Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele (0)

Q: Mis see väitlus nüüd täpselt on?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele

Q: Kui väide on esitatud peaks kriitiliselt mõtleval inimesel tekkima küsimus "Miks see nii on?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele

Keskkool - Kategooriata - Väitlus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis see väitlus nüüd täpselt on?
Kui väide on esitatud peaks kriitiliselt mõtleval inimesel tekkima küsimus "Miks see nii on?

Väitlema!
Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele
Kajar Kase
2006
Sisukord

Sissejuhatus

Tere!
Rõõm näha, et olete võtnud nõuks väitlemisest huvituda. Väitlemine on maailma asjadest huvituvatele inimestele mõeldud põnev ja kaasahaarav tegevus, millega meie meelest tasub kindlasti tegemist teha. Väitlemine arendab mitmeid edasiseks eluks vajalikke oskusi: õpetab loogilist mõtlemist, avaliku esinemist ning annab uusi teadmisi. Lisaks on väitlus lihtsalt lõbus tegevus, mis koondab avatud, sõbralikke ja tarku inimesi üle Eesti ja laia maailma.
See materjal on mõeldud neile tulevastele kesk- ja põhikooliväitlejatele, kes tahaksid asjaga tegelema hakata, aga ei oska kusagilt otsast alustada. Meie arvates on vastus küsimusele “Mida teha?” väga lihtne: tuleb luua oma väitlusklubi ning hakata võimalikult palju väitlema. Väitluses arenemiseks on ainus võimalus hästi palju ja hästi erinevate vastastega väidelda, selleks jälle on parim viis käia väitlusturniiridel, mida Eesti Väitlusselts ja tema liikmed ohtralt korraldavad ja meie kodulehel www.debate.ee reklaamivad.
Nende asjade eelduseks on ilmselt arusaam sellest, kuidas väitlus käib. Selle arusaama tekitamiseks käesolev materjal mõeldud ongi.
Kajar Kase
Eesti Väitlusseltsi väitlusjuht

I peatükk: Mis see väitlus nüüd täpselt on?

Väitlus on laias laastus öeldes teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Tavalisest vaidlusest eristab väitlust kolm asja:
1. Etteantud teema, mille suhtes loositakse eitav ja jaatav võistkond/väitleja
Hea väitlusteema on selline, kus mõlemalt poolelt on võimalik sisulisi asju väita. Väitleja peab oskama leida teema mõlemalt poolelt asjalikke argumente, hoolimata sellest, mida ta ise kõnealusest asjast arvab . Ka ei ole kummagi võistkonna ülesandeks leida teise poolega kompromiss , vaid lõpuni välja kaitsta oma seisukohta. See ei tähenda, et väitlus oleks üks suur valetamine ja musta valgeks rääkimine. Nagu öeldud, on väitlusteemad alati sellised, kust saab leida häid argumente mõlemalt poolelt. Seega ei kohusta väitlusreeglid kedagi valetama. Pigem vastupidi, valetamine on reeglitega sõnaselgelt keelatud. Kui võtta kujundiks Eesti Väitlusseltsi vapiloom sebra , võib öelda, et üks pool peab rääkima tähtsamaks sebra mustad ja teine valged triibud .
Mõned näited lihtsamatest väitlusteemadest:
Koolivormi kehtestamine (koolis x) on põhjendatud
Kohustuslik sõjaväeteenistus Eestis on põhjendatud
Kanepi legaliseerimine on põhjendatud
Poisid ja tüdrukud peaksid käima erinevates koolides
Hasartmängude keelamine on põhjendatud
Surmanuhtlus on põhjendatud
Kõrgharidus peaks Eestis olema tasuline
Naised on ühiskonnale olulisemad kui mehed
Keskkonnakaitse on tähtsam kui majanduse areng
Eesti kodanikud peaks tunnistama teovõimeliseks (täisealiseks) alates 16. eluaastast.
2. Varem kokkulepitud reeglid, mille järgi väitlus toimub.
Põhiosa väitlusest moodustavad kõned. Erinevate väitlusformaatide reeglid panevad paika selle, mis järjekorras kõned toimuvad, kui pikad nad on, kas/kuidas teiselt poolelt saab küsimusi küsida ning millest kõnedes üldiselt peaks rääkima. Näiteks Karl Popperi väitlusformaadis, millele me selles kirjatükis keskendume, on kuus kõnet, mida jaatajad ja eitajad peavad kordamööda. Esimesed kaks kõnet on kuue ja järgmised viie minuti pikkused ning pärast esimest nelja kõnet toimuvad ristküsitlused. Nendest reeglitest tuleb hiljem veel pikemalt juttu . Üldiselt on reeglite eesmärgiks tagada võistkondadele võrdne positsioon.
3. Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega.
Väitluse loogiliseks lõpuks on otsus, millega ei öelda mitte seda, kellel oli õigus, vaid seda, kes konkreetses väitluses paremini väitles. Viiki väitlustes ei tunnistata. See, et üks pool võidab ja teine kaotab, on ühest küljest osalejatele motivatsiooniks väidelda nii hästi kui nad vähegi suudavad, teisest küljest aga viib väitluse kui pedagoogilise harjutuse loogilise lõpuni.
Nii nagu suusatamises võisteldakse kahes erinevas stiilis (klassikaline- ja vabastiil) ning ujumises neljas, saab ka väidelda paljudes erinevates stiilides ehk eri reeglite järgi. Meie vaatame täpsemalt Eestis keskkooliväitluse “peastiiliks” valitud Karl Popperi väitlusformaati ( formaat on üldiselt sõna, mida kasutatakse väitluse eri “stiilide” kohta). See on sisulist ettevalmistumist, kõnede selget ülesehitust ja meeskonnatööd rõhutav formaat, kuid selles hästi väitlemine nõuab kindlasti ka kõneosavust ning improviseerimisoskust.
Jagame järgneva õpetuse kolme osasse : ettevalmistustöö, väitlemine ise ning väitluse hindamine

II osa: Ettevalmistumine

Väitluseks ettevalmistumine toimub üldiselt selle aja jooksul, mis jääb teema kättesaamise ja väitluse alguse vahele. Karl Popperi väitluses antakse teema kätte kuni kuu aega enne väitlusturniire nii et ettevalmistustöö on siin väga tähtis. Ettevalmistustöö eesmärgiks on oma väitluskaasuse kokkupanek. Kaasus tähendab siin ettevalmistatud materjali, mis toetab seda seisukohta, mis võistkonnal väitluses võtta tuleb. Kuna väitlusturniiridel väideldakse ühte teemat mõlemalt poolt, tuleb ette valmistada nii jaatav kui eitav kaasus.
Järgnev tekst on samm-sammuline õpetus kaasuse kokkupanemisest. Kaasusele ja väitlusele esitatavaid nõudeid on pisut täpsemalt, kuid mitte nii loogilises järjestuses kirjeldatud Karl Popperi väitlusformaadi reeglites , mille leiate meie kodulehelt siin:
http://www.debate.ee/download/Popperi_reeglid_komm.rtf

Jaatav kaasus

Jaatava poole ülesandeks on tõestada, et väideldav teema on tõsi. Ent enne kui tõestamise juurde asutakse, tuleb paika panna väitluse piirid ja teha selgeks, millest täpselt rääkima hakatakse ehk tegeleda defineerimisega.

Definitsioonid

Jaatajate esimeseks ülesandeks on defineerida teemas olulised terminid. Näiteks teemas “Kergete narkootikumide legaliseerimine Eestis on põhjendatud” tuleks ilmselt defineerida, mida jaataja peab silmas kergete narkootikumide all. Esimene jaataja peaks sellisel juhul oma kõne alguses ütlema: ”Me defineerime kerged narkootikumid kui narkootikumid, mis ei põhjusta füüsilist sõltuvust”. See on oluline, et ei tekiks olukorda, kus jaatajad räägivad kanepist ja eitajad heroiinist. Tegelikus väitluses selliseid olukordi vahel siiski tekib, mida siis ette võtta, vaatame lähemalt väitlemise peatüki all.
Defineerida on mõtet ainult termineid, mille puhul võib väitluses ette tulla kaksipidi mõistmist. Näiteks eelmise teema puhul pole mõtet aega raisata sõnade 'Eesti' ja 'on põhjendatud' defineerimisele. Sõna 'Legaliseerimine' võib defineerida, aga kui seda mitte teha ei juhtu ilmselt ka midagi halba.
Hästi oluline on mõista, et definitsioonide mõte on mänguväljaku ausate piiride paika seadmine , mitte vastasvõistkonnale kuidagi ära tegemine. Definitsioonid peavad olema ausad ehk siis vastama järgmistele nõuetele:
- olema kooskõlas sellega, kuidas mingit terminit tavaelus mõistetakse
- viima sellise väitluseni, mida väitlusteema sõnastajad silmas pidasid .
Kui võistkond esitab ebaausad definitsioonid, ja nendele vastava kaasuse, on neil vähegi pädevate vastaste vastu suur tõenäosus väitlus kaotada. Ning isegi kui väitlus võidetakse, on see tõenäoliselt segane ja raskesti arusaadav ning ei oma erilist pedagoogilist efekti. Seega meie kindel soovitus on: defineerige asjad kõige lihtsamal võimalikul viisil. Ühtlasi ei ole mingit põhjust, miks ühe võistkonna jaatava ja eitava kaasuse definitsioonid erinevad peaksid olema.
Põhjus, miks reeglid keelavad „loovamat“ lähenemist definitsioonidele, on see, et nii satuvad eitajad ebaausasse seisu – nad ei ole sellise kaasuse oponeerimiseks ette valmistunud. Teiseks on väitlusteemad alati valitud harival eesmärgil ning neist mööda hiilides kaotab ka väitlus osa oma mõttest.
Järgnevalt mõned näited definitsioonidest, mis on pigem ebaausad.
Teema: Planeerimine võtab elult võlu.
Definitsioon: planeerimine on purilennukiga lendamine.
Jättes kõrvale küsimuse, kas see lähenemine sisuliselt on hea mõte, võib öelda, et tegemist ei ole mõistliku definitsiooniga: mõistlik inimene ei tõlgendaks planeerimist selle teema kontekstis kindlasti purilennukiga lendamisena.
Teema: rate .ee on saatanast
definitsioon: Saatanast tähendab, et ta peab olema otseselt pärit saatanalt või seotud saatanliku ideoloogiaga.
Jällegi on tegemist teema liigse sõna-sõnalt võtmisega. Teema mõte on ilmselt ikkagi see, kas rate.ee on ühiskonnale hea või halb.
Teema: Hasartmängude keelustamine on põhjendatud
Definitsioon: keelustamine tähendab keelustamist linnades: kasiinod peaksid asuma linnadest vähemalt 10 km kaugusel nagu (väidetavalt) Prantsusmaal.
Siin on tegemist liiga kitsa definitsiooniga: jaatajad üritavad teemat endale lihtsamini kaitstavaks teha, mis on aga eitajate suhtes ebaaus, sest nemad on valmistunud kaitsma hasartmänge üldiselt.
Kui väitlejatel on endal kahtlus , kas nende definitsioonid ikka on ausad, tuleks endalt küsida kaks küsimust:
1) Kui teine pool nõustub meie definitsioonidega siis kas järgnev väitlus on see, mida turniiri korraldajad teemat välja mõeldes ootasid?
2) Kas teine pool saab meie definitsioonidest lähtuvalt kasutada oma materjale, mille nad on ette valmistanud?
Kui vastus ühele neist küsimustest on ei, tuleks definitsioonid ümber teha..

Kriteerium

Kriteerium on sõna, mida väljaspool väitlust kasutatakse suhteliselt vähe ning mis paistab esmapilgul olema keeruline. Algajatel väitlejatel soovitame enne selle osa juurde tulemist lugeda läbi argumentide alapeatükk, mis algab järgmisel leheküljel.
Tegite nagu palusime? Hea küll, räägime siis kriteeriumist . Kriteerium tähendab väitluskaasuse puhul ühist eesmärki, mille tõestamise poole kõik argumendid liiguvad. Eestis, kus üldiselt väideldakse mingite ühiskondlike nähtuste (kohustuslik sõjaväeteenistus, surmanuhtlus, suitsetamine ) üle, on peaaegu eranditult kriteeriumiks ühiskonna heaolu. Ehk siis mõlemad pooled peavad näitama, et nende kaasus viib suurema ühiskonna heaoluni. Seda tehakse järgnevalt:
1. Pärast definitsioone öeldakse: “Meie kriteeriumiks on ühiskonna heaolu”
2. Iga argumendi lõpus, järelduse osas tuuakse välja, kuidas see argument viib ühiskonna heaoluni.
Eestis kasutab enamik võistkondi oma kaasustes kriteeriumit ning paljud kohtunikud ootavad , et seda ka väitlustes mainitakse, seepärast tuleb teada, mis loom see on. Samas ei juhtu enamiku väitlusteemade puhul eriti midagi, kui te kriteeriumit ei kasuta, sest tõenäosus on, et argumendid, mis te olete välja mõelnud räägivad ühiskonna heaolust niikuinii.
Nii et algajatele väitlejatele soovitame me öelda oma kõne alguses, et teie kriteerium on ühiskonna heaolu ja oma pead esialgu sellega võimalikult vähe vaevata.
Nii kriteerium kui definitsioonid on kaasusest ainult väike osa, mille üle 95% väitlustest vaidlust ei teki. Seega ei ole põhjust neile ka väga palju aega pühendada.

Argumendid

Väitluskaasuse põhilisteks elementideks on argumendid. Kui võrrelda väitluskaasust majaga , siis argumendid on ehituskivid, millest see maja koosneb. Argument on põhimõtteliselt eraldiseisev mõte, mis toetab väitlusteemat ehk näitab, miks teema on tõsi (seda jaatava kaasuse puhul, eitavas kaasuses näitavad argumendid mõistagi, miks teema ei ole tõsi). Näiteks kui väitlusteema on “Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud”, võiks üks argument selle toetuseks olla “Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud, sest see vähendab ebavõrdsust rikaste ja vaeste laste väljanägemise vahel”. Üldiselt võiks väitluskaasuses koosneda 2-4 tugevast argumendist, millest igaüks väljendab erinevat ideed.
Algajatele väitlejatele tundub kaasuse väga konkreetselt argumentideks jagamine võõras, pigem tahaksid nad esitada lihtsalt ühe pika kõne teema üldiseks toetuseks. Kõne argumentideks jagamine teeb edasiantava aga palju konkreetsemaks ja selgemini mõistetavaks, sest ka pikemas kõnes sisaldub kindlasti erinevaid mõtteid teema toetuseks. Selleks, et kõik need mõtted kuulajale (väitluse puhul kohtunikule) selgelt esile tuua, jagataksegi kõne argumentideks.
Kaasuse eraldi argumentideks jaotamist nimetatakse kõne struktureerimiseks ning see on väitluses väga oluline. Üldiselt peaks ükskõik milline avalik kõne olema struktureeritud ehk koosnema eraldiseisvatest elementidest, mida kõneleja oma kuulajatele tutvustab.
Lisaks sellele, et väitluskaasus peaks olema jagatud eraldiseisvateks argumentideks, peaks ka iga argumendi enda sees olema mingisugune struktuur. Vaatame nüüd, millistest osadest üks hea argument peaks koosnema.
1. Väide
Väide on argumendi pealkiri, mis ütleb ära, mida argument tõestada tahab. Väide peaks koosnema ühest lausest, mis võtab terve argumendi kokku. Mõned lõigud tagasi toodud näide argumendist koolivormi poolt (“Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud, sest see vähendab ebavõrdsust rikaste ja vaeste laste väljanägemise vahel”) ongi tegelikult väide. Nagu näha, on väite esimene pool reeglina väitlusteema ise, ja teine pool see, mida parasjagu väidetakse. Väide peaks olema võimalikult selge: mida lihtsamat ideed te püüate edasi anda, seda suurem on lootus, et kohtunik teist ka aru saab.
Vahel kasutatakse väite asemel argumendis lihtsalt paarisõnalist pealkirja võis silti, mis ei ole sõnastatud väitelausena. Meie koolivormi näite puhul võib selle argumendi pealkirjaks panna lihtsalt “ebavõrdsuse argument” või isegi “sotsiaalne argument”.
2. Seletus
Kui väide on esitatud, peaks kriitiliselt mõtleval inimesel tekkima küsimus: “Miks see nii on?”
Seletuses vastatakse sellele küsimusele ehk räägitakse argument loogiliselt, abstraktsel tasandil, lahti ehk tehakse kuulajale selgeks mehhanism , mis argumendi tööle paneb. Meie koolivormi näite puhul tuleks seletada, et rikkamate laste vanemad saavad neile osta ilusamad riided ning vanade või koledate riietega vaesematest peredest pärit lapsi, kes näevad välja teistsugused , hakatakse kiusama .
3. Tõestus
Pärast seletust peaks kuulaja mõtlema ”Hüva, ma mõistan, selle argumendi loogikat, aga kas see ka päriselus nii töötab?” Tõestuses tuuaksegi näiteid pärismaailmast, mis argumendi toimimist kinnitavad. Ilma tõestuseta ei püsi tegelikult ükski argument, sest ükskõik kui tugevale loogikale saab alati vastu väita. Tõestusmaterjali erinevatest liikidest tuleb allpool pikemalt juttu.
4. Järeldus
Pärast korralikku ja selgete viidetega tõestust võiks kuulaja mõelda: “Selge, aga miks see kõik oluline on?”. Sellele küsimusele vastamiseks tulekski teha kokkuvõte, kus näidatakse kuulajale veelkord , kuidas algne väide sai tõestatud ja kuidas see seostub üldteemaga.
Siin toodud argumendi ülesehitus ei ole kindlasti ainuõige lahendus, vahel on otstarbekam pärast argumendi pealkirja alustada tõestusega ning seejärel seletada, kuidas tõestus teemaga seostub. Nii et kui mingi ülesehitus tundub mõne argumendi puhul loogilisem, siis kindlasti tuleb seda ka kasutada.

Tõestusmaterjal

Nagu öeldud, on argumendi üheks olulisimaks osaks tõestusmaterjal, ilma milleta on iga argument vaid suurem või väiksem hulk sooja õhku. Vaatame nüüd, mõningaid enimkasutatud tõestusmaterjalide liike:
Statistika, teadusuurimus:
Eesti koolides läbiviidud küsitlus näitab, et 60% vaesematest lastest on kiusatud nende riiete pärast.
Statistika ja teadusuurimused on alati hea liik tõestusi, sest nad kirjeldavad (või ideaalis peaksid kirjeldama) reaalsust suhteliselt täpselt.
Näide
Tartu Miina Härma Gümnaasiumis läksid kuuenda klassi õpilased kätega kallale oma klassiõele, sest tollel olid seljas second- hand poest ostetud riided.
Näiteid saab kasutada siis, kui statistikat mõne asja kohta pole kusagilt võtta. Näited peavad olema sellised, mis iseloomustavad üldist olukorda, mitte ei ole erandid. Kõige lihtsamad näited on alati isiklikud näited, aga need ei ole väga tugevad, sest neid on raske tõestada.
Autoriteet
Haridusminister Mai-Liis Reps on öelnud: “Koolivormi sisseviimine vähendaks kindlasti koolivägivalda”.
Autoriteedi tsiteerimisel on oluline vaadata, et tegemist oleks tõesti autoriteediga käsitletavas valdkonnas. Samuti võiks autoriteedi puhul vaadata ka põhjuseid, miks ta mingit ideed toetab, sealt leiab tihti veel tõestusmaterjale. Autoriteet ei pruugi olla ainult inimene, siin võib tsiteerida ka tarku raamatuid, seadusi jne.
Loogika
Vahel saab tõestuses läbi ka kitsas mõttes faktimaterjalita. Näiteks väitluses surmanuhtluse üle võib üks pool öelda, et surmanuhtlus ei ole põhjendatud, sest sellega kaasneb teoreetiline võimalus, et süütu inimene võidakse hukata ja üksnes juba selle teoreetilise võimaluse pärast ei tohiks surmanuhtlust kasutada.

Viitamine

Kõigi tõestusmaterjalide puhul on hästi oluline viidata allikale, kust see pärineb. Allikaviide peaks olema selline, et oponendid saaksid selle järgi soovi korral tõestusmaterjali ise üles leida. Seega kui viidata mõne inimese tsitaadile ajalehes , tuleks öelda, mis ajalehega on tegu ja kunas kõnealune artikkel on ilmunud. Mingit uuringut või statistikat kasutades tuleks öelda, kes ja kunas selle on läbi viinud.
Kokkuvõttes. Üks korralik argument võiks välja näha umbes nii:
Väide: Eesti tuleks legaliseerida homoabielud, sest riik peab kõiki oma kodanikke võrdselt kohtlema
Seletus: Demokraatlik ühiskonnas on kodanikele tagatud palju õigusi nagu näiteks sõnavabadus, usuvabadus, õigus võrdsele kohtlemisele , hoolimata isiku soost, nahavärvist või teistest kaasasündinud omadustest. Nende õiguste aluspõhimõtteks on, et kodanik võib teha kõike, kuni ta oma käitumisega ei kahjusta kedagi teist. Ka õiguse abielluda peaks riik tagama kõigile oma kodanikele, diskrimineerimata neid, kes on teistsuguse seksuaalse orientatsiooniga, sest nad ei kahjusta oma käitumisega kedagi teist ning seksuaalne orientatsioon on midagi, mida nad ei saa valida, vaid mis on neile kaasa sündinud.
Tõestus
1. Eesti Põhiseaduses on öeldud:
§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse , poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Allikas: http://www.president.ee/et/vabariik/p6hiseadus.php?gid=10628 (väitluses pole põhiseaduse allikat otseselt vaja tsiteerida)
2. Seksuaalne orientatsioon ei ole inimese valik.
Psühholoogid ei pea seksuaalset orientatsiooni teadlikuks valikuks, mida saaks vabatahtlikult muuta.
Allikas: Ameerika Psühholoogide assotsiatsioon, mis on maailma juhtiv psühholoogiateadlasi ühendav organ.
http://www.apa.org/ppo/issues/lgbfamilybrf604a.html
Järeldus
Nii et kuna riigil ei ole mingit põhjust teistsuguse seksuaalse orientatsiooniga inimeste diskrimineerimiseks, on ainus võimalus anda neile kõik samasugused õigused ning seega legaliseerida homoabielud. (Soovi korral võib veel lisada, et demokraatlikus riigis meeldib inimestel elada ja sellega on tagatud ühiskonna heaolu)
Kui teil tekkis nüüd mitu mõtet, miks see argument vale on, on teil väitlejana lootust. Järgmise peatüki juures tulemegi sama argumendi juurde tagasi ja vaatame, kuidas talle vastu vaielda ehk seda ümber lükata.

Eitav kaasus

Eitava poole ülesanne väitluses on tõestada, et teema ei ole tõsi. Selle tõestamiseks peavad eitajad lükkama ümber jaatava poole väited, mis tõestavad, et teema on tõsi, ehk siis argumendid. Samuti oleks eitajatel tungivalt soovituslik tuua väitlusesse enda argumendid. Selleks tuleb ka eitajatel ette valmistada oma kaasus.
Eitava kaasuse koostamine sarnaneb jaatava kaasusega. Esialgu võib tunduda keeruline valmistada ette ümberlükkeid jaatava kaasuse argumentidele: pole ju teada, millega täpselt jaatajad välja tulevad. Siiski on enamikke argumente võimalik ette näha, eriti kui võistkond on eelnevalt tegelenud jaatava kaasuse kokkupanemisega.
Korralikus ümberlükkes on põhimõtteliselt samad elemendid, mis tavalises argumendis: väide (mis võtab kokku ümberlükke mõtte), seletus, tõestus ja kokkuvõte. Enne ümberlükke juurde asumist oleks hea mõte lühidalt kokku võtta, mida parasjagu ümber lükkama asutakse.
Ümberlükke eesmärk on näidata, miks argument, millest räägitakse, ei ole tõsi. Selleks on palju erinevaid võimalusi, mida nüüd vaatame. Ümberlükkamise näiteks võtame argumendi homoabieludest, mille me tõime jaatava kaasuse juures.
Ümberlüke 1: ründame seletust.
Seletuse ründamise puhul seatakse loogilisel tasandil kahtluse alla mehhanism, millel argument põhineb. Samas läheb ka seletuse ründamiseks vahel tarvis tõestust.
Jaatajad väidavad, et riik tohi diskrimineerida kaasasündinud omaduste põhjal. See põhimõte ei kehti aga alati, kaasasündinud võib olla ka pedofiilia või nekrofiilia, ent need on ikkagi ebaseaduslikud.
Ümberlüke 2: ründame tõestust.
Tõestuse ründamiseks on kaks varianti : näidata, et tõestus ei kehti, näiteks:
Jaatajad väidavad, et Eesti põhiseadus keelab meil diskrimineerida seksuaalse orientatsiooni põhjal. Ent nende toodud tsitaadis ei ole seksuaalset orientatsiooni kusagil ära märgitud, seega nende tõestus ei kehti
Või näidata, et teil on parem tõestus: näiteks, et Euroopa Kohus on inimõiguste tõlgendamisel otsustanud, et samasooliste inimeste õigus abielluda ei ole inimõigus, mille riik peab oma kodanikele andma.
Ümberlüke 3: ründame seost tõestuse ja seletuse vahel
Jaatajad väidavad, et riik ei tohiks inimest diskrimineerida kaasasündinud omaduste põhjal. Me nõustume, et seksuaalne orientatsioon on inimestele kaasa sündinud ja et homoseksuaalseid inimesi ei tohiks diskrimineerida näiteks tööturul. Need asjad ei tõesta aga kuidagi, et neil peaks olema õigus abielluda. Abielu eesmärk on ikkagi ühiskonna taastootmine, milleks samasoolised inimesed ei ole võimelised.
Nagu näete saab ühte argumenti ümber lükata mitmel erineval viisil. Tihti ongi ühes ümberlükkes hea kasutada mitut erinevat mõtet, sest kui kohtunik neist ühte uskuma jääb, peaks argument olema võidetud.
Tähtis on, et ümberlükkes räägitaks sellest loogikast ja tõestustest, mille teine pool oma argumendis esitas ja ei tooda sinna vastu hoopis teist argumenti. Näiteks meie näite argumenti ümber lükates pole mõtet rääkida sellest, et homoabielude lubamise korral tekib ühiskonnas viha geide vastu, see mõte tuleks esitada eraldi vastuargumendina.

Kaasuse ettevalmistamine: praktilised näpunäited

Iga võistkond leiab endale kõige parema viisi, kuidas valmistuda. Pakume siin välja ühe üldise viisi, mida võistkonnad võivad endale igati mugavamaks teha.
1. Teemaga kurssi viimine
Iga võistkonna liige loeb teema kohta läbi mõned üldised artiklid ning mõtleb üldiseid argumente.
2. Ajurünnak
Võistkonna või väitlusklubi liikmed tulevad kokku ja kirjutavad üles (näiteks tahvlile) üles kõik argumendid, mis neil teema toetuseks pähe tulevad. Seejärel tehakse sama eitava poole argumentidega. Ajurünnaku faasis öeldakse välja ja pannakse kirja kõik mõtted, ükskõik kui jaburad nad tunduvad , kritiseerimise aeg tuleb hiljem. Lihtsamate teemade puhul võib ajurünnakuga ka esimese asjana alustada, keerulisematel teemadel on siiski oluline, et kõik osalejad ennast asjaga kurssi viiksid, muidu võivad mõned olulised argumendid jääda välja toomata.
3. Kaasuste struktureerimine
Nüüd vaadatakse välja pakutud argumendialgeid kriitiliselt, mõeldakse, mis neist on tugevad, mis nõrgemad ning milliseid neist saab ühe argumendi alla ühendada. Kuna eesmärk on saada kokku 2-4 argumenti, tuleb üritada sarnaseid mõtteid koondada: erinevaid raha ja kulutustega seotud mõtteid ühe majandusliku argumendi alla jne. Struktuur, mis nii kokku pannakse, ei pruugi olla see, mida lõpuks väitluses kasutatakse. Kui hiljem selgub , et mõni argument on ikkagi kasutamiskõlbmatu, või ilmneb teine, väga tugev argument, saab esialgses kaasuses alati parandusi teha.
Üldiselt tuleks kaasuste koostamisel alustada jaatavast kaasusest, siis saab selle olulisemaid argumente pärast kasutada eitava kaasuse ümberlükete tarvis.
4. Tõestusmaterjali otsimine
Kui argumendid on paigas, tuleb vaadata, milliseid tõestusmaterjale nende all vaja on ning seejärel tegeleda nende otsimisega. Sellega võivad tegeleda kõik väitlejad eraldi. Tõestusmaterjali otsimine võtab tavaliselt üsna palju aega. Leitud tõestusmaterjalid, mis tunduvad olulised, tuleks võimalusel säilitada: välja printida , teha koopiad vmt.
Tõestusmaterjali otsimiseks on tänapäeval esimene allikas internet . Interneti puhul tuleb aga eriti tõsiselt suhtuda allikatesse, kust informatsioon pärit on. See, et mingi materjal on internetis üleval, ei tähenda veel, et ta oleks tõsi. Seega tuleks eelistada usaldusväärseid allikaid nagu ajalehtede, ülikoolide, riigiasutuste kodulehed. Vaadata tuleb veel ka seda, kes on kirjutise autor: on suur vahe, kas ülikooli kodulehel oleva teksti on kirjutanud esimese kursuse tudeng või professor .
Lisaks internetile võib tõestusmaterjali otsida ajalehtedest, raamatukogudest jne. Hea, väitleja võiks üldiselt olla ka keskmisest laiema silmaringiga: lugema ise raamatuid ning hoidma ennast kursis peamiste uudistega.
Tõestusmaterjali otsimisel on heaks mõtteks rääkida ekspertidega: kui teil on tuttavaid, kes töötavad väideldaval alal, kasutage neid kindlasti ära. Eksperdid oskavad soovitada teile häid argumente, juhatada pädevate tõestusmaterjalide juurde ning anda hinnangut taie koostatud kaasusele. Mitmete teemade puhul võib abi olla ka lihtsalt vanemate inimestega rääkimisest.
5. Viimistlemine
Kui võistkond leiab, et kaasus on sisuliselt valmis, tuleb ta panna sellisesse vormi, milles teda väitluses ette kantakse. Et esitust haaravamaks teha, võib siinkohal lisada metafoore ja kõnekujundeid. Hea oleks, kui väitluse ajal oleks igal väitlejal koopia kaasusega kohe võtta, selleks on lihtsaim võimalus kaasus arvutisse trükkida. Kaasuse viimane viimistlemine võiks jääda esimese väitleja hooleks, sest tema peab selle lõpuks ka ette kandma, nii et hea oleks, kui see oleks talle selgelt mõistetav.
6. Harjutusväitlus
Kaasuse nõrkade kohtade märkamiseks ning tugevate kohtade endale selgeks saamiseks pole paremat viisi, kui harjutusväitlus. Parimaks oponendiks on harjutusväitlusel mõni sama teemat ettevalmistav võistkond. Kui teisi võistkondi pole, võib välja mõelda erinevaid „harjutusformaate”. Näiteks võib üks võistkonnaliige esitada jaatuse esimese kõne, teine liige eituse esimese ja kolmas liige jaatuse teise kõne. Põhimõtteliselt on kasulikud mistahes formaadid, mille käigus tuleb kaitsta oma argumente reaalsete vastasväitleja ümberlükete ja vastuargumentide vastu.

III osa: Väitlemine

Paigutus ruumis

Karl Popperi formaadi järgi väitlemiseks võib kasutada ükskõik millist ruumi. Väitlejad ja kohtunik võiksid ruumis asetseda umbes nii:
Selgituseks niipalju, et ristkülikud siin kujutavad laudu, mille taga võiksid olla ka toolid. Kõneleja ees võib olla kas kõnepult või selle puudumisel veel üks laud. Kõneleja peaks kindlasti seisma püsti.

Kõneajad

Karl Popperi väitluses on kokku kuus kõnet ja neli ristküsitlust. Väitlus toimub järgmiste ajalimiitide järgi:
Jaatuse esimene kõneleja (J1) 6 minutit
Eituse kolmas kõneleja (E3) küsitleb J1 3 min
Eituse esimene kõneleja (E1) 6 minutit
Jaatuse kolmas kõneleja küsitleb E1 3 min
Jaatuse teine kõneleja (J2) 5 min
E1 küsitleb J2 3 min
Eituse teine kõneleja (E2) 5 min
J1 küsitleb E2 3 min
Jaatuse kolmas kõneleja (J3) 5 min
Eituse kolmas kõneleja (E3) 5min
Kuna kõneajad on täpsed, peaks väitlusel olema ajamõõtja, kelleks võib olla ka kohtunik. Ajamõõtja peaks kõnelejale iga minuti möödudes näitama, mitu minutit tal kõne lõpuni jäänud on, seda tehakse tavaliselt näppudega. Pärast kohtuniku või ajamõõtja märguannet kõneaja lõppemise kohta võib väitleja alustatud lause mõistuse piires ära lõpetada ning peab siis kõne lõpetama. Kõne käigus kõnelejale vahele segada ei tohi.
Kummalgi võistkonnal on 8 minutit mõtlemisaega, mida nad võivad kasutada oma äranägemise järgi enne kõnesid või ristküsitlusi, sellest ajamõõtjale vastavalt märku andes . Mõtlemisaja võtmisel tuleks arvestada sellega, et seda jätkuks kõigile võistkonna liikmetele .
Järgnevalt kirjeldame kõnelejate rolle ja ülesandeid väitluse ajal. See jutt on küllaltki abstraktne , aga märkemete tegemise alapeatüki all on ka üks tabel, kust võib näha, mida see kõik ühes tavalises väitluses tähendab.

Esimene jaataja (J1)

Esimene jaataja peab välja tooma jaatajate võistkonna teema definitsioonid ja kriteeriumi ning jaatajate kõik argumendid teema toetamiseks. Teised jaatajad võivad korrata tema mõtteid või neid laiendada, kuid uusi argumente nad enam sisse tuua ei tohi (välja arvatud vastused eituse kaasusele).
Esimese jaataja roll väitluses on mõnes mõttes kõige lihtsam – ta saab kogu oma kõne ette valmistada ning kõige põhjalikumalt oma argumentide tõestamisele pühendada. Sellest tulenevalt on esimesel jaataja kõnele ka mitmeid nõudmisi: just tema peab tooma välja eriti põhjaliku tõestusmaterjali, eriti selge kaasuse ülesehituse ning esitama seda eriti meeldejäävas vormis. Kuigi esimese jaataja kõne on täiesti ette valmistatud, tuleks vältida selle sõna sõnalt paberilt maha lugemist, sest nii jääb tekst kuivaks ja raskesti mõistetavaks.
Esimese jaataja kõne võiks koosneda järgmistest osadest (kõik need, eriti formaalsused ei ole kohustuslikud, kuid osade järjekord võiks küll umbes selline olla).
Tervitamine
„Tere austatud kohtunikud, oponendid ja võistkonnakaaslased“
Tutvustamine
„Mina olen esimene jaataja Inga , koos minuga väitlevad täna veel teine jaataja Henri ja kolmas jaataja Jaanus “
Teemaga nõustumine
„Täna väitleme teemal „...“ ja meie nõustume selle teemaga“
Definitsioonid
„Kõigepealt defineerime mõned mõisted: „...“ tähendab meie arvates „...“, “
Kriteerium
„Meie kriteeriumiks on “...“ “
Argumentide tutvustus
„Meil on teema toetuseks kokku kolm argumenti: „...“ „...“ ja „...“ “(väitleja nimetab argumentide nimed, nii et kohtunikud teavad, millest juttu tuleb).
Argumendid
„Meie esimeseks argumendiks on:“...“ „
„Meie teine argument:“...““
„Meie kolmas argument:“...““
Kokkuvõte (kui aega üle jääb)
„ Niisiis rääkisin teile meie kolmest argumendist, mis olid „...“ „...“ ja „...“.“
„Tänan ja loodan, et suutsin teid veenda, et ... “
Kindlasti tahaks rõhutada, et siin toodud sõnastused ei ole kohustuslikud. Oluline osa väitlusest on ikkagi argumentide sisu. See, mis lausega väitleja oma kõne lõpetab, on täitsa ebaoluline.

Ristküsitlused

Ristküsitlus tähendab seda, et pärast nelja esimest kõnet tuleb üks teise poole esindaja äsja kõnelenult küsimusi küsima. Ristküsitluse eesmärkideks on:
1) selgitada vastase kaasuses ebaselgeks jäänud kohti: kui vastase definitsioonid jäid segaseks või ei olnud aru saada, mitu argumenti neil täpselt oli, tuleb nende kohta üle küsida.
2) proovida panna vastaseid tunnistama asju, mis oleks nende kaasusega vastuolus
Näiteks kui jaatajad väidavad, et surmanuhtlus vähendab kuritegevust, siis võib küsida, et miks USA osariikides, kus kasutatakse surmanuhtlust ei ole vähem kuritegevust kui osariikides, kus surmanuhtlust ei kasutata.
3) panna vastast tunnistama asju, mis on kooskõlas küsija kaasusega.
Väitlusreeglid ütlevad ristküsitluse kohta järgmist:
Küsija ülesandeks on küsida küsimusi, mitte kõnet pidada. Vastaja kohustus on küsimustele ausalt vastata ning samuti mitte hakata kõnet pidama või vastuküsimusi küsima. Kui vastaja tunnistab ristküsitluses midagi, mis on küsija võistkonna kaasusele kasulik, ei võta kohtunik seda arvesse enne, kui see on küsiva võistkonna kõnedes ära mainitud .
Küsitleja ja vastaja võistkonnaliikmed ei tohi ristküsitlusse sekkuda. Ainsa erandina on lubatud anda küsijale kirjalikult täiendavaid küsimusi.
Küsitlejal on õigus küsimusele ebamõistlikult pikalt vastavat väitlejat viisakalt katkestada.
Vastaja ei pea vastama isiklikele küsimustele.
Kui küsitleja soovib näha tõestusmaterjali, mida teine pool peab otsima , võib ta sellel ajal, kui küsitletava võistkonnaliikmed seda otsivad, küsitlusega edasi minna. Sellisel juhul võiks tõestusmaterjal valmis olla ristküsitluse lõpuks. Teise võistkonna tõestusmaterjali peaks tagasi andma enne järgmise kõne algust.
Mõned märkused: küsija peab küsimustele vastama tingimata ausalt. Ausa vastuse vältimiseks keerutamist, valetamist või lihtsalt küsimusele mittevastamist tuleb kindlasti taunida ja kohtunikel on võimalik väitlejat selliste vastuste eest ka kõnelejapunktide vähendamisega karistada .
Küsija õigus aega venitavat vastajat viisakalt katkestada tähendab, et vastaja peab oma sõnavõtu lõpetama. Samas ei ole küsijal õigus seda reeglit kuritarvitada ning katkestada vastajat olulise mõtte edastamisel.
Ja veel: reeglid ei keela teemasse mittepuutuvate küsimuste esitamist. Kui vastaja saab selle põhjendusega küsimustele vastamisest keelduda, võivad jaatajatel paljud tegelikult olulised küsimused jääda vastuseta. Teiseks on küsitlusaja kasutamine küsija enda otsustada, reeglid ei sätesta ka kohustust aega lõpuni kasutada, nii et ebaolulisi küsimusi võib küsida küll.
Kõige olulisem asi ristküsitluste kohta on see, et kohtunik ei võta seal öeldut arvesse enne, kui see on ka mõnes kõnes välja toodud „oponendid tunnistasid ristküsitluses, et „...“ “. Seetõttu pole ristküsitluseks valmistumiseks eriti mõtet mõtlemisaega kulutada, kõned on ristküsitlusest palju olulisemad.

Esimene eitaja (E1)

Esimese eitaja ülesandeks on esitada kogu oma poole kaasus. Vaatame seda järgnevalt osade kaupa.
1. Definitsioonid ja kriteerium
Eitajad peavad ütlema, kas nad nõustuvad jaatajate definitsioonide ja kriteeriumiga või mitte. Nagu me enne rääkisime on definitsioonidega põhjust mitte nõustuda siis, kui need on ebaausad. Lihtsalt seetõttu, et jaatajate definitsioonid on teistsugused, kui eitajate omad, pole põhjust nende vastu vaielda.
Kui eitajad siiski otsustavad jaatajate definitsioonide vastu vaielda, siis tuleb seda teha järgmiselt:
1. Öelda selgelt välja, et eitajad ei ole jaatajate definitsioonidega nõus
2. Seletada, miks jaatajate definitsioonid on eituse suhtes ebaausad
3. Pakkuda välja ma definitsioon, mis oleks väitluse suhtes ausam
Sellisel juhul pravad ka ülejäänud väitlejad definitsioonide ja kriteeriumi küsimust omalt poolt puudutama ning lõpuks otsustab kohtunik, kumma definitsioonid tema arvates peale jäid.
2. Jaatuse argumentide ümberlüke
Enne oma argumentide juurde tulemist peaks eitaja kindlasti tegelema jaatuse argumentide ümberlükkamisega. Hea reegel on see, et selle peale peaks eitajal kuluma rohkem aega, kui oma argumentide peale, nii et enamik väitlust käiks ikkagi jaatajate kaasuse ümber, siis ei teki olukorda, kus kumbki pool räägib ainult oma kaasusest ja kohtunikul on raske otsust teha.
Jaatuse kaasuses tuleb eitajal kõik argumendid ühekaupa ümber lükata. Üldiselt on Karl Popperi väitluses nii, et kui ühe võistkonna liige jätab eelmise võistkonna argumendi vastu midagi ütlemata, võib teine võistkond eeldada, et vastased nõustusid sellega. Näiteks kui esimene eitaja lükkab ümber jaatajate esimese ja teise arumendi, aga unustab kolmanda argumendi kohta midagi ütlemata, võib teine jaataja tulla välja ja öelda: “Eitajad ei öelnud meie kolmanda argumendi kohta midagi, seega olid nad sellega nõus“. Sellises olukorras peab kohtunik reeglite järgi selle argumendi jaatajatele andma. Seega on hästi tähtis, et esimene eitaja (ja ka teised väitlejad) ütleksid midagi iga vastaspoole argumendi kohta. Sealjuures tuleb kohtunikule kogu aeg seletada, mida kõneleja parasjagu teeb („nüüd liigun edasi nende teise argumendi ümberlükkamise juurde“).
3. Oma argumendid
Kui vastaspoole argumendid on ümber lükatud, võib esimene eitaja minna oma argumentide esitamise juurde. See käib samamoodi nagu jaataja puhul.

Teine jaataja (J2)

Teine jaataja peab põhimõtteliselt kindlustama oma kaasust ja vaidlema vastu esimesele eitajale. See tähendab, et ta räägib samamoodi esiteks kõigepealt ühekaupa kõikidest jaatava poole argumentidest. Seejuures ei korda esimene jaataja mitte argumente üle, vaid peab reageerima sellele, mis eitajad argumendi ümberlükkes ütlesid ning näitama, miks see ümberlüke ei ole tõsi. („Eitajad ütlesid meie esimese argumendi vastu, et ... aga see ei ole nii, sest ... „). Teiseks võib teine eitaja oma argumente laiendada: seletada täiendavalt ja tuua uut tõestusmaterjali.
Seejärel peab teine jaataja vastama eitava poole argumentidele. Siin kehtib sama asi, mis esimese eitaja puhul: kõik argumendid tuleb ühekaupa ümber lükata.

Teine eitaja (E2)

Teise eitaja ülesanded sarnanevad sisuliselt teise jaataja omadele: reageerida teise poole vastuväidetele ja taastugevdada ja laiendada oma argumente. Teise eitaja puhul on oluline jälgida, et ta kasutaks ümberlüketes samu mõtteid, mis esimene eitaja. See ei tähenda, et ta peaks neid sõna sõnalt üle kordama , sest vahepeal on teine eitaja neile kuidagi reageerinud , aga ta ei tohi neid ka maha jätta ja täielikult uut ümberlükke liini alustada.

Kolmandad kõned

Kolmandate kõnede ülesanne on väitlus kokku võtta. See tähendab, et kolmandates kõnedes ei tohi enam olla uusi mõtteid, vaid tuleb kohtunikule näidata, kuidas seni toimunud kahe kõne põhjal on üks pool väitluse võitnud. Kolmandates kõnedes sisse toodud uusi mõtteid kohtunik ei arvesta.
Uus mõte tähendab siin uut mõttekäiku oma argumendi tugevdamisel või vastase argumendi ümberlükkamisel. Uued näited on viimastes kõnedes lubatud, kuigi ka nende toomist ei saa soovitada.
Kolmandate kõnelejate roll jätab vähemalt algajatele väitlejatele kõige keerulisema mulje, sest siin ootavad kohtunikud mitte lihtsalt väitluse edasiarendamist, vaid analüüsi. Kolmas väitleja peaks ideaalis kohtunikule välja tooma väitluse peamised vaidlusküsimused ning selgitama, miks nende võistkond nendes küsimustes väitluse lõpuks peale jäi. See ei tähenda kindlasti oma kaasuse uuesti ülekordamist, vaid just näitamist, miks nende läbi väitluse arendatud mõttekäik jääb peale võrreldes teise poolega.
Kolmanda kõne kujundlikuks kirjeldamiseks öeldakse, et see on justkui peetud pärast väitluse lõppu klassiruumi ukse taga sõbrale, kus väitleja kirjeldab, miks nad kindlasti selle väitluse võitsid. Ja nagu ukse taga sõbrale rääkides ei ole kolmandas kõnes mingit mõtet uusi argumente kasutada, kohtunikud ei võta neid lihtsalt arvesse ja võivad väitlejat ka kõnepunktides karistada.
Kõige lihtsam on kolmandas kõnes rääkida ühekaupa nendest samadest argumentidest, millest väitluses juba räägiti. Head väitlejad võivad kokkuvõtvas kõnes tuua kohtuniku jaoks välja väitluse peamised vaidluskohad, mis võivad struktuurilt (mitte sisuliselt) erineda varem välja toodud argumentidest.
Kokkuvõtte erinevate kõnelejate rollidest annab järgmine tabel:

Karl Popperi väitlusformaat: kõnelejate rollid

JAH I – 6 min
EI I – 6 min
JAH II – 5 min
EI II – 5 min
JAH III – 5 min
EI III – 5 min
Definitsioonid
Nõustumine
Uued definitsioonid
põhjendusega, ainult juhul kui eelmised olid ebaausad
Nõustumine
JAH definitsiooni põhjendus
EI definitsiooni põhjendus
Definitsiooniväitluse kokkuvõte
Definitsiooniväitluse kokkuvõte
Kriteerium
Nõustumine
Uus kriteerium
põhjendusega
Nõustumine
JAH kriteeriumi põhjendus
EI kriteeriumi põhjendus
Kriteeriumiväitluse kokkuvõte
Kriteeriumiväitluse kokkuvõte
I argument
Ümberlüke
Vastus
Laiendus
Vastuse ümberlüke
Ümberlüke
Vaidlusküsimuse, ümberlükete ja vastuste kokkuvõte
Vaidlusküsimuse, ümberlükete ja vastuste kokkuvõte
II argument
Ümberlüke
Vastus
Laiendus
Vastuse ümberlüke
Ümberlüke
Vaidlusküsimuse, ümberlükete ja vastuste kokkuvõte
Vaidlusküsimuse, ümberlükete ja vastuste kokkuvõte
III argument
Ümberlüke
Vastus
Laiendus
Vastuse ümberlüke
Ümberlüke
Vaidlusküsimuse, ümberlükete ja vastuste kokkuvõte
Vaidlusküsimuse, ümberlükete ja vastuste kokkuvõte
EI I argument
Ümberlüke
Vastus
Laiendus
Vaidlusküsimuse, ümberlükete ja vastuste kokkuvõte
Vaidlusküsimuse, ümberlükete ja vastuste kokkuvõte
EI II argument
Ümberlüke
Vastus
Laiendus
Vaidlusküsimuse, ümberlükete ja vastuste kokkuvõte
Vaidlusküsimuse, ümberlükete ja vastuste kokkuvõte
EI III küsitleb JAH I-t
3 min
JAH III küsitleb EI I-t
3 min
EI I küsitleb JAH II-t
3 min
JAH I küsitleb EI II-t
3 min
Kummalgi võistkonnal on võimalus enne oma kõnesid või küsitlemisvoore võtta kokku 8 minutit mõtlemisaega.

Märkmete tegemine

Nagu näha, on Karl Popperi väitluse juures hästi tähtis täpselt üles märkida see, mis väitluses toimunud on. Jällegi võib iga inimene endale ise parima märkmete tegemise viis välja mõelda. Meie soovitame kasutada järgmist tehnikat : tuleb võtta paberileht (ideaalis A3) ning murdes selle kuueks tulbaks (vt järgnev tabel). Iga tulp tähistab ühte kõnet, ning järgmise kõne ümberlükked kirjutatakse nende argumentidega kohakuti, mida nad ümber lükkavad. Enda kõne tuleks enne rääkima minekut samuti oma kõne tulpa valmis kirjutada. Loomulikult ei jõua märkmeid teha sõna-sõnalt selle kohta, mis väitluses toimus, üles kirjutatakse ikkagi ainult märksõnad.
Lisaks märkemtele illustreerib see tabel ka seda, kuidas üks väitlus sisuliselt võib välja näha.
Väitluse kohta märkmete tegemine. Teema: kerged narkootikumid tuleks legaliseerida
JAH I
EI I –
JAH II
EI II
JAH III
EI III
Definitsioonid:
Kerged nark – N, mis ei tekita füüs. sõltuvust, näiteks marihuaana
Nõus
Krit. Ühiskonna heaolu
Nõus
I argument Tervis
Legaliseerimine toob parema kontrolli, parem kvaliteet.
Tõestus: Pärnu metanoolitragöödia: mustalt turult saadud alkohol kahjulik
Kui narkootikumid legaliseerida, hakkab rohkem inimesi neid kasutama, see on tervisele kahjulik.
Pärnu näide ei sobi: alkohol juba legaalne. Must turg jääb
Kanep ei ole tervisele kahjulik ja praegu kasutab just rohkem inimesi: keelatud vilja efekt.
Ikkagi läheb tervise olukord paremaks: praegu 100% must turg
On küll kanep tervisele kahjulik: kopsudele ja mälukahjustused võivad tekkida ja kanepi mõju all kuriteod.
kasutajaid tuleb juurde ja see on kahjulikum kui musta turu efekt
Meie tõestasime, et tervis läheb paremaks, vähemalt natukenegi, pealegi keelatud vilja efekt
Nad ei tõestanud seost legaliseerimise ja vähemkasutamise vahel.
Kui on legaalne, tarbitakse rohkem
Riik saab raha, mida kulutada
Tõestus Hollandis tuleb riigile kanepi müügist x mld krooni
Raha kulub kontrollile, tervisekuludele ja muule, me ei tohiks ainult raha pärast midagi halba seadustada, siis võiks muu narko ka
Kanep iseenesest ei ole halb, samamoodi on tubakas ja alkohol legaliseeritud, inimesed peavad olema vastutustundlikud
Ei ole põhjust ühiskonnale uut pahet juurde tuua
Meil oli Hollandi tõestus, seal on selgelt näha, et kanep on kasulik.
Kontrollile ja tervisele ikkagi kulub, Eesti pole Holland , Ühiskonnas on juba piisavalt pahesid
Eitus I argument
Raskem kontrollida: praegu üldiselt ebaseaduslik, siis saavad alaealised paremini kätte, nagu peagu alkoholi ja sigarette
See on väga ebaoluline, pealegi on kanep oluliselt vähem kahjulik kui alkohol ja tubakas.
Tõestus: arst N ütles
On küll oluline, me peame alaealiste tervise eest seisma ja vahel on kanep palju kahjulikum kui tubakas, näiteks tõrva on kanepis rohkem
Aga kanepit kasutatakse üldjoontes vähem kui tubakat, järelikult ikkagi ei ole nii kahjulik. Keegi pole kunagi kanepi üledoosi kätte surnud.
See on ikkagi alaealistele oluliselt suurem oht kui praegu
Me ei väida, et siin kajastatu oleks tingimata väga hea väitlus, aga umbes sedamoodi võiksid ühe väitluse kohta tehtud märkmed välja näha.

IV osa: Kohtunikutöö

Kohtunikutöö kõige tähtsam osa on otsustada, kumb pool väitluse võitis. Nagu päris alguses öeldud, teeb kohtunik alati otsuse ühe võistkonna kasuks, viiki väitlustes ei tunnistata. Põhimõtteliselt ei tohi kohtunik otsuse langetamisel arvestada oma isiklikku seisukohta väitlusküsimuses, ka ei tohi arvestada oma teadmisi väideldu kohta. Ehk siis otsuse tegemisel tuleb lähtuda ainult väitluses toimunust ning otsustada tuleb, kumb pool väitles sel korral paremini.

Kes võitis?

Karl Popperi väitluses tehakse otsus nii, et hinnatakse iga argumenti eraldi, otsustades seal toodud tõestusmaterjali, loogika ja väitlustehnika (kas mõni võistkond jättis argumendile vastamata jne) põhjal, kumb pool selle argumendi võitis. Üksikud argumendid võivad ka viiki jääda. Kui kohtunik on selle otsuse kõigi üksikute argumentide kohta teinud, vaadatakse kumb pool rohkem argumente võitis ning see pool ongi üldiselt väitluse võitja.
Vahel võib kohtunik otsustamisel leida, et mõni argument oli väitluse seisukohalt olulisem kui mõni teine: näiteks siis, kui väitlejad on mõnele argumendile oluliselt rohkem aega kulutanud kui mõnele teisele. Samuti võib kohtunik jätta mõne argumendi üldse arvestamata, kui sellel tema arvates teema tõestamise/ümberlükkamisega mingit pistmist ei olnud.

Kõnelejapunktid

Turniiridel paneb kohtunik lisaks võidule igale väitlejale ka mingi hulga kõnelejapunkte.
Eestis on kõnelejapunktide määramisel kokku lepitud järgmises skaalas:
Kokku
Sisu
Stiil
Strateegia
Suurepärane, parim
28
11
11
6
Väga hea
25-26
10
10
5-6
Turniiri keskmine
23
9
9
5
Tagasihoidlik
20-21
8
8
4-5
Väga kehv
18
7
7
4
Sisu all hinnatakse kõne sisu nii tõestusmaterjali kui analüüsioskuse seisukohalt.
Stiili alla kuuluvad kõne ülesehituse selgus (struktuur) ja kõne esitus.
Strateegia all hinnatakse Popperi reeglite ja kõneleja rolli täitmist ning olulise eristamist ebaolulisest.
Mõnedel turniiridel lubatakse panna võit võistkonnale, kellel on teisest vähem kõnelejapunkte (low point win).
Low point win kajastab Eestis üldiselt sellist olukorda, kus üks võistkond on oma esituselt teisest mäekõrguselt üle, kuid sisuliselt jääb napilt peale teine võistkond. Kuna meie väitlustraditsioonis hinnatakse eeskätt sisu oleme otsustanud, et sellistes olukordades võib lubada madalamate kõnelejapunktidega võistkonnale võidu panna.
Kui kõneleja soorituses küsimustevoorus erineb oluliselt tema kõnest (on oluliselt parem või oluliselt halvem ), on lubatud tema koondpunktisummat maksimaalselt ühe punkti võrra tõsta või langetada.

V osa: Kokkuvõte

Käesolev materjal ning ka meie teised dokumendid on küllaltki mahukad ja võivad jätta mulje nagu oleks väitlemine hästi keeruline. Tegelikult on see päris lihtne, oskused seda teha on enamikul inimestest olemas ning vaja on neid vaid natuke lihvida. Pealegi on üldiselt nii, et ega enne esimest väitlusturniiri ei saagi päris hästi aru, mida see väitlus ennast kujutab, esimesed turniirid aga on reeglina püütud teha sellised, et neil toimuv õppimine oleks maksimaalne. Seepärast loodamegi sind, lugeja, peagi mõnel meie turniiril kohata.
Väitlemiseni!

.RTF Laadi alla originaalfail 21 lk · .rtf · 52 allalaadimist

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele #1

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele #2

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele #3

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele #4

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele #5

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele #6

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele #7

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele #8

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele #9

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele #10

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele #11

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele #12

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele #13

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele #14

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele #15

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele #16

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele #17

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele #18

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele #19

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele #20

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele #21

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-08-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

52 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kussuser Õppematerjali autor

väitlemine

Kasutatud allikad

https://www.president.ee/et/vabariik/p6hiseadus.php?gid=10628

Sarnased õppematerjalid

ppt

Väitlus

Väitlus Mis on väitlus? Teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Väitlus õpetab kriitilist mõtlemist, oma mõtete selget väljendamist ja avalikku esinemist. Erinevused vaidlusest: 1. Etteantud teema 2. Teema suhted loositud rollid 3. Enne väiltust kokkulepitud reelgid 4. Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega Väitlemine Teema ja väitlusreeglite valik ja tutvustamine Ettevalmistusaeg Väitlemine ise Hinnangu andmine ehk kohtunikutöö Väitluse teemad Väitlusteema sõnastatakse reeglina jaatava lihtlausena. Väärtusteemad on sellised, kus mingi nähtusega seostatakse mingi üldine väärtus, kõige tihedamini küsimus, kas nähtus on halb/hea. nt. Abort on ebanormaalne.

Eesti keel

doc

Väitluse alused

Tavalisest vaidlusest eristab väitlust kolm asja: 1. Etteantud teema, mille suhtes loositakse eitav ja jaatav võistkond/väitleja Hea väitlusteema on selline, kus mõlemalt poolelt on võimalik sisulisi asju väita. Väitleja peab oskama leida teema mõlemalt poolelt asjalikke argumente, hoolimata sellest, mida ta ise kõnealusest asjast arvab. Ka ei ole kummagi võistkonna ülesandeks leida teise poolega kompromiss, vaid lõpuni välja kaitsta oma seisukohta. See ei tähenda, et väitlus oleks üks suur valetamine ja musta valgeks rääkimine. Nagu öeldud, on väitlusteemad alati sellised, kust saab leida häid argumente mõlemalt poolelt. Valetamine on reeglitega sõnaselgelt keelatud. Põhiosa väitlusest moodustavad kõned Jagame järgneva õpetuse kolme osasse: ettevalmistustöö, väitlemine ise ning väitluse hindamine II osa: Ettevalmistumine Väitluseks ettevalmistumine toimub aja jooksul, mis jääb teema kättesaamise ja väitluse alguse vahele

Aktiviseerivad tegevused

docx

väitlusformaadid

Karl Popperi väitlusformaat Karl Popperi väitlusformaat kujutab endast kesk- ja põhikooliõpilastele mõeldud väitlust kolmeliikmelistes võistkondades reeglina varem ettevalmistatud teemal. väitlusformaat on oma nime saanud ühiskonnateadlase ja teadusfilosoof Karl Popperi järgi. Karl Popperi väitlus, mis rõhutab eeskätt argumentide sisu ja kõnede selget ülesehitust, annab väitlusega alustajatele tugeva vundamendi edaspidiseks keerulisemate formaatide omandamiseks. Kohtuniku otsus väitluse suhtes on lõplik. Karl Popperi väitluses võib vaielda paljude erinevate teemade üle. teemad peaksid puudutama vastuolulist probleemi ning olema hoolikalt sõnastatud, et tagada mõlemale poolele väitluses võrdne lähtepunkt. Kaasuse koostamise ja

Kõneõpetus

docx

Väitlus

Väitlus Väitlus on intelligentne vaidlus argumentidega. Tänapäeva ühiskonnas on oluline, et kasutatakse väitluselemente näiteks kohtusaalis, riigikogus. Kindlalt on olemas 1. Kaitsja 2. Väitja Uurimustöö kaitsmisel on alati oponent, kes esitab töö kohta küsimusi, otsib nõrkusi. Väitluse elemendid: 1. On eitajad ja jatajad e. Väitlejad 2. Teema 3. Kohtunik 4. Teema peab võimaldama mõlemal poolel väidelda. 5. Jatajate kohustus on teemal tõestada esitades omapoolsed argumendid. Juhivad väitlust. 6. Eitajad peavad jatajate kaasus ümber lükata. 7. Ristküsitlus, mille eesmärgiks on oma kaasuse tugevdamine ja vastaste nõrkustele tähelepanu juhtimine. 8. Väitluse alguses lepitakse kokku olulistes mõistetes. Mõtlemisaega on 5min. Küsitlemisaega on 3 minutit. Kui küsimus on liiga isiklik, siis vastama ei pea. Esindada ei tohi ainult iseennast. 1. jaataja 1. eitaja 2. jaataja 2. eitaj

Eesti keel

docx

Väitluskoolitus

Inga & Siim: argumendi alajaotused peavad vastama küsimusele miks.Peab seletama täpselt lahti mida tähendab.Seleta lahti mida väitega öelda tahad. Kolmas element argumendi juures on tõestus(statistika,inimeese tsitaat,paralleelne näide) Viimane element argumendi lõpus on lõplik järeldus või kokkuvõte, näitad ära,et oled inimestele rääkinud ära milles on probleem ja ära tõestanud,et probleem on.Miks on argumendid olulised? Pead alati mõtlema kellele ja kus sa räägid, hindavad kohtunuikud. Vanduda tohib, ropendada ei tohiks. Vaba suhtlus.Miks küsimusi ei tohi õhku jääda!! Ristküsitlus-küsid asju mis jäid ebaselgeks, tõmmata vastane konksu otsa, et nad nö endale vastu räägiks. Aega 3 min! Ristküsitlusel saab tihti nö teisele poolele ära panna, leides kitsaskohti.Võib välja tulla,et väitleja rääkis ainult seda mida õppis ja ei teagi millest tegelikult rääkis.EI III küsitleb JAH I- te. Teiste kõnede roll on ümber lükata, ümberlükkeid ja pakk

Väitlus

odt

Argumenteermine

Sissejuhatus ................................................................................................................3 1. Argument...........................................................................................................4 1.1. Argumenteerimine......................................................................................5 1.2. Argumenteerimine kui veenmiskunsti osa..................................................6 2. Avalik väitlus......................................................................................................7 3. Kuulajaskond.....................................................................................................9 4. Argumenteerimine ja loogika..........................................................................10 4.1. Loogikalised vead ja eksimused tõestuse demonstratsioonis............................................................................

Eesti keele väljendusõpetus

docx

Väitluse põhiideed ja START2018 konspekt

Agrument – koosneb  Väide  Tõestus  Näide  Järeldus Faktid ja uurimustööd. Überlüke – teise argumendi ütlemine, et see on vale või ei ole konteksti. Loogiline tõestamine, et see ei pea paike. Ümber peab lükkama  Just seda argumenti mida teine raakis  Ainult osa argumendis, st ei pea näitama, miks kõik argumendi osad on valed. (kõige tugevamat osa ehk tõestust) Ideaalne ümberlüke  Vastse argumendi lühikokkuvõte (,,nad väitsid, et ...“)  Vastuväite e ümberlükke kokkuvõte (,,see pole tõene, sest....“)  Seletus ja tõestus (MIKS ja KUIDAS)  Näide (kui on)  Järeldus e kuidas see mõjutab plaani Mida saab rünnata?  Pole teemakohane  Sisaldab eeldust  Vigane loogika (demagoogika)  Puudub mõju (korrektne argument, aga mõju ja mõte puudub)  Sõltub teisest argumendist  Sisaldab vastuolu Vastuargument ?

Eesti keel

docx

Loogija ja juriidiline argumentatsioon

omaduste, suhete ja seoste kohta ning millel on omadus väljendada tõde ja valet. NT: suvi on aastaaeg; Jupiter on planeet; Tool on hall. Otsuse ese on subjekt (S). Seda, mida subjekti suhtes jaatatakse või eitatakse, nim predikaadiks (P). OTSUSTUSE LIIGITAMINE Otsustuse liigid:  Otsustuse kvaliteedi järgi: o Jaatav-Räägib sellest, et esemel on mingid tunnused. NT: Eesti on rikas riik. o Eitav-Räägib sellest, et esemel ei ole mingeid tunnuseid. NT: Eesti ei ole rikas riik.  Otsustuse kvantiteedi järgi – esemete mingi hulga peegeldumine otsustustes o Üksikotsustus- ühe eseme kohta väidetakse midagi/jaatatakse või eitatakse midagi. Struktuur: See S on (ei ole) P. NT: Tallinn on EV Pealinn o Osaotsustus - mingi klassi rohkem kui ühe eseme kohta väidetakse

Loogika ja juriidiline argumentatsioon

Rohkem sarnaseid