SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE (0)

Lähte Ühisgümnaasium
SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE
Uurimistöö
Autor: Martin Amor
11T
Juhendaja : õp. Malle Tiideberg
Lähte 2013
SISUKOR
MÕISTED 4
SISSEJUHATUS 5
1. SEEBI AJALUGU 6
2. SEEP 8
2.1. Emulgaatorid 9
2.1.1. Kookoshape 9
2.1.2. Naatriumpalmitaat 10
2.1.3. PEG-450 ehk polüetüleenglükool-450 10
2.2. Lõhnaained 11
2.2.1. Bensüül salitsülaat 11
2.2.3. Ginkgo biloba lehe ekstrakt 12
2.2.4. Hüdroksüisoheksüül 3- tsüklohekseen karboksaldehüüd 13
2.2.5. Linalool 13
2.2.6. Tsitronellool 14
2.3. Määrdeaine 15
2.3.1. Talk 15
2.4. Niiskusesäilitajad 16
2.4.1. Glütseriin 16
2.4.2. Naatriumkokoaat 16
2.4.3. Naatriumlaktaat 17
2.4.4. Nisueoseõli 18
2.4.5. Lanoliin 18
2.4.6. Propüleenglükool 19
2.5. Pindaktiivsed ained 19
2.5.1. Naatriumlauraat 19
2.6. Rasvhape 20
2.7. Seebi tahendaja 21
2.7.1. Naatriumkloriid 21
2.8. Säilitusained 21
2.8.1. BHT ehk butüülhüdroksütolueen 21
2.9. Vee pehmendaja 22
2.9.1. Tetranaatrium EDTA 22
2.10. Värvained 23
2.10.1. CI 12490 23
2.10.2. CI 51319 23
2.10.3. CI 74160 24
2.10.4. CI 77891 24
3. KASUTATUD METOODIKA 26
4. TULEMUSED 27
4.1. Seebi keetmine 27
4.2. Vahutavuse uurimine 28
KOKKUVÕTE 31
KASUTATUD KIRJANDUS 32
LISAD 37
Lisa 1. II vahutavuse katse 37
Lisa 2. III vahutavuse katse 38
Lisa 3. Seebi keetmise retsept 39
SISUKORD 2
MÕISTED 4
SISSEJUHATUS 5
1. SEEBI AJALUGU 6
2. SEEP 8
2.1. Emulgaatorid 9
2.1.1. Kookoshape 9
2.1.2. Naatriumpalmitaat 10
2.1.3. PEG-450 ehk polüetüleenglükool-450 10
2.2. Lõhnaained 11
2.2.1. Bensüül salitsülaat 11
2.2.3. Ginkgo biloba lehe ekstrakt 12
2.2.4. Hüdroksüisoheksüül 3-tsüklohekseen karboksaldehüüd 13
2.2.5. Linalool 13
2.2.6. Tsitronellool 14
2.3. Määrdeaine 15
2.3.1. Talk 15
2.4. Niiskusesäilitajad 16
2.4.1. Glütseriin 16
2.4.2. Naatriumkokoaat 16
2.4.3. Naatriumlaktaat 17
2.4.4. Nisueoseõli 18
2.4.5. Lanoliin 18
2.4.6. Propüleenglükool 19
2.5. Pindaktiivsed ained 19
2.5.1. Naatriumlauraat 19
2.6. Rasvhape 20
2.7. Seebi tahendaja 21
2.7.1. Naatriumkloriid 21
2.8. Säilitusained 21
2.8.1. BHT ehk butüülhüdroksütolueen 21
2.9. Vee pehmendaja 22
2.9.1. Tetranaatrium EDTA 22
2.10. Värvained 23
2.10.1. CI 12490 23
2.10.2. CI 51319 23
2.10.3. CI 74160 24
2.10.4. CI 77891 24
3. KASUTATUD METOODIKA 26
4. TULEMUSED 27
4.1. Seebi keetmine 27
4.2. Vahutavuse uurimine 28
KOKKUVÕTE 31
KASUTATUD KIRJANDUS 32
LISAD 37
Lisa 1. II vahutavuse katse 37
Lisa 2. III vahutavuse katse 38
Lisa 3. Seebi keetmise retsept 39

MÕISTED

Atsükliline - Mittetsükliline
Detergent- Sünteetiline pindaktiivne aine, mida kasutatakse peamiselt sünteetilistes pesemisainetes pesemis - ja puhastoime parandajana.
Emulgeerima- Emulsiooni tekitama
Emulsioon -Dispersne süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihutsunud või segatud teise vedela ainega, kusjuurs mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune.
Ester - Orgaaniline ühend, mis tekib happe vesinikuaatomite asendumisel süsiniku aatomitega.
Hüdrofiilsus - Ehk veelembus ehk võime lahustuda vees.
Hüdrofoobsus- Ehk vett-tõrjuv ehk võime mitte lahustuda vees, aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid.
Hüdrogeenimine - Ühendisse vesinikku sisse viima
Hüdroksüülrühm- Orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm, mille tähis -OH.
Hürolüüs- reaktsioon veega katalüsaatori juuresolekul.
Ioon - Aatom või molekul , mis on kaotanud või juurde saanud ühe või mitu elektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu.
Mohsi astmik- Etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala.
Monoterpenoid- Terpenoid, mille skeletiks on C10
Pindaktiivne aine- Keemiline aine, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust , suurendades ühtlasi nende märgumist.
Pindpinevus- pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile.
Rääsumine- Rasvade riknemine halvasti lõhnavate ühendite tekkega, mis võib toimuda nii õhuhapniku kui ka bakterite osalusel
Seep- Pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesoolades
Terpenoid- Väga suur klass looduslikke ja sünteetilisi orgaanilisi ühendeid, mis sisaldavad 2-metüülbuta-1,3-dieenist saadud rühmi

SISSEJUHATUS

Kõik inimesed puutuvad oma igapäeva elus kokku enesehooldusvahenditega. Seepi on kasutatud juba umbes 1. sajandist saati. Tänapäeval on seepide valik väga lai ning samuti on nende koostis erinev. Paljud inimesed aga kahjuks ei tea, mis on seebi koostises kasulik, mis kahjulik. Käesoleva uurimistöö autori arvates on oluline teada seebi koostist, et inimesed oleksid teadlikud sellest, mida nad kasutavad ning mis on neile kahjulik või lausa ohtlik. Samuti oli teema valikul autori arvates suur tähtsus eelmisel õppeaastal tehtud seebi õpiprojekt , kus autor keetis seepi ning uuris seebi koostist.
Uurimustöö jaguneb kaheks osaks: referatiivne ja uurimuslik osa. Uurimistöös refereerib töö autor erinevaid allikaid . Refereeritud on nii interneti allikaid, kui ka keemiaalaseid raamatuid. Referatiivses osa uuris autor poeseepide koostist. Empiirilise meetodina kasutab autor uurimuse läbiviimist, kus ta keetis seepi ning uuris poest ostetud ja keedetud seepide vahutavust.
Uurimistöö esimene peatükk räägib seebi ajaloost alates seebi keetmise algusest kuni tänapäevani.
Uurimistöö teine peatükk vaatleb, mis on seep ning millest see koosneb.
Uurimistöö kolmas peatükk annab ülevaate autori seebi keetmise protsessist ning seebi välimusest.
Uurimistöö neljas peatükk käsitleb seepide vahutavuse uurimist.
Uurimistöö eesmärgiks on saada teada, milline on seebi koostis, mis on selles inimesele kasulikku ning mis on kahjulikku . Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on ka uurida seebi vahutavuse sõltuvust koostisest, vaadelda vahu püsivust ning mõõta seebilahuse pH. Autori püstitatud hüpotees on, et poeseep on parema vahutavusega kui isekeedetud seep.
Autor avaldab suurt tänu oma juhendajale ja õpetajale Malle Tiidebergile ning uurimistöö aluste õpetajale Helle Järvatile. Autor soovib avaldada tänu ka järgnevatele isikutele abi eest uurimistöö valmimisel: Kerli Liias , Kaarel Aruoja, Sigrid Letlane ja Laura Kivijärv.

1. SEEBI AJALUGU

Juba vanaroomlased pidasid lugu puhtusest. Seepi nad aga veel ei tundnud. Kui nad tahtsid ennast või oma riideid pesta, siis läksid nad kümblusasutusse, kus nad kasutasid pesemiseks puhast vett ja puutuhka või aromaatseid õlisid. Tavaliselt pesti oma keha õlidega, aga need ei tule veega pesemisel naha küljest lahti ja seepärast ei jäänud roomlastel midagi muud üle kui õli maha kraapida. Nahale ei mõjunud selline protseduur aga hästi. Egiptuses kasutati enne seepi mustuse mahanühkimiseks liiva. Kõrbes, kus vesi on harulduseks, puhastavad inimesed veel tänapäevalgi kuuma liiva. (Spauszus, 1975)
Õli ja rasv ning peamiselt kaaliumkarbonaadist koosnev puutuhk on aga teatavasti lähtematerjalid seebikeetmisel. Jäi teha veel ainult üks samm- segada rasv puutuhaga ja keeta segu kuni reaktsiooni toimumiseni. Täpselt ei teata, kes seda esimesena tegi, aga varasemad teated seebi kasutamisest pärinevad Galliast rooma kirjanikult Pliniuselt, kes elas 1. sajandil. Sealt hakati seepi laiali vedama üle terve Euroopa. Pikk ja raske teekond muutis seebi kalliks, sellepärast hakkasid ka teised rahvad seebikeetmise oskust omandama. (Spauszus, 1975)
Kuigi seepi tunti, möödus veel palju sajandeid, enne kui seda hakati tööstuslikult suuremal hulgal valmistama. Tööstuslik seebikeetmine algas Saksamaal ja Prantsusmaal 9. sajandil. Hiljem sai tuntuks inglise seep ja 1400. aasta paiku võitis erakordse tunnustuse Veneetsias valmistatud seep. Sellegipärast jäi seep ikka veel luksusartikliks, mille kasutamist võisid endale lubada ainult vähesed. 1850. aastani oli Inglismaal seebi kasutamine maksustatud , mis tõstis kalli seebi hinda veelgi kõrgemaks. Seetõttu pesti tavaliselt ilma seebita ning kasutati pesemisvahendina ainult odavat puutuhka. (Spauszus, 1975)
Alles 19. sajandil toimus seebitootmises otsustav pööre. Sellele aitasid kaasa põhjapaneva tähtsusega prantsuse keemiku Chevreul´i tööd, kes uuris rasvade koostist ja seebi tekkimise mehhanismi. Tööstulikule seebitootmisele üleminekut soodustas ka see, et osati juba piiramata hulgal ning odavalt saada soodad ja seebikivi . Ka rasvadest ja õlidest ei olnud puudust- neid saadi ookeanitagustest kolooniatest. Lõpuks aitas kaasa ka väikeste manufaktuuride asendumine suurte tööstusettevõtetega. Inglismaal suurenes aastatel 1810-1880 seebitoodang umbes 10 korda ja seebi tarbimine umbes 3 korda. Seep hakkas muutuma luksusartiklist tarbekaubaks ning leidis kõigis rahvakihtides üha laiemat kasutamist. See võimaldas reeglipärast pesupesemist ja inimestel iga päev enda pesemist . Vähenes nii arvult kui ka ulatuselt taud, mis veel mõne aastakümne eest oli Euroopas laastavalt levinud. (Spauszus, 1975)
Tänapäeval on seep ja teised pesemisvahendid igapäevased tarbeained. Need on odavad ja igale inimesele kättesaadavad (Spauszus, 1975). Nüüdisajal pannakse seebi sisse värv- ja lõhnaaineid, ravimseepidesse mitmesuguseid ravimeid nagu tõrv , vaik, glütseriin jne. Seepe jaotatakse mitmesse gruppi: majapidamis -, sauna-, tualett -, laste-, kosmeetilised ja ravimseebid, sõltuvalt sellest, kus neid kasutatakse. Tänapäeval on olemas suured seebitehased, kus toodetakse seepi väga suurtes kogustes . Just sellepärast on seep tänaseks nii odav ja kättesaadav kõigile (Wille, 1966).
Eestis omandatati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal sakslastelt. Kodudes keedeti seepi 19. sajandini loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhaleelises. Leelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19. sajandil hakati leelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama seebikivi. Taludes kasutati omakeedetud seepi veel peale II maailmasõda . Seepi keedeti suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg, ning ära kasutati kõik toiduks kõlbmatud rasvad . Eesti saartel oli laialt levinud ka hülgerasva kasutamine. Hülgerasvast tehtud seep oli must ja haises vängelt, kuid pesi hästi plekid välja. Tihti keedeti seebiks ka surnud loomad. Lambarasv läks küünalde valmistamiseks. (Vikipeedia, 2013)

2. SEEP

Seebid on rasvhapete soolad , mille molekulis on kuni 20 süsiniku aatomit. Seebi molekulis võib eristada hüdrofoobset ehk mittepolaarset süsivesinikahelat ja hüdrofiilset ehk polaarset karboksüülrühma. Seebina käsitletakse peamiselt rasvhappe naatriumsooli üldvalemiga RCOONa, kus R on süsivesinik ahel, mis koosneb 7-20 süsiniku aatomist, mida ümbritsevad vesiniku aatomid ning -COO- on karboksüülhappe jääk. Naatriumi asemel saab ka kasutada kaaliumit, sest sarnaselt naatriumile lahustuvad ka kaaliumi soolad vees hästi (Karik, 1997). Naatriumsooladest tehakse tahkeid ning kaaliumsooladest vedelseepe (Vikipeedia, 2013).
Seepide puhastusvõime põhineb asjaolul, et nad vähendavad tugevalt vee pindpinevust ja suurendavad tema märgamisvõimet. Pesuaine molekulid kinnituvad hüdrofiilse osaga vee molekulide külge ja hüdrofoobse osaga mustuse külge. Pesuaine molekulid tõmbavad mustusekübeme esesmest lahti peasuaine lahusesse. Nüüd saab hakata vesi tegema oma tööd ning seetõttu rasvad ja mustus emulgeeruvad vees ning eemaldatakse. Vee pindpinevuse vähenemise tõttu tekib tugev vaht , mis seob mustust ja soodustab selle eemaldamist. ( Karelson & Luhason, 2001)
Seep on tugeva aluse ja nõrga happe sool, mis hüdrolüüsub vees. Seebi hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond, mis on seebi puuduseks, sest aluseline keskkond ei sobi villase ja naturaalsiidi pesemiseks ning muudab käed karedaks. (Karelson & Tõldsepp, 2007)
RCOONa + H2O = RCOOH + NaOH
Seepide peamiseks puuduseks on see, et nende puhastusvõime tunduvalt väheneb karedas ja kaob täiesti happelises vees. Esimeses moodustuvad vees lahustumatud kaltsium- ja magneesiumsoolad . (Karelson & Tõldsepp, 2007)
2RCOONa + Ca(HCO3)2 = (RCOO)2Ca ↓ + 2NaHCO3
Teises moodustuvad vabad rasvhapped , millel puuduvad puhastusvõime. Tänapäeval on selle vastu kasutusele võetud neutraalsed puhastusvahendid ehk detergendid . Neid toodetakse kõrgemate alkoholide väävelhappeestritest (Tiideberg, 2013).
Seebid koosnevad peale leelismetalli veel paljudest teistest koostisosadest. Näiteks niisutavad koostisosad, lõhnaained, määrdeained , emulgaatorid jpt.

2.1. Emulgaatorid

2.1.1. Kookoshape

Kosmeetikas kasutatakse rohkem taimseid kui loomseid rasvu kuna nende rääsumisproduktid ei ole nii ebameeldiva lõhnaga kui loomsete rasvade omad ( Timotheus , 1999). Kookoshape on rasvhape, mis on saadud kookosõli segamisest glütseriini ja ravhapetega. Kookoshape on musta värvi vedelik, mille pH on 3-4. Sellel on ebameeldiv happeline lõhn. Kookoshappe sulamistemperatuur on 24oC (168 exports, 2012). Selle molekulvalem on
C10H26N2O8S
(Joonis 1)
Seda kasutatakse seepides lisa rasvana, mis aitab leelisel lõplikult ära reageerida. Samuti on õlid väga vitamiinirikkad ning seetõttu kosmeetikas huvipakkuvad ning samuti seebis (Timotheus, 1999). Kookoshappel ei ole leitud märkimisväärseid naha või silmade ärritust, samuti ei ole leitud ka ülitundlikkust. Kookoshape on inimesele ohutu (International Journal of Toxicology, 2013).
Joonis 1. Kookoshappe lihtsustatud valem

2.1.2. Naatriumpalmitaat

Naatriumpalmitaat on palmitiinhappe naatriumsool, mis on valge kristall. Selle sulamistemperatuur on 270oC ning lahustub metanoolis. Kaubanduses on seda saadud segades ja kuumutades naatriumhüdroksiidi ja palmitiinhapet:
NaOH + CH3(CH2)14COOH → CH3(CH2)14COONa + H2O
(Pubchem substance, 2012)
Naatriumpalmitaadi lihtsustatud valem on toodud joonises 2.
Seebis kasutatakse seda puhastina ja emulgeeriva ainena. Naatriumpalmitaat tekitab seebi ja vee kokkupuutel vahtu, mis aitab siduda mustust ja veega selle ära uhtuda. Naatriumpalmitaat on natukene ärritava toimega, kui see puutub kokku naha või silmaga ning natukene ohtlik, kui seda alla neelata või sisse hingata . (Spectrum, 2008)
Joonis 2. Naatriumpalmitaadi lihtsustatud valem

2.1.3. PEG-450 ehk polüetüleenglükool-450

PEG-450 on kollakas -valge ning tahke aine, mille pH on 5-7 (3C chemical, 2007). Selle keemistemperatuur on 94oC ning on vees lahustumatu (Chemical book, 2008). Selle molekulvalem on
C17H35COO(CH2CH2O)nH
ning selle joonvalem on näidatud joonisel 3.
Seebis kasutatakse PEG-450 emulgaatorina, määrdeainena, pehmendava ja antistaatilise ainena ja paksendajana (3C chemical, 2007). Peale pikaajalist kasutamist võib see tekitada naha ärritust ning silmadel kipitustunde, pisaravoolu, punetust või turset Chemical book, 2008).
Joonis 3. PEG-450 joonvalem

2.2. Lõhnaained

2.2.1. Bensüül salitsülaat

Bensüül salitsülaat on salitsüülhappe bensüülester. See on selge, värvitu ning nõrga lõhnaga aine. Need, kes selle lõhna tunnevad , kirjeldavad seda kui magus lille- või natukene balsamilõhnaline (Wikipedia, 2013). Bensüül salitsülaadi sulamistemperatur on umbes 20oC ning keemistemperatuur 300oC ning vees osaliselt lahustuv (ChemBlink, 2013). Selle molekulvalem on
C14H12O3
ning selle joonvalem on näidatud joonisel 4.
Enesehooldusvahendites kasutatakse bensüül salitsülaati lõhnaaine fikseerijana. Uuringud on näidanud, et mõned inimesed võivad muutuda ülitundlikuks bensüül salitsülaadi suhtes ning selle tõttu on Rahvusvaheline Lõhnaainete Assotsiatsioon piiranud selle aine kasutamist. (Wikipedia, 2013)
Joonis 4. Bensüül salitsülaadi joonvalem
2.2.2. Geraniool
Geraniool on monoterpenoid ja alkohol . See on roosi - ja tsitronellaõli peamine koostisosa . Samuti esineb seda väiksemates kogustes sidrunis ja paljudes teistes eeterlikes õlides. Puhas geraniool on selge, õlijas ja värvitu vedelik, mis on vees lahustumatu, kuid lahustub enamikes orgaanilistes lahustes. Geraniooli sulamistemperatuur on -15oC ja keemistemperatuur 230oC (Wikipedia, 2013). Selle molekulvalem on
C10H17OH
Ning selle joonvalem on näidatud joonisel 5.
Geranioolil on roosisarnane lõhn ning seda kasutatakse parfüümides. Seepides kasutatakse seda seebi lõhnastamiseks. Geraniool on looduslik antioksüdant . Paljud katsed geraniooliga on näidanud, et sellel on vähivastane mõju (Phytochemicals, 2013). Samamoodi nagu enamus lõhnaaineid võib ka geraniool tekitada allergiat ja ärritust ninas (Wikipedia, 2013).
Joonis 5. Geraniooli joonvalem

2.2.3. Ginkgo biloba lehe ekstrakt

Ginkgo biloba lehe ekstrakt on ektrakt, mis on saadud Ginkgo biloba puu lehtedest. See puu on saanud elava fossiili nime, sest ta on vastupidav putukatele, viirustele ja bakteritele ning isegi õhusaastele (KSL, 2013). Selle joonvalem on näidatud joonisel 6.
Seebis ja teistes eneshooldusvahendites kasutatakse ginko biloba lehe ekstrakti lõhnaainena. Kuna selle puu lehed sisaldavad antioksüdante, siis kasutatakse seda ekstrakti ka raviva toimega ainena. Ginkgo biloba lehe ekstrakti ei ole soovitatav tarvitada inimestel, kellel on verehüübimishäired, sest see võib olla trombotsüüte aktiviseeriv koostisosa. Võimalikud kõrvaltoimed võivad olla ka iiveldus, oksendamine , peavalu või –ringlus ( Vitamiin & Herb university , 2003-2009). Uuringud näitavad, et ginkgo biloba lehe ekstrakt ei ole kantserogeenne (KSL, 2012). Kuna ginkgo biloba lehe ekstrakt sisaldab palju antioksüdante, siis on sellel nahale raviv toime (Malandra, 2012). See aitab ka dementsuse vastu ning parandada verevarustust isheemiatõve all kannatavatel inimestel (Vitamiin & Herb university, 2003-2009).
Joonis 6. Ginko biloba lehe ekstrati joonvalem

2.2.4. Hüdroksüisoheksüül 3-tsüklohekseen karboksaldehüüd

Hüdroksüisoheksüül 3-tsüklohekseen karboksaldehüüd on lõhnaaine molekulvalemiga
C13H22O2
ning selle joonvalem on toodud joonisel 7.
Enesehooldusvahendites kasutatakse seda lõhnaainena, sest tal on tugev ning pikaajaline maikellukesesarnane lõhn. Hüdroksüheksüül 3-tsüklohekseen karboksaldehüüdi lubatakse kasutada ainult piiratud koguses, sest see võib vallandada allergilise reaktsiooni inimestel, kes põevad ekseemi . (Erin, 2009)
Joonis 7. Hüdroksüisoheksüül 3-tsüklohekseen karboksaldehüüdi joonvalem

2.2.5. Linalool

Linalool on looduslikult esinev terpeenalkohol, mida on leitud paljudest lilledest ja teistest aromaatsetest taimedest . Üle 200 taimeliigi toodavad linalooli, peamiselt huulõielised , loorberilised ja tsitrulised, kuid ka kased jm taimed troopilisest boreaalse kliimavööndini. Linalooli sulamistemperatuur on -20oC ja keemistemperatuur 200oC ning on vees lahustuv aine (Vikipeedia, 2013). Selle molekulvalem on
C10H18O
ning selle joonvalem on näidatud joonisel 8.
Kuna linaloolil on meeldiv lõhn, siis kasutatakse seda enesehooldusvahendites lõhnaainena. Jaapanis tehtud katsetel rottidega tõendati linalooli sissehingates stressi vähendav toime. Kuna linalool laguneb aeglaselt kokkupuutel hapnikuga, moodustades oksüdeeritud kõrvalsaadusi, võib see tekitada allergilisi reaktsioone, nagu ekseem , tundlikel inimestel. Rootsis läbiviidud katsed linalooli plaastritega näitasid, et 5-7% katsealustest isikutest olid allergilised linalooli oksüdeeritud vormi vastu. (Vikipeedia, 2013)
Joonis 8. Linalooli joonvalem

2.2.6. Tsitronellool

Tsitronellool ehk dihüdrogeraniool on looduslik atsükliline monoterpenoid. Seda saadakse geraniooli hüdrogeenimise teel. Tsitronellooli keemistemperatuur on 225oC ning see on vees osaliselt lahustuv. Tsitronellool on värvitu vedelik, mida on leitud tsitronella õlis ning see on levinud isomeer (Wikipedia, 2013). Selle molekulvalem on
C10H19OH
ning selle joonvalem on esitatud joonisel 9.
Tsitronellooli kasutatakse seebis lõhnaainena. Tsitronellooli peaksid vältima inimesed, kellel on allergia parfüümide vastu, sest see võib tekitada mõnel inimesel ülitundlikuse. (Wikipedia, 2013)
Joonis 9. Tsitronellooli joonvalem

2.3. Määrdeaine

2.3.1. Talk

Talk on üks silikaatsetest savimineraalidest, mille avastas füüsik Michael Faraday (Wikipedia, 2013). Selle molekulvalem on
Mg3Si4O10(OH)2
Talk on mineraalina väga pehme, mille kõvadus Mohsi astmikul on 1, näiteks teemanti suhteline kõvadus Mohsi astmikul on 10. Talk on nii pehme, et seda saab kergelt kraapida sõrmeküünega ja hõlpsasti lõigata noaga (Wikipedia, 2013). Puhas talk on värvuselt valge, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, rohekasvalgeks või pruuniks (Vikipeedia, 2012). Selle sulamistemperatuur on 800oC ( Wolfram mathematica, 2013). Seda esineb kihistunud kiulise massina ja erakordselt haruldase kristallsuhkruna. Talk ei lahustu vees, aga lahustub lahjendatud mineraalhappes osaliselt. See moodustub peamiselt reaktsioonis
serpentiin + süsinikoksiid → talk + magnesiit + vesi
ehk
2Mg3Si2O5(OH)4 + 3CO2 → Mg3Si4O10(OH)2 + 3MgCO3 + 3H2O
Talgi joonvalem on toodud joonisel 10.
Talki kasutatakse seebis määrdeainena. Mõned kahtlustavad, et talgi kasutamine soodustab teatud haiguste, peamiselt munasarja- ja kopsuvähi kasvu. USA Riiklike Toksioloogiaprogrammide aruande järgi leiti, et kosmeetikas kasutatavas talgis ei leidu asbesti. USA Toidu- ja Ravimiamet on seisukohal, et talk on ohutu. (Wikipedia, 2013)
Joonis 10. Talgi joonvalem

2.4. Niiskusesäilitajad

2.4.1. Glütseriin

Glütseriin ehk glütserool ehk propaan -1,2,3-triool on kolmealuseline alkohol (Wikipedia, 2013). Selle molekulvalem on
CH2(OH)CH(OH)CH2(OH)
ning joonvalem on esitatud joonisel 11.
See on viskoosne , magusa maitsega ja vees hästi lahustuv vedelik. Seda saadakse rasvade happekatalüütilisel hüdrolüüsil või sünteetiliselt propeenist. See tekib kõrvalainena rasvade seebistamisel. (Wikipedia, 2013)
C57H110O6 + 3NaOH → CH2(OH)CH(OH)CH2(OH) + 3CH3 (CH2) 16COONa
Tema sulamistemperatuur on 17,80C juures ja keemistemperatuur umbes 2900C ning külmudes muutub pastaks. (Wikipedia, 2013)
Glütseriinil on omadus imada ümbritsevast õhust vett, sellepärast kasutatakse seda Seebis niisutajana. Glütseriini seepi kasutavad inimesed, kellel on kergelt ärrituv nahk, sest see on nahka rahustava toimega. See takistab naha kuivust oma niistutavate omadustega. Glütseriin juhib niiskuse läbi naha ja aeglustab või takistab naha kuivamise ning vee aurustumise. Tänu sellele püsib nahk kauem pehmena. Glütseriinile on lisatud seebis vitamiine ja avokaado õli, mis teevad naha veel pehmemaks ja tervemaks. Glütseriin ei ole kuidagi moodi organismile kahjulik. (Wikipedia, 2013)
Joonis 11. Glütseriini joonvalem

2.4.2. Naatriumkokoaat

Naatriumkokoaat on kookosõlide rasvhapete soolade segude üldnimetus, mida kasutatakse seebi tegemisel (Erin, 2009). See koosneb näiteks laur (iin)- ehk dodekaanhappest (C11H23COOH), müristits(iin)- ehk tetradekaanhappest (C13H27COOH) ja palmit (iin)- ehk heksadekaanhappest (C15H31COOH) ning naatriumsooladest (Cosmetics info, 2007). Seda toodetakse lisades kookosõlile naatriumhüdroksiidi ja seda on sageli kombineeritud rasvaga, et saada seepi ja muid puhastusvahendeid ning pindaktiivseid aineid (Erin, 2009).
Rasvhapped aitavad säilitada rakkude vastupidavust ja parandavad nende määrivust. Samuti aitab naatrium kokoaat kombineerida valku ja kolesterooli, et moodustada "elavaid membraane", mis hoiavad keharakke koos. Nad on tuntud kui rakumembraani funktsiooni edendajad ja aitavad hoida naha tervena . Kookosõli on tihti kasutatud kui naha niisutaja ja pehmendaja. Kosmeetika Andmebaasi andmetes esinevad mõningad lüngad naatriumkokoaadi uurimisel , aga see leiab, et naatriumkokoaat on ohutu koostisosa. Kanadas läbiviidud uuringute kohaselt liigitatakse naatriumkokoaat kui "ei tohiks olla potentsiaalselt kahjulik või mürgine" ning üheski teises uuringus ei ole täheldatud muid kõrvalmõjusid (Erin, 2009).

2.4.3. Naatriumlaktaat

Nomenlatuurselt on naatrium-2-hüdroksüpropanaat piimhappe naatriumsool, mis on kergelt soolase maitsega. Naatriumlaktaati toodetakse süsivesikute, nagu mais või peet, kääritamisel ja seejärel neutraliseerides saadud piimhapet, et saada ühend valemiga
CH3CH (OH)COONa
(Wikipedia, 2013)
Naatriumlaktaadi joonvalem on toodud joonisel 12.
Naturaalselt on naatriumlaktaat vedel, valge ja lõhnatu pulber . See on vees lahustuv ühend, mille ph jääb 7,8 ja 8,3 vahele. Naatriumlaktaadi keemistemperatuur on 161oC ja sulamistemperatuur 100oC. (Wikipedia, 2013)
Naatriumlaktaati kasutatakse mõnikord šampoonides ja teistes eneshooldusvahendites nagu vedelseebid, sest see on tõhus niiskusesäilitaja ja niisutaja (Wikipedia, 2013). Naatriumlaktaat võib suurendada niiskusesisaldust nahas kuni 84% (Ingredients to die for, 2012). Naatriumlaktaat aitab toota ka tugevamat seepi, mis kestab pestes kauem (Bramble berry , 2013).
Joonis 12. Naatriumlaktaadi joonvalem

2.4.4. Nisueoseõli

Nisueoseõli on helekollane või punakas õli, mis on saadud nisust ( Cosmetic info, 2012). See sisaldab oktakosanooli ja polikosanooli (pikad küllastatud alkoholid), rasvhapete linoolhapet (oomega-6 ja oomega-3), palmit(iin)hapet, oleiinhapet ja vitamiin E-d (Promakeupstore, 2012).
Seeepides ja teistes enesehoolduvahendites kasutatakse nisueoseõli niisutajana (Cosmetic info, 2012). Teadlased usuvad, et kõige rohkem kasu toob nahale nisueoseõli koostises olev vitamiin E. Nisueoseõli on eneshooldusvahendites kasulik, sest seda kasutatakse ekseemi raviks, kuiva, ärritunud ja kortsus naha ning armide puhul. Seda ei ole soovitatav kasutada nendel, kellel on nisu või nisuõli vastu allergia (Promakeupstore, 2012).

2.4.5. Lanoliin

Lanoliin, mida kutsutakse ka villa vahaks või villa rasvaks, on kollane vahataoline aine, mida eritavad villakandvate loomade rasunäärmed. Peale villa pügamist seda rafineeritakse ja puhastatakse. Sealt saadud ainet töödeldakse, millest saadakse lanoliin. Sellel ei ole üldist valemit, sest see on segu rohkem kui 260 rasvhappest, estrist ja kõrge molekulaarmassiga alkoholist. Lanoliinil on madal sulamistemperatuur. (Cosmetics info, 2007)
Lanoliin on väga tõhus pehmendaja, mis tagab naha sarvkesta niiskusetasakaalu ning tänu sellele ei lase nahal kuivada, samas mitte häirides naha normaalset aurumist. Samuti kasutatakse seda naha määrdeainena ja kaitsjana. Kuna lanoliin on vees lahustuv ning imbub nahka, võtab see kaasa ka teisi toit- ja mineraalaineid ning antioksüdante. Lanoliin on inimestele kahjulik, sest see kuulub 10 enam allergiat tekitava aine hulka. Sellepärast ei kasutatagi tänapäeval lanoliini seebi tegemises. (Soapers choice, 2002)

2.4.6. Propüleenglükool

Propüleenglükool ehk propaan-1,2-diool, tuntud ka kui antifriis , on orgaaniline ühend valemiga
HO-CH2- CHOH -CH3
ning selle joonvalem on näidatud joonisel 13.
See on värvitu peaaegu lõhnatu, selge, viskoosne vedelik. Propüleenglükool on kergelt magusa maitsega, hügroskoopne ning vees täielikult lahustuv. Selle sulamistemperatuur on -59oC ning keemistemperatuur 188oC. (Wikipedia, 2013)
Propüleenglükooli kasutatakse enesehooldusvahendites lahustina ning niisutajana. Pikaajaline kokkupuude propüleenglükooliga sisuliselt ei ärrita nahka, kuid lahjendamata propüleenglükool võib minimaalselt ärritada silmi. Propüleenglükooli aure sisse hingates võib mõnel inimesel tekkida silmade või ülemiste hingamisteede ärritusi. Propüleenglükool ei põhjusta ülitundlikust ning ei ole ka tõendeid, et see oleks kantserogeenne. (Wikipedia, 2013)
Joonis 13. Propüleenglükooli joonvalem

2.5. Pindaktiivsed ained

2.5.1. Naatriumlauraat

Naatriumlauraat (NL) ehk naatrium dodekanaat on lauriinhappe naatriumsool, mis on lõhnatu ja kergelt kollane pulber. Selle molekulvalem on
CH3(CH2)10COONa
ning selle joonvalem on toodud joonisel 14.
Naatriumlauraadi sulamistemperatuur on 43,8oC ja keemistemperatuur 296,1oC ning selle pH on 7,5. (Guidechem, 2013)
See on odav ja väga efektiivne vahutusaine. NL on pindaktiivne aine, mida kasutatakse kosmeetikatoodetes selle puhastavate ja emulgeerivate omaduste pärast. NL võib olla ärritav nagu paljud teised detergendid, mille ärritus kasvab kontsentratsiooni kasvades. Inimestel, kes kasutavad kreeme või muid enesehooldusvahendeid, mis sisaldavad seda ainet, on põhjustanud silma- ja nahaärritust. (Natural health information centre , 2012)
Joonis 14. Naatriumlauraadi joonvalem

2.6. Rasvhape

See on rasvhape, mis on saadud loomarasvast. Tänu selle aine olemasolule saame teha seepi (eHow Contributor, 2013). Lisades rasvhappele NaOH, siis tekib rasvhappe naatriumsool, mis ongi seep.
C57H110O6 + 3NaOH → C6H8O3 + 3CH3(CH2)16COONa
Rasvhappeid saadakse loomarasvast. Kõigepealt tuleb läbi viia happekatalüütiline hüdrolüüs , kus katalüsaatoriks on väävelhape, et jagada rasvhape algosadeks. Saadud rasvhapped puhastatakse destilleerimise käigus ja seejärel küllastatakse hüdrogeenimisel, suurendades selle sulamistemperatuuri. Rasvhapetes on süsinikke paarisarv ja nende ahel on hargnemata. Need on vees lahustumatud ehk nad on hüdrofoobsed . Rasvhappel on kõrge sulamistemperatuur ehk umbes 40-50oC. (eHow Contributor, 2013)
Ei ole tehtud küllalt uuringuid , mis tõestaksid, kas rasvhape seebis on inimesele kahjulik või tervislik. Küll on tõestatud, et rasvhape oma töötlemata kujul, on inimesele mürgine. (eHow Contributor, 2013)

2.7. Seebi tahendaja

2.7.1. Naatriumkloriid

Naatriumkloriid ehk sool ehk keedusool on keemiline aine, mille keemiline valem on NaCl. Selle sulamistemperatuur on 8010C ja keemistemperatuur 14650C (Vikipeedia, 2013). NaCl on valge ja lõhnatu ning külmas ja soojas vees hästi lahustuv kristall, mille pH on 7 ehk neutraalne ( Science lab, 2005). NaCl toodetakse kaevandustes ning looduslikku vett külmutades või aurutades. Seda leidub maakoores kõige rohkem mineraal haliidina (Vikipeedia, 2013).
Seepides kasutatakse naatriumkloriidi seebi sidumiseks ja selle tahkeks muutmiseks, mistõttu vedelseebid ei sisalda naatriumkloriidi. NaCl võib olla kergelt silmi ja nahka ärritav. Lahuses laguneb NaCl naatriumi- ja klooriiooniks, mis aitavad säilitada vee tasakaalu ja vere pH-d. ( Yahoo answers, 2013)
NaCl → Na+ + Cl-
Lisaks aitab Na+ ioon tekitada elektrisignaale närvirakkude vahel. (Yahoo answers, 2013)

2.8. Säilitusained

2.8.1. BHT ehk butüülhüdroksütolueen

BHT on valge kristalliline pulber ja antioksüdant, mis aeglustab õlide ja rasvade rääsumist toidus ja kosmeetikas. Seetõttu aitab BHT hoida toidu ja seebi väljanägemise ilusa ja lõhnad värsked. BHT on lipofiilne ehk rasvlahustuv orgaaniline ühend. BHT sulamistemperatuur on 70oC ja keemistemperatuur 265oC ning on vees lahustuv. Seda toodetakse reaktsioonis 4-metüülfenooli ja 2-metüülpropeeni vahel, kus katalüsaatoriks on väävelhape:
CH3(C6H4)OH + 2CH2 → C([CH3]3C)2CH3C6H2OH
(Wikipedia, 2013)
BHT joonvalem on esitatud joonisel 15.
Euroopa ja USA määrused lubavad kasutada butüülhüdroksütolueeni toidus väikeses koguses. See on tekitanud poleemika, sest seda ainet seostatakse laste hüperaktiivsusega ja vähi tekkega. Samas on propageeritud BHT antiviiruslikku mõju herpese vastu. See aine võib kahjustada maksa ning on kahjulik veeloomadele ja üleüldiselt keskkonnale.(Wikipedia, 2013; The Good Human, 2009)
Joonis 15. BHT joonvalem

2.9. Vee pehmendaja

2.9.1. Tetranaatrium EDTA

Tetranaatrium EDTA ehk tetranaatrium etüleendiamiin tetraäädikhape on kristalne valge pulber, mida sageli müüakse vesilahusena. Seda koostisosa leidub igas seebis ja puhastusvahendis, ilma selleta on raske puhastada kuna see aitab muuta vee pehmemaks (Chemicalland21, 2012). Tetranaatrium EDTA on molekulvalemina
C10H12N2Na4O8
ning selle joonvalem on toodud joonisel 16.
Selle sulamistemperatuur on umbes 300oC ja keemistemperatuur on umbes 400oC. Tetranaatrium EDTA on vees lahustuv ning selle pH on 10,5-12,5. (Chemicalland21, 2012)
Kosmeetikas ja seebis kasutatakse tetraaatrium EDTA-d kelaaditekitajana ehk üldarusaadavas mõttes teeb see kareda vee pehmeks . Tänu sellele saab seep vahutada ja mustust eemaldada. Seebid ja teised puhastusvahendid töötavad pindaktiivse ainena, kuid need tõmbavad ligi metalliioone, mida leidub vees ning see muudab pindaktiivse aine mõju väiksemaks. Töödates kui kelaaditekitaja, neutraliseerib tetranaatrium EDTA metalliioonide mõju, tänu millele saavad pindaktiivsed ained teha oma tööd. Lõpptulemuseks saadakse pehme vesi ja puhas nahk. Nagu uuringud näitavad on tetranaatrium EDTA ohutu, kui seda kasutatakse väikestes kogustes (Whitmore, 2013).
Joonis 16. Tetranaatrium EDTA joonvalem

2.10. Värvained

2.10.1. CI 12490

CI 12490 kasutatakse seebis punakas- roosa värvuse saamiseks (Sensien Cosmetic Technologies, 2012). Selle molekulvalem on
C30H31CIN4O7S
ning selle joonvalem on esitatud joonisel 17.
Värvaine CI 12490 arvatakse olevat inimestele kantserogeenne ehk see võib põhjustada vähki. (Chemblink, 2013)
Joonis 17. CI 12490 joonvalem

2.10.2. CI 51319

CI 51319 kasutatakse seebis violetse värvuse saamiseks (Sensien Cosmetic Technologies, 2012). Selle molekulvalem on
C34H22Cl2N4O2
ning selle joonvalem on toodud joonisel 18.
Joonis 18. CI 51319 joonvalem

2.10.3. CI 74160

CI 74160 kasutatakse seebis sinise värvuse saamiseks (Sensien Cosmetic Technologies, 2012). Selle molekulvalem on
C32H16CuN8
ning joonvalem on esitatud joonisel 19.
Joonis 19. CI 74160 joonvalem

2.10.4. CI 77891

CI 77891 ehk titaandioksiid on looduslikult esinev mineraal, mis on tahke, hallikas ja lõhnatu aine. Selle sulamistemperatuur on 1834oC ja keemistemperatuur 2972oC ning on vees lahustumatu. Selle molekulvalem on TiO2 (Wikipedia, 2013). Titaandioksiidi kasutatakse seepides valge värvuse saamiseks (Sensien Cosmetic Technologies, 2012).
CI 77891 ehk titaandioksiid võib põhjustada allergiat. Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur on klassifitseerinud selle 2B grupi kantserogeeniks, mis tähendab, et TiO2 võib olla inimestele kantserogeenne, kui hingata sisse selle tolmu. Samuti on seostatud väga haruldast kollase küünte sündroomi titaan dioksiidiga. (Wikipedia, 2013)

3. KASUTATUD METOODIKA

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on keeta seepi, võrrelda vahu teket ja püsimist poe ja endakeedetud seepidel ning mõõta seebilahuse pH. Uurimistöö kirjutaja tegi katsed eesmärkide täitmiseks Lähte Ühisgümnaasiumi keemia klassis seal leiduvate vahenditega.
Esiteks keetis autor 2 seepi. Selleks kasutati keeduklaase, koonilisi silindreid, elektroonilist kaalu, 2 pliiti, mõõtesilindrit, klaaspulk, NaOH graanuleid, etanooli, destilleeritud vett, kookosrasva, rapsiõli , klaaslehtrid, filtrid (Joonis 20). Autor keetis seebid retsepti alusel (Lisa 3), mis valiti sellepärast, et autorile tundus see retsept kõige paremini ja lihtsamini teostatav. Samuti uuris autor seebi vahu teket, selle püsimist ning mõõdeti seebilahuste pH-d. Katse käigud on toodud peatükis 4.1. ja 4.2.
Autori arvates on võimalikud vead need, et seebi keetmise aeg on liiga lühike, mille tõttu ei toimu täielikku seebistamist. Samuti võib jääda vahu uurimiseks mõõtesilindri vaht liiga väikeseks ning kaalutava seebi mass võib tulla suur, mille tõttu tuleb vahtu liiga palju.

4. TULEMUSED

4.1. Seebi keetmine

Nagu eelpool mainitud , siis on seepi keedetud juba ammusest ajast peale. Selleks, et välja selgitada, kas isekeedetud seep on parem kui poe seep, keetis uurimistöö autor seepi. Autor keetis katse õnnestumiseks 2 seepi kuna ei olnud kindel, kas seebi keetmine õnnestub või mitte.
Seebi keetmiseks kaaluti uurimistöö autori poolt 150 ml keeduklaasi 10 g NaOH graanuleid. Neile lisati 40 ml etanooli-vee segu vahekorraga 1:1 ning segati lahustumiseni. Keeduklaas muutus leelise lahustumisel kuumaks, sest tegu oli eksotermilise protsessiga. Sellega oli leeliselahus valmis. Kuna uurimistöö autor keetis kahte seepi, siis tehti leeliselahust kaks korda.
Järgmiseks asetati 250 ml suurusesse kolbi 10 g rapsiõli. Teise 250 ml kolbi asetati 10 g kookosrasva. Mõlemasse kolbi lisati eelnevalt valmistatud leeliselahust ning segati hoolikalt. Segusid hoiti pliidil veevannis nõrgal keemisel 40 minutit ning segati pidevalt klaaspulgaga. Etanooli aurumise vähendamiseks asetati kolbidele peale väikesed klaaslehtrid. Kui segu hakkas liigselt vahutama, siis keerati pliit väiksema kuumuse peale ning segati aeg-ajalt. Uurimistöö autoril tuli kookosrasvaga segule lisada 40 ml etanooli-vee segu, sest see muutus keetmisel tahkeks, kuni mass muutus uuesti vedelaks. Reaktsioon oli toimunud, kui ei olnud näha enam õlitilku.
Käesoleva töö kirjutaja valmistati 300 ml selget küllastunud NaCl vesilahust. Selleks segati autor 108 g NaCl 300 ml destilleeritud vees. Tekkis küllastunud lahus, mis filtreeriti (joonis 20). Saadud selge küllastunud NaCl vesilahus valati 600 ml suurusesse keeduklaasi, kuhu lisat keedetud kuum seep ning lasti 5-10 minutit seista. Seep kogunes valge tükilise kihina vedeliku peale. Seep eraldati lahusest filtreerimise teel, pesti filtril destilleeritud veega ning jäeti filtri peale nädalaks kuivama. Seda protsessi tegi uurimistöö kirjutaja nii rapsiõlist kui ka kookosrasvast keedetud seebiga . Seebid olid valmis.
Joonis 20. Filter

4.2. Vahutavuse uurimine

Vaht määrab seebi juures ära selle, kui hea seep on, sest see seob endaga mustust ning koos veega uhutakse mustus inimese kehalt minema. Selleks, et uurida, kas kodus isekeedetud seep on parem kui poeseep, mõõtis uurimistöö autor erinevate seepide ( eespool uuris autor nende koostist) vahutavust. Uuritavad seebid olid Tindi , Fa asia spa, Fa energizing sport , isekeedetud seep rapsiõliga ja isekeedetud seep kookosrasvaga.
Selleks, et uurida seepide vahutavust, riiviti seep peeneks ning kaaluti sellest 0,1 g, sest väiksemat kogust ei saanud kättesaadavate vahenditega kaaluda ning suurema koguse puhul püsis vaht liiga kaua ning katse oleks läinud pikale. Mõõtesilindrisse pandi 0,1 g kaalutud seepi ning peale valati destilleeritud vett nii, et mõõtesilindris oleks 100 ml segu. Destilleeritud vesi võeti sellepärast, et seal ei ole soolasid, mida leidub kraanivees ning mis takistavad seebi vahutamist. Mõõtesilindrit loksutati 10 korda, et see vahutama hakkaks. Autor loksutas silindrit 10 korda, sest rohkemaga oleks tulnud liiga palju vahtu, mis oleks hakkanud üle ääre ajama ning vähemaga ei oleks kodus keedetud seep vahutama hakanud. Peale loksutamist loeti mõõtesilindris vahu kõrgus ning mõõdeti seebilahuse pH-d universaalindikaatorpaberiga. Vahul lasti seista 10 minuti, seejärel mõõteti silindris uuesti vahu kõrgus. Autor tegi kõikide seepidega 3 vahutavuse katset. Saadud tulemused on all pool olevates tabelites (Tabel 1 ja 2; lisa 1 ja 2)
Tabel 1. Esimene vahutavuse katse
Seep
Tindi
Fa asia spa
Fa Energi-
zing sport
Isekeedetud seep õliga
Isekeedetud seep kookosrasvaga
Vahu kõrgus alguses
65 ml
90 ml
90 ml
55 ml
15 ml
Vahu kõrgus 10 minuti möödudes
60 ml
85 ml
75 ml
40 ml
10 ml
Vahe
5 ml
5 ml
15 ml
15 ml
5 ml
Tindi seebil oli vahu kõrguseks peale loksutamist keskmiselt 83 ml, mis püsis suhteliselt hästi, sest 10 minuti möödudes oli vahu kõrgus keskmiselt 80 ml. Keskmine vahu kõrguse vahe oli 3 ml. 10 minuti möödudes oli vaht küll pealt hõredam, aga püsis sellegi poolest väga hästi. Kõigi mõõtesilindrite puhul lahuse pH = 7,5.
Seebi Fa asia spa keskmiseks vahu kõrguseks peale mõõtesilindri loksutamist oli 85 ml, mis püsis peaaegu sama hästi kui Tindi. Keskmine vahu kõrgus peale 10 minutit oli 78 ml. Keskmine vahu kõrguse vahe oli 6,7 ml. Vaht oli sarnaselt Tindile pealt hõredam, aga püsis suhteliselt hästi. Lahuste pH = 7,5.
Seebi Fa energizing sport keskmine vahu kõrgus peale loksutamist oli 81,7 ml. Keskmine vahu kõrgus peale 10 minuti möödumist oli 68,3 ml ning keskmine vahu kõrguse vahe oli 13 ml. Selle seebi vaht ei püsinud nii hästi kui eelmised kaks. Lahuste pH = 7,5-8.
Isekeedetud seebil õliga oli keskmiseks vahu kõrguseks peale mõõtesilindris loksutamist 58 ml. Keskmine vahu kõrgus peale 10 minutit oli 45 ml ning keskmine vahu kõrguse vahe oli 13 ml. Vaht ei püsinud sarnaselt Fa energizing spordile väga hästi. Lahuste pH = 7.
Isekeedetud seebil kookosrasvaga oli keskmiseks vahu kõrguseks peale loksutamist 6 ml, mis ei püsinud kuigi kaua. Keskmine vahu kõrgus peale 10 minuti möödumist oli 1,7 ml ning keskmiseks vahu kõrguse vaheks oli 4,7 ml. Lahuste pH = 8. Selle seebi kasutamisega on probleeme, ta eemaldab mustust halvasti, sest isegi isegi destilleeritud vees moodustab halvasti vahtu ning lahus on küllaltki aluseline. Kuigi seebid nõrga happe ja tugeva aluse sooladena hüdrolüüsuvad vees, mistõttu seebivesi tundub alati libe ning pH on seitsmest kõrgem, ei soovitaks viimase seebiga pesta villasest ja siidist esemeid ning seda eriti kõrgemal temperatuuril, kus seepide pesevad omadused on paremad. Halva vahutekke ning teistest kõrgema pH põhjuseks võib olla mittetäielikult toimunud seebistamine, mille tulemusena võis segusse jääda reageerimata naatriumhüdroksiidi ning rasva.
Tabel 2. Seebi lahuste pH-d
Seebi lahus
Tindi
Fa asia spa
Fa Energi-
zing sport
Isekeedetud seep õliga
Isekeedetud seep kookosrasvaga
pH
7,5
7,5
7,5
7
8
Indikaatorpaberi värvus
Empiirilisest osast järeldas autor, et isekeedetud seep on halvem kui poeseep. Põhjuseks on see, et poeseepidel on juures lisandid, mis aitavad vähendada vee karedust ning parandavad seebi vahutavust. Seetõttu vahutavad poeseebid efektiivsemalt ja seovad mustuse paremini endaga ning uhuvad selle veega ära. Samuti on poeseeebid parema lõhnaga, mis teeb need atraktiivsemaks, mistõttu on neid meeldivam kasutada. Autor järeldas ka seda, et isekeedetud seebi omadusi saab parandada lisades sinna aineid, mis vähendavad vee karedust ning soodustavad vahutavust. Samuti järeldas autor seda, et kui keeta kookosrasvaga seepi, siis saab valgemat seepi kui rapsiõliga keeta.

KOKKUVÕTE

Autori püstitatud hüpoteesi, et poeseep on parema vahutavusega kui isekeedetud seep, kontrollimiseks refereeriti erinevaid interneti allikaid ning raamatuid. Samuti keedeti ise kaks seepi ning võrreldi neid poest ostetutega.
Käesolevas uurimistöö käigus uuriti seepide koostist ning nende vahutavust sõltuvalt koostisest. Uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, milline on seebi koostis, mis on selles inimesele kasulikku ning mis on kahjulikku. Selleks refereeris autor interneti allikaid ning keemiaalaseid raamatuid. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli ka uurida seebi vahutavuse sõltuvust koostisest. Selleks, et autor saaks uurida vahutavust, keedeti enne kaks seepi. Peale seebikeetmist võrdles autor poe- ja isekeedetud seebi vahutavust.
Autor järeldas uurimistöö käigus, et poeseep vahutab paremini kui isekeedetud seep, sest poeseepi on pandud vee pehmendajaid, mis vähendavad vees olevate soolade toimet parandades sellega vahutavust. Samuti järeldas autor seda, et kui keeta kookosrasvaga seepi, siis saab valgemat seepi kui rapsiõliga keetes.
Autor soovitab tulevastel põlvedel teha seepi külmmeetodil, kus segada seep kokku ja jätta pikemaks ajaks seisma, siis võrrelda sellise seebi ja keedetud seebi omadusi. Samuti soovitab autor võtta valikussse tervisepoodides müüdavad endatehtud seebid. Uurimistöö kirjutaja soovitab tulevikus võrrelda seepide omadusi erinevate plekkide eemaldamisel , vahutavust ja pesemisvõimet erineva karedusega vees. Autor soovitab valida Lähte erinevate paikade vett, lumevett, vihmavett, merevett jne.

KASUTATUD KIRJANDUS

168 exports trading, 2012. Coconut acid oil. http://www.168exports.org/product-catalog/coconut-oil/coconut-acid-oil.html (kasutatud 01.01.13)
3C Chem , 2007. PEG (6) monostearate. http://www.3cchem.com/template/p01_29.ht m (kasutatud 04.01.13)
Bramble berry, 2013. Sodium lactate . http://www.brambleberry.com/Sodium-Lactate-P5127.aspx (kasutatud 10.12.12)
Brookscole, 2012. The chemical structure of soap . http://www.brookscole.com/chemistry_d/ templates/student_resources/0030012910_kotz/appchem/ch11/carbon10.html (kasutatud 09.11.12)
Chemblink, 2013. Benzyl salicylate. http://www.chemblink.com/products/118-58-1.ht m (kasutatud 06.01.13)
Chemblink, 2013. Pigment red 5. http://www.chemblink.com/products/6410-41-9.ht m (kasutatud 04.01.13)
Chemical book, 2008. Nonylphenol polyethylene glycol ether (9016-45-9). http://www.chemicalbook.com/ProductMSDSDetailCB1159958_EN.ht m (kasutatud 04.01.13)
Chemicalland21, 2013. Tetrasodium Ethylenediaminetetraacetate. http://chemicalland21.com/lifescience/foco/TETRASODIUM%20ETHYLENEDIAMINETETRAACETATE.ht m (kasutatud 01.01.13)
Columbus foods , 2002. Lanolin. http://soaperschoice.com/soapoils/lanolin.html (kasutatud 04.01.13)
Cosmetics info, 2012. Sodium cocoate. http://www.cosmeticsinfo.org/ingredient _ details.php?ingredient_id=1967 (kasutatud 28.12.12)
Cosmetics info, 2013. Lanolin. http://www.cosmeticsinfo.org/ingredient _ details.php?ingredient_id=435 (kasutatud 04.01.13)
Cosmetics info, 2013. Titricum vulgare ( Wheat ) Germ oil. http://www.cosmeticsinfo . org/ingredient_details.php?ingredient_id=416 (kasutatud 05.01.13)
eHow Contributor, 2013. What is tallow acid? http://www.ehow.com/about _ 5553170_tallow-acid.html (kasutatud 02.01.13)
Elizabeth Whitmore, 2012. How does tetrasodium EDTA work in cleansers? http://health.howstuffworks.com/skin-care/cleansing/products/tetrasodium-edta-in-cleansers.ht m (kasutatud 01.01.13)
ErinP, 2009. Hydroxyisohexyl 3-Cyclohexene Carboxaldehyde. http://www . truthinaging.com/ingredients/hydroxyisohexyl-3-cyclohexene-carboxaldehyde (kasutatud 06.01.13)
ErinP, 2009. Sodium cocoate. http://www.truthinaging.com/ingredients/sodium-cocoate (kasutatud 28.12.12)
Guidechem, 2013. Indentification of 629-25-4. http://www.guidechem.com/cas-629/629-25-4.html (kasutatud 19.01.13)
Ingredients to die for, 2012. Sodium Lactate. http://www.ingredientstodiefor.com/ item.php?item_id=145 (kasutatud 10.12.12)
International Journal of Toxicology, 2013. Final report on the safety assessment of coconut oil, coconut acid, hydrogenated coconut acid and hydrogenated coconut oil. http://ijt.sagepub.com/content/5/3/103.abstract (kasutatud 05.02.13)
Karelson, M., Luhason, A., 2001. Keemia IX klassile. Kirjastus: Koolibri
Karelson, M., Tõldsepp, A., 2007. Orgaaniline keemia. Kirjastus: Koolibri
Karik, H., 1997. Keemia õpetamisest IX klassis. Kirjastus: Koolibri
Karik, H., Kuiv, K-K., Truus, K., 2001. Keemia. Kirjastus: Ilo
Kirklandscience lab, 2013. Ginko biloba leaf extract. http://www.kirklandsciencelabs . com/info/gingko_biloba_leaf_extract (kasutatud 05.01.13)
National Institute of Standards and Technology , 2011. Copper phthalocyanine, CI 74160. http://webbook.nist.gov/cgi/inchi/InChI%3D1S/C32H16N8.Cu/c1-2-10-18-17 (9-1)25-33-26(18)38-28-21-13-5-6-14-22(21)30(35-28)40-32-24-16-8-7-15-23(24)31 (36-32)39-29-20-12-4-3-11-19(20)27(34-29)37-25%3B/h1-16H%3B/q-2%3B%2B2 (kasutatud 04.01.13)
Natural health information centre, 2012. Sodium Lauryl Sulfate (SLS) and Sodium Laureth Sulfate (SLES). The Killers in your bathroom ? http://www.natural-health-information-centre.com/sodium-lauryl-sulfate.html (kasutatud 20.12.12)
Ocean, M., 2013. How does ginko biloba extract work in a cosmeceutical? http://www . ehow.com/how-does_4923131_ginkgo-biloba-extract-work-cosmeceutical.html (kasutatud 05.01.13)
Phytochemicals, 2013. Geraniol. http://www.phytochemicals.info/phytochemicals/ geraniol.php (kasutatud 03.01.13)
Promakeupstore, 2012. A-closer- look -at: Titriucum vulgare. http://promakeupstore . wordpress.com/tag/triticum-vulgare/ (kasutatud 05.01.13)
Pubchem Substance, 2012. Sodium palmitate. http://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/ summary/summary.cgi?sid=87574290 (kasutatud 03.01.13)
Pubchem, 2005. 6358-30-1- Compound summary (CID 61387). http://pubchem.ncb i. nlm.nih.gov/summary/summary.cgi?cid=61387 (kasutatud 04.01.13)
Science lab, 2012. Material Safety Data Sheet Sodium chloride MSDS. http://www.sciencelab.com/msds.php?msdsId=9927593 (kasutatud 19.01.13)
Sensient Cosmetic Technologies, 2012. Covarine. http://sensient-cosmetics.com/page Libre000105e3. aspx (kasutatud 04.01.13)
Shenyang HongyuDebang Chemical, 2013. Coconut fatty acid. http://www . syhydb.com/en/product_view.asp?id=114 (kasutatud 01.01.13)
Siim, S., 1963. Orgaaniline keemia. Eesti riiklik kirjastus: Tallinn.
Spauszua, S., 1975. Retk oraanilise keemia maailma. Kirjastus: Valgus. Lk 156-157.
Spectrum, 2008. Material Safety Data Sheet Sodium palmitate. https://www.spectrumchemical.com/MSDS/S0245.pdf (kasutatud 03.01.12)
The good human, 2009. What is BHT and why you should avoid it? http://thegoodhuman.com/2009/09/24/what-is-bht-butylated-hydroxytoluene-and-why-you-should-avoid-it/ (kasutatud 02.01.13)
Timotheus, H., 1999. Praktiline keemia. Kirjastus: Avita
Vikipeedia, 2012. Talk. http://et.wikipedia.org/wiki/Talk (kasutatud 29.12.12)
Vikipeedia, 2013. Kaaliumhüdroksiid. https://et.wikipedia.org/wiki/Kaaliumh%C3 % BCdroksiid (kasutatud 04.12.12)
Vikipeedia, 2013. Naatriumkloriid. http://et.wikipedia.org/wiki/Naatriumkloriid (kasutatud 06.12.12)
Vikipeedia, 2013. Seep. http://et.wikipedia.org/wiki/Seep (kasutatud 03.12.12)
Vikipeedia, 2013. Seep. http://et.wikipedia.org/wiki/Seep (kasutatud 03.11.12)
Vitamiin & Herb University, 2013. Ginko biloba. http://www.vitaminherbuniversity . com/topic.asp?categoryid=4&topicid=1059 (kasutatud 05.01.13)
Wikipedia, 2013. Benzyl salicylate. http://en.wikipedia.org/wiki/Benzyl_salicylate (kasutatud 06.01.13)
Wikipedia, 2013. Butylated hydroxytoluene. http://en.wikipedia.org/wiki/Butylated _ hydroxytoluene (kasutatud 02.01.13)
Wikipedia, 2013. Citronellol. http://en.wikipedia.org/wiki/Citronellol (kasutatud 03.01.13)
Wikipedia, 2013. Geraniol. http://en.wikipedia.org/wiki/Geraniol (kasutatud 03.01.12)
Wikipedia, 2013. Glycerol. http://en.wikipedia.org/wiki/Glycerol (kasutatud 03.12.12)
Wikipedia, 2013. Linalool. http://en.wikipedia.org/wiki/Linalool (kasutatud 05.01.13)
Wikipedia, 2013. Propylene glycol. http://en.wikipedia.org/wiki/Propylene_glycol (kasutatud 05.01.13)
Wikipedia, 2013. Sodium lactate. http://en.wikipedia.org/wiki/Sodium_lactate (kasutatud 10.12.12)
Wikipedia, 2013. Talc . http://en.wikipedia.org/wiki/Talc (kasutatud 29.12.12)
Wikipedia, 2013. Titanium dioxide. http://en.wikipedia.org/wiki/Titanium_dioxide (kasutatud 04.01.13)
Wille, H., H., 1966. Imepärane vee maailm. Kirjastus: Eesti Raamat. Lk 95-96.
Wolfram mathematica, 2013. Talc. http://www.wolframalpha.com/input/?i=talc (kasutatud 19.01.13)
Yahoo answers, 2013. What is the revelance of NaCl on the human body? http://answers.yahoo.com/question/index?qid=20090201093948AAuN3TA (kasutatud 19.01.13)

LISAD

Lisa 1. II vahutavuse katse

Seep
Tindi
Fa asia spa
Fa Energi-
zing sport
Isekeedetud seep õliga
Isekeedetud seep kookosrasvaga
Vahu kõrgus alguses
80 ml
85 ml
80 ml
60 ml
2 ml
Vahu kõrgus 10 minuti möödudes
75 ml
80 ml
70 ml
50 ml
0 ml
Vahe
5 ml
5 ml
10 ml
10 ml
2 ml

Lisa 2. III vahutavuse katse

Seep
Tindi
Fa asia spa
Fa Energi-
zing sport
Isekeedetud seep õliga
Isekeedetud seep kookosrasvaga
Vahu kõrgus alguses
105 ml
80 ml
75 ml
60 ml
Vaht, mis kadus koheselt
Vahu kõrgus 10 minuti möödudes
105 ml
70 ml
60 ml
45 ml
0 ml
Vahe
0 ml
10 ml
15 ml
15 ml

Lisa 3. Seebi keetmise retsept