegu üldse probleemsete käitumistega seotud - Jällegi kausaalsus


Kuidas suurendada prosotsiaalset käitumist? Mis on prosotsiaalne käitumine?
Prosotsiaalne – teen midagi teiste heaks
- Altruism – heategemine ilma et ise kasu saaksin, kes ütleb et ise üldse kasu ei saa? Prosotsiaalse käitumise õppimine
- Õpitud käitumine - Erinevad isiksueomadused millega seostatakse, et kes on altim aitama - Mudeldamine  –   kui   väiksest   peale   näeme   käitumisvorme   mis   saavad   heakskiitu   siis
võtame omaks neid käitumisviise nt aitamine, annetamine. Ei piisa rääkimisest vaid on
vaja näha - Sotsiaalne kinnitus  – otsime inimestelt heakskiitu, sealjuures on palju uuringuid kooli
kontekstis   nt   prosotsiaalne   käitumine   kui   kiidetakse   prosotsiaalse   käitumise   eest   ja
karistatakse asotsiaalse käitumise ees. Kui kiidetakse siis prosotsiaalne käitumine kasvab,
kui karistatakse asotsiaalset siis ei kasva.  - Altruistliku mina-pildi kinnitamine – inimesel on vaade iseendast kui aitajast nt need
kes verd annavad neil on minapildiga tugevalt seotud see et mina olen doonor. Mina-pilt
hoiab käitumist alal ehk püsiva ja pikaajalisena, nendel kelle pole seda minapilti ei ole
käitumine nii püsiv. Mina-pildi kinnitamise juures mängivad rolli ümberolevad inimesed,
eriti laste puhul. Väline tagasiside seostub sellega kuidas ennast nähakse, oluline on et
laps mõistaks et laps saab oma käitumist mõjutada ja see on püsiv. On sweet-spot sest
minapilt ei ole välja kujunenud ja ta on võimeline tagasisidet vastu võtma 6-10 aastased
kus saab öelda et ta on lahke, sõbralik ja abivalmis.  - Roll-identiteedi mudel – meil on elus palju rolle, kellena me ennast näeme ja kui oluline
üks või teine roll meie jaoks on nt õpilane, töötaja, õde jne. see kas roll on muutnud minu
skeemiks, mida ma võtan omaks, kas olen valmis laiendama või mitte. See rolli osa on
päris suur, aitab ennustada variatiivsust mis planeeritud käitumisest jääb ennustamata o Planeeritud käitumise teooria – ennustab käitumist inimestel – kas käitumine käib   kokku   minu   identiteediga   aitab   ennustada   suure   osa   käitumise


variatiivsusest. Käitumine ei ole juhuslik vaid inimesed planeerivad kuna ja
kuidas nad käituvad. Mõjutavad ka hoiakud käitumise suhtes – kas käitumine
on hea või halb? Teiste minu jaoks oluliste inimeste hoiakud. Tajutud kontrolli
olemasolu – kas mina saan seda teha, oskan teha, enesetõhusus. Mis mõjutab?
Kas prosotsiaalne käitumine toimub, kas tehakse või mitte
Indiviidi omadused
- Isiksuseomadused o Sisemine kontrollkese – inimesed kes näevad et nende teha on midagi muuta, asjad ei toimu läbi õnne o Sotsiaalne vastutus – kui palju tuntakse vastutust selle eest kuidas ühiskonnas asjad on o Sotsiaalsus
o Avatus  - Kompetentsuse   hinnangud   –   ma   olen   võimeline   asjadega   toime   tulema,   on   võimed,
ressursid, kui palju usun et tulen toime. - Empaatia – mõõdetakse erinevat moodi nt küsimustikud ja nende üle ise reflekteerimine - Meeleolu – kindlas hetkes, positiivses meeleolus suurem tõenäosus et aitavad o Süütunne – tal on raske, mina olen süüdi, pean aitama. Võib olla ka kaudne süü nt mina ühiskonna osana olen süüdi o Hirm – hirm võib pärssida aitamist nt kakluse nägemisel. Emotsioon ei pruugi olla otsesest olukorrast vaid üldine.  - Sugu – ei mõjuta KAS aidatakse vaid millistes olukordades ja millega. Naised aitavad
igapäevastes ja mehed suuremates asjades o Naised ei diskrimineeri, mehed aitavad pigem naisi kui teisi mehi
o Mehed aitavad võõraid, naised aitavad pigem tuttavaid
o Naised on altimad abi küsima Empaatia ja sümpaatia
- Empaatia – paneb ennast teise kingadesse, empaatia võib olla natuke isiksusest tingitud
kuid seda on võimalik innustada. Nt laste puhul on võimekus piiratud et mõelda et kellelgi
teisel on mingi tegevus - Sümpaatia – tunneme seotust kellegi teisega, kaastunnet Süü
- Seotud prosotsiaalse käitumisega - Erinevus empaatiast (teadmine, et isik on distressi põhjustanud - Oluline   emotsionaalne   distress   –   prosotsiaalne   käitumine   üheks   viisiks   ebamugavust
vähendada Situatsioonilised
- Olukorra märkamine ja hindamine – mis on need olukorrad kus on päriselt abi vaja - Kulu-tulu analüüs – kui aitan kui palju tuleb tulu ja kui palju kulu, toimub väga kiiresti - Teiste juuresolek - Asukoht – päikselisel päeva on tõenäolisem appi minna kui öösel pimedas


- Kultuur   –   kollektivistlikud   kultuurid   on   abistavamad   igapäevastes   tegevustes   ja
toimingutes, vähem abistavad annetades ja kaudsetel viisidel - Gruppi kuulumine – kuhu me tajume et kuulume, kuhu kuulub abivajaja, kuhu kuuluvad
ümbritsevad inimesed.  Situatsioonilised mõjutajad: kognitiivne mudel
Olukord   >   olukorra   märkamine   >   olukorra   hindamine   >   isikliku   vastutuse   võtmine   >
tegevuskava otsustamine > lõplik otsus
Piliavin tasu-kulu maatriks - Mõned kulud on vähem märgatavad nt mittealgatamise kulu - Roll-identiteet – kui roll tugev et mina olen abistaja siis mitte-aitamine tähendab et pean
hakkama tõsiselt oma identiteeti ümber mõtlema - Suur kulu ei tähenda et ma ei lähe aitama vaid valin kaudse aitamise – kutsun politsei vms Empaatia-altruismi hüptees
Kui   hakkame   soodustama   mingit   käitumist   on   vaja   mõelda   läbi   millise   motiivi   seda
soodustamist teha. 
- Egoistlik motiiv –  enese premeerimine, süü ja sotsiaalne tõrjumine. Näitame kuidas on
inimesel endal võimalik võita, satud gruppi, tekib sotsiaalne tugi – kui ei tee oled üksi,
süüdi ja halb. Kui saame olukorrast eemalduda siis ei aita ja eemaldume, kui ei saa siis
aitame - Egoistlik motiiv – vähendada negatiivseid emotsioone, teiste aitamine võib minule tuua
palju positiivseid emotsioone - Altruistlik motiiv –  perspektiivi võtmisest, empaatia suurendamisest ehk paned ennast
kellegi teise asemele ja toetad teist. Kui saame aidata siis aitame - Vs negatiivse seisundi leevendamise hüpotees – püüame vähendada enda ebamugavust
ühe või teistpidi - Lisaks sarnasus kannatajaga Kõrvalseisja (apaatsuse) efekt
- Teiste pealtvaatajate olemasolu hädaolukorras vähendab üksikisik uaitamise tõenäosust o Põhjus – vastutuse vähenemine ja kaaslaste pärssimine - Ei pea olema inimesi päriselt kohal isegi, piisab vaid mõttest - Tuttavad kõrvalseisjad – tuttavate kõrvalseisjate puhul lähme tõenäolisemalt appi, pole
mures nii palju et mida need kõrvalseisjad arvavad minust


- Soolised   erinevused     -   ingrupi   liikmete   olemasolu   mõju,   grupisuurus   võib   toetada   ja
pärssida appiminekut - Praimimise   mõju   –     kui   on   eelnevalt   olnud   grupis   või   mõelnud   et   on   grupis   siis
tõenäolisemalt ei aita - Mõjutab ka abivajaja väärtus, atraktiivsus. Kummale lapsele appi minnakse kas ilusate või
räbalate riietega. Pigem ilusate riietega lapsele sest tema vanemad peavad olema kuskil ja
mis temaga juhtunud on? Kuidas suunata käitumist?
Kognitiivne dissonants
- Kui inimese on samal ajal kaks või enam vastuolulist uskumust, ideed või väärtushoiakut - …käitub vastuolus ühe või enama uskumuse, idee või ävärtusega - …   saab   uut   informatsiooni,   mis   läheb   vastuollu   olemasoleva   uskumuse,   idee   või
väärtusega - Kui   väärtused   lähevad   vastuollu   käitumisega   tekib   ebakõla.   Ebakõla   tekib   ainult   kui
oleme sellest teadlikud.  - Kui   käitumine   läheb   vastuollu   uskumustega   on   keerulisem   nt   laste   puhul   „ma   ei   ole
teinud“.   Võimalus   on   käitumist   muuta   tulevku   plaanis,   ma   enam   nii   ei   tee   VÕI   on
võimalus muuta uskumist nt et mulle ei ole üldse võõraste inimeste aitamine oluline Veenmine
- Meeldivus, sarnasus – kuulame neid kes on meile kõige sarnasemad ja sümpaatsemad - Retsiprooksus – vorst vorsti vastu, kui mina annan midagi siis peab kindlasti midagi vastu
andma, kui on aidanud milleski siis peab teist ka aitama - Sotsiaalne tugi – need mida meile olulised ja lähedased inimesed teevad mõjutavad ka
meid nt allkirjade kogumine - Järjepidevus – tahetakse olla järjepidev enese sees, kui olen midagi varem rääkinud siis
tahan seda ka edasi rääkida - Autoriteet   –   hambaarstireklaamis   kitliga   mees   kes   ilmselt   ei   ole   arst   aga   tundub
usaldusväärne.   Füsioterapeudid   olid   mures   et   inimesed   ei   tee   harjutusi   kodus,
psühholoogid käsksid diplomid ja asjad üles riputada kabinetti - Nappus – hea pakkumine ainult 2h -50%, tekitab tunde et see on hea asi ja selle üle on
nappus Jalg-ukse vahel
- Esialgu pisike teene ja siis suurem - Võib ka toimuda enese sees – ühe korra aitab kedagi väiksemalt, siis võin juba suuremalt Tsentraalne ja perifeerne tee
- Tsentraalne – tähenduslik ja tugev argumentatsioon, arusaamine, argumentide kvaliteet - Perifeerne   –   meeldivus,   oluline   esitaja,   positiivsed   ja   negatiivsed   assotsiatsioonid,
argumentide arv. Perifeersed töötavad paremini kui tähelepanu on mujal Sekkumised
- Hädaolukord nt avarii o Vastutus ja kompetentsus - Vabatahtlikuks olemine o Rolli-identiteedi mudel – kleepsud, tassid , see on osa sellest kes a olen - Meeletäiusele suunatud sekkumised (mindfulness)


o Meeletäiuse meditatsioon, heasoovlikkuse meditatsioon
o Mõju nii objektiivsele kui ka subjektiivsetele väljunditele Agressiivsuse ja kriminogeense käitumise sotsiaalsed mõjurid - Sotsiaalpsühholoogias – igasugune käitumine mille eesmärk on kahjustada teist inimest,
kes seda ei soovi - Agressiivsus on käitumine mitte emotsioon - Vägivald – agressiivsus mille eesmärk on suur füüsiline kahju nt vigastused, surm Agressiivsuse vormid
- Füüsiline – eesmärk füüsiline kahju - Verbaalne – sõnadega kahju tekitamine - Sotsiaalne – teise inimese sotsiaalsete suhete eesmärgipärane kahjustamine nt grupist välja
arvamine, tagarääkimine, silent treatment (sotsiaalne valu kestab kauem kui füüsiline - Otsene – ohver füüsiliselt kohal - Kaudne – ohvrit pole kohal nt vara lõhkumine - Ülekantud – agressiivsus kantakse üle teisele, enamasti süütule sihtmärgile nt vihane naise
peale aga kisad lapse peale Agressiivsuse motiivid
- Reaktiivne agressiivsus – impulsiivne, afektiivne, eesmärk kellelegi kohe kahju tekitada  -
inimene vihastab ja reageerib nii nagu ta muidu ei reageeriks - Proaktiivne   agressiivsus   –   külm,   kalkuleeritud,   ettekavatsetud,   nt   moraalse   kahju
tekitamine Statistiliselt
- 2004 maailmas 100 000 inimese kohta keskmiselt 7,6 tapmist - Üldine   langev   trend,   eestis   just   tõusev.   Mida   tsiviliseeritum   ühiskond   seda   vähem
vägivalda - Varavastased kuriteod on kõige levinumad sest inimesed on vaesed, narkoprobleemidega
jne - Vägivallakuritegudes on kerge langustrend, 2018 kasvas 13% - kehaline väärkohtlemine
põhjuseks ja perevägivald - Suurem osa vägivallakuritegudest on toime pandud impulsiivsete, meelemürkide mõju all
olevate noorte meeste poolt kes on tihti teiste sarnastega grupis - Joobes   olek   on   vägivallaga   tugevasti   seotud:   suur   osa   vägivallakuriteo   toime   pannud
isikuid oli teo hetkel alkoholijoobes, mida raskem vägivald seda suurema tõenäosusega oli
süüdlane alkoholijoobes - Seksuaalkurjategijate   retsidiivsusrisk   on   kõige   väiksem   –   on   praktiliselt   koge   vähem
ohtlikumad sest nende kuritegevuse kordamisprotsent on väga väike - Pussitamise teel tapetakse kõige rohkem sest Agressiivsus lapseeas
- Viha emotsioon ilmneb juba 4-7 kuu vanustel lastel - 1-3 vanuses ilmneb enim füüsilist agressiivsust – hammustamine, lükkamine, tutistamine o Käituvad nii sest kõrgemad kortikaalsed funktsioonid ei ole välja arenenud, ei oska teiste perspektiivi vaadata,  - Lasteaias   ilmneb   25%   ajast   omavahelisel   suhtlused   agressiivsus   –   enam   kui   nt
vägivaldsetel jõukudel


- Vanusega otsene agressiivsus üldiselt väheneb, kaudne suureneb - Lapseea vägivaldne käitumine ennustab vägivaldset käitumist lasteeas, ei saa võtta neid 1-
3 aastaseid vaid väljakujunevat psühhopaatliku või düssotsiaalset isiksust o Nt 22% lastest kelle agressiivset käitumist on hinnatud kõrgeks 8 aastasena püsib see kõrgena järgmised 40 a - Kooliealised poisid tüdrukutest enam füüsiliselt vägivaldsed - Noorukieas poistel rohkem füüsilist agressiivsust, tüdrukutel kaudset - Alaealised ei ole oma otsustes tihti vastutavad, varastavad asju mida vanemad ei võimalda
nt torti - Alaealised enamik on poisid Agressiivsuse teoreetilised mudelid
- Agressiivsus instinktina – selleks et ellu jääda peame olema agressiivsed, liikide ülene,
aitab ellu jääda o Miks tuntakse teiste kahjustamisest mõnu?  - Psühhodünaamiline   lähenemine   –   elu   vs   surmainstinkt;   agressiivsus   elu   säilitamise
eesmärgil - Agressiivsuse-frustratsiooni hüpotees – kui inimene tunneb ennast halvasti siis see viib
agressiivsusele o Alati ei vii
o Aversiivne stimulatsioon – vajalikud välised stiimulid - Õppimisteooriad – operantne ja klassikaline tingimine o Positiivne tagasiside agressiivsele käitumisele süvendab seda lastel – vanem kiidab last et hea et naabripoisile peksa andsid o Banduura sotsiaalse õppimise teooria, bobo nuku katse - Sotsiaal-kognitiivsed teooriad o Keskne roll stsenaariumitel – inimene valib mälust stsenaariumi kuidas käituda
o Atributsiooniteooria   –   inimesed   seletavad   teiste   inimeste   käitumist   –   keegi astub jalale, vaenulik atributsioon seletab et too tahtis meelega halvasti käituda - Observatiivne õppimisteooria – inimestel ja primaatidel kalduvus imiteerida o Peegelneuronid – vihased näoilmed stimuleerivad teistes agressiivsust Põhjused
Ebameeldivad tingimused ja sündmused
- Soojemas temperatuuris rohkem agressiivsust, kliima soojenemine - Müra suurendab agressiivsust - Ülerahvastus   –   subjektiivne   tundmus   et   inimesi   on   mingis   piirkonnas   liiga   palju
(frustratsiooni-agressiooni hüpoteesi juurde) - Sotsiaalne tõrjutus – nt koolitulistajad - Provokatsioon suurendab agressiivsust - Halva tuju „ventileerimine“ suurendab agressiivsust – inimene arvab et halb tuju kaob ära
kui selle endast välja saab - Relvade kohalolu suurendab agressiivsust - Anonüümsus   ja   deindividualisatsioon   –   anonüümsuse   korral   käitub   inimene
agressiivsemalt


- Erutusseisund – tähelepanu aheneb, agressiivsus kui dominantne reaktsioon - Alkohol suurendab agressiivset käitumist o 50% vägivaldsete kuritegude sooritajates tarbinud alkoholi
o Alkohol   pole   otsene   põhjus   –   vähendab   enesekontrolli,   eneseteadvust, pidurdab eksekutiivseid funktsioone Indiviidikesksed faktorid
Isiksus
- Psühhopaatia: proaktiivne agressiivsus - Nartsissism – agressiivsemad kui enesehinnang on ohus - Vilets enesekontroll – suures korrelatsioonis vägivaldsete kuritegude sooritamisega Psühhopaatia ei ole 1:1 seotud kuritegeliku käitumisega. Küll aga suurem osa kinnipeetavatest
on düssotsiaalse isiksushäirega, vaid veerand psühhopaadid
- Naiskinnipeetavatest 10-20% düssotsiaalse isiksusehäirega Bioloogilised korrelaadid
Selleks et olla jõhker psühhopaat on vaja palju erinevaid asju kokku.
- Füsioloogiline   erutus   (pulss,   vererõhk)   –   madal   tase   seotud   suurema   agressiivsusega;
riskialtimad - Madal serotoniini tase seotud suurema agressiivsusega - Kõrge testosterooni tase seotud agressiivse käitumise aga mitte vägivallaga!! - Kognitiivsed defitsiidid seotud suurema agressiivsusega - Ath seotud suurema agressiivse käitumisega noortel - Geneetilised tegurid – monoamiinoksüdaas; uuringud kaksikutega - UK kinnipeetavate seas veerand intellektipuudega ja piirialase intellektiga inimesi - Aastatel 1990-1998 intellektipuudega kinnipeetavate retsidiivsusrisk 68% Keskkondlikud tegurid
Perekond
- Laste agressiivsus seotud vanemate agressiivsusega - Ebastabiilne distsplin, neglekt, füüsiline karistamine seotud lapse suurema agressiivsusega Suhted kaaslastega
- Agressiivsed lapsed pigem tõrjutud, agressiivsus suureneb - Kiusajatel vähenenud empaatiavõime Perevägivald
- Seda on hakanud üha enam kriminaliseerima - Mida enam taunitakse seda suurem surve on juristidel ja politseil Kultuurikeskkond – osades kultuurides agressiivsus enam aktsepteeritud, näiteks 
Massimeedia
- Vägivaldne meedia stimuleerib agressiivsust laste seas, muutes käitumisstsenaariume ja
hoiakuid - Josephsson – lapsed vaatasid enne hokimäng vägivaldset saadet, agressiivsus hokimängu
ajal - Videomängudel   suurem   mõju   agressiivsele   käitumisele   laste   seas,   kuna   seal   tuleb
kangelastega samastuda, vägivaldne käitumine on seal tasustatud - Vägivaldse meedia jälgmised pikaajalised tagajärjed – tekib tolerantsus vägivalla suhtes;
vägivaldse meedia tarbimine lapseeas seotud kriminaalse käitumisega täiskasvanueas


Biosotsiaalne mudel
- Kriminaalset käitumist mõjutavad nii geenid kui keskkond - Kui hoiakud valdavalt düssotsiaalsed siis see mõjutab inimese enda arvamusi asjadest.
Inimene kellel geneetiline taust puhas ja isiksuse tegurid rahulik – võivad negatiivsed
mõtted olla aga ta ei pruugi kellelegi kallale minna.  - Empaatiavõime puudus ja impulsiivse käitumisega kuid rahulikus keskkonnas kasvanud
inimene võib ikka minna ja mõrvata (ted bundy) - Sotsiaalse   õppimise   teooria   +   bioloogilised   tegurid   (geenid,   psühhofüsioloogia,
neurotransmitterid, hormoonid, toksiinid jms) - Praegu teadusuuringutes populaarseim Eesti vanglasüsteem
- Valdavalt   on   kinnipeetavad   pärid   ebasoodsast   kasvukeskkonnast   ja/või
psühhopaatiliste/antisotsiaalsete joontega - Osadel on empaatiavõimega kõik korras aga teistel just bioloogiline faktor teguriks - Soodusteguriteks:   Vaimne   alaareng,   käitumishäired,   ATH,   hüperkineetilised   häired,
isiksushäired - Ca 85% alaealistel kinnipeetavatel esinevad psüühika ja käitumishäired - Rasked kuriteod enamasti soovitatud oma pereliikmete, kõige rohkem kaasa vastu.  - Beebid saavad 3. eluaastani vanglas olla Vägivalla vähendamine
- Katarsise teooria – agressiivne käitumine „puhastab? o Ei päde, ventileerimine suurendab agressiivsust
o Vihased inimesed peaksid kasutama lõdvestustehnikaid
o „The Purge“ - Karistamine o Töötab   vaid   ideaalsetes   tingimustes:   kui   on   intensiivne,   kohene   (enne   kui indiviid neg käitumisest saab pos tagasisidet), konstantne, õiglane, karistaja
käitumine karistatava suhtes muutub karistatavale sobivaks pärast karistamist o Tulemus võib olla vaid lühiajaline - Prosotsiaalse käitumise õpetamine o Proaktiivse   agressiivsuse   vähendamine:   prosotsiaalsed   eeskujud   lastele, peresekkumised,   õpetatakse   vajalike   tulemuste   saavutamiseks
mitteagressiivseid oskusi o Reaktiivse agressiivsuse vähendamine: KKT tehnikad, relaksatsioonitehnika Taasühiskonnastamine Eesti vanglasüsteemis - Suurim probleem antisotsiaalsetes hoiakutes - Efektiivsem kognitiiv-käitumisteraapia - Eestis valdavalt sotsiaalprogrammid (KKT põhised) o Sotsiaalsete oskuste arendamine
o Sõltuvusprobleemid
o Multidimensionaalne pereteraapia alaealistele
o Seksuaalsuunitlushäired – positiivne psühholoogia
o Viha juhtimine ja agressiivsuse asendamine

Document Outline

• Theory of Planned Behaviour
• Käitumise komponentide üldistatavuse tasemed
• Käitumiskavatsus
• Kavatsused ja käitumine
• Rutiinne käitumine
• Prognoosi usaldusväärsus
• Tajutud kontroll käitumise üle
• Käitumise ennustamise metodoloogilised probleemid
• Matkimine ja suhted teiste inimestega
• Tajutud sarnasus ja erinevus
• Prosotsiaalne orientatsioon/suundumus
• Veenmine