Unenägude seos reaalsusega (0)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Unenägude seos reaalsusega
Arvestuslik töö
Kertu Rannak
PK-11
Pärnu 2011
Sisukord
Sissejuhatus
1.Uni ja unenäod
1.1.Unetüübid
1.1.1. Une sügavus
1.2. Mis on unenägu?
1.3. Mis on unenäo põhjuseks?
1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid
1.5. Unenäod ja Jumal
1.6. Ennustamine unenäo abil
2.Unenägude analüüs
2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused)
2.2. Ennustusunenäod
2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes
2.4. Unenäod ei jää meelde
Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus
Lisa
Sissejuhatus
Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks.
Mis on unenäo põjuseks? Kas tõesti see on ainult meie fantaasiavili, või see on jumala poolt saadetud sõnum? Ma arvan, et see huvitab kõiki inimesi, kes näevad unenägusid.
Võtsin käsile just selle teema sest aegade juuksul olen märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks tihedas seoses olevat asja.
Minu uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kuivõrd tihe on unenägude seos reaalsusega ja kas see toimib ka teiste inimeste puhul.
Töö tegemise käigus olid abiks mitmed psühholoogia õpikud, unenäonähtusele pühendatud interneti leheküljed, mitmed ajalehtede ja ajakirjade artiklid. Nende allikate põhjal saadud informatsioon on koondatud I peatükki. Ankeetide ja muude küsitluste abil saadud informatsiooni tulemused on II peatükis.
1.Uni ja unenäod
Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu . Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida - tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul , jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis , pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra.
Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega, annab meile endise energiaga taas tööle asuda . Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust. Katsed koertega näitasid, et juba võrdlemisi lühikese ajaga unepuudus kutsub esile looma surma. Seda teadmist kasutati vanasti Hiinas eriti raske surmanuhtluse viisina. Inimestel takistati und. Värskendav mõju on kõigepealt sügaval unel, kuna väga kerge, pealiskaudse une tähtsus on selle poolest palju väiksem. Värskendava une kõrval on olemas ka "väsitav" uni - uni, mis on rahutu , katkendlik, ühendatud raskete unenägudega. Seepärast on õnnelikud inimesed need, kel on hea, rahulik ja sügav uni, kes jäävad kergesti ja kohe magama ning magavad sügavalt ja rahulikult .1
1.1.Unetüübid
AJAVIITEUNI Kui elu on igav ja üksluine, eriti talvel, näeme tihti ajaviiteund. Siin on eesmärgiks korvata argipäeva igavustja tuua elule uut mõtet.
ARGIUNI Argiuni kordab päevasündmusi ja toob pisiseikadesse pisilahendusi. ENNUSTUSUNI On inimesi, kelle uned ennustavad tulevasi sündmusi. Neid tuleb eriti tähele panna ja võimaluse korral üles kirjutada.
HÄDAUNI See uni koneleb vaimuvaesusest, kuivusest, teadvusetajoudude (alateadvuse) ulevoimu haaramise ohust.
HOIATUSUNI Viitab lähenevale ohule ja ähvardusele. Siinjuures on kasulik võtta hoiatus teadmiseks.
KORDUV UNI Unel on kombeks korduda seni, kuni asjasse on tulnud lahendus või pööre. See võib kesta, kuni edasiantav olulise tähtsusega sõnum on pärale jõudnud. Kõikidel inimestel on omad tüüipilised kordusuned, millised korduvad samastes eluolukordades.
LOHUTUSUNI See on raske eluseisundi poolt sünnitatud unenägu, mis peab tooma lohutust raskustes olijale.
OHUUNI Uni teadvustab unenägijat ähvardavast hädaohust. See ärgitab inimest mõtlema küsimuse all olevate probleemidele ja otsima abi väljaspoolt. Varjatud ohud. Hädaohu tekitajad , kellest-millest puuduvad teadmised, võivad põhjustada raskusi, kui nende teateid ei võeta tõsiselt.
PAINAJAUNI Unetunne võib luua painaja . See kajastab ahistusi ja kartusi. Sellist liiki unenägusid võib põhjustada ka liigne söömine või ebamugav magamisasend. Painajalikud unenäod on sellised, milles sa ei jõua kusagile; naiteks jääd rongist maha või hilined mõnele muule sõidukile, see tähendab tugevat rahutust sinu sisemuses. Kui tunned end unes rõhutuna, siis tunned seda ilmselt ka ärkvel olles.
PROHVETLIK UNI On sarnane ennustusunega, kuid sellele lisaks kaasnevad visioonid Jumalast, inglitestja teispoolsusest, mis annabjuba suurune mõõtmeja sisu. Neil on väga tugev mõju inimese elukäigule, kuid need uned võivad mõjutada ka tugevasti kogu ühiskonna arenemiskülge. Tegemist on nägemuste ja ilmutustega, millel on inimesele üksikuna kui ühiskonnale tervikuna puhastav ja edasiviiv toime.
SEIKLUSUNI Analüüsi oma võimeid ja võimalusi. Selline unenägu on tavaliselt noorte inimeste külaline.
SOOVUNI Uni võib muuta soovid tõeks. Eriti palju näevad seda liiki unesid noored inimesed, sest need kaasnevad armastustunde tärkamisega. Seksuaalsed soovuned on kõigil ühised.
SUURUNI Selle une tähendus ulatub kaugemale unenägija enda elust. Suurunes võib saada teate. ilmutuse või ülesande, millel võib olla mõju inimsaatustele, riikide arengukäigule, ajaloo sündmustele või isegi maailma üldprobleemide lahendamisele. Vahel võib ilmutus või nagemus tuua lahenduse mõnele teaduslikule avastusele või tehnilisele leiutisele, millel on inimkonna arengu suhtes maarav tahtsus.
TÄHENDUSUNI Sellel unel on oluline tähendus unenägija enda elule. Tähendusunes võib näha kogu oma elusaatust.
ÕUDUSUNI See uni on seotud inimese hirmudega. mis vajavad erilist tahelepanu. kuna need viivad inimest ärkvelolekus tasakaalust välja. Oluline on leida selle une tekkimise põhjus; mis tekitab hirmu; siis sellised uned ei kordu enam.
ÄRRITUSUNI Külm, palav , janu, nälg, valu, magamisasend jne põhjustavad ärritusunesid, millel ei ole sümboolseid tähendusi.1
1.1.1. Une sügavus
Unesse puutuvatest küsimustest on psühholoogia seisukohalt tähtsaim küsimus une "sügavusest". Otseselt "mõõta" une sügavust me ei saa, kuid on võimalik saada une sügavuse kohta enam-vähem täpseid kaudseid andmeid. Vastavaid katseid viidi läbi juba enam kui 100 aastat tagasi. Ka hiljem on selliseid katseid korraldatud. Me kõik teame, et kära läbi võib inimest üles äratada. Siin võime oletada, et uni on seda sügavam, mida tugevamat kära on inimese äratamiseks tarvis teha. Erinevas tugevuses kära teha on äärmiselt lihtne. Võetakse näiteks metallkuulike ja lastakse ta puust või metallist plaadile kukkuda . Mida raskem on kuul ja mida kõrgemalt ta kukub , seda tugevam on kära. Selliste abinõudega korraldatud äratamiskatsed näitasid, et alguses on uni võrdlemisi kerge ehk pealiskaudne , kuid siis hakkab selle sügavus ruutu kasvama, jõudes umbes ¾ tundi peale magamajäämist maksimumini, püsib seal umbes pool tundi ja hakkab seejärel ruttu langema ning mitme tunni jooksul kuni hommikuni on uni jälle võrdlemisi kerge ehk pealiskaudne.
Mõned uurijad on leidnud, et kui ülesärkamise järel uuesti magama jääda, siis järgneb sellele jälle unesügavuse maksimum, kuigi väiksem ja lühema kestvusega. Üks uurija on öelnud, et me üldse liiga palju magame, liiga palju andume pealiskaudsele unele, mis ei too meile mingit kasu. Kõigele sellele peab aga lisama , et see, kas teatav ärritus, näiteks kära, meid äratab või mitte, ei olene igakord ainult ärrituse tugevusest või une sügavusest. Siin on olemas ka veel teisi põhjusi. Näiteks ema, kes magab väikese lapsega, võib vahel magada üsna suure kära juures, kuid iga kord ärkab kohe üles, kui laps vähimatki häält hakkab tegema. Sellest järeldub, et peale ärrituse tugevuse on tihti tähtis veel ka ärrituse tähendus.1
1.2. Mis on unenägu?
See, mida mäletame oma elamustest une ajal - on meie unenäod.
Kas on võimalik ka uni ilma unenägudeta? Kui meile näib, et me tihti ei näe und - kas see ei olene ainult sellest, et me unenäo kohe jälle unustame ? Mõned uurijad, kes on lasknud ennast järsku unest üles äratada, on iga kord tähele pannud , et nad enne seda olid näinud und. Paistab tõenäolisem olevat arvamus, et on võimalik uni ka unenägudeta.
Kuid mis on õieti unenägu? Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine , mis on saadud teiste hingeliste nähtuste uurimise põhjal.
Meie unenäod ununevad äärmiselt ruttu. Sellepärast on vaja peale ärkamist unenägu kõikide tema üksikasjadega endale võimalikult täielikult meelde tuletada ja siis täpselt üles kirjutada. Säärase subjektiivse meetodi kõrval on tarvitatud unenägude uurimisel ka "objektiivset" meetodit. On vaadeldud magajat, eriti tema miimikat, häälitsemist, muutusi hingamises jne. Unenägude uurimisel on tarvitatud ka eksperimentaalset meetodit: mõjutud mingil viisil magajale ja püütud seejuures kindlaks teha, kuidas see on mõjunud tema unenägudesse. Iseäranis laialt on eksperimentaalset meetodit unenägude uurimisel tarvitanud norra psühholoog Mourly-Vold.1
Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise , palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb enam või vähem tagaplaanile. Tihti on ka terve unenägu segane ning vähe elav ja üksikuil juhtudel puuduvad üldse kujutlused mõnedest unenäo objektidest : meie ainult "teame", et need on meie läheduses, kuid ei "näe" neid.2
1.3. Mis on unenäo põhjuseks?
Need võivad iseenesest olla mitmesugused. Esiteks võib unenäo lähtepunktiks olla mingi magaja meeltele mõjuv ärritus ja unenägu oma sisult osutuda kõigepealt antud ärrituse täienduseks, selle fantastiliseks ja hallutsinatoorseks tõlgendamiseks. Selline side unenäo ja teatava ärrituse vahel paistab sagedasti silma juba iseenesest. Näiteks meil hakkab külm, kui on maha libisenud tekk ja me näeme unes, et kõnnime puudulikus rõivastuses tänaval või näiteks haigele pannakse jalgade alla pudelid kuuma veega ja ta näeb, et käib tuldpurskava vulkaani kraatril ja maapind tema jalge all on tuline.
Teatavate meile mõjuvate ärritustega tuleb tihti seletada ka unenägusid ujumisest või lendamisest. Arvatavasti näeme und lendamisest siis, kui meie kehaline olek on iseäranis hea, hingamine sünnib kergelt ning me ei tunne aluse surumist, millel me magame, jne.
Rahva seas on tuntud ka selline nähtus nagu "luupainaja". Unenägu suurest loomast jne., kes on magaja rinnal, on harilikult tingitud takistustest hingamisprotsessis. Und luupainajast näevad harilikult ainult need, kes temasse usuvad. Teiste juures võtab unenägu samades tingimustes mingi teise sisu.
Võttes mõned juhud , kus unenäo põhjuseks on olnud mingi magajale mõjuv ärritus, siis paistab, nagu võiks selle täiendamine teatavate piltidega ja stseenidega, selle tõlgendamine mõnikord sündida peaaegu silmapilkselt, kuigi magajale pärast näib, nagu oleks ta üle elanud terve pika unenäo. Eriti kuulsaks selle poolest on saanud tuntud prantsuse unenägude uurija Maury. Maury nägi unes (umbes 1840 a.), kuidas ta üle mõisteti kohut ja ta hukkamisele määrati. Ta nägi üksikasjalikult kuidas teda tapalavale viidi, timukas ta laua külge sidus ja tapakirve langetas . Ta tundis isegi kuidas tema pea lahutati ta kehast. Pärast suures hirmus ärkamist tundis ta oma kaelal voodi-eesriide keppi, mis oli kukkunud tema kuklale nagu giljotiini kirves. See kestis silmapilgu ja siiski oli ta selle välise mõju võtnud lähtepunktiks oma unenäole, milles oli järgnenud üksteisele nii suur hulk sündmusi. Siin paistab nagu oleks kogu sündmusrikas ja näiliselt pikk unenägu tegelikult kestnud ainult mõne silmapilgu - kepi kukkumisest kuni magaja ärkamiseni. Nüüd aga natuke teistsugune näide. Prantsuse uurijal Claviére'il oli äratuskell, mis helises kaks korda. Esimene kord tegi kell ainult kaks või kolm üksikut lööki ja 22 sekundi pärast oli harilik pidev helin . Ükskord nägi Claviére und, kus ta oli ühes rändteatris. Üks näitlejaist, kelle ta ära tundis istus laua taga, kesk näitelava ja kõneles kostüümide arvust ja rikkusest, mis näitlejate trupil on, millesse ta kuulub. Äkki oli kuulda lühike helin. Selle peale ütles ta "Ahaa, see on äri, mis telefoneerib ühe kostüümi pärast, mille me oleme temalt tellinud". Ta tõusis ja läks näitelava tagaossa. Sel ajal Claviére'i isa oli astunud toolile ja ütles valju häälega: "On parem olla siin ja kuulata neist asjadest, kui olla mujal ja kuulda jutlust patust". Siis Claviére ütles isale : "Jah, nagu see sagedasti juhtub rändtruppides". Kohe peale seda ärkas ta äratuskella helina peale. Siit võib järeldada, et näitleja sõnad "Ahaa, see on äri, mis telefoneerib" järgnesid esimesele kella helinale ja seega oli kogu unenäo kestus neist sõnadest kuni Claviére'i ärkamiseni umbes 22 sekundit. Samade sündmuste kordamine ärkvelolekus nõuab keskmiselt 17 kuni 18 sekundit. Toodud unenäos ei ole seega kujutluste voolamine sugugi kiirem neile vastavate reaalsete sündmuste käigust.1
1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid
Unenägudega käivad kaasas vahel ka mitmesugused liigutused. Osad inimesed räägivad unes, teised liigutavad unes üksikuid kehaosi ja on olemas ka inimesi, kes magades tõusevad üles, panevad ennast riidesse, kõnnivad ringi, teevad midagi jne. Neid inimesi nimetatakse "kuutõbisteks". Nimetus "kuutõbine" on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. Räägitakse, et "kuutõbised" on oma liigutustes äärmiselt osavad. "Kuutõbise" tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Kui "kuutõbine" ärkab ei tea ta mõnikord midagi oma unenäost jutustada, samuti sellest, et ta ringi jalutanud on.2
1.5. Unenäod ja Jumal
Anselm Grün arvab , et unenäod ei ole alateadvuse kujundamine, vaid Jumala keel, mis on vajunud unustusehõlma. Jumal ise räägib meiega unenäos. Ta osutab meid ümbritsevale. Toob meis nähtavale meie enese tõe. Unenäos näitab Jumal samme , mida oma sisemisel ja välisel teel astuma peaksime. Sageli on unenägu rõõmusõnumiks. Jumal ütleb, et oleme hinges juba kaugemale jõudnud, kui ärkvel olles võiks arvata. On olemas kütkestavad ja ühtaegu õudu tekitavad unenäod, unenäod mis lasevad näha Jumalat piltide ja sümbolitena. Juba C. G. Jung arvas , et unenäos ei ole keegi ateist. Seal peab igaüks ka religioossete sümbolitega vastakuti seisma. Sisimas on hing religioosne.
Käies mööda vaimulikku teed, valmistame enesele harjutusprogrammi. Kummatigi on selline programm meie enese auahnuse tulemus. Unenäos näitab Jumal, mis meiega tegelikult toimub, millised sammud juhivad meid tõelusse ja elavusse. Nii on unenägu vaimulikul teel oluline abivahend . Ta näitab meile kätte suuna. Ta on enesetundmise allikas. Ja ta näitab, millega peaksime Jumala ees tegelema. Selles raamatus on tegeletud unenäo vaimuliku tähendusega. Sealjuures tegeleti spirituaalsusega, mis peab oluliseks inimese kõiki külgi, mis annab kõik, ka alateadvuse, Jumala hoolde, et Tema valgus meie hinge kõigis sügavikes helendaks ja neid muudaks. Viiteid sellisele muutumise spirituaalsusele leiame juba vanas munkluses. Seda käsitelu tahan jätkata.
Munkade meelest peaksime vaimulikul teel silmas pidama eelkõike kolme asja, sest nende kaudu kohtume Jumalaga , nii räägib Ta meiega: meie mõtted ja tunded, meie keha ja meie unenäod. Jumal räägib sõnas, mis on Pühakirjas meieni jõudnud. Eelkõige räägib ta meie eneste läbi, ja siin ongi olulised just mõtted, tunded, keha ja unenäod, mida peaksime tähele panema, et osata võtta Jumala sõna isiklikus tähenduses. Euagrius Pontikose meelest ei ole olnud kohtumist Jumalaga, kui ei ole olnud kohtumist iseendaga . Spirituaalsusest saab kergesti vaga põgenemine enese eest, kui jätame tähele panemata kohtumise iseendaga. Kohtudes endaga kohtume ka Jumalaga. Ja vastupidi: niipea kui läheneme Jumalale, läheneme ka endale.
Küsimus, kas unenäod ilmuvad vaimulikul teel, on eeskätt küsimus, mis üldse on tõelus. Mis on tegelikult? Selle küsimuse üle on filosoofid aegade algusest saadik tülitsenud. Kas me suudame tõeluse ära tunda või näeme vaid selle sähvatust? Mis on tegelikult: ideede vaimne maailm või mateeria , see, mida saame käega katsuda ? Metafüüsika ütleb, et tõeline tõelus on Jumal, et meie oleme vaid siis tõelised, kui saame osa Jumalast. Kui lähtume oma elus sellest metafüüsika teesist, siis avastame, et tegelikult me selle järgi ei ela.
Me töötame, me sööme, me mõtleme, me tunneme , me plaanime, me loome kõike enese ümber. Jumala koht on vaid äärel, nii kaugel, kui me seda Talle lubame. Samamoodi loome oma vaimulikku elu, vormime oma palvet. Ja siin tohib siis Jumal meie ellu sekkuda, aga ka siin oleme meie lavastajad, kes ütlevad Jumalale, millist osa mängida. See on täiesti jumalatu tõelus. Meie oleme valitsejad ja Jumal on nurka surutud. Isegi kui oleme vagad, oleme keskpunktis meie oma vagadusega, mitte Jumal.1
1.6. Ennustamine unenäo abil
Ennustamine pidavat toimuma une ajal ja lähtuma unenägudest - seda pole kerge halvaks panna ega ka tõsiselt võtta. Et kõik või vähemalt paljud arvavad , et unenägudel on mingi tähendus, siis loob see usu, nagu oleks juttu kogemusest, ja pole sugugi võimatu uskuda, et mõnel juhul on unenägudes ennustus olemas. Kui on üks tõend juba käes, siis võiks ka ülejäänud unenägude kohta sedasama oletada.
Ometi ei näi olevat mingit mõistlikku põhjust, et see nii peaks olema, - see teebki umbusklikuks. Lisaks muule vasturääkivusele on kummaline, et kui neid läkitab jumal, siis milleks läkitada nii, kuidas juhtub, ja mitte kõige parematele ning arukamatele. Kui jätta jumal põhjusena kõrvale, ei näi ühtki teist mõistlikku põhjust olevat. Meile käib üle mõistuse leida mingit lähtekohta selle ettenägemiseks, mis toimub Heraklese sammaste juures või Borysthenese ääres. Niisiis on unenäod paratamatult kas sündmuste põhjused ja märgid või siis kokkulangevused, kas kõik korraga, mõni neist või siis üksainuke. Ma ütlen "põhjus" selles seoses, nagu on kuu päikese loojumise suhtes või kurnatus palaviku suhtes. See, et täht ilmub, on loojangu märgiks, ja sedasama on keele karedus palaviku jaoks. Kokkulangevus on aga see, kui keegi parajasti jalutab ja päike loojub . Jalutamine pole loojangu märk ega põhjus, samuti kui pole seda loojang jalutamise jaoks. Seega ei toimu kokkulangevusi ei pidevalt ega sageli. Kas siis selles suhtes, mis toimub kehas, on mõned unenäod põhjusteks ja märkideks? Ütlevad ju kogenud arstidki, et unenägusid tuleb hoolikalt tähele panna. Eks ole mõistlik samamoodi arvata ka neil, kes pole õppinud meistrid, vaid vaatlejad ja filosofeerijad.
Kui need mõjutused, mis leiavad aset päeva ajal, pole küllalt suured ja tugevad, jäävad nad suuremate ärkvelolekumõjutuste varju; magamise ajal aga on vastupidi: mis on väike, näib olevat suur. See selgub juhtumitest, mida unes sageli ette tuleb: kui kõrva satuvad nõrgad helid, arvatakse, et lööb välku ja müristab, kui valgub alla tilk sülge - maitstaks nagu mett ja magusaid jooke , kui mõni koht muutub natuke soojaks - kõnnitaks nagu läbi tule ja tuntaks tohutut kuumust. Ärgates selgub aga, kuidas asi tegelikult on. Kui kõikide nähtuste lähtekohad on väikesed, on selge, et sama kehtib ka haiguste ja muude häirete puhul, mis hakkavad kehas ilmnema. Muidugi peab see unes palju selgemini esile tulema kui ärkvel olles.
On aga päris loogiline, et mõnede unes ilmunud meelekujundite põhjuseks on neile vastavad tegevused, nagu siis, kui me kavatseme tegutseda ja parajasti tegutsemegi või oleme tegutsenud - vahetus unenäos me puutume siis sellesamaga kokku ja teemegi sageli seda (põhjuseks on, et päevane mõjutus rajas sellele teed). Teiselt poolt on paratamatu, et unemõjutused saavad sageli päevaste tegutsemiste põhjuseks, sest sellele tegevusplaanile on jällegi teed rajatud öiste meelekujundite abil. Seega siis võivad mõned unenäod olla nii märgiks kui põhjuseks.
Enamik neist näib aga kokkulangevusena, eriti kõik sellised, mis on ebatavalised ja mille lähtekoht pole unenägijas, nagu näiteks merelahingute ja kaugete maade sündmuste puhul. Neil puhkudel paistab, et on just samamoodi, kui mingi asja mainimise järel see juhtumisi toimubki. Kas miski takistaks sedasama une juures? Vastupidi, ilmselt enamasti nii juhtubki. Nii nagu kellegi mainimine pole ta ilmumise märgiks ja põhjuseks, pole ka siin unenägu selle nägijale millegi täitumise märgiks ega põhjuseks, vaid on kokkulangevus. Seega paljud unenäod ei täitu - ei leia ju kokkulangevused pidevalt ega kuigi sageli aset.1
2.Unenägude analüüs
Alljärgnevalt annan ülevaate oma uurimustöö tulemustest.
Küsitlusest võtsid osa 16 imimest. Need moodustasid 2 gruppi. Esimene grupp koosneb 30-75 vanuselistest inimestest. Teise gruppi moodustavad 13-30 aastased inimesed. Igas gruppis 8 inimest. Küsitlevad olid adekvaatsed ja ausad.
2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused)
I grupp
II grupp
Diagammid näitavad, et noorte unenäod on palju huvitavamad. I gruppi inimesed näevad unes iseennast peaaegu kaks korda tihedamini. See võib tähendada seda, et nad pööravad eriti suurt tähelepanu endale, aga nende ümber toimuvale jääb seda väheks.
II grupi rahvas näeb unenägusid koolist palju tihedamini kui nendest vanemad inimeset . See tuleneb sellest, et paljud noored käivad iga päev koolis, kooli tekitab väsimust ja mõnikord ka stressi, mõeldes sellele terve päev, kool ei jätta ka unes noori rahule.
Vanemad inimesed ei unista maiustustest nii palju kui noored. See võib tuleneda sellest, et noorte maitseretseptorid vajavad rohkem magusat , kui II grupi rahva omad. Maiustuste üleliigne tarbimine võib põhjustada unenägusid maiustustest (mõned arvavad, et need unenäod on "pagana poolit saadetud", aga psühholoogilises mõtes pole see nii). Kui inimene tarbib liiga vähe maiustust, või ei tarbi üldse, siis see võib põhjustada selliseid unenägusid. Kui unenägu maiustustest on ennustusunenägu, siis võib see tähendada muutusi armastuses.1
I grupp tegeleb unes seiklemisega rohkem, kui II grupp. Vanematel inimestel on rohkem probleeme, peaaegu ei ole vaba aega ja nad unistavad reisimisest, seiklemisest. Aga seiklemiseks pole aega, siis ei jäe muud üle kui seikleda unes. Noortel aga on päeva jooksul palju erinevat tegevust, rohkem vabaaega. Neil on piisavalt seiklmist ka reaalelus.
Vanem grupp peaaegu ei näe unenägusid suvest. Noored näevad sellist tüüpi unenägusid väga tihti, selle pärast et nad peavad suve ja vaheaja sünonüümideks. Suvel saab puhata koolist ja ülikoolist. Tööinimestel aga suvi ei tähenda puhkust ja see pärast nad ei unistagi suvest.
Ülejäänuid asju ja sündmusi näevad kõik inimesed peaaegu ühepalju.
2.2. Ennustusunenäod
Küsimus seisnes selles, et kas kõik näevad ennustus unenägusid ja kas nad on olemas.Alljärgnevalt on toodud küsitluse tulemused.
Kas näete ennustusunenägusid?
I grupp II grupp
"Ei" vastused on ülekaaslus. See võib tähendada kahte asja: 1. Ennustusunenägusid pole olemas. 2. Ennustusunenägusid näevad ainud Jumala või kellegi-millegi teise poolt väljavalitud inimesed. Põhjus, miks mõned tasakaalutud inimesed näevad ette, on see, et neil endal pole liigseid sisemõjutusi ja nad lasevad end kaasa kiskuda, olles seega välismõjudele väga vastuvõtlikud. Mõned vahetud unenäod on heade tuttavate kohta: kõige rohkem ettenägemist esineb just tuttavate puhul, sest tuttavad hoolivad üksteisest kõige rohkem. Nii nagu nad juba eemaltki märkavad teist ja tunnevad ta kohe ära, samuti on see ka mõjutuste puhul. Headelt tuttavatelt saadakse ju kõige tuttavamaid mõjutusi. Melanhoolikud on oma vastuvõtlikkuses heaks märklauaks, justkui kaugviskajatele tabamiseks. Nende heitlikkuse tõttu vahelduvadki neil ridamisi kujutluspildid, justkui oleks Philaigidese luuleteosed hullude käes, kes neid omamoodi loevad ja uurivad, nagu näiteks Aphroditet , ja seostavad seal suvalisi asju. Vastuvõtlikkuse tõttu ei taandu neil üks mõjutus teise mõjutuse toimel.1
2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes
Iga inimene on eraldi isiksus. Unenägude omapära sõltub rahvusest, religioonist, kasvatusest, kliima tingimustest riikides, kus me elame.Unenäo omapäraruse kõige suuremaks põhjuseks on fantaasia . Fantaasia on selline nähtus, millel ei ole piire ja selle pärast näeme vahest väga imelikke unenägusid. All on toodud märksõnad, mis esinesid omapärastest unenägudes, ja nende seletused (tegu on tähendusunenägudeda).
1. TUNNEL
Psühholoogid väidavad, et see on tee alateadvusest teadvusesse. Kui roomad tunnelis, kus on vett - viitab see alateadlikule soovile pääseda tagasi sündimiseelsesse seisundisse, ära häirivast välismaailmast. Kui tunnel tekitab erootilist naudingut - sümboliseerib see seksuaalsuhet. Jalakaijate tunnel, kitsas ja raskesti läbitav - pahandusi ja raskusi. Jalakaijate tunnel, laija valgustatud - kerget edasijõudmist. Kui liigud tunnelisis valguse suunas - tähendab uni ebaõnnestumiste lõppu.
2. AKEN
Aken on hinge silm. Sellest vaatame välismaailma ja anname nähtu põhjal väärtusi tegelikkusele. On põhjust märgata, millises seisukorras on akenja mida sealt näeb. Tunned oma olukorda kehvalt, kuid tegelikult oled hoidnud oma tundeid kindlalt endas. Ehk oleks nüüd viimane aeg neid avaldada. Aken on ühenduses majaga , meie avatud või kinnise olekuga . Akendeta tuba - tunned ahistust. Akna avamine - tähendab uusi pürgimusi, laiema vaateruumi ja selgema hingeelu tarvet.Aknaruut kõneleb hingeseisundist. Kui ruut on pubas ja suur, valitseb hinges tasakaal.Härmatunud aken kõneleb jabenenud suhetest valismaailmaga. Halb enne. Kui näed kaarakent - igatsed romantikat ja stiilsust oma ellu. Kui aknasse paistab päike - kirgastab see teadvust.1
2.4. Unenäod ei jää meelde
Meie unenäod ununevad äärmiselt ruttu. Sellepärast on vaja peale ärkamist unenägu kõikide tema üksikasjadega endale võimalikult täielikult meelde tuletada ja siis täpselt üles kirjutada. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb enam või vähem tagaplaanile. Tihti on ka terve unenägu segane ning vähe elav.1
I grupp
II grupp
Küsitluse tulemused kinnitasid, et enamik unenägudest ei jää meelde. Kuid nooremad inimesed mäletavad rohkem unenägusid. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem. Nende unenäod on eredad , värvilised, seotud süžeeks, rajanevad enamasti aistingutel ja tunnetel ning on sageli hirmutavad ja ebameeldivad. Unenägude vastuvotult järgmised on koleerikud, nad näevad und veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva.1
Kokkuvõte
Unenäod on iseenesest väga huvitav nähtus. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva. Teine osa inimestest näeb aga und iga päev ja vahel lausa mitu erinevat ühe öö jooksul. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte - need on küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada. Unenäod kui nähtus on teadlaste poolt suhteliselt vähe uuritud - sellest ka igasugused spekulatsioonid sellel teemal. Vaatamata sellele on uni ja unenäod lahutamatu osa meie igapäevaelust, sellega on nende seos reaalsusega väga tihe.
Töö tegemise käigus sain aru, et unenäod võivad mõjutada meie käitumist, kui me usume nendesse. Tegelikult unenägudel ei ole mingit tähendust, need on lihtsalt fantaasiaviljad. Ma ei soovita nendele üldse tähelepanu pöörata, unenägudesse peaks suhtuma nagu järjekordsesse seriaali .
Suurim takistus oli see, et uurimistöö tegemiseks oli antud vähe aega. Unenägudemaailmast on väga vähe kirjutatud, kuna seda on hästi raske uurida, sellepärast oli suhteliselt keeruline seda tööd teha.
Unenäod on kindlasti ühed huvitavamad nähtused inimese ja muide ka loomade elus. Järgmisele uurijale soovitaksin jätkata minu teemalist uurimistööd ja ka teha uurimist teemal "Unenägude kasutamine kirjanduses ja filmides ."
Kasutatud kirjandus
1. F. Donner, Unenägemises. Pärnu: AS Mandala , 1998.
2. A. Grün, Unenäod ja vaimulik tee.
3. J. Henno , Unenäosümboolika käsiraamat. Tallinn: Kodutrükk, 1998.
4. A. Lill, Ennustamisest une abil, Akadeemia 1992, nr 4.
5. M.Leukor, Uni. Tallinn, 1989.
6. J. Sõerd, Psühholoogia kõigile, Tallinn: Koolibri, 1992.
7. Unenäod on emotsioonide kuningriik.- http://www.terviseleht.ee/200009/9_mmuned.php .