Siin on tegu “erilaadiliste sünteesiga”: kogemusanaloogiate puhul erinevate nähtumuste omavahelise suhtega ja empiirilise mõtlemise postulaatide puhul nähtumuste suhtega meie tunnetusvõimesse. Vt. “Prolegomena …”: §§ 24-26. Puhta loodusteaduse võimalikkuse probleemi lahendus ja transtsendentaalfilosoofiline loodusekäsitlus. Vt. “Prolegomena …”: §§ 23, 36-38. Kanti poleemika Hume`iga. Vt. “Prolegomena …”: §§ 27-30. 7
17.veebruar.2018 Kasvatus Mõistekaart: keskne mõiste – kasvatus Fookusküsimus: Mis on kasvatus? Raskused defineerimisel - Tavakeel/tavamõisted - Laenatud teistest valdkondadest - Ajalooline arusaam Sõna „kasvatama“ tuleb sõnast „kasvama“ ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse, aidates loomulikku kasvamist. Järelikult – mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Areng – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi elu jooksul elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine Järelikult peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset/loomulikku kulgemist; muutus saab toimuda siis, kui miski kasvab suurenevad suunas ehk muutuse põhjustab see, kui kasvamine jõuab suurenem...
Pasternaki juhtum tähenduslik, sest kõik sedatüüpi juhtumid olid hoiatavad eeskujud. Kui Venemaal on kahtlane Pasternak, võib kahtlustada, et kohalikest liiduvabariikides on "kahtlased Pasternakid" ja need liistule tõmmata. Tekitas uuue ohutunde kultuuris. Eesti seisukohalt, et 57ndal juhtunud asi hulluni ei viinud, sisuliselt sulaaja vabanemise protsess võis jätkuda. Tuleb uusi sisselööke uuesti. Kui Pasternak oli üleliiduline, siis kohalik Eesti juhtum nn vabavärsi poleemika, 1960. Läheb lahti sellest, et enne noor NL kirjandusteadlane avaldab Hermelini nime all paroodia ajalehes "Sirp ja vasar" kus parodeerib noorte autorite loomingut. Kirjutatud nii, et selgelt on seal äratuntavalt Krossi, Ellen Niidu ja Ain KAalepi looming. Kriitik Mart Mäger, kes julgeb midagi öelda. 68ndal eksistentsialismi poleemika: ilmne see, et avalikku vaba dialoogi võimalust pole, kui on, siis piiratud viisil
AASTATE ALGUS) Venemaa, Eesti ja venestuspoliitika ärkamisajal Balti küsimuse põhitemaatika Vene ajakirjanduses. Venestuse ajendiks võib pidada Poola ülestõusu 1863-64, millest kerkis esile Vene impeeriumi äärealade separatismi teema Vene ajakirjanduses ja seejärel poliitikas. Kirjutajate eesmärk oli näidata Balti erikorda võimalikult halvas valguses: kritiseeriti baltisakslasi ja tunti muret talupoegade majandusliku olukorra üle. Juri Samarini ja Carl Schirreni poleemika 1860. aastate lõpul. TÜ vene ajaloo professor Carl Schirren (1826-1910) asus 1860. aastatel kaitsma baltisakslasi hoogu koguva slavofiilsuse ja venestuse eest (,,Liivimaa vastus"). Sai üle-Venemaaliselt tuntuks vastusega slavofiil Juri Samarinile, kes oli rünnanud Balti erikorda. Schirren kaitses oma ajaloolistele argumentidele põhinenud vastuses (1869) Balti kubermangudes seni kehtinud õiguslikku korda, viidates Uusikaupunki rahuga Venemaa poolt antud garantiidele. 1870
20-ndate aastate analoogilise temaatikaga võrreldes puudub tal nüüd aga Tuulemäe sarja tööpaatose värskus ning ehtne maahõng. ,,Igapäevastes inimestes" (1937) käsitletakse Kõrgessaare isemeelse ja põikpäise vanaperemehe ning tema unistustesse ja romantikasse kalduva, kuid tööka poja vahelist konflikti, mis laheneb õnnelikult. Romaanis esitatakse õigesti nähtud vahekordi ja pilte maaelust, kuid autor satub asjalikust taluelu kirjutamisest sageli romantilistesse seiklustesse. Poleemika talutöö ja vaimse elu suhete ümber toob romaani kümnete lehekülgede ulatuses igav-lamedaid dialooge ja põhjustab teose kompositsioonilise laialivalgumise. ,,Talulastes" (I 1939; II, pealkirjaga ,,Kodutalu" 1940) vastandatakse jällegi maa tervet eluviisi laostuvale linnale. Nõmmesoo suurtalu on laokile jäänud vana peremehe ebamajanduslikkuse tõttu ning laste koolitamine on toodud talule tohutud võlad. Talu
Tartu Töölisteatri sulgemine. 27. Teatrikriitika ja mõtte areng 20. sajandi I poolel. Teatrikriitika muutus niisama põhjalikult nagu teater ja näitekirjandus. Varasemad lehearvustused olid ju enamasti olnud üldsõnaline kiidujutt "järjekordsele edusammule". Nüüd astus esile uus, haritum ja nõudlikum põlvkond, kes suutis näidendit ja esitust asjalikumalt eritleda. Arvustused kasvasid pikemaks ja põhjalikumaks, sigines poleemika teatrite ja teiste arvustajatega. Eriti algupärandeid vaagides kardeti väga teha seniseid omamehelikke hinnaalandusi, mõõdeti kõike mingist kujuteldavast täiusideaalist lähtudes. Samasugust nõudlikkust rakendati näitlejatele. Tulemuseks oli ka solvumisi ja kibestumist. Kutselise teatri algusjärgus kirjutasid arvustusi paljud hilisemad näitekirjanikud (Raudsepp, Metsanurk, Tammsaare). Suurem osa toonastest arvustustest on jäänud üldajalehtede veergudele
olemuse. Sokrates mitte ei näita kaaslase arusaamade lünklikkust vaid lausa nöögib neid. Kuulsaks saab ta aga peale surma, ta oli surres 70 aastane. Platon viibis kohtuprotsessi juures ja oli siis vaevalt täisealine. Aristhopanes –näitekirjanik kirjutas Sokratesest pilkavaid näidendeid ehk teda armastati parodeerida. 501 ateenlast hääletasid tema surma poolt, need otsustajad valiti hääletades. Süüdi mõisteti tema isiku ümber tekkinud poleemika tõttu ja et ta käitus kohtus julmalt ega tundnud kahetsust. Enne surma saatmist ja peale ahelaist vabastamist räägib Sokrates veel hinge ja keha vastandlikkusest, hinge surematusest ja filosoofia olemusest. Filosoofia on tugevam kui surm –osa Sokratese müüdist. Ta hukati mürgi joomise läbi. Sokraatiline meetod – ta kuulab vestluspartnerit mingit teemat rääkimas, tehes nägu nagu ei tea sellest midagi. Seeläbi saab kaasvestleja selgeks omaenese mõtted. Sokratese filosoofia
Urvaste mõisniku Samsoni argumendid tabasid teravalt eestlaste tärkavat rahvuslikku uhkust, sest sisuliselt alavääristati kogu rahvast ja tema keelt. Sellele järele kiitma leiti ka vähemalt üks orjahingeline eestlane Pärt Suija. Tema nimi sai eelmise sajandilõpu rahvusliku reeturi üldnimeks. J. Hurt astus sakslastega avalikku poeemikasse, tõrjus kõik etteheited kindlalt tagasi ning põhjendas veenvalt eestlaste õigust ja kohustust oma kultuuri vabalt arendada. Äge poleemika ärgitas rahvast kaasa lööma või vähemalt kaasa mõtlema. Aleksandrikooli üritus muutus aina populaarsemaks, annetused kooli fondi kasvasid. C. R. Jacobsoni ,,Sakala" ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises Uue etapi vaimsuse parimaks väljaandeks sai C. R. Jacobsoni poolt 1878. aastast alates Viljandis väljaantav ajaleht ,,Sakala". ,,Sakala" ümber olid koondunud tollase eesti ühiskonna aktiivsemad jõud, ka Hurt oma mõttekasslastega.
KUNSTIAJALOO II KURSUS Renessanss Itaalias (§ 5-11) 1) Mis sajanditel valitses renessanss-stiil? Renessansi stiil valitses Itaalias 14.-16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomulikku joont! * Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem o...
tema puu tüvi. Puu kolm oksa kujutavad teooria või mudeli kolme haru klassifikatsiooni: vastastikuse mõjutamise/ interaktiivseid, süsteemi- ja arenduslikke teooriaid. Igast harust väljuvad jämedad oksad kujutavad endast järjest edasi arenevaid ja seetõttu eriti olulis oksi Elavast Puust. Õendusalases kirjanduses on termininit mudel sageli kasutatud ka teooria tähenduses. Selles artiklis on mõlemat terminit kasutatud vaheldumisi ja defineeritud kui raami õenduspraktikale. Poleemika selle üle, mis on teooria ja mis on mõisteline mudel, on õendusteadlasi sundinud tegelema suure hulga definitsioonide väljamõtlemisega. Mõningad teooriad tuuakse siin ära kokkuvõtlikult, aga õenduspraktika ja õendusuuringute tulevikuülesanne on piiritleda õendusteooria versus mõisteline mudel. Õendusteoreetikud on kasutanud erinevaid definitsioone, et arendada ja toetada õendusteaduse teoreetilisi raame. Nende maailmanägemus toetub nendest igaühe
õhutamine. Hofmanni juures saavad kokku reformatsiooni usulised ideed ja sotsiaalsed liikumised. Erinevalt teistest Liivimaa jutlustajatest oli Hofmanni käsitööline, st ilmalik inimene ega omanud jutlustaja väljaõpet. Aga tema karismaatilisus rääkijana, jutluste maagilised eshatoloogilised nägemused, sisenduslikud üleskutsed meeleparandusele ja vagadusele mõjusid kuulajaile erakordse väega. ,,Tema kuulutuse sisu ei olnud teoloogiliste vaadete arutlus ja usuline poleemika, vaid kõige tihedamalt seotud elu ja olukordadega. Hofmanni kuulutus oli kantud prohvetlikust teadvusest. Tema oli nägija, kes tahtis evangeelset visiooni ellu rakendada. [...] Hofmanni mõju eestlastele oli seda suurem, kuna temas astus rahvale lähedale tavaline käsitööline harilikkude inimeste hulgast." (Võõbus 2011: 21.) Teoloogidest kaasjutlustajate kooliharidus vääris aga Hofmanni meelest vaid põlastust. 1525
Eesti kirjanduskriitika algelisuse tõtteu ei olnud küsimus kirjandusvooludest, sellest, kuidas üks või teine kirjanik elu kujutab, kuidas oma teose maailma loob, varem õieti arutluse alla tõusnud. Kiitva arvustuse kirjutamiseks piisas, kui jutt leiti olevat mõnus ja ladus, arvati lugejale pakkuvat lõbusat ajaviidet või õpetlikku iva. Realismi esiletõusuga kaasnes põhjalikum arutlus kirjanduse olemuse ja tähenduse üle. Uudsete kirjandusteostes ümber puhkes elav poleemika. Eelkõige Vilde loomingu üle, sest tema erines kõige enam senisest kirjutamislaadist. Keskne kuju eesti realismis ongi Eduard Vilde oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga. Vilde on ise soovitanud kirjameestele, ,,et nad kuu ja tähtede turjal ümber ei lehvitaks, kuna maa peal rahulik ja aulik kõndimine ometi õigem ja kasulikum on. Kirjeldatagu inimesi, nende tundmusi ja tegusid, nagu nad vähegi on, mitte aga, nagu seda noore eluküpsuseta sulemehe ärritatud peaaju
Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi jõe jõkke Pada paja patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium aastatuhat Blankett ametliku paberi vorm Dotatsioon toetus Duplikaat teine koopia Efekt mõju Portfoolio loova isiku tööde mapp Koefitsient tegur kordaja Kompetentne asjatundlik Konfidentsiaalne salajane Konstateerima nentima Korrumpeerunud ära ostetud Taotles revansi võitu taotlema Kotlet söök lihasöök Surfama internetis interneti uurima Totaalne täielik Abonem...
MORAAL / EETIKA kümne käsu valgusel Sissejuhatus Moraali (ladina keeles mos, mores "komme, tuju") all mõeldakse üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaamu heast ja halvast ehk õigest ning valest käitumisest. Sellega on olemuslikult seotud mingi arusaam, et on asju, mida võib ja peabki tegema, või mille tegemisest tuleb hoiduda. Kui tehakse, midagi sobimatut, siis sellele järgneb teiste inimeste poolne halvakspanu, hukkamõist või karistus. Kui aga käitutakse õigesti, siis on teised rahul ja võidakse kiitagi. Sõna eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, ethika, mis tõlkes tähendab "komme, kommetesse puutuv". Seega eetika tähendab enamvähem sama mis moraal. Tänapäeval mõistetakse selle all teadust, mis uurib moraaliküsimusi ehk kõlblusõpetust. Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu nähtuste kirjeldamisega, vaid ka määrab, millised need peaksid ol...
Rumal inimene aga ei omagi muid tunnetusi kui arvamused. Stoikutele oli iseloomulik, et nad vastandasid teravalt tarka ja rumalat, ning, nagu eespool öeldust nähtub, kasutasid nad sellele vastandlikkusele osutamiseks kreeka filosoofiale traditsioonilist arvamuse ja teadmise vastandamist. Hoiakut, milles hoiduti ebakindlatest arvamustest, tähistasid stoikud mõistega epoche. Viimane kujuneb hellenismiaja filosoofia üheks keskseks mõisteks, seda eelkõige stoikute ja skeptikute poleemika kaudu. Loogika oli stoikute õpetuses siiski peamiselt ettevalmistuseks eetikale kui lõppeesmärgile. Mis ei tähenda, nagu ei omanuks epistemoloogiline problemaatika stoikute jaoks suhtelist iseväärtust. Stoikud olid lisaks epistemoloogiliste küsimuste käsitlemisele viljakad ka loogikas kitsamas mõttes. Aristotelese järel andsid just nemad antiikmaailmas suurima panuse formaalse loogika arengusse. Kuid kokkuvõttes oli
pöördus isamaalise luule poole ja tuli avalikkuse teadvusse tagasi 1962. aastal koguga "Rannapääsuke", mis oli tegelikult valminud juba 1958. aastal. Samuti 1958. aastal oma esikkogu "Söerikastaja" avaldanud, nii saksa kui ka nõukogude vanglatest läbi käinud Jaan Kross, kellelt järgneva kümnendi jooksul ilmus kuus luulekogu ning tema abikaasa Ellen Nüt, kelle esikkogu "Maa on täis leidmist" (1960) põhjustas (nagu ka Krossi "Söerikastaja") poleemika vabavärsi sobilikkusest nõukogude kirjandusse. Krossi luulekogu ilmumine avas eesti luules uue lehekülje. Ellen Niit avaldas ajakirjanduses oma luulet juba 1945. aastast alates, aga et ta oli pinnuks silmas neile, kes valvasid, et kirjandus oleks ikka ideoloogiliselt õige, siis sai Ja siis sähvatasid esile noored vihased mehed, "kassetipõlvkond" - nende luulevihikud ilmusid 11,5 x 17,5 sentimeetri suurustes pappkassettides, millesse kogutud
käes. Tekib rida reformiprojekte. Hakatakse rääkima kõikseisuslike institutsioonide loomisest. Kuni, selleni, et Balti provintsidel ühine omavalituse korraldus, kus oleksid kõik seisused esindatud. Ühise maapäeva projekt. Liberaalide ründed kõikide eluvaldkondade vastu, et need ajast maas. Tallinnas esimene päevaleht ,,Revalische Zeitung". N. F. Russow ja Greifenhagen jne annavad välja. Ägedas laadis arutelu oluliste küsimuste üle. Äge poleemika ,,Eestlane ja tema isand" ümber, mille autor Tallinna radikaalsete haritlaste ringist, arvatakse, et Vassili Plagorussitski. Brosüüri eesmärk, et autor pole ei sakslane ega eestlane, ei aadel ega talupoeg, imestab, kuidas käputäis aadlikke valitseb rahva üle, keda põlastatakse. Väga kriitiline seisukohavõtt lähema mineviku küsimustes. Rüütelkondi esindavad autorid kaitsevad rünnatud positsioone, kasutatakse ametlikke ajalehti ,,Estinishe Govermanki Zeitung"
aastal ansambliga liitunud puhkpillirühm. Raske pole märgata, kuidas ansambel on aegade jooksul muutunud. (ibid: 134- 135) Rock Hotel'i mõju eesti kuulajaile on raske alahinnata. Suur osa nende lauludest kuulusid Eesti Raadio soovikontsertide raudvarasse. Rock Hotel oli 1980. 1984. aastatel noortesaate ,,Soovid, soovid" kuulajate lemmikansambel. 1986.aastal hinnati ansambel Tartu muusikapäevadel ekspertide poolt parimaks. Samas puhkes samal aastal ka ajakirjanduses poleemika nende kontserttegevusele antud kõrgete hinnangute üle- väideti, et retro, mille sümbol Rock Hotel oli, takistab levimuusika progressi. Aastaks 1987 oli koosseis järgmine: Tiit Kõrvits (kitarr), Heigo Mirka (basskitarr), Margus Kappel (klahvpill), Harri Kõrvits (löökpillid) ja Ivo Linna (vokaal) ning puhkpilli rühmas Tarmo Marken (trompet), Jaan Rajala (trompet), Väino Põllu (tromboon) ja Ülari Kirsipuu (saksofon). Oli ka teine löökpillimängija Aleksander Vilipere ning heli eest
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 5. teema: Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks Probleemsituatsioon. Sokrates (469-399) on filosoof, kes tähistab mitmes mõttes pöördepunkti Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on kujunenud traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on osutatud periood järgnevast erinev selle poolest, et varasematelt kreeka mõtlejatelt pole säilinud terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja filosoofia suurkujudeks on Platon ja Aristoteles, kellelt on säilinud ulatuslikud terviklikud teosed. See seab filosoofia-ajaloolise interpretatsiooni järgneva aja puhul muidugi hoopis soodsamasse olukorda. Tõsi, Sokrates ise on selles suhtes üsna raskesti interpreteeritav mõtleja. Temalt pole saanudki teoseid säilida, kuna ta nei...
teoretiseeriv (ja mislaadsed on näited), mahlane või kuiv, emotsionaalne või mõistuslik, paatoslik või tasakaalukas jne? Juba avanumbri programmiline pöördumine Sõnakene suguõdedele annab sellele küsimustejadale põhimõttelise vastuse! See algab sõnadega: Hõisake, mu armsad suguõed, tõstke nüid ka tõesti rõõmukisa: meil on ju o m a ajaleht! Edasi järgneb (2,5-leheküljelise teksti juba kolmandast lausest alates) mitmeharuline poleemika, tihedalt väiteid ja vastuväiteid. Kuna stiil on sedavõrd ilmekas, ei taha ma hoiduda tsiteerimast! Suburg vastastab: Kas oma avalik kõnekoda, milles meelemõistuse ja südametundmuse järele isi oma keskel oma asju ajada wõime on vabaduse märk naissoo jaoks või mõni (uus) orjuse ike? Orjuse põlwe ööpimedus? Ja vastab: Ei, ja tuhat korda ei! See on vabaduse koidu sära, mis meie waiimusi rõõmu pärast wärisema paneb! Pedagoogiliselt publikut
tunnustega, kuid ei toetu teaduslikule meetodile; · ei ole leidnud (statistiliselt) usaldusväärset katselist kinnitust; · ei kanna mingil muul põhjusel välja tunnustatud teaduse staatust. (Saari 2008, lk 2226-2227) Seda mõistet kasutavad tänapäeval laialdaselt skeptiline liikumine ja teadlased, et üldsusele teadvustada ja põhjendada teatud valdkondade mittetõsiseltvõetavust teadlaste silmis. Vahel esineb see mõiste ka teadusliku poleemika kontekstis. 1.1 Kuidas eristada teadust pseudoteadusest Siinkohal tuleb kohe rõhutada, et demarkatsioonijoon teaduse ja libateaduse vahel ei pruugi olla terav -- mõned filosoofid eitavad selle olemasolu üldse ning see võib ajas muutuda. Nii saab liigitada eelteaduseks ehk prototeaduseks ajaloos hiljem koos teadusliku meetodi rakendamisega väljaarenenud uurimisvaldkondi -- näiteks keemia eelkäijana alkeemiat, aga
1958. aastail ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja" ja temast sai Kirjanike Liidu liige. "Söerikastaja" on ajalaulude raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuesti sünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. "Söekastajas"kasutas Kross vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika, mis kujunes kokkuvõttes uue kirjandus- ja elukäsituse võidukäiguks. Kirjandusse tuli 50ndate teisel poolel luuletajana, 70ndaist alates on ta tegutsenud valdavalt prosaistina. Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses, pigem tundetõlgitsus ja seisundianalüüs
palju vaieldi selle üle, et kas kes ja kui palju peaks üldse keelekasutust normima ja kas on hea kui õpetatakse ,,õigeid" vorme ehk siis neid, mida tolleaegses sõnaraamatus polnud. Peale II MS oli see väga range. ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" ja ,,Õigekeelsuse sõnaraamat" olid rangete normidega ega arvestanud kuigi palju tegelikku keelekasutust ja keele muutumist. 1960 moodustati vabariiklik õigekeelsuskomisjon (VÕK), sest kui tekkis ajakiri Keel ja Kirjandus tekkis ka kohe poleemika õigekeelsusreeglite ja normide üle. VÕK eesotsas noorte teadlastega rõhutas, et keelelgi pole õigus kommenteerida teise inimese keelekasutust. Selle tundumad esindajad on Rein Kull ja Tiiu Erelt. 1979 olid keelekorraldusküsimused väga aktuaalsed ja kokku pandi uus vabariiklik õigekeelsuskomisjoni koosseis, kelle ülesandeks oli õigekeelsussõnaraamatu järelkontroll. Keskne probleem oli keelenormide õpetamine koolis ja nõuti normide lihtsustamist.
1960. aastate teisel poolel toimus murrang: novellidesse ilmusid satiiriline hüperbool ja grotesk, mis kujunesid proosauuendustes tooniandvaks. Keskseks sai inimtegevuse võõrandumine jäigalt determineeritud süsteemis, bürokraatliku rutiini haardes: Valton kujutab inimest süsteemis, kus tegevus muutub absurdseks. 1968 ilmunud kogud "Kaheksa jaapanlannat" (Loomingu Raamatukogu) ja "Luikede soo. Karussell" kutsusid esile poleemika, kiitikud süüdistasid kirjanikku nõukogudevaenulikkuses ja eksistentsialismis. 1970. aastate algul hakkas huvituma ajaloost. Sarnaselt Karl Ristikiviga vältis Valton eesti ajalugu. Näiteks romaani 27 "Teekond lõpmatuse teise otsa" (1978) selle tegevus toimub Kesk-Aasias, jutustatakse mongoli valitsejast Tsingish- khaanist ning tao mungast Chang Chunist. 1970
Saksa- Taani valitsemise ajal talupoegade raietele maahärrade valdustesse kuulutatud metsades olulisi takistusi ei tehtud. Olukord muutus mõneti Rootsi valitsemise ajal, kui metsatööstus tegi oma esimesi samme ja algas metsamaterjali eksport sadamate kaudu ning tekkis mure metsavarude pärast. Nii 17. kui 18. sajandil tehti katseid piirata metsakasutust, anti välja määrusi, et takistada väärtuslikemate puuliikide (laevaehituseks- tamm jm.) liigset raiumist. Pidev poleemika valitses 18.sajandi II pooles kubermanguvalitsuste ja rüütelkondade vahel, kus tehakse korduvalt ettepanekuid piirata ale- ja kütisepõletamist, vähendada valgustuspeergude kasutamist talurahva poolt, jätta puust soosildade ja pakkteede, alusmüürita hoonete, laud ja puukoorkatuste ehitamine, asendada puuaiad kiviaedade, hekkide ja kraavidega, lõpetada noorte kaskede raiumine suvistepühaks ja jaanipäevaks. Kuid oluliste tulemusteta. Alles 19
" Muusika loob poeesiat edasi, täiendab. Liszt: muusika ja poeesia sisemise seose edastamine. Schumann: Poeesia on kõiki kunste ühendav element. Uus: väike poeetiline klaverpala, (kunst)laul. Programmiline muusika heliteoses kajastatakse muusikaväliseid nähtusi. Sümfooniline poeem. Kunstide süntees grand opéra, muusikadraama. (19. sajandi alguse seisukoht, et kõik kunstid pärinevad ühest algmest.) 19. sajandi keskel terav poleemika programmilise ja absoluutse muusika üle. Eduard Hanslick: "Muusika on helisedes liikuvad vormid." 4. Piiride nihutamine lõpmatuse poole (kunstis aknamotiiv) ajas, geograafias - kõik mis kauge, üle piiri, on huvitav (ka looduse salapära, müstika, öö): a) minevik, ajalugu 19. sajandi algul kunsti "kristianiseerimine" gregooriuse koraal, Palestrina, Bach; mineviku muusika esitamine
Uurib ju Vetemaa enamikus oma lühiromaanides tegelaste käitumist ja moraali eksistentsiaalses situatsioonis ja adub seal kõlbelise sisu vastuolu reaalse käitumisega. Ta otsekui eksperimenteerib oma tegelastega ja asetab nad piirsituatsiooni, kus lahutab moraalse teadvuse käitumisest, olemisest. Eetika ja olemise vahele jääva lõhe kaudu jälgib ta konformismi ja kõlbelise relatiivsuse nähtust. Ka kasvab siit välja poleemika tahtelise inimkäitumise kontseptsiooniga: ei ratsionaalne tahe ega moraalne teadvus näi tegelaste käitumises olulist osa etendavat. Selliselt inimese olemust lahates avastab autor oma tegelastel moraalse teadvusetuse reministsentse, mis kõige ehedamal kujul on välja arendatud ürgses ja primitiivses noores Kalevipojas. See aga ei tähenda veel, et tegelastel oleks sotsiaalne vastutusteadvus atrofeerunud, vastupidi, moraalse süü suhtes on nad vägagi tundlikud
ilusa ja lõhnad värsked. BHT on lipofiilne ehk rasvlahustuv orgaaniline ühend. BHT sulamistemperatuur on 70oC ja keemistemperatuur 265oC ning on vees lahustuv. Seda toodetakse reaktsioonis 4-metüülfenooli ja 2-metüülpropeeni vahel, kus katalüsaatoriks on väävelhape: CH3(C6H4)OH + 2CH2 → C([CH3]3C)2CH3C6H2OH (Wikipedia, 2013) BHT joonvalem on esitatud joonisel 15. Euroopa ja USA määrused lubavad kasutada butüülhüdroksütolueeni toidus väikeses koguses. See on tekitanud poleemika, sest seda ainet seostatakse laste hüperaktiivsusega ja vähi tekkega. Samas on propageeritud BHT antiviiruslikku mõju herpese vastu. See aine võib kahjustada maksa ning on kahjulik veeloomadele ja üleüldiselt keskkonnale. (Wikipedia, 2013; The Good Human, 2009) Joonis 15. BHT joonvalem 2.9. Vee pehmendaja 2.9.1. Tetranaatrium EDTA Tetranaatrium EDTA ehk tetranaatrium etüleendiamiin tetraäädikhape on kristalne valge pulber, mida sageli müüakse vesilahusena
Vanas kirikus tunnustati 7 esimest oikomeenilist kirikukogu. Pärast seda oik kirikukogu katkes. 1458.a metropoliit Gregorius Bulgaarlane (Issidori kaaslane) tunnustab. Koos paavstiriigiga Leedus oma metropoliidi loomine, omaette, Moskva alt ära. Gregoriuse suhted keerulised Leedus. Ei saa nim uniooni metropoliidiks. Argielus Leedus kat ja õigeusu vahe terav mõnikord, aga võis väljenduda ka teravas pol. Näitas, et tegelikus elus tehti. Tuleb lääne/lad vastane poleemika, mis sündis kohapeal. Kus? Reaalpol vahekorrad. Väitlus 2 munga vahel Nil Sorskiy (P-V munk; üks suuremaid kloostreid, hiljem lahkus kloostrist ja rajas enda erakla [skit]- eesmärgiks elada nii nagu varakristlikul ajal mungad kõrbes. ja Jossif Volokolanski vahel. Allikaliselt mitte väga hästi kaetud, kus asja tegeliku sisu 21 kohta pole
Nõnda oli ta juba mingil määral kavandanud eesti rahvusliku liikumise põhiprogrammi, mille eest ta aktiivselt võitlusesse astus. Oma talurahva elulisis vajadusi väljendavate seisukohtade kaitsel sattus Jakobson paratamatult vastuollu balti-saksa ülemkihtide ideoloogia ning poliitikaga. Kõige teravam konflikt tekkis tal oma vastastega 1870. aastal väljarändamise probleemi arutamisel. Algas eesti ajakirjanduses seninähtamatu ulatuse ja teravusega poleemika, mida hakati nimetama ,,suureks sulesõjaks" ja mis lõppes CRJi väljatõrjumisega eesti ajakirjandusest mitmeks aastaks. 2.5 Põllumajanduslik tegevus Kuna Aleksandrikooli õppekavasse pidi kuuluma ka põllutööõpetus, siis hakkas Jakobson selle tarbeks õpperaamatut koostama. 1869. a. läkski trükki teos ,,Teadus ja Seadus põllul", pannes sellega aluse eestikeelsele põllumajandusalasele kirjandusele. Ta soovitab
K+V - K+V kaotus - K+O viik - K+R kaotus K + O - K + O erivärvil. kaotus - K + O samavärv. viik K+R - K+R kaotus Viimasel ajal on tekkinud poleemika, kas ei peaks koodeks ette nägema ka võimaluse, et ajaületaja partii koguni võidab. Algul pakkus rootslane Norbäck arutluseks seisu: V: Kc8, Vd8. M: Ka8, Vc7, Ea7. Valge ületab siin aja, kuid ei saa teha ühtki muud käiku peale Kxc7++. Seejärel tegi RC liige malekomponist I.Vereštšagin ettepaneku lisada koodeksisse art. 5.1c: “Partii on võitnud üks mängijatest, kui on tekkinud seis, kus ta on sunnitud automaatselt matistama.” Ta tõi järgmised näited:
pakutud ka 200 000 a tagasi. Arvatavasti jõudis üleminek lõpule u aastaks 100 000 eKr sellest ajast on mitmelt poolt Homo sapiens neanderthalensis neandertaallase luid. Tegu oli ilmselt väga keerulise protsessiga, mille käigus Homo erectus arenes Homo sapiensiks ning viimane arenes edasi arhailisest modernseks. Igatahes leiti 1856. aastal Neanderi orust Saksamaal esimesed neandertaallase luud. Juhuslikult mullatööde käigus leitud luud põhjustasid suure poleemika nimelt ei tahetud algul uskuda, et tegu võiks olla varase inimtüübi esindajaga, vaid peeti seda kaasaegse alkohooliku või süfiliitiku luustikuks, st luustiku iseärasusi püüti seletada haiguslike nähtustega. Järgnevalt saadi aga sarnaseid luid ka Belgiast, kus need esinesid koos kivist tööriistadega ning mammutiluudega. Järgneva 100 aasta jooksul on neandertaallase luid leitud mitmel pool mujal Euroopas, Lähis-Idas, Aafrikas ja Aasias.
proosale); 2) lihtsa inimese positsioon, mida hakkab lausa deklareerima, lokaliseeritud agulipiltidesse (Tartu Supilinna agulisse). Ta on olnud töölipoiss, kes osales vabadussõjas ja selle ainel kirjutas teose ,,Noored partissanid" ja nõukogude võimu jaoks seda polnud olemas. Kui 20ndate 30ndate aastate Sütiste on vabade vormide autor, siis rangem vorm lisandub hiljem. Kui 30ndate teisel poolel algab suur poleemika Arbujate loominug üle, siis temast saab üks Arbujate suurim kriitik lihtsa ja tervemõistusliku inimese seisukohalt on haritlaste poos vastuvõetamat ja seda ei saa aktsepteerida. Kõige kriitilisem on ta Alveri vastu. Kui ta pannakse saksa ajal vangi, siis ta luuletuses sel ajal liigub Arbujate stiili suunas. Arbujad (Antoloogi Arbujas 1938, koostaja Ants Oras). Arbujad = nõid Eesti traditsoonis. · Beti Alver · Heiti Talvik · Bernard Kangro · Uku Masing · August Sang
.............................................................................................60 IV Hea ja kuri......................................................................................................64 3 4.1. Psühholoogiline lähenemine Kolmainule.....................................................64 4.2. Hea ja kuri inimkogemuses.........................................................................66 4.3. Poleemika kirikuisadega.............................................................................69 4.3.1. Kirikuisad................................................................................................69 4.3.2. Victor White............................................................................................72 4.4.Hea ja kurja küsimuse kokkuvõte.................................................................76 V Võrdlused ja võimalikud allikad Jungi kontseptsioonidele............
Eestit ja eestlasi. Baltikumis on kroonikazanri esimeseks trükis ilmunud saavutuseks (keskaegsed olid kõik veel käsikirjades) Balthasar Russowi alamsaksakeelne ,,Chronica der Prouintz Lyfflandt", mis kahtlemata on 16. sajandi väljapaistvaim teos Baltikumis. Teosele sai osaks suur menu, mis on seletatav sellega, et siin käsitleti ka 16. sajandi alles lähedalolevaid sündmusi ning kohalike rahvaste olukorda ja elu. Autori sümpaatia on ilmselt eestlaste poolel, mis põhjustas sakslaste poleemika. Juhul kui Russow on rahvuselt eestlane, nagu oletatud, siis on ta ka esimene väljapaistev eestlasest kirjanik. Eestikeelne luulekirjandus sünnib Rootsi suurvõimu ajal. Seda võib sisu alusel jaotada ilmalikuks ja vaimulikuks luuleks, funktsiooni järgi aga kirikulauludeks ja juhuluuleks (mille värvikaima osa moodustavad pulmalaulud). Teoreetilise aluse ka eestikeelse värsi kirjutamisele andis Martin Opitzi aastal 1624 ilmunud ,,Buch van der Deutschen Poeterey"
"Kristluse vaim" on raamteos. Teose eesmärk on õigustada pöördumist religiooni - see aitab välja inimlikest hädadest, on hingetoeks. Keskendumine isiklikule, üldine kurb toon ja skeptiline suhtumine - Prantsusmaal hakati seda nimetama sajandi haiguseks - tekib terve rida romaane, mis on nö sellest sajandi haigusest kantud. Neid vaadatakse kui Wertherlikke teoseid. Otsis kompromisse Napoleoni reziimiga, aga õige pea võttis opositsioonilise hoiaku. Poleemika valgustusliku realismi vastu. Mõistuse kontseptsioonile on vastandunud mõistuse ime, intuitsioon, müstiline ime, valgustusliku isiksuse täiustumise idee, sotsiaalne protest, esteetilistele vaadetele lisandub kristuse apoloogia - kantud katoliikliku kristuse vaimust. Maise olemuse mõtestatusele vastandab huku eelaimduse, surmaeksataasi. Tema teostes kangastub see surmaiha. Sinna sisse jääb üllatavalt täpne psühholoogiline läbinägelikkus
18.sajandil suur teema. Ofterdingen läheb aga vaimseid kogemusi otsima mitte ühiskonnas ringi vaatama. Ta jõuab lõpuks välja. Romantikute teosed ei ole õnneliku lõpuga. Tavaliselt kas surrakse või midagi lihtsalt läheb valesti. See on realistliku romaani tüüpiline lõpp. Romantikutel on vastamata armastus, armastusest ilmajäämine rohkem kirjeldatud tunne kui armastus ise. FranZ sternbaldi ,,Rännuteed" kirjutatud kahepeale. Lõpetas Ludvig Tieck. Sisemine poleemika Goethe ,,Wilhelm Meisteriga". Tegelaseks on noor kunstnik Franz Sternbald. Uus loeng 14.05 19. sajandi klassikaline realism on tänapäeval vaadatav kerge kulmukergitusega. Romantiline romaan oli katsetus millest midagi ei tulnud. Alates 19.sajandist on kirjanduses palju umbteid millest midagi edasi ei arenenud. Romantismis oli kaks asja mis realismi mõjutasid: gooti romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis" gooti elementidega romaan.
allkirjaga "tänutunnistus". Allakirjutanute seas on terve hulk tollal hästituntud mehi: Jaan Adamson, Hans Wühner, Ado Reinvald, Joosep Kapp jt. Kuigi Hurt nüüd otseselt ajalehetoimetamisest loobus, jätkas ta ka 1870. aastatel aktiivselt ajalehtedes kirjutamist. Nende aastate olulisemad artiklid on seotud Aleksandrikooli organiseerimisega. Neis õhutas Hurt Aleksandrikooli sõpru innukamale tegevusele, võitles ürituse vastastega. 1878. a suvel algas Sakala veergudel poleemika Jakobsoniga, mille käigus tulid ilmsiks sügavad lõhed rahvusliku liikumise kahe suuna vahel. Eesti Postimehes avaldatud Hurda avalikus kirjas Jakobsonile nimetas Hurt viimast kirikumüüride lõhkujaks. Milles siis asi? Hurt pidas rahvuse edenemiseks kõige olulisemaks rahva vaimu, keele ja hariduse arengut. Jakobsoni pooldajad tahtsid kõigepealt rahva majanduslikku ja poliitilist olukorda parandada. 1881 käisid delegatsioonid Aleksander III juures.
Proosa oli Vm-l olemas, kuid valdavalt tõlkeproosana. Värsireform määras kirjanduse arengut. Selle vedajaks oli kaks inimest Tredjakov ja Lomonossov. Viimane tõi vene keelde jambi kõige populaarsema värsimõõdu. 1730. 1760. on uue vene kirjanduse algusperioodiks Sturm und Drang (tormi ja tungi) periood. Neil kolmel mehel oli vene kirjandusele väga suur mõju. Tol ajal tekkisid sellised nähtused, nagu kirjanduslikud koolkonnad, poleemika, ringid. Kirjandusprotsess oli väga elav ja pingeline. 18. saj oli ikkagi ratsionalismisajand. Leiti, et igal asjal on üks võimalik lahendus, kontseptsioon ja tõde. Neil aastatel tekkis vene teater (1756) ja ajakirjandus. Esimene ajaleht ilmus Peeter I ajal, aga nendel aastatel hakkasid ilmuma ka ajakirjad. 1760. -1780. hakkasid tekkima uued kirjandussuunad. Tekkis selline kirjandus, mida loeti. Ajakirjatiraaz oli 600 eksemplari (populaarsematel 2500). 18. saj anti ajakirju välja ka
ja sealt laienema kogu ellu. Breton: Mis on sürrealism? Kõige täiuslikum süürealism on see kui ma lähen tänavale ja lihtsalt tulistan inimesi . Spontaansed mõrvad ei taha puigi palju inimesi, planeeritud mõrvad (mõistlikustatud) aga küll. Spontaansus ja irratsionaalsus vs mõistusepärasus. S. Tärkas eelkõige kirjanduses, esines ka teatris jne. Rolli ja esineja/näitleja samastamine>hiljem performance kunst, elu ja kunsti segunemine. Sürrealismi poleemika elu ja kunsti piiriga mõjub tänase päevani. Maalikunstis on selle programmi realiseerimine keeruline mõistust on raske välja lülitada (hiljem tegid seda siiski abstraktsionistid, pollock). 20ndate aastate alguses nad veel siiski selle peale ei tulnud, vaid otsisid muid lahendusi. Kuna spontaanset teed ei söendatud kasutada siis otsustati kalduda hoopis alateadvuse kajastamise poole freud: ka unenäod, illusioonid ja hallutsinatsioonid on sõltumatud mõistuse kontrollist
sõprus, armastus, inimsuhted · Maht: minimaalselt 2 värsirida, pikemad kuni 10 värssi · Stiilivõtteist sõnamängud ja puänt · Algul sageli kreeka eeskujude otsesed mugandused · Sageli ebakindel autorsus 116. Iseloomusta ladina epigrammi ja selle peamise autori Martialise loomingut. keisriülistused, lipitsus ; sõprade/patroonide kiitus ; silmapaistvad juhtumid, kunstiteosed jm filosoofilised mõtisklused elu üle; kirjanduslik poleemika ; ühiskonna pahede piitsutamine (satiiriline e pilkeepigramm) ; seksuaalsed teemad (palju obstsöönsusi) 10.4.10: hominem pagina nostra sapit (`mu lehekülg maitseb inimese järele') Tema epigrammid pannake kooliõpikute "lisasse" või tõlgiti 19. sajandil itaalia keelde. Kui Heliaadide puu all sipelgas kord oli käimas, piisk merevaigune sealt kukkus ja kattiski ta. Sel moel loomake siis, elus peetud ju mitte kui
Eneseohverdus seda kohtab tema romaanides. Ta sõnastab selle, milles seisneb vene elu erinevus Vml võib näha eneseohverdust. Inimene peaks ohverdama ennast vabatahtlikult teiste heaks. See on kristliku eetikaga seotud mõte. D on õigeusklik. Õige kristlus see ongi õigeusk, mitte katoliiklus, mitte protestantlus. D alustab poleemikat sotsiaaldemokraatidega. Ta vaidleb sotsialistidele vastu. Tema peamiseks oponendiks on Tsernõsevski. Nende poleemika jätkub teoses ,,Märkmeid põranda alt". D süüdistab neid selles, et nad ei väärtusta isiksust, lihtsustavad inimese isiksuse elu. D hakkab esimesena vene kirjanikest kirjeldama alateadvust. D ei ole rahul, et inimese elu püütakse parandada revolutsiooni tee. ,,Märkmeid" peetakse ,,Kuritööja karistuse" tähtsaimaks eeltekstiks. Dostojevski romaanide poeetikast Engelgardt avaldas ,,Dostojevski ideoloogiline romaan"; määratles väga täpselt D romaanide struktuurse elemendi
pakun. Mis ma segan teise kunstniku töö vahele. Näiteks Tiina Lokk on aktiivne natuur, ta sekkus ja tegi mõnel rezissööril hinge täis. Loomulikult oli sellist olukorda palju, et portfell teenis ja ise tuiasid kusagil ringi. See oli nõukogude ajal võimalik ja Remsu on sellest kirjutanud. Seda nõukogude esimese tsensori rolli ma igal juhul mängida ei tahtnud. 1975. aasta 1. oktoobril tulin "Tallinnfilmi" tööle ja 1. oktoobril 1988 lahkusin sealt. 1960ndate lõpul oli suur poleemika eksistentsialismist kirjanduses ja eksistentsialismist üldse. Sattusid seoses sellega rünnaku alla. Sind süüdistati mandunud Lääne meeleolude kultiveerimises, absurdi levitamises, võibolla ka dekadentlikus lömitamises või milles veel. Sind ründasid "rasked kahurid" Eduard Päll ja Gustav Naan, peamised lahingud peeti "Sirbi ja Vasara" veergudel. Need Pälli ja Naani rünnakud olid ajaliselt teineteisest küllalt kaugel. Üks oli kuuekümne
Teine juhtum on siis, kui juh liige on tahtlikult ja heade kommete vastaselt kahju tekitanud § 1045 lg 1 p 8. Juh liige ei saa vastutada III isiku ees ilma, et ta ei vastutaks jur isiku ees. 10. Missugused deliktiõiguslikud nõuded ja kohustused lähevad üle pärimise teel ja mis ulatuses pärija vastutab pärandaja õigusvastaselt tekitatud kahju eest? Kui pärija ei taha vastutada oma varaga, siis võib viia läbi pärandvara inventuuri. Poleemika, kas peaks üle minema ka mittevaralise kahju hüvit nõue. A põhj B-le raske kehavigastuse, mille 2 tõttu varsti sureb. § 134 lg 2 alusel B-l A vastu nõue. Kas pärija C võib nõude ise maksma panna? Jah, sest miks peaks kahju tekitajale kasuks tulema see, et kannatanu ei jõudnud nõuet realiseerida. A-le on sellises oluk kasulikum, et B sureks kohe ära, siis ei jõua mittevaralise vastutamise nõuet tekk. Koomas
Põhjamõõtmes kuidagi välistada, kuivõrd Põhjamõõde on regionaalse koostöö alal eelkõige just projektipõhine Euroopa Liidu välispoliitika instrument. Samas ei tohiks ära unustada, et Põhjamõõde on ühtlasi nii Eestile kui Venemaale olulise Läänemere strateegia välismõõde. - 12 - IV loengupaar õppeaines “Euroopa Liidu naabruspoliitika”. Teema “Idapartnerlus kui ENP Ida-suunaline komponent. Kahekihilise idapartnerluse oht ja poleemika idapartnerluse läbikukkumise üle. (Koostas: J. Värk, PhD) Euroopa Liidu Idapartnerluspoliitika on Euroopa Liidu Naabruspoliitika Ida-suunaline komponent, mille eesmärgiks on EL-i Ida-Euroopa partnereid suunata ühistes püüdlustes tugevdama vastastikkuseid sidemeid, mis rajanevad ühistel huvidel ja kohustustel, aga ka jagatud vastutusel ja kohustustel. Idapartnerlus on jätkuks 2008.
subjekti elumaailma. Paradigma muutus, keelelinepööre, objektiivne vaim (Dilthey), kommunikatiivne mõistus (Habermas). (4). Kohahoidja(5). On teatud filosoofiline element teaduste sees ja see on see, millega filosoofia peaks tegelema (kui juttu on teadusfilosoofiast). Jutt on eriteadlastets, mitte filosoofidest, aga nende panus teadusesse on, et neil on filosoofiline võte, mille nad tõid sisse ja osutus see viljakas (Durkheim, Mead jne). lk 2605. Näited sellest. Poleemika Carnapi ja loogiliste positiistidega – teadus peab puhastama metafüüsikast. Habermas ütleb, et sellised viljakad teadusideed on algselt mitte-verifitseeritud. Carnapi järgi peaks nendest loobuma. See tähendaks aga teaduslikku viljatust. Filosoofia peaks kaitsma selliseid esialgseid ideid, mis ikkagi osutuvad teaduslikuks viljakas. Hoidma neile koht alles, mitte laskma Carnapil jt nendest loobuda ja minema visata. Interpreet. Modernimilikku kultuuri iseloomustab ekspert-kultuuriline teke.
Looduskaitseideede ja majandusringkondade huvide erinevused viivad tihti väiksemate ja suuremate hõõrumiste, pingeliste vastasseisude või isegi lahinguteni. Teravaimad looduskaitsjate ja nende vastasleeri kokkupõrked on suurejooneliselt sõdadeks ristitud. 20. sajandi Eesti looduskaitse kronoloogiat jäävad ilmestama soode- ja fosforiidisõda, mis mõlemad lõppesid looduskaitsjatele meelepäraselt. Soode ulatuslik kuivendamiskava kutsus esile laialdase poleemika ja kulmineerus 1981. aastal 28 riikliku sookaitseala moodustamisega. Selleks ajaks oli looduskaitse arengus jõutud äratundmisele, et kaitset väärivad mitte üksnes silmailu pakkuvad maastikud ja objektid, vaid kõik väärtuslikud biotoobid. Soode tähtsus turbavarude seisukohalt on üldteada. Ent sood on samavõrd olulised ka jõgede valgalade vee loodusliku puhastajana ja puhta vee reservuaaridena, hapniku
saastele, jäätmekäitlusele, maa–alustele rajatistele jms. (University of Washington, 2001) Käesoleva bakalaureusetöö autor lisab eeltoodu kirjeldamiseks näited, millest saab välja lugeda asjaolusid, mida peab kujundamisel arvestama. Kõrghoonete või motospordiradade rajamine võib mõjutada ümberkaudseid elanikke oma valgust ja vaadet varjava ning müra tekitava aspektiga. Kinnipidamisasutuste rajamine tõstatab tavaliselt suure poleemika konkreetse asula või linna elanike hulgas, kuna see võib mõjutada paiga turvalisust ja mainet. Eraldi tuleb välja tuua keskkonnale ohtlikud ettevõtted, mille tegevuse tulemusena suureneb konkreetse piirkonna bioloogilise keskkonna reostamise oht. Eeltooduga arvestamine on rajatise kujundamisele ühiskonna heakskiidu saamisel äärmiselt oluline. Samuti määravad erinevad eeskirjad ning seadusesätted, kuidas planeerida teenidushooneid, mis oleks ümbritsevate inimeste poolt vastuvõetavad
orienteeritud kirjandusest ja veidi vanematele, siis peaks just rääkima noore Undi kirjandusest (juurde vaadata ka Kadrit ja Kasuema). Realistlikule põhjale tuleb romantiseeritud kiht peale. Undi käekiri kujuneb välja just selle teose puhul. See on 60ndate proosas üks olulisemaid teoseid – ta tekitab laiemat vastukaja. Ilmub 64nda aasta „Loomingus“. Alles 1968ndal aastal saab ta siis ka eraldi trükiks. Juba „Loomingu“ ajal tekib suurem poleemika selle ümber, see melu oli tõesti suur. Hinnanguid on selle teose kohta mitmesuguseid, kuid kõik kinnitavad, et see on teos, millest tuleb rääkida – antud ajas see armastuslugu kompab ka teatavaid esteetilis-eetilisi piire, mida tänapäevalugeja ilmselt ei taju. Aastal 64 oli tabu see, kui tegelastel oli enne abielu seksuaalsuhteid ja nad käisid alasti Pärnu rannas ujumas. Mingi tärkab noorsookultuuri
Näiteks “ja Okasroosike uinus saja–aastasesse unne.” (M) 8 Ta on nüüd surnud, töötas ühes Hopkins-i ülikoolidest. Kui tema midagi väitis, pälvis see maailmas alati tähelepanu. (EL) 3.2. KVALITATIIVSE ERINEVUSE EELDUS 37 Mandelbaumi järgi ei ole narratiiv väga selgelt mingit teksti ajalooks tegev tunnus. Seda võib kasutada, aga ta ei tee asjast ajalugu. Mandelbaumi kirjutistele järgnes alati terav poleemika, sest tema sei- sukoht oli väga oluline. Osa autoreid nõustus Mandelbaumiga, väites, et narratiiv on kas välditav vorm või on ajaloo enda kirjutamiseks ebavajalik. Paljud autorid nõustusid Mandelbaumiga, et hariduses jm illustreerimiseks võib narratiiv olla väga otstarbekas. Teised autorid viitasid asjaolule, et ise- gi romaani puhul ei ole narratiiv hädatarvilik kompositsioonielement.9 Osa autoreid väitsid erinevatelt positsioonidelt, et narratiiv on siiski seotud aja-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
