Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

Q: Mis sajanditel valitses renessanss-stiil?

Vastus leiad õppematerjalist: Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

Q: Missugune uuendus levis 15 sajandil kunstikultuuris?

Vastus leiad õppematerjalist: Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

Q: Mille poolest erinevad puulõige ja vasegravüür?

Vastus leiad õppematerjalist: Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

Q: Millega on kunstiajalukku läinud Martin Schongauer?

Vastus leiad õppematerjalist: Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

Q: Missugune on Isenheimi altari keskosa välisvaate meeleolu?

Vastus leiad õppematerjalist: Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

Q: Kes oli saksa renessansi parim portreemaalija?

Vastus leiad õppematerjalist: Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

Q: Kes lõi väikeseformaadilisi maale aristokraatidele?

Vastus leiad õppematerjalist: Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

Q: Millise mulje jätab Sulle maali põhjal Henry VIII isik?

Vastus leiad õppematerjalist: Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

Q: Millist piirkonda nimetati Flandriaks?

Vastus leiad õppematerjalist: Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

Q: Milline riik asub seal tänapäeval?

Vastus leiad õppematerjalist: Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

Lettermo, Ingrid

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile (8)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

4 HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Mis sajanditel valitses renessanss-stiil?
Missugune uuendus levis 15 sajandil kunstikultuuris?
Mille poolest erinevad puulõige ja vasegravüür?
Millega on kunstiajalukku läinud Martin Schongauer?
Missugune on Isenheimi altari keskosa välisvaate meeleolu?
Kes oli saksa renessansi parim portreemaalija?
Kes lõi väikeseformaadilisi maale aristokraatidele?
Millise mulje jätab Sulle maali põhjal Henry VIII isik?
Millist piirkonda nimetati Flandriaks?
Milline riik asub seal tänapäeval?
Mis on paraadportree ja keda loetakse selle zanri rajajaks?
Mida ja kuidas kujutas kunstnik Jakob Jordaens?
Millised uued maalizanrid tekkisid 17 saj Hollandis?
Millist Rembrandti tööd Sina kõige rohkem hindad?
Milliseid meeleolusid ja teemasid oodati 18 sajandi keskel kunstilt Prantsusmaal?
Kuidas nägi välja rokokoo-aegne mood?
Milliseid ehitisi võtsid klassitsismiajastu arhitektid eeskujuks?
Milliseid mõtteid ja tundeid see töö Sinus tekitab?
Kes oli suurim Prantsuse romantismiajastu maalija?
Mida ja kuidas maalis inglise kunstnik John Constable?
Kuidas kujunes Barbizoni koolkond?
Millise uuenduse tõi maalikunsti Barbizoni koolkond?
Keda ja kuidas maalis prantsuse kunstnik Jean-Fran�ois Millet?
Miks ei leidnud Millet looming ametlikku tunnustust?
Milliseid mõtteid ja tundeid tekitab Sinus see maal?
Miks peetakse prantsuse kunstnikku Honor� Daumierd karikatuuri rajajaks?
Kuidas on Courbet seotud realismi kui kunstistiili nimetuse tekkimisega?
Kes olid peredviznikud ja mida nad taotlesid?
Millise stiili maalikunstist käib jutt?

KUNSTIAJALOO II KURSUS
Renessanss Itaalias (§ 5-11)
1) Mis sajanditel valitses renessanss-stiil?
Renessansi stiil valitses Itaalias 14.-16.sajandil.
2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomulikku joont!
* Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks.
* Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine.
* Suurem ilmalikkus.
3) Too välja üks iseloomulik joon
a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud.
b) renessansiaja maalikunstile - Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad .
4) Too näiteid renessanssarhitektuurist!
* Peetri kirik Roomas.
* Kuningas Francois ’i Chambord’i jahiloss.
* Palazzod.
5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut!
Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik . Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate
ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi
tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal „Kevade”. Botticelli hilislooming
on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane.
6) Kirjelda Sulle enim meeldinud Itaalia kõrgrenessansi kunstniku loomingut, too näiteid loomingust!
Leonardo da Vinci.
Leonardo da Vinci üks iseärasusi oli maalimislaadil juba välja kujunenud. Võime näha romantilist
ja salapärast meeleolu. Tema arhitektuuri ja skulptuurialane looming koosneb peaasjalikult
teoreetilistest kavanditest, kuid neist ellu on viidud vähesed. Tema kunst on üldistav ja suurejooneline,
kuid selle loomisel teotub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule, kui matemaatikale. Leonardo
da Vinci loomingust on pärit „Madonna kalujukoopas”, „Püha õhtusöömaaeg” ja „ Mona Lisa”.
7) Kirjuta teose taha, millise kuulsa Itaalia renessansi kunstniku töö see on!)
* Veenuse sünd –Sandro Botticelli.
*Püha õhtusöömaaeg-Leonadro da Vinci
*Taavet- Michelangelo .
*Mona Lisa- Leonardo da Vinci.
*Sixtuse madonna- Raffael.
* Mooses - Michelangelo.
*Sixtuse kabeli laemaal - Michelangelo
*stanzade seinamaalid Vatikani lossis- Raffael.
8) Vaata õpikus lk 63 olevat Leonardo da Vinci maali Püha õhtusöömaaeg. Leia sellel vähemalt kolm renessansi maalikunstile omast tunnust!
* Tasakaalustatud kompositsioon -inimesed on jaotatud kolmestesse gruppidesse .
* Sellel pildil puuduvad detailid, mis segaksid täiuslikust tekitavat tunnet.
* Pilt koosneb üldiselt väga peentest joontest ja korrapärasusest.
9) Vaata õpikus lk 74 Michelangelo maalitud Sixtuse kabeli otsaseina Viimse kohtupäeva stseeni. Iseloomusta selle põhjal Michelangelo maalimislaadi ! Kas märkad erinevust kujutamislaadis võrreldes sama kabeli laemaaliga, iseloomusta seda (lk 72-73)?
Michelangelo maalimislaad tundub palju jõulisem ja salapärasem. Kehade ja kontuuride piirjooni
on võimalik selgelt eristada. Värvidest on kasutanud Michelangelo rohelist, sinist , natukene ka punast, pruuni ning samas on kasutatud ka muid värvitoone, kuid mida on suhteliselt vähe. Inimkujud on paremad ning kehavormid on paremas proportsioonis. On näha ka barokkstiili tunnuseid, ning on märgata erinevust kahe samasuguse maali vahel.
Saksa kunst 15.-16. sajandil (§ 14)
1) Missugune uuendus levis 15. sajandil kunstikultuuris?
Kunstis hakatakse püüdlema uue, suurejoonelisema kujutamisviisi poole, otsima tunnete ja elamuste vahetumaid ja siiramaid väljendusvõimalusi. Iseloomulik on ka looduvormide, kogu nähtava maailma veenvam ja tõetruum jäädvustamine. Kõige olulisem uuendus kunstikultuuris oli trükigraafika levimine
2) Mille poolest erinevad puulõige ja vasegravüür?
Puulõige on tugevate nurgelised jooned, ning meenutavad vitraaži. Puulõige on vanim trükitehnika. Kuid vasegravüür on peenemate joontega, ning varjundirikkamad pinnad, ning vasegravüür on vanim sügavtrükitehnika.
3) Millega on kunstiajalukku läinud Martin Schongauer?
Martin Schongauer, kes oli tuttav Rogier van der Weydeni ja teiste Madalmaade kunstnike loomingutega, läks kunstiajalukku sellega, et arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks.
4) Kirjelda Matthias Grünewaldi peateost Isenheimi altarit!
Tekitab külmavärinaid. Kristus mitme meetri kõrgusel ristilööduna, sünge ja müstilisel altaripildil mõjub kohutavate inimlike piinade kehastusena. Moonutatud, roheliseks tõmbunud kehaga ja juuresviibijate võikalt punased mantlid või ürbid jätavad musta öötaeva taustal jubeda mujle. Kristuse figuur on maalitud hirmuäratava naturalismiga, samuti äärmises ahastavates poosides kaaskondlased. Hele figuur öisel taustal.
5) Missugune on Isenheimi altari keskosa välisvaate meeleolu? Vaata ka illustratsiooni lk 94!
Isenheimi altari keskosa välisvaate meeleolu tundub piinarikas, ja täis kannatusi. Draagiline saatus ristilöödud Kristusel, mis tõi kaasa valu.
6) Iseloomusta Albrecht Düreri loomingut!
Tema loomingus on keskse tähtsusega võitlus kahe voolu, kahe kunstikäsitluse vahel-võitlus saksa hilisgootika ja itaalia renessansi, põhja ja lõuna vormiideaalide vahel. Düreri loomingu paremiku moodustavad just joonistused ja graafilised tööd, need tööd on kõige isikupärasemad. Maalijana püüdis Dürer ühendada saksalikku sügavat individualiseerimist, detailirikkust ja psühholoogolist analüüsi itaalia suursuguse iluideaaliga. Maaliteostena loob ta natuuri järgi hoolikaid, viimse võimaluseni detailirikkaid akvarelle, mis kujutavad maastikke, loomi, taimi. Nõnda liitub Düreri loomingus detailidesse süvenev loodusvaatlus süsteemi ja üldistuse taotlusega. Dürer pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega ja uskus, et maalikunsti aluseks on oskus mõõta. Ilu reeglid, näiteks inimkeha täiuslikke proportsioone ei püüdnud ta siiski tuletada antiikskulptuuridest, vaid oma kaasaegsete elavate inimeste mõõtmisel.
7) Nimeta Düreri tähtsamaid teoseid!
* Kolmainsuse kummardamine
* Aadam ja Eeva
* Melanhoolia ja Rüütel
* Neli apostlit
* Surm ja kurat
* Neitsi Maarja sündimine
8) Kes oli saksa renessansi parim portreemaalija?
Saksa renessansi parim portreemaalija oli Hans Holbeim noorem (1497- 1543 ).
9) Kes lõi väikeseformaadilisi maale aristokraatidele?
Lucas Cranach vanem (1472-1553), kunstnik, kes töötas maalija ja graafikuna Saksi kuurvürsti õukonnas.
10) Vaata Hans Holbeim noorema portreed Inglise kuningast Henry VIII lk 99!
* Iseloomusta maali tervikuna (kompositsioon, värvid, detailid jne)!
Portreed kuningas Henry VIII-st näitavad valitseja enesekesksust, tema keskendumist isiklikule heaolule. Tugevast võimupoliitikast ja omaenda arvamuse pealesurumisest räägib Henry VIII üleolev poos. Jõuliselt maha surutud harkis jalad ja rusikasse tõmbunud käed lubavad nii otsustada. Maalil kasutatud värvitoonidest on kasutatud pruuni, kuldset, lillat ning samuti kasutatud natukene musta ja valget. Detailid on seletavalt selged. Selged piirjooned, ning keha proportsioonid on selgelt paigas.
* Millise mulje jätab Sulle maali põhjal Henry VIII isik?
See maal jätab sellise imeliku ja halva mulje. Henry VIII paistab siin kuidagi üleolevana ja ülbe. Kuidagi selline halastamatu ja võimukas tundub.Kuigi Henry VIII oli jõhker inimene, ei ole selle maali pealt seda iseloomu joont aru saada.
Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil (§ 20)
1) Iseloomusta Hispaania 17. saj skulptuuri!
Hispaanias pole peaaegu märgata Itaalia renessanssi mõjusid. Kunsti tellijaks oli peamiselt kirik . Hispaania skulptuuris, oli keskaegase puuskulptuuri jätk, naturalistlikus. Värvitud pühakuteskulptuurid, mis olid tihti riietatud ning usuliste tunnete väljendamiseks olid klaasist silmad ja pisarad .
2) Iseloomusta Hispaania maalikunstniku Diego Velázqueze loomingut ja too näiteid!
Dieogo Velazqueze oli suurim realist hispaania barokkmaailmas. Äratab imetlust, kui meisterlikult oskas ta edasi anda esemete materjali, õhku ja valgust, tundub isegi, nagu heljuksid ta maalidel hämaratesse ruumidesse langevas päikesevalguse vihus imepisikesed kullakalt helendavad tolmukübemed. „Õuedaamid“ on maal, kus puuduvad lokaaltoonid; teose mõju on rajatud peamiselt õhu ja valguse peenete nüansside tabamisele. Sama problemaatika ka „Ketrajates“.
Velázquez on olnud suurim 19. sajandi maalikunsti mõjutaja.”
„Vulcanuse sepikojas”, „ Joodikud ”,
”Infant Baltasar Carlos
„ Veenus peegliga”
„Ketrajad”
„Õuedaamid”
3) Millistel teemadel maalisid

Francisco de Zurbarán - Mungaordu tellimusel fanaatilisi ja askeetlikuid pühakutepilte. Näiteks: „Püha Bonaventura surivoodil”.

Bartolomé Esteban Murillo – Hispaania Raffael, kuna on matkinud Raffaeli harmoonilist kompositsiooni. Usuline andumus, lüüriline, pehmed värvid; inglid , lapsed, loomad, pühakud. Hispaanlaste suur rahvuslik uhkus.
4) Millist piirkonda nimetati Flandriaks? Kas tead, milline riik asub seal tänapäeval?
Flandria (Madalmaad) – tänapäeva Belgia ja Luksemburg. Nimemuutus toimub seoses reformatsiooni ja Hollandi iseseisvumisega.
5) Täida tabel Peter Paul Rubensi kohta!
elulugu, eluaastad
Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. 1589 . aastal, naasis Rubensi perekond Antwerpeni. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu ta läks üheteistkümneaastasena. Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. 1598 . aastal vastu Püha Luca gildi . See andis talle õigus asuda iseseisvale tööle, kuid ta jäi veel kaheks aastaks Veniuse ateljeesse. 1608. aastal naasis kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Aastatel 1621-1630 viibis Rubens palju välismaal. Elu lõpul lahkus Rubens õukonnast, jättis maha ateljee ja asus elama Mecheleni lähedale kauni pargiga Steeni lossi oma kollektsiooni ja maalide keskele . Kuigi kunstnikku piinas haigus ja tema parem käsi lakkas kuuletumast, jätkas ta kangekaelselt töötamist vasaku käega, trotsides vältimatut.
temaatika
Lõi teoseid ajaloo ja mütoloogia ainetel , kujutas allegoorilisi jahi- ja võitlusstseene, viljeles portree ja maastikumaali..Võitlus ja vägistamisstseenid. Viimastel eluperioodidel viljeleb palju žanri ja maastikumaale.
maalimislaadi,
kompositsiooni jne iseloomustus
Rubensi looming on baroki vaimu kõige, ühtlasi on selles võimsa väljenduse leidnud flaami rahvuslik kunstilaad . Rubens suutis barokiaja patetilisele elutundele anda täiesti siira ja sisemiselt usutava haarava kuju. Tema töödes ilmnevad haruldaselt tugev fantaasiajõud, ülekeev temperament, joovastav toredus, masside võimas dünaamika ning ülim intensiivsus kehalise ja vaimse elu kujutamisel. Ehtbaroklik on Rubensi maalide kompositsioon – massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad , elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Samas jääb pildi kompositsioon terviklikuks, kusjuures üksikfiguur võib kaotada oma tähtsuse
Hakates maalima vasaku käega, muutus ka ta loominguline käekiri. Kunstnik hakkas maalima lihtsamini, läbipaistvamalt, töödesse tuli rohkem õhku ja valgust. Eriti meeldis talle jäädvustada suurejoonelisi loodusnähtusi: vikerkaart, päikese tõusu ja loojangut, kuuvalgust jne.
näited loomingust
(vaata illustratsioone
lk 131-133)
"Kristuse ristilt mahavõtmine","Jeesuslapse kummardamine"
"Viimane kohtupäev"
"Õlgkübar", ”Kolm graatsiat”
21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Henri IV abikaasa kuninganna Marie de´Medici ülesandel
"Maa ja vee liit"
6) Mis on paraadportree ja keda loetakse selle žanri rajajaks?
Paraadportree rajaja oli Anthonis van Dyck
Paraadportree - portree, millel rõhutatakse kujutatava isiku (peamiselt valitseja, väepealku) seisust , ühiskondlikku positsiooni ning suursugusust. Olulist rolli mängivad detailirohkelt edasiantud pidulik rõivastus ning erinevad võimuregaalid. Paraadportree tausta maalimisel on samuti kindlad reeglid - ühes küljes pidulik draperii või kardin, teisel pool sammas või antiikne vaas , mille kõrvalt avaneb vaade ideaalmaastikku.
7) Mida ja kuidas kujutas kunstnik Jakob Jordaens?
Lopsakas rahvalikus laadis olustikumaale, tihti kõrtsitseenid või kaklused. Kõige sundimatum robustne naturalism , koomika ja huumor. Labased ilmed ja taltsutamatu elurõõm. Ehtflaamilikult lopsakad kehavormid, eelistas rahvarikkaid kompositsioone. Maalis lihtrahvast, kujutas sööminguid ja joominguid. Tuntuimad maalid on mitme variandiga „Oakuningas” ja „Küpsuse allegooria ”. Mõnikord on ta lihtrahvatseene täiendanud kristlike pühakute või antiikjumalatega.
Hollandi kunst 17. sajandil (§ 21)
1) Millised uued maaližanrid tekkisid 17. saj Hollandis?
Žanri ehk olustikumaalid
2) Kirjelda Rembrandti elukäiku!
Ta alustas õpinguid ladinakeelses koolis ja 14. aastaselt astus Leideni Ülikooli. Sealne programm aga ei huvitanud teda ning ta lahkus koolist, et õppida maalikunsti - algul kohaliku meistri, Jacob van Swanenburch´i, ning seejärel Pieter Lastman´i juures.
3) Too näiteid Rembrandti loomingust!
* “Dr. Tulpi anatoomia“
* “Öine vahtkond “
* “Kadunud poja tagasitulek“
Millist Rembrandti tööd Sina kõige rohkem hindad? Miks? (vt illustratsioone lk 143-145)
Minule meeldib kõige rohkem Rembrandti loomingust „Öine vahtkond“ kuna see on nii tõetruu. On kujutatud sõdureid, kes on valmis kasvõi sõtta minema. Kujutatavate meeste taustal on näha ka üht naisterahva siluetti.
Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil ( Rokokoo ).
§ 23
1) Iseloomusta õukonnaelu Prantsusmaal kuningate Louis XIV ja Louis XV ajal!
Kuninga ümber koondunud aadel sai oma põhilise sissetuleku riigilt - tavaliselt palgana, aga tihti ka "pensionina" või lihtsalt kingitusena ja oli seetõttu muutunud parasiitlikuks setskonnaks. Õukonna kulud neelasid lõviosa riigimaksudest. Targemad aadlikud taipasid, et sellisele elule tuleb varem või hiljem lõpp, kuid viskusid seda meeletumalt lõbustuste keerisesse. Kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus" on pärit just sellest ajast. Õukond otsis ja leiutas üha uusi ja peenemaid meelelahutuse vorme. Aadelkonnale oli vastik mõte füüsilisest või vaimsest pingutusest. Hinnati pealiskaudselt peent vaimukust ja pikantset nalja . On loomulik, et 18. sajandi kunst tegi samuti läbi teatud muutused. Aadelkonda ei köitnud enam jõuline ja dünaamiline kunst. Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Rokokoo oli selgelt õukonna ja aadli kunst. 18. sajandi keskel oli Prantsusmaal kuningas Louis XV. Tema õukond, kuninga endaga eesotsas, oli tuntud oma pillava ja lõbuhimulise eluviisi poolest. Muretut jõudeelu nautiv õukondlane muutis peeneks ja viimistletud kunstiks kõik eluvaldused- alates rõiva- ja soengumoest ja lõpetades seltskondliku käitumisega.
2) Milliseid meeleolusid ja teemasid oodati 18. sajandi keskel kunstilt Prantsusmaal?
Enamasti jõudeelu ja kergemeelseid lõbustusi näitasid tolleaegsed kunstnikud . Maalis armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi oleme rõõmus ja meelelahutuslik.
3) Kirjelda rokokoostiili sisekujunduses!
Siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega , mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku pandi poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Seintel asetsesid ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus. Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks (roosa, heleroheline, taevasinine ja sidrunkollane).
4) Kuidas nägi välja rokokoo-aegne mood?
Mehed: Meeste kuubedel täideti puusakohad vaheriide, hobusejõhvi või paberiga, et saavutada naiste seelikuga harmoneeruvat siluetti. Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitsþaboo. Lehvivad allonþparukad asendusid pehmema ja madalama parukaga. Kuklasse seoti lai siidlint. Soenguid kattis paks puudrikiht. Kingakontsad läksid madalamaks ja seda ehtis nüüd pannal
naised: Moodi läksid laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Riidematerjalidest eelistati õrnades patelltoonides siidi. Väga armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt. Ohtralt kasutati ka pärleid ja kalliskive. Värvilisi sukki kaunistasid tikandid ja vahepitsid. Traattoestiku ja jõhvpolsterduse abil kõrgeks seatud soenguid täiendati lintide ja sulgedega. Selliseid kunstipäraseid soenguid uuendati harva, ka pesemine ning sagedane pesu vahetamine ei kuulunud hea tooni juurde. See-eest mingiti ja puuderdati hoolsasti ning tarvitati tugevaid lõhnaõlisid.
5) Täida tabel!
kunstniku nimi
maalimislaad
teemad e süžee, ainestik
Antoine Watteau
Piltide figuraalne kompositsioon on rafineeritult elegantne, kerge ja graatsiline , tehnika äärmiselt maaliline, voolav ja pehme. Watteau maalidest hoovab vastu intensiivne lüürilisus, milles ei puudu melanhoolne nüanss
Watteau on „galantsete pidude “ maalija, tema maalidel esinevad toredasti riietatud daamid ja härrad kauni maastiku foonil vestlemas, tantsimas jne.
François Boucher
Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile
Teoste süžeed olid enamasti allegoorilised ja mütoloogilised, tugeva erootilise alatooniga. Lemmikteemadeks olid lõbusad, kerged ja intiimsed armastusstseenid
6) Vaata fotot lk 163 (Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Saksamaal) ja kirjelda seda ruumi kui silmapaistvat rokokoo näidet! Võid kasutada ka väljendeid lehekülgedelt 157-158 (Rokokoostiil sisekujunduses)
Jahiloss, mis asub pargi lõunaosas ja mis on pühendatud jahijumalanna Dianale, ehit. 1740
Amalienburgi lossi interjöör siseruum on kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad on kaetud heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnevad õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Kasutatud on peegleid ja seinad on värvitud heledaks kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega.. Värvidest on kasutatud taevasinist, sidrunkollast, kuldset ja näha ka natuke hõbedat. Laest tuleb alla kristall-lühter. Ornamendis domineerib natuurilähedane looduslik taimeornament.
7) Võrdle kahte maali – A. Watteau` Tants (lk 160) ja J. B. S. Chardini Tüdruk sulgpalliga (lk 162)!
Leia erinevusi (teema, maalimislaad, meeleolu jne)!
* Antonie Watteau maal „Tants”
Maali teema on meelelahutus . Kuigi maali nimeks on tants, ei ole sellest maalist seda lihtne välja lugeda. Tüdruk kes on maalitud tantsijannana, on loomult noor, koos oma saatjatega, kes muusikat loovad. Maalimislaadilt on maal selgete piirjoontega. Kehade proportsioonid selgelt üle domineerimas. Watteau maalis võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine, ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on segunenud selles maalis lüürilisuse ja melanhooliaga. Kuigi selle maali peategelased on peamiselt pidutsejad, kuigi nad on noored, ei samastu ta nendega. Selles maalis on iseloomulik tõetruu inimese kujutamine, mis on väga osavalt läbi liigutuste, varjundite ning poosidest.Meeleolu on rõõmus ja õnnelik, kõigil on hea olla.
* J.B.S.Chardini maal „Tüdruk sulgpalliga”
Maali teema tundub ka meelelahutus olema. Kuna kunst oli rohkem lõbusam. Maalimismaalist tundub leebem ja õrnem. Tüdruk paistab olevat muretut jõudeelu nautiv õukondlane, mis on maalingus peenelt viimistletud. Ilusti on kunstnik paika pannud tüdruku rõiva ja soengumoe. Peenelt maalitud maal, värvid on peenelt valitud ja mahe meisterlik valgusevarju käsitlus. Värvitoonidest on kasutatud rohkesti valget, pruuni, näha on ka musta, punakat, taevasinist ja maali tausta tumedat tooni. Kuigi keha proportsioonid on piiritletud ilusti ja selgete piirjoontega. Näha on kunstniku tehnilisi oskusi, mille ta on maalile andnud. Maalil olev meeleolu paistab olevat kurvameelne. Tüdruku näoilme ei ole rõõmus.
Klassitsistlik arhitektuur ja kujutav kunst (§ 27-28)
1) Milliseid ehitisi võtsid klassitsismiajastu arhitektid eeskujuks?
Klassitsismiajastu arhitektid võtsid eeskujuks kreeka templeid.
2) Iseloomusta klassitsistlikku sisekujundust!
Sisearhitektruuris asendus rokokoolik kergus juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Seinapannoode kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus oluliselt. Kõik motiivid püüti kujutada sümmeetriliselt. Rokokoo ajal domineerinud taimemotiivid muutusid sõltuvaks rooma ja kreeka eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander , helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi ajal armastati rippuva rätiku või vaniku motiive . Sageli kasutati ka valgest stukist niinimetatud trefeekimpu. Ka mööbel muutus sirgjoonelisemaks ja tugevamaks, nikerdatud detailid kadusid. Tihti ehitati siseruumid monumentaalsed ja suursugused, kuid siiski valgusvaesed, sest suurt seinapinda rõhutades tuli ohvriks tuua aknad. Esindusruumid on tavaliselt avarad ja sammastega liigendatud. Värvikombinatsioonidest armastati kuldornamente valgel , tumepunasel või tumesinisel seinal. Kasutati ka seinamaale ja nižžidesse paigutatud skulptuure. Lihtsamates ruumides ja linnakodanike kodudes hakati seinu katma paberist tapeediga. Ampiirmööblis eelistati suuri poleeritud pindu, mida kaunistasid kuldsed ornamendid. Mööbli kujundamisel kasutati egiptusepäraseid või muid antiikseid motiive. Nii võis näiteks lauajalg lõppeda küünistega loomakäpaga. Lahutamatuks osaks olid peeglid, suured vaasid ja lühtrid. Kogu interjöörist õhkus vastu toretsev rangus ja korrapärasus.
3) Vaata illustratsioone õpikus lk 184-188 ja kirjuta välja
3 näidet Prantsuse klassitsistlikust arhitektuurist :
* Tähe triumfikaar Pariisis.
* Madleine´i kirik Pariisis.
* Pantheon Pariisis.
2 näidet Vene klassitsistlikust arhitektuurist:
*Aleksandri sammas
* Narva väravad Peterburis
1 näide Eesti klassitsistlikust arhitektuurist:
* Tartu raekoda .
4) Too välja klassitsistlikule maalikunstile omaseid jooni:
* Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid ,
* vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu,
* klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga.
5) Iseloomusta Jaques Louis Davidi elukäiku ja loomingut ning nimeta kolm tema kuulsamat maali (illustratsioonid lk 192 ja 194)
Kõige järjekindlam klassitsistlike printsiipide rakendaja, kuigi oli prantsuse maalikunstnik. David oli kunstnik, kes reageeris oma tähtsamate teostega Prantsusmaa poliitilisele arengule. Jacques Louis David ( 1748 -1825). Varasemal ajal maalis rokokoo vaimus , kuni aastal 1784 lõi suurt vaimustust äratanud töö
□ „Horatiuste vanne “ – maal kujutab stseeni antiikajaloost, ühe perekonna kangelaslikku võitlust teise perekonnaga. Tüüpiliselt klassitsistlik on siin sümmeetriline kompositsioon, lineaarplastiline käsitlusviis, ühtlane valgus, monotoonne koloriit , tõsine meeleolu. Kuulsamad on aga Davidi kaasaja teemadel maalid (David läks algul kaasa Prantsuse revolutsiooniga, hiljem sai tast Napoleoni pooldaja ja viimase „õuekunstnik“).
□ „Tapetud Marat “ – iseloomulik suur lihtsus, sugestiivsus
□ „Napoleoni kroonimine “ – maali mõõtmed 6,1 x 9,3 m. Sündmus toimus 1804 Pariisi Notre-Dame`i katedraalis. Maalitud 1805-1807(8).
Romantism Inglismaal, Hispaanias ja Saksamaal (§ 30)
1) Täida lüngad!
1) Romantism väljendub eeskätt sellistes kunstiliikides nagu maalikunstis
ja graafikas 2) Inglane William Blake mõtles välja isikliku põneva ..isikliku mütoloogia.. . 3) Lisaks kunstile tegeles Blake ka kirjandusliku . ja kujutava kunsti loominguga. 4) William Turner on kõigi aegade suurimaid mere maalijaid. 5) Impressionistide eelkäijaks võib Turnerit lugeda tänu valguse varjundite. ja valguse muutlikkuse
edasiandmisele. 6) Francisco Goya kujutas .Napoleoni vägede sissetungi Hispaaniasse. 7) Sõjasündmusi kajastas tema graafiline sari ”Sõjakoledused”.
8) Suurim Saksa romantik Caspar David Friedrich armastas kujutada selliseid motiive nagu..avaraid maastikupanoraame, rannavaateid laevadega ja kloostrivaremeid või metsatihnikuid kuupaistel. 9) Inimesed Friedrichi maalidel on sageli seljaga vaataja poole, see rõhutab nende üksindust. 10) Usutemaatikast oli haaratud natsareenide koolkond Saksamaal.
2) Vaata lk 202-204 olevaid Francisco Goya tööde reproduktsioone. Kirjuta nende hulgast välja üks Goya:

portree –„ Alba hertsoginna”
aktimaal –„Alasti maja”
graafiline leht sarjast Kapriisid –„Uinunud mõistus sünnitab koletisi ”
prantslaste-vastast rahvaülestõusu kujutav maal –„Ülestõusnute mahalaskmine”

3) Vaata lähemalt lk 202 kujutatud Goya graafilist lehte Uinunud mõistus sünnitab koletisi! Milliseid mõtteid ja tundeid see töö Sinus tekitab?
Tekitab jubedaid külmavärinaid. Uinunud mees ise aru ei saa, mis tema ümber toimumas on. Need linnud või nahkhiired, või iganes kes nad ka ei ole, on õudsad. Kuigi Francisco Giya on teinud selle graafilise lehe must valgena, ei tekita see graafiline leht just eriti palju mõtteid. Tekitab ainult tahtmist keerata lehte ning vaadata järgmist graafilist lehte.
4) Vaata lk 201 kujutatud William Turneri maali Temeraire `i viimane sõit!
1. kirjelda maali:
William turneri lemmik maalimis motiive oli meremaal . William Turner on nagu maalinud viimast sõitu laeval. Nagu peale seda upuks laev. Värvitoonidest on kunstnik kasutanud heledaid värvitoone nagu helesinine, kollane, valge ning natukene on märgata pruuni värvi, mida kunstnik on kasutanud varjundite tegemisel. Selline värvide mäng. Tundub nagu maal oleks udune, või on kunstnik rõhutanudki sellist efekti. Kaugemal nurgas paistab linna algus. Tundub nagu laev püüaks jõuda sadamasse, enne kui laev ära laguneb
2. kirjuta, milliseid tundeid ja mõtteid see maal Sinus tekitab!
Minu jaoks paistab see maal natukene liiga udune, et sellest ma korralikult aru saaksin. Tänu sellele ei teki mul erilisi tundeid Turneri maali vaadates. Mõtetest võiksin lisada ainult selle, mis esimesena pähe lõi, et ei sooviks küll selle laeva pardal olla.
5) Vaata lk 205 kujutatud Caspar David Friedrichi maali Rügeni kriidikaljud !
1. kirjelda maali:
Caspar David Friedrichi loodud maal „Rügeni kriidikaljud” tundub olema allegooriline maastikumaal, kuid sellel on eriline tähendus. Peale punases kleidis kujutatava naise ning kahe mehe on kunstniku poolt kujutatud veel vapustavalt kaunis merevaade. Valged kriidikalh´jud nende vahel. Värvitoonidest on kunstnik kasutanud valget, natukene punast, sinist, musta ning natukene pruuni on märgata puude varjundites. Avara muutliku taeva all kõrguvad teravokkalised nulud , kerkivad gooti akendega varemed, hardas imetluses olevad inimesed või paarid, keda on maalil kujutatud seljaga vaataja poole, kuuvalguse või loojangupuna ees.
2. kirjuta, milliseid tundeid ja mõtteid see maal Sinus tekitab:
Caspar David Friedrichi maal on nii tõetruu, et see tekitab tahtmist, ise olla see punases kleidis kujutatud naine, ning nautida seda vapustavat mere vaadet. Aga erilisi tundeid see maal ei tekita.
Romantism Prantsusmaal (§ 31)
1) Milliseid erinevusi klassitsismiga võrreldes võib täheldada Theodore Gericault ` maalil Meduse ` parv ? (vt teksti lk 208-209 ja illustratsiooni lk 208)
* figuurid on kihtidena üksteise taga
* on kaks lõikuvat diagonaali
* põhjalik eeltöö—kunstnik on visandanud surijad ja haigeid.
2) Kes oli suurim Prantsuse romantismiajastu maalija? Iseloomusta tema loomingut ja nimeta peateos!
Eugene Delacroix on prantsuse romantismiajastu suurim maalija. Delacriox´ teosed on rahutud, maalilised ning täis tugevaid tundeid. Liikumismuljet manavad esile lehvivad lipud, ratsude lendlevad lakad, taevas tormavad pilved või suitsuojad ja tuules voogavad rüüd. Oma tõelise laadi leidis Delacroix pärast Põhja-Aafrikas viibimist. Seal nähtud värvikas elulaad, hele päikesepaiste, tugevad valguse ja varju kontrastid, võõrapärased näod ja rõivad—kõik leidsid tee ta töödesse. Delacroix maalis ratsutavaid araablasi, lõvijahti, naisi haaremi trellide taga. Kõikides neis töödes tarvitas ta erilise vabadusega värve, tihti kasutas ta neid puhtalt, eriti sagelii kõrvuti lõõskavat punast ja säravrohelist. delacroix´i peateos on „Vabadus viib rahva barrikaadidele“.
Historitsistlik arhitektuur (§ 29)
1) Seleta lahti mõisted:

historitsism – ajalooliste stiilide (gooti, romaani, renessanss) matkimine 19. sajandi II poole arhitektuuris
eklektika – eklektika, erinevate stiilide printsiibitu mehaaniline ühendamine kunstiteostes

2) Too näide historitsistlikust arhitektuurist

Inglismaal – Londoni parlamendihoone .
Prantsusmaal – Pariisi ooperiteater.
Eestis – Alatskivi mõisahoone Tartumaal.

Realism Prantsusmaal (§ 32)
1) Mida ja kuidas maalis inglise kunstnik John Constable ?
Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendas. Constable mahlaka roheliusega lihtsates maastikupiltides on värsket elavat pintslitööd, valguse ja värvide võbelust. 1802 hakkas vabas õhus maalima - peisažist. Piltidel kujutas vaid tõde. „Mrs. Constable“, „Heinavanker“, „Salisbury katedraal“ „Viljapõld“.
2) Kuidas kujunes Barbizoni koolkond?
Barbizoni koolkond kujunes tänu sellele välja, et rühm maatikumaalijaid, kes käisid suvel maalimas Fontainebleau metsas ja elasid samas ka Barbizoni külas.
3) Millise uuenduse tõi maalikunsti Barbizoni koolkond?
Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama.
4) Keda ja kuidas maalis prantsuse kunstnik Jean-François Millet ?
Millet maalis enamjaolt talupoegi. Millet ei kujutanud talupoegi lõbutsemas ja pidutsemas, nagu varem, vaid Millet kujutas talupoegi töö ning tõsiste toimingute juures. Suured veidi kohmakad, kerkivad pruunikatel nukrataolistel põllulagendikel tumedate siluettidena talumeeste kujud.
5) Miks ei leidnud Millet` looming ametlikku tunnustust?
Millet’i looming ei leidnud ametlikku tunnustust, kuna tema loomingud olid lihtsad, rahulikud ning ülekaalus olid raskepärane ja kurvameelne toon.
6) Vaata lk 213 Millet` kuulsaimat maali Viljapeade korjajad (loe ka selgitust lk 213 maali pealkirja all). Milliseid mõtteid ja tundeid tekitab Sinus see maal? Milliste võtetega (kompositsioon, värvid jne) on kunstnik oma suhtumist väljendanud?
Õhtupäiksest valgustatud pruunikal kõrrepõllul näeme kummardumas kolme vana naist. Need on vaesed, kel vana kombe kohaselt lubatakse korjata päevase koristuse ajal maha pudenenud viljapäid. Kuid taamal, kus lõpetatakse saagi kokkupanemist, kõrguvad suured kullakad viljavirnad. Kunstnik on rõhutanud oma maalimisvõtetega vaesust ning ränka tööd. Kahjuks tekitab see maal ainult kurbust ning thtmist neid kolme vanat naist aidata, kui see oleks võimalik. Kunstnik on rõhutanud sellist tegelikkust ja vaesust.
7) Miks peetakse prantsuse kunstnikku Honoré Daumier `d karikatuuri rajajaks? Vastates toetu õpiku tekstile ja Daumier loomingu näidetele lk 214.
Tema joonistustel ja litograafiatel on tihti ühiskonnakriitiline iseloom. Oma töid avaldas ta satiirilises ajakirjanduses. Daumier`i tegelased on võetud argielust, kuid need ei ole juhuslikud üksikisikud, vaid suure üldistusega tüübid. Daumier`i kunstis pole kohta positiivsetele kangelastele. Peaaegu kõik tüübid mõjuvad karikatuursena, kuid väga ilmekalt ja veenvalt . Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset. Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult, aga võimuesindajate (saadikud, kohtunikud jne) kujutised on süngelt sarkastilised. Daumier`d tunti eluajal peamiselt graafikuna ja tema peaaegu monokroomsed (pruunikas-roheline värvigamma) ning monumentaalselt mõjuvad maalid leidsid hindamist hiljem.
8) Iseloomusta kuulsaima prantsuse realisti Gustave Courbet ` loomingut!
Kõige sihiteadlikum ja enesekindlam realist oli GUSTAV COURBET.Kuna ametlikus salongis olid aukohal suureformaadilised ja paljude figuuridega pildid, maalis ka Courbet suuri pilte, mille motiiv oli aga rõhutatult argipäevane. Üheks selliseks tööks on "Kivilõhkujad ", mis on kahjuks hävinenud. Courbet´põhimõtteks oli maalida ainult seda, mida silmad näevad. See näiliselt lihtne põhimõte tähendas tegelikult peaaegu kogu ametliku kunsti ja suurema osa minevikukunsti alaväärtuslikuks kuulutamist. Oma silmaga ei saa ju näha mütoloogilisi või allegoorilisi süþeesid.
9) Nimeta kaks Courbet` maali!
* „Matus Ornans’is”
* „Kivilõhkujad“.
10) Kuidas on Courbet seotud realismi kui kunstistiili nimetuse tekkimisega ?
Courbet´ kunst kutsus esile akadeemilise ringkondade ja kodanluse poolt vastulöögi. 1855. aastal keelduti tema teoseid „Matus Ornans´is“ ja „Kunstnike ateljee“ eksponeerimast maailmanäituse kunstiosakonnas. Courbet eksponeeris oma tööd iseseisvalt näituse sissepääsu lähedal paviljonis ja pani sellele pealkirja „Realism“. Näituse kataloogi eessõnas rõhutas ta demokraatlikkuse nõuet ning iseloomustas oma loomingu printsiipe: anda edasi tõde. Luua elavat kunsti. Näitus ja selle kataloog kindlustasid realistlikku kunstisuunda prantsuse kunstis ja vallandasid laialdase poleemika. Viimane kandus kaugele väljapoole Prantsusmaad.
Realism mujal Euroopas (§ 33)
1) Kes olid peredvižnikud ja mida nad taotlesid ?
Peredvižnikud olid rändnäituste ühingu liikmed ning kes taotlesid, seda et väljaspool Moskvat ja Peterburi saaksid ka külastada kunstinäitusi, ning selle rändnäitustega nad seda tegid.
2) Kes olid ja millega läksid kunstiajalukku
* Vassili Surikov – Nimekaim vene realist. Maalis nii ajaloo-kui oma kaasaja ainelisi töid,portreid jne. Ajalukku on läinud ta maali nimega „ Burlakid Volgal“, kus kujutas ränka tööd.
* Ilja Repin – Kuulus vene realist, kujutas enamasti dramaatilisi ja murrangulisi hetki Venemaa ajaloost. Ning ajalukku on läinud sellise maaliga nagu „Streletside hukkamise hommik“, kus Peeter I viib läbi temavastase vandenõu osaliste hukkamist.
KORDAMINE
1) Järjesta tähed stiilide eksisteerimise järjekorras, alustades vanimast!

romantism

rokokoo

realism

klassitsism

barokk
Vastus: E, B, D, A, C
2) Kirjuta, millise stiili maalikunstist käib jutt?

range kompositsioon, tuhmid värvid, selged vormid, antiikaja teemad –klassitsism.

kaasaja kujutamine, ühiskonnakriitiline hoiak, tõetruu kujutamislaad –realism.

hoogne kompositsioon, suured mõõtmed, erksad värvid –romantism.

rahutu ja dünaamiline pintslikäsitlus, teemad ajaloost ja eksootilistest kultuuridest, tunnete väljendamine –barokk.

kergus, õrnus, graatsia , mänglevus –rokokoo.
3) Ühenda paarid!
1. Rembrandt A. edu, rikkus, kuulsus, suur töökoda, palju maale
2. Francisco Goya B. ajalooteema, jutustav sisu
3. Rubens C. nägemuslikud tööd, kuningakoja portreed ja
rahvasõja temaatika
4. Vassili Surikov D. romantilised loodusvaated
5. J. L. David E. raske elusaatus, inimlik ja sügav kunst
F. revolutsioon, Napoleon
Vastus: 1E, 2C, 3A, 4B, 5F
4) Aseta nimed õigesse lahtrisse!
Gericault, David, Turner, Delacroix, Friedrich, Velazquez, Repin, Rubens, Courbet, Rembrandt, El Greco , Goya
barokk
klassitsism
romantism
realism
El Greco
Rembrandt
David
Goya
Gericault
Delacroix
Friedrich
Turner
Repin
Courbet
5) Seleta mõisted!

akadeemiline kunst –on stiil maali ja skulptuuri toodetud mõjul all Euroopa akadeemiate või ülikoolides.

historitsism –ajalooliste stiilide (gooti, romaani, renessanss) matkimine 19. sajandi II poole arhitektuuris

eklektika – eklektika, erinevate stiilide printsiibitu mehaaniline ühendamine kunstiteostes
6) Kas väide on õige või väär? Kirjuta lause ette vastavalt Õ või V!

V Barokk-kunst oli seotud tõusva kodanlusega.

Õ Klassitsism võttis eeskujuks antiikkunsti.

Õ Vene realismiaja kunst oli eriti ühiskonnakriitiline.

V Romantism vaimustus oma kaasaja saavutustest.
5) Õ Rokokoo on kuningate ja õukondade kunst.

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 326 allalaadimist

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile #1

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile #2

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile #3

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile #4

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile #5

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile #6

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile #7

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile #8

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile #9

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile #10

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile #11

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile #12

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile #13

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile #14

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

326 laadimist Kokku alla laetud

8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ingrid Lettermo Õppematerjali autor

Renessanss Itaalias:
1) Mis sajanditel valitses renessanss-stiil?
2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomulikku joont!
3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile, b) renessansiaja maalikunstile
4) Too näiteid renessanssarhitektuurist!
5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut!
6) Kirjelda Sulle enim meeldinud Itaalia kõrgrenessansi kunstniku loomingut, too näiteid loomingust!
7) Kirjuta teose taha, millise kuulsa Itaalia renessansi kunstniku töö see on!), Veenuse sünd, Püha õhtusöömaaeg, Taavet, Mona Lisa, Sixtuse madonna, Mooses, Sixtuse kabeli laemaal, stanzade seinamaalid Vatikani lossis,
8) Vaata õpikus lk 63 olevat Leonardo da Vinci maali Püha õhtusöömaaeg. Leia sellel vähemalt kolm renessansi maalikunstile omast tunnust!
9) Vaata õpikus lk 74 Michelangelo maalitud Sixtuse kabeli otsaseina Viimse kohtupäeva stseeni. Iseloomusta selle põhjal Michelangelo maalimislaadi! Kas märkad erinevust kujutamislaadis võrreldes sama kabeli laemaaliga, iseloomusta seda (lk 72-73)?
Saksa kunst 15.-16. sajandil:
1) Missugune uuendus levis 15. sajandil kunstikultuuris?
2) Mille poolest erinevad puulõige ja vasegravüür?
3) Millega on kunstiajalukku läinud Martin Schongauer?
4) Kirjelda Matthias Grünewaldi peateost Isenheimi altarit!
5) Missugune on Isenheimi altari keskosa välisvaate meeleolu? Vaata ka illustratsiooni lk 94!
6) Iseloomusta Albrecht Düreri loomingut!
7) Nimeta Düreri tähtsamaid teoseid!
8) Kes oli saksa renessansi parim portreemaalija?
9) Kes lõi väikeseformaadilisi maale aristokraatidele?
10) Vaata Hans Holbeim noorema portreed Inglise kuningast Henry VIII lk 99! * Iseloomusta maali tervikuna (kompositsioon, värvid, detailid jne)! Millise mulje jätab Sulle maali põhjal Henry VIII isik?
Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil:
1) Iseloomusta Hispaania 17. saj skulptuuri!
2) Iseloomusta Hispaania maalikunstniku Diego Velázqueze loomingut ja too näiteid! 3) Millistel teemadel maalisid 1)Francisco de Zurbarán, 2)Bartolomé Esteban Murillo, 4) Millist piirkonda nimetati Flandriaks? Kas tead, milline riik asub seal tänapäeval?
5) Täida tabel Peter Paul Rubensi kohta!
6) Mis on paraadportree ja keda loetakse selle žanri rajajaks?
7) Mida ja kuidas kujutas kunstnik Jakob Jordaens?
Hollandi kunst 17. sajandil:
1) Millised uued maaližanrid tekkisid 17. saj Hollandis?
2) Kirjelda Rembrandti elukäiku!
3) Too näiteid Rembrandti loomingust!
Millist Rembrandti tööd Sina kõige rohkem hindad? Miks? (vt illustratsioone lk 143-145)
Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil (Rokokoo):
1) Iseloomusta õukonnaelu Prantsusmaal kuningate Louis XIV ja Louis XV ajal!
2) Milliseid meeleolusid ja teemasid oodati 18. sajandi keskel kunstilt Prantsusmaal? 3) Kirjelda rokokoostiili sisekujunduses!
4) Kuidas nägi välja rokokoo-aegne mood mehed, naised,
5) Täida tabel!
6) Vaata fotot lk 163 (Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Saksamaal) ja kirjelda seda ruumi kui silmapaistvat rokokoo näidet! Võid kasutada ka väljendeid lehekülgedelt 157-158 (Rokokoostiil sisekujunduses)
7) Võrdle kahte maali – A. Watteau` Tants (lk 160) ja J. B. S. Chardini Tüdruk sulgpalliga (lk 162)! Leia erinevusi (teema, maalimislaad, meeleolu jne)!
Klassitsistlik arhitektuur ja kujutav kunst:
1) Milliseid ehitisi võtsid klassitsismiajastu arhitektid eeskujuks?
2) Iseloomusta klassitsistlikku sisekujundust!
3) Vaata illustratsioone õpikus lk 184-188 ja kirjuta välja 3 näidet Prantsuse klassitsistlikust arhitektuurist: 2 näidet Vene klassitsistlikust arhitektuurist: 1 näide Eesti klassitsistlikust arhitektuurist:
4) Too välja klassitsistlikule maalikunstile omaseid jooni:
5) Iseloomusta Jaques Louis Davidi elukäiku ja loomingut ning nimeta kolm tema kuulsamat maali (illustratsioonid lk 192 ja 194)
Romantism Inglismaal, Hispaanias ja Saksamaal:
1) Täida lüngad!
2) Vaata lk 202-204 olevaid Francisco Goya tööde reproduktsioone. Kirjuta nende hulgast välja üks Goya: portree, aktimaal, graafiline leht sarjast Kapriisid, prantslaste-vastast rahvaülestõusu kujutav maal,
3) Vaata lähemalt lk 202 kujutatud Goya graafilist lehte Uinunud mõistus sünnitab koletisi! Milliseid mõtteid ja tundeid see töö Sinus tekitab?
4) Vaata lk 201 kujutatud William Turneri maali Temeraire`i viimane sõit! 1. kirjelda maali: 2. kirjuta, milliseid tundeid ja mõtteid see maal Sinus tekitab!
5) Vaata lk 205 kujutatud Caspar David Friedrichi maali Rügeni kriidikaljud! 1. kirjelda maali: 2. kirjuta, milliseid tundeid ja mõtteid see maal Sinus tekitab:
Romantism Prantsusmaal:
1) Milliseid erinevusi klassitsismiga võrreldes võib täheldada Theodore Gericault` maalil Meduse` parv? (vt teksti lk 208-209 ja illustratsiooni lk 208)
2) Kes oli suurim Prantsuse romantismiajastu maalija? Iseloomusta tema loomingut ja nimeta peateos!
Historitsistlik arhitektuur:
1) Seleta lahti mõisted: historitsism, eklektika,
2) Too näide historitsistlikust arhitektuurist
Inglismaal, Prantsusmaal, Eestis,
Realism Prantsusmaal:
1) Mida ja kuidas maalis inglise kunstnik John Constable?
2) Kuidas kujunes Barbizoni koolkond?
3) Millise uuenduse tõi maalikunsti Barbizoni koolkond?
4) Keda ja kuidas maalis prantsuse kunstnik Jean-François Millet?
5) Miks ei leidnud Millet` looming ametlikku tunnustust?
6) Vaata lk 213 Millet` kuulsaimat maali Viljapeade korjajad (loe ka selgitust lk 213 maali pealkirja all). Milliseid mõtteid ja tundeid tekitab Sinus see maal? Milliste võtetega (kompositsioon, värvid jne) on kunstnik oma suhtumist väljendanud?
7) Miks peetakse prantsuse kunstnikku Honoré Daumier`d karikatuuri rajajaks? Vastates toetu õpiku tekstile ja Daumier loomingu näidetele lk 214.
8) Iseloomusta kuulsaima prantsuse realisti Gustave Courbet` loomingut!
9) Nimeta kaks Courbet` maali!
10) Kuidas on Courbet seotud realismi kui kunstistiili nimetuse tekkimisega?
Realism mujal Euroopas:
1) Kes olid peredvižnikud ja mida nad taotlesid?
2) Kes olid ja millega läksid kunstiajalukku Vassili Surikov, Ilja Repin,
KORDAMINE,
1) Järjesta tähed stiilide eksisteerimise järjekorras, alustades vanimast!
2) Kirjuta, millise stiili maalikunstist käib jutt? 1)range kompositsioon, tuhmid värvid, selged vormid, antiikaja teemad, 2)kaasaja kujutamine, ühiskonnakriitiline hoiak, tõetruu kujutamislaad, 3)hoogne kompositsioon, suured mõõtmed, erksad värvid, 4)rahutu ja dünaamiline pintslikäsitlus, teemad ajaloost ja eksootilistest kultuuridest, tunnete väljendamine, 5)kergus, õrnus, graatsia, mänglevus,
3) Ühenda paarid!
4) Aseta nimed õigesse lahtrisse!
Gericault, David, Turner, Delacroix, Friedrich, Velazquez, Repin, Rubens, Courbet, Rembrandt, El Greco, Goya
5) Seleta mõisted!
1)akadeemiline kunst, 2)historitsism, 3)eklektika,
6) Kas väide on õige või väär? Kirjuta lause ette vastavalt Õ või V!

renessanss itaalias renessansiajastule iseloomulikku jooned näiteid renessanssarhitektuurist! sandro botticelli looming leonardo da vinci michelangelo maalimislaad saksa kunst 15 -16 sajandil puulõige vasegravüür martin schongauer matthias grünewald isenheimi altar albrecht düreri looming düreri tähtsamaid teoseid hispaania ja flandria kunst 17 sajandil hispaania 17 saj skulptuur diego velázqueze looming francisco de zurbarán )bartolomé esteban murillo flandria peter paul rubens paraadportree jakob jordaens hollandi kunst 17 sajandil rembrandti elukäik näiteid rembrandti loomingust kunst prantsusmaal ja kesk-euroopas 18 sajandil (rokokoo) õukonnaelu prantsusmaal rokokoostiili sisekujunduses rokokoo-aegne mood antoine watteau françois boucher amalienburgi lossi interjöör watteau chardini maal ?tüdruk sulgpalliga? klassitsistlik arhitektuur ja kujutav kunst klassitsistlik sisekujundus klassitsistlikule maalikunstile omaseid jooned jaques louis davidi elukäik ja looming romantism inglismaal hispaanias ja saksamaal täida lüngad william turneri maali temeraire`i viimane sõit caspar david friedrichi maali rügeni kriidikaljud romantism prantsusmaal eugene delacroix historitsistlik arhitektuur historitsism eklektika realism prantsusmaal john constable barbizoni koolkond jean-françois millet honoré daumier gustave courbet looming realism mujal euroopas peredvi?nikud vassili surikov ilja repin kordamine akadeemiline kunst

Sarnased õppematerjalid

doc

Rokokoo kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18.sajand

Õukonna kulud neelasid lõviosa riigimaksudest. Targemad aadlikud taipasid, et sellisele elule tuleb varem või hiljem lõpp, kuid viskusid seda meeletumalt lõbustuste keerisesse. Kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus" on pärit just sellest ajast. Õukond otsis ja leiutas üha uusi ja peenemaid meelelahutuse vorme. Aadelkonnale oli vastik mõte füüsilisest või vaimsest pingutusest. Hinnati pealiskaudselt peent vaimukust ja pikantset nalja. On loomulik, et 18. sajandi kunst tegi samuti läbi teatud muutused. Aadelkonda ei köitnud enam jõuline ja dünaamiline kunst. Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Rokokoo oli selgelt õukonna ja aadli kunst. 18. sajandi keskel oli Prantsusmaal kuningas Louis XV. Tema õukond, kuninga endaga eesotsas, oli tuntud oma pillava ja lõbuhimulise eluviisi poolest. Muretut jõudeelu nautiv õukondlane muutis peeneks ja viimistletud

Kunstiajalugu

doc

Romantism Inglismaal, Saksamaal ja Hispaanias

Romantism Inglismaal, Hispaanias ja Saksamaal Tööleht õpiku Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile § 30 juurde I Täida lüngad! 1) Romantism väljendub eeskätt sellistes kunstiliikides nagu maalikunstis ja graafikas. 2) Inglane William Blake mõtles välja isikliku põneva isikliku mütoloogia.. 3) Lisaks kunstile tegeles Blake ka kirjandusliku. ja kujutava kunsti loominguga. 4) William Turner on kõigi aegade suurimaid mere maalijaid. 5) Impressionistide eelkäijaks võib Turnerit lugeda tänu valguse varjundite ja valguse muutlikkuse edasiandmisele. 6) Francisco Goya kujutas

Kunstiajalugu

docx

Kontrolltöö kordamisküsimused-Klassit sism kuni sümbolism

Tuntumad kunstnikud – G.Klimt, A.Beardsley, G.Moreau, O.Redon, A. Gallen- Kallela, E.Munch, Kr.Raud ja O.Kallis. Juugendstiil levis esialgu peamiselt tarbekunstis ja arhitektuuris. Tekkis Suurbritannias. Ühtse stiili loomisel peeti oluliseks ornamentikat see on ebasümmeetriline ja näib lähtuvat orgaanilisest loodusest , meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi. Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid käsitlesid meelsasti nn.suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, eluringkäik, loodus. Elu on müsteerium. Sümbolism oli literatuurne kunst. 19.saj. oli rahvusriikide kujunemise ajaks. Paljud rahvad otsisid oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad tahtsid väljendada

Keskaja kunst

pdf

A8Kontrolltöö kordamisküsimused klassitsism postimpressionism Secunda-1

Kontrolltöö kordamisküsimused. Secunda. Klassitsism kuni postimpressionism 1. Uued kunstielu vormid, nende tekke põhjused. Kaks suunda kunstis. Lk.178. 2. Vaata üle tähtsamad ajaloosündmused! Lk.178, 182, 185, 196, 201, 207, 212,217 3. Tunne pildilt ära Voltaire, J.W.von Goethe ja F. Von Schiller, I.Kant, G.G.Byron. 4. Millal toimus Suur Prantsuse revolutsioon ja Juulirevolutsioon, kes oli Napoleon ja tema osa ajaloos. 5. Klassitsismi eeskujud. Põhitunnused. (lk.178-181.) Leviku põhjused. Direktooriumistiil, ampiirstiil.(lk.182-183) 6. Klassitsistlik arhitektuur Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerikas, Saksamaal, Eestis, Soomes. Tunne ära kuulsamad ehitised. (lk.183-188) 7. Klassitsistlik skulptuur – Antonio Canova.(lk.189-191) 8. Klassitsistlik maalikunst – Jacques Louis David – Horatiuste vanne, Tapetus Marat, Napoleon I ja Josephine´i kroonimine. Maalide analüüs – mis on pildil, m

Kategoriseerimata

docx

MAALIKUNSTI AJALOOST

MAALIKUNSTI AJALOOST SISSEJUHATUS Inimesed on juba kaugetest aegadest peale püüdnud luua ilu enda ümber. Muistsetest aegadest ja kadunud rahvastest teame palju tänu nende poolt loodud kunstile. Kunst peegeldab inimeste töid ja tegemisi, uskumusi ja maailmanägemist. Maalikunst on üks kunsti alaliik, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, perspektiiv, faktuur ja kompositsioon, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Ajaloo jooksul on kunst (sealhulgas ka maalikunst) pidevalt muutunud. Eristatakse erinevaid

Kunst

doc

Kunstiajaloo arvestuse kordamine

Vararenessanssi maal Itaalia tunnused: kompositsioon on ülepaisutatud ehk kasutati väga palju detaile, puudus ühtne mulje. Erinevused maalikunstis Itaalia antiikaja eeskuju, fresko tehnika , suured formaadid ja madalmaades- sünge ilmega maalikunst, in kujutati koledatena, õlivärvid, väikesed formaadid, vararenessanssi ajastul keskaja mõjutustega aga kõrgrenessansis oli rohkem renessanssi ajastu kunst madalmaade kunstnikud vararenessanssi ajastust: hieronümus bosch, von Heikid KÕRGRENESSANSS tähtsaim asi, mille poole püüeldi suurejooneline tervik st et kompositsioonid olid kaalustatud, harmooniline, täpselt paika pandud arhitektuur, ehituskunst N: püha peetri kiriku kuppel Vatikanis, väikese kupliga kabelid- denpietto Skulptuur: michaelangelo- suuri plaane ei viinud kunagi ellu, ei kas teiste abi, esialgu planeeritu käis tal üle jõu

Kunstiajalugu

doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias. Õlivärve kasutasid Madalmaade kunstnikud (Jan van Eyck, Hubert van Eyck), juba 15 saj alguses, Itaalias levisid, need sajandi lõpus (Messina, Bellini, eriti Veneetsia kunstnikud, paljuski niiskuse tõttu). Arenes ilmalik kunst, mis ülistas vürstide ja linnade elulaadi. Inimesekultus väljendus portreemaalis, keerukates allegoorilistes teemades ning ajaloolistest maalides. Religioosne kunst rikastus uute teemadega. Jumala kuju inimesestus, teema valikus oli rõhk Jeesuse sündimisel, elul ja surmal, Neitsi Maarja emadusel. Loodi maale antiikmütoloogia teemadel, antiigi eeskujul 1

Kunstiajalugu

docx

Kunstio�petuse kontrollto�o�-klassitsism -rahvusromantism-maalid peamiselt ja nende loomustused-faktid

Gauguin, Paul Cezanne. Nende tuntumad tööd. Vastus: Postimpressionism põhitunnused: Töö kiire valmimine Tähtis kujutamine muutuva valguse kaudu Väikesed pintslilöögid Värvusõpetuse teooria Värvilised varjud V. van Gogh – ekspressiivset tüüpi kunsti rajaja. Puhaste värvilaikude ja tumedate kontuuride kasutamine, ülilihtsad teemad. Psüühiliselt haige, viibis palju raviasutustes, kunst sellest mõjutatud. Pastoosne maalimine – paks värvikiht. Rohkelt autoportreesid. N “Autoportree karvamütsi, piibu ja kinniseotud kõrvaga”, “Maastik tähe ja küpressiga” P. Gauguin – algul pangaametnik, kunstikoguja. Maailma hakkas 40-ndates eluaastates. 1880-ndatel Prantsusmaal Bretagnes rannarahvast. 1891. läks Tahhiitile. Lihtsad arhailised vormid, puhta värvi pinnad, tumedad piirjooned.

Kunsti ajalugu

Rohkem sarnaseid