Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas seda Sokratese väidet mõista?
  • Kuid enne kui selle juurde jõuda vaatame tema õpetuse epistemoloogilist komponenti lähemalt Millist rolli mängib see tunnetus - �ma tean et ei tea inimteadmises?
  • Kus inimene näitab end viletsamana kui ta on Sokrates oma justkui lapselike �Mis on X?
  • Kuidas sai Sokrates lihtsalt eitada nii ilmset fakti?
  • Kuivõrd on voorus õpetatav?
  • Millele põhineb see veendumus ?

Lõik failist

Andrus Tool /Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.


5. teema: Sokratese tähendus
Antiik-Kreeka filosoofia jaoks



Probleemsituatsioon . Sokrates (469-399) on filosoof , kes tähistab mitmes mõttes pöördepunkti Antiik-Kreeka
filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on kujunenud
traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid
eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on osutatud periood järgnevast
erinev selle poolest, et varasematelt kreeka mõtlejatelt pole
säilinud terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja
filosoofia suurkujudeks on Platon ja Aristoteles , kellelt on säilinud
ulatuslikud terviklikud teosed. See seab filosoofia-ajaloolise
interpretatsiooni järgneva aja puhul muidugi hoopis soodsamasse
olukorda.
Tõsi, Sokrates ise on selles suhtes üsna raskesti interpreteeritav
mõtleja. Temalt pole saanudki teoseid säilida, kuna ta neid ei
kirjutanud – tema filosofeerimine oli üksnes suuline . Mistõttu on
see meile tuttav üksnes niivõrd, kui tema kaasaegsed on seda üles
tähendanud. Mitmed Sokratese kaasaegsed ongi seda teinud, paraku
erinevad nende käsitlused Sokratese kohta üksteisest õige
tuntavalt. Nii sõltub Sokratese-pilt, mida üks või teine
filosoofia ajalugu pakub, sellest, milliseid allikaid on peetud
teistest tõeväärtuslikemaiks.
Enamasti
peetakse sellisteks allikateks siiski Platoni teoseid. Teatavasti
kujutavad Platoni teosed endast dialooge, üleskirjutatud kõnelusi,
kus tihti esinevad vestluspartneritena ajaloost tuntud isikud.
Vasakule Paremale
Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks #1 Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks #2 Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks #3 Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks #4 Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks #5 Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks #6 Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks #7 Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks #8 Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks #9 Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor peeter Tim Õppematerjali autor
kokkuvõte Sokratesest, tema vaadetest, kaaskondlastest, kõik mis vaja teada

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
doc

Platoni õpetus hingest ja voorustest.

kogunimetuseks on tal kosmos), vastandina intelligiiblite ideede valdkonnale, on mitte üksnes olev jagatud (on olemas ainult üks ühtne inimese idee, meeltega tajutavas maailmas on aga palju erinevaid inimesi), vaid siin on jagatud ka samasus ja teisitisus. Näiteks vana inimene on ühelt poolt ju seesama inimene, kes ta lapsenagi oli, teisalt aga ikkagi muidugi mitte päris seesama – ta 1 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. on seesama ja ühtlasi ei ole seesama. See kuulub liikumise, nii nagu kreeklased seda mõistsid, st. loodusprotsesside olemusse – liikumise protsessis saab asi pidevalt teistsuguseks jäädes ühtlasi selleks samaks asjaks. Liikumine kujutab endast samaks jäämise, identiteedi, ja teiseks saamise, teisitisuse, ühtsust. Kuna Platon mõtles liikumist liikumise arche kaudu, milleks ta pidas lõppeks

Filosoofia ajalugu
thumbnail
28
doc

Antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme.

eksisteerida ainult siis, kui eksisteerib piisav maksujõuline nõudlus sellise teenuse järele. Sofistid õpetasid eelkõige avaliku esinemise ja kõnelemise oskust. Miks muutus niisugune oskus antud ühiskondliku transformatsiooni käigus varasema ajaga võrreldes olulisemaks? Sügavam põhjus oli selles, et tava ja traditsioon, mis olid varem reguleerinud ühiskonnaelu, muutusid turumajanduslikult komplitseerunud ühiskonna jaoks ebapiisavateks elu korraldamise moodusteks. Seetõttu läksid kreeklased tavaõigusega reguleeritud ühiskonnaelult üle sellisele elukorraldusele, mis oli reguleeritud avalikult sõnastatud ja ühiskonna enda poolt vastuvõetud seadustega. Kuna kreeklased elasid nn polis`tes, väikestes linnriikides, siis said nad oma ühiskondade väiksuse tõttu rakendada mitte esindusdemokraatiat, nagu tänapäeval juba ühiskondade suuruse tõttu paratamatu on, vaid otsest demokraatiat, kus kõrgemaks

Ajalugu
thumbnail
18
doc

Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest.

Kui selline muutumatu olemine on kord adekvaatselt tabatud, peab vastav teadmine jääma sama muutumatult kehtima nagu tema esegi, st. kujutab endast igavest tõde. Teadmise tõesus tähendab Platonil tõeselt oleva (ontoloogilise tõesuse) adekvaatset tabamist teadmises – tõesus epistemoloogilises tähenduses on seatud sõltuvusse tõesusest ontoloogilises mõttes. Platonist peale jäi kogu traditsioonilise filosoofia ajaloo vältel inimteadmise ja teaduse ideaaliks rangelt universaalse ja paratamatu kehtivusega teadmine. See kujunes teadmise teaduslikkuse normatiivseks mõisteks. Kuna sellise teadmise esemeks sai Platoni järgi olla üksnes idee, viimane on aga tunnetatav vaid puhtas mõistustunnetuses, siis sai Platoni järgi teadmine ranges tähenduses olla ka üksnes puhta mõistustunnetuse resultaat. Arvamused, mis inimestel kujunevad meeleliselt tajutavast maailmast, peegeldavad vastavalt

Filosoofia ajalugu
thumbnail
14
odt

Referaat - Sokrates

............................3 Antiikaeg..............................................................................................................................................4 Elulugu.................................................................................................................................................5 Sokratese surm......................................................................................................................................7 Kust me teame Sokratese vaadetest?..................................................................................................10 Sokratese filosoofia............................................................................................................................11 Seosed kaasajaga................................................................................................................................12 Kokkuvõte.....................................................................................

Filosoofia
thumbnail
22
doc

Platoni õpetus olevast.

Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 6. teema: Platoni õpetus olevast. Eelkäijate poolt kujundatud probleemsituatsioon. Platon (427-347) on esimene kreeka mõtleja, kelle filosoofilised huvid tõusevad partikulaarsetest küsimuseasetustest inimliku eksistentsi kogutõlgitsuseni. Tema mõtisklust ärgitanud probleemsituatsioon kujunes kahe erineva mõjutuse pingeväljas. Ühelt poolt mõjutas teda kaasaegne sotsiaalne situatsioon ja teiselt poolt senine filosoofia traditsioon. Tolleaegset sotsiaalset situatsiooni võib lühidalt iseloomustada polis`e kriisina. Nende samade ühiskondlike protsesside mõjul, millele sai osutatud juba seoses sofistidega, oli polis Platoni kaasajal lõhenenud erihuvilisteks ja üksteisega konfliktis olevateks osadeks. See tõi endaga kaasa püsiva poliitilise ebastabiilsuse. Loomulikult pidi tolle aja filosoofiline mõtlemine esitama endale küsimuse, mis on selle

Filosoofia ajalugu
thumbnail
3
docx

Sokrates

SOKRATES Sokrates (469­399 e.m.a) oli Vana-Kreeka filosoof . Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokrates oli vaene mees, sest tööd ta ei teinud. Erinevalt varasematest filosoofidest ei pööranud ta põhitähelepanu maailma tekkimisele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt (427­347 e.m.a) ja ajaloolane Xenophonilt (u 430-354 e.m.a). Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Sokrates abiellus 45-aastaselt riiaka Xanthippega, kuid pereisana temast küll asja ei olnud ­ välja arvatud see, et neil kolm poega ikkagi oli. Ta uskus oma erilisse missiooni, mille kohta olevat öelnud:

Filosoofia
thumbnail
30
docx

PLATONI MORAALIFILOSOOFIA

õpetus teadmusest, selle algupärast ja allikaist; teadusteooria, õpetus teaduste metodoloogiast ja teooriakujundamisest; väärtusteooria, õpetus väärtustest. Väärtusteooria tähtsamateks osadeks on eetika, õpetus kõlbelistest normidest ehk sellest, mis on hea ja halb, ja esteetika, õpetus sellest, mis on ilus ja inetu. Platon on kõige enam uuritud ja tõenäoliselt ka kõikide aegade suurim filosoof. Ta palus oma kaaskodanikel Ateenas vastata kõiksugustele keerulistele ja tülikatele küsimustele, mida me nüüd nimetame “filosoofilisteks” ning kirjutas nende mõtted hoogsas vormis üles. Platonil oli oma arvamus kõige kohta: teadmise ning tegelikkuse olemuse, poliitika, eetika, matemaatika, majanduse, ideaalse linna ülesehituse ja paljude teiste asjade kohta. Oma referaadis teen ülevaate Platoni elust ja loomingust ning analüüsin moraalifilosoofiat ja eetikat.

Filosoofia
thumbnail
13
doc

Antiik filosoofia

· Aristoteles: " Platoniga tarkus ei sure." · Väide (deduktiivne järeldus) · Alamväide (induktiivne järeldus) · Platon: "Õpilane on nagu varss, kes lööb oma ema pärast · Järeldus seda kui ta temast on kogu jõu väljaimenud." · Kõik inimesed on surelikud. · Peale Platoni surma (347 a.e.Kr.) lahkus Aristoteles · Sokrates on inimene. Akadeemiast. · Järelikult on Sokrates surelik. · 342 a. e.Kr. võtab Makedoonia Filippus ta oma poja · Kõik inimesed on mõistusega. kasvatajaks, kelleks on 13.a. vana tulevane Aleksander · Mõned elusolendid on inimesed. Suur. · Järelikult on mõned elusolendid mõistusega. · 335 a.e. Kr

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun