Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Lähte Ühisgümnaasium
SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE
Uurimistöö
Autor: Martin Amor
11T
Juhendaja : õp. Malle Tiideberg
Lähte 2013
SISUKOR
MÕISTED 4
SISSEJUHATUS 5
1. SEEBI AJALUGU 6
2. SEEP 8
2.1. Emulgaatorid 9
2.1.1. Kookoshape 9
2.1.2. Naatriumpalmitaat 10
2.1.3. PEG-450 ehk polüetüleenglükool-450 10
2.2. Lõhnaained 11
2.2.1. Bensüül salitsülaat 11
2.2.3. Ginkgo biloba lehe ekstrakt 12
2.2.4. Hüdroksüisoheksüül 3- tsüklohekseen karboksaldehüüd 13
2.2.5. Linalool 13
2.2.6. Tsitronellool 14
2.3. Määrdeaine 15
2.3.1. Talk 15
2.4. Niiskusesäilitajad 16
2.4.1. Glütseriin 16
2.4.2. Naatriumkokoaat 16
2.4.3. Naatriumlaktaat 17
2.4.4. Nisueoseõli 18
2.4.5. Lanoliin 18
2.4.6. Propüleenglükool 19
2.5. Pindaktiivsed ained 19
2.5.1. Naatriumlauraat 19
2.6. Rasvhape 20
2.7. Seebi tahendaja 21
2.7.1. Naatriumkloriid 21
2.8. Säilitusained 21
2.8.1. BHT ehk butüülhüdroksütolueen 21
2.9. Vee pehmendaja 22
2.9.1. Tetranaatrium EDTA 22
2.10. Värvained 23
2.10.1. CI 12490 23
2.10.2. CI 51319 23
2.10.3. CI 74160 24
2.10.4. CI 77891 24
3. KASUTATUD METOODIKA 26
4. TULEMUSED 27
4.1. Seebi keetmine 27
4.2. Vahutavuse uurimine 28
KOKKUVÕTE 31
KASUTATUD KIRJANDUS 32
LISAD 37
Lisa 1. II vahutavuse katse 37
Lisa 2. III vahutavuse katse 38
Lisa 3. Seebi keetmise retsept 39
SISUKORD 2
MÕISTED 4
SISSEJUHATUS 5
1. SEEBI AJALUGU 6
2. SEEP 8
2.1. Emulgaatorid 9
2.1.1. Kookoshape 9
2.1.2. Naatriumpalmitaat 10
2.1.3. PEG-450 ehk polüetüleenglükool-450 10
2.2. Lõhnaained 11
2.2.1. Bensüül salitsülaat 11
2.2.3. Ginkgo biloba lehe ekstrakt 12
2.2.4. Hüdroksüisoheksüül 3-tsüklohekseen karboksaldehüüd 13
2.2.5. Linalool 13
2.2.6. Tsitronellool 14
2.3. Määrdeaine 15
2.3.1. Talk 15
2.4. Niiskusesäilitajad 16
2.4.1. Glütseriin 16
2.4.2. Naatriumkokoaat 16
2.4.3. Naatriumlaktaat 17
2.4.4. Nisueoseõli 18
2.4.5. Lanoliin 18
2.4.6. Propüleenglükool 19
2.5. Pindaktiivsed ained 19
2.5.1. Naatriumlauraat 19
2.6. Rasvhape 20
2.7. Seebi tahendaja 21
2.7.1. Naatriumkloriid 21
2.8. Säilitusained 21
2.8.1. BHT ehk butüülhüdroksütolueen 21
2.9. Vee pehmendaja 22
2.9.1. Tetranaatrium EDTA 22
2.10. Värvained 23
2.10.1. CI 12490 23
2.10.2. CI 51319 23
2.10.3. CI 74160 24
2.10.4. CI 77891 24
3. KASUTATUD METOODIKA 26
4. TULEMUSED 27
4.1. Seebi keetmine 27
4.2. Vahutavuse uurimine 28
KOKKUVÕTE 31
KASUTATUD KIRJANDUS 32
LISAD 37
Lisa 1. II vahutavuse katse 37
Lisa 2. III vahutavuse katse 38
Lisa 3. Seebi keetmise retsept 39

Vasakule Paremale
SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #1 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #2 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #3 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #4 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #5 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #6 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #7 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #8 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #9 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #10 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #11 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #12 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #13 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #14 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #15 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #16 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #17 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #18 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #19 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #20 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #21 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #22 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #23 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #24 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #25 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #26 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #27 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #28 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #29 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #30 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #31 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #32 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #33 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #34 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #35 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #36 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #37 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #38 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #39 SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE #40
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kilpkonn1357 Õppematerjali autor
Seebi ajalugu lühidalt. Enamlevinute seepide koostis ja nende koostisosade omadused. Seebi keetmise õpetus ja tulemused.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
54
docx

Kolloidkeemia

hüdrofoobsed süsteemid - selles on dispersioonikeskkonna ja disp. aine vastasmõju nõrk. (n. parafiin vees) Lüofiilsed süsteemid n. hüdrofiilsed süsteemid - selles on dispersioonikeskkonna ja disp. aine vastasmõju tugev. (n. mingi hüdrofiilne valk vees) Klassifikatsiooni dispergeeritud faasi osakeste vastasmõju järgi Soolid e. vabadisperssed süsteemid ­ neis pole disp. faasi osakeste vahel seoseid. Geelid e. struktureeritud süsteemid ­ disp. faasi osakeste vahel on seosed, ning nad moodustavad struktuure, millesisesed omadused sarnanevad tahke aine omadustele. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine ­ Kalju Lott 2.) Kolloidsüsteemide valmistamise meetodid. Kondenseerimismeetod Kondenseerimismeetodi eesmärk on suurendada l ehk osakeste kogunemine suuremaks osakeseks. Seeläbi väheneb

Füüsikaline ja kolloidkeemia
thumbnail
42
doc

Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud

Berhelot rasva, 1848 said H. Kolbe ja E. Frankland äädikhapet. Enne seda oli sünteesitud nitrobenseeni. Kui 1842. aastal sai N. Zinin nitrobenseenist aniliini, siis oli see aluseks värvainete tööstuse rajamisele ja 1856. aastal saigi inglise teadlane W. Perkin esimese aniliinvärvaine. I.Tekstiilikiud 1. Kiudude klassifikatsioon (Anti Viikna järgi). Definitsioon: Kiud on üldmõiste. Kiu all mõistetakse (tekstiilimaterjali), mida iseloomustab hea painduvus ning pikkuse ja läbimõõdu suur suhtarv. (A. Viikna). Orgaanilise päritoluga kiud koosnevad kõrgmolekulaarsetest ainetest ja on seega ehituselt polümeerid. Kiude, millest saab valmistada erinevaid materjale (riiet, niiti, tehnilisi tekstiile), klassifitseeritakse: 1 Loodusliku päritoluga kiud; tehiskiud, sünteetiliselt saadavad kiud ja teised kiud: A. Loodusliku päritoluga kiud (loomse päritoluga e

Materjaliõpetus
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

Lm2CO3 ka LmHCO3 (kõigil peale Li) Kuumutamisel vesinikkarbonaadid lagunevad: 2LmHCO3 → Lm2CO3 + H2O + CO2 Tähtsaim : NaHCO3 - “söögisooda” (suhtel. halvasti vees lahustuv) baking, пищевая soodatootm. vaheprodukt; kasut. toiduainetetööstuses, meditsiinis Lm2CO3 – hästilahustuvad (v.a. Li2CO3) Na2CO3 – sooda K2CO3 – potas Mõlemaid kasutatakse klaasi- ja seebitööstuses, fotograafias jm. (K2CO3 → roheline seep, spetsiaalklaasid) Eriti laialdaselt kasutatakse Na2CO3; saadakse peam. Solvay menetlusel: NaCl + NH3 + CO2 → NaHCO3 + NH4Cl vähelahustuv (eemaldumine nihutab tasakaalu paremale) CaCO3 → CaO + CO2 NaHCO3 kuumutamisel saadakse Na2CO3 2.2.6.6. Sulfaadid Lm2SO4 hästilahustuvad LmHSO4 – vesiniksulfaadid kristalsed ühendid

Keemia
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: Andras Laugamets – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor

Esmaabi
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun