oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Vaadakem sageli rahutundega tehtud töödele ning jätkem mõneks ajaks kõrvale kõik tegemist ootav. Andkem oma peres ja töökohal sagedamini tunnustust teistele nende poolt tehtu eest, varsti saame selle ise tagasi ning meie kõigi stress on vähenenud. Millest koosneb stressikogemus? Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: · Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. - Mida ma mõtlen? · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. Mida ma tunnen? · Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine,
- Kanep – madal sünnikaal, enneaegsus, võõrutusnähud - Kokaiin - Heroiin - Ravimid Vastsündinuiga - Vastsündinu ei ole puhas leht - Neil on palju temperamendierinevusi Enneaegsus - Enne 34 nädal sündinud - Õpiraskused, emotsionaalsed ja käitumuslikud probleemid, vaimne alaareng, väärkohtlemine Arengulased verstapostid: - Refleksid, ellujäämissüsteemid - Keel ja kognitiivne areng - Emotsionaalne ja sotsiaalne areng - Temperamendi erinevused - Kiindumus - Võõristamine - Separatsiooniärevus – 6-18 kuud, ärevus sest eemaldutakse kiindumusobjektist - Vastsündinu hoolitsus - Vanemlik side Väikelapseiga - Kiireneb motoorne ja intellektuaalne areng - Kõnnioskus - Kõne areng – oskab nimetada objekte, 3. eluaastaks kasutab lühilauseid - Tavaliselt õpitakse enne ütlema ei Arengulised verstapostid
1. Keele mõiste. Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur ,keele allsüsteemid , keelesüsteemi avatus . Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavo...
Kirjamärgid ehk grafeemid ja häälikusüsteemi üksused ehk foneemid ei pruugi neis keelis täielikus vastavuses olla, kus häälikumärke kasutatakse. Loomulik keel pärandub suulises vormis ühelt sugupõlvelt teisele. Ainult surnud keel säilib üksnes kirjlike mälestiste vahendusel. 2. Keeleteaduse suundi (üldkeeleteadus, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keeletüpoloogia, neurolingvistika, psühholingvistika, sotsiolingvistika, kognitiivne lingvistika, vestlusanalüüs, arvutilingvistika). (Loengus räägitu ja õpikus kirjutatu mahus) 1)üldkeeleteadus: Üldkeeleteadus hõlmab keeleteaduse teooria ja metoodika. Tema uurimisobjektiks on põhimõtteliselt kõik maailma keeled, keelte üldised struktuuripõhimõttd ja keeletevahelised erinevused. Ta selgitab, mis tasandeist ja koostisosadest keelesüsteemid koosnevad ja mis vahekorras nad omavahel on.
Näiteks Jüri saab teada, et Jaan on olnud vanglas, mille tõttu ... 12. Selgitage JOHAR'i akna põhimõtet. Avatud ala (mina tean, teised teavad), pime ala (mina ei tea, teised teavad), varjatud ala (mina tean, teised ei tea), tundmatu ala (mina ei tea, teised ei tea). 13. Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? Isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. 14. Selgitage kolme komponenti, millest hoiak koosneb. Sõnastage üks näide. Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent põhineb uskumustel, arvamustel, teadmistel. Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. 15. Kuidas muuta hoiakuid? Vahetul kogemusel põhinevaid hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta. 16. Selgitage kognitiivset dissonantsi. Näide
Selleks lähtutakse püüdest hinnata lapse ja väliskeskkonna suhteid, lapse ja sotsiaalse keskkonna vastastikust mõju. Nagu kehaline areng, nii ka vaimne areng ei kulge pidevas tõusujoones, vaid perioodidena. Igal arenguetapil küpsevad ja kujunevad uued omadused ja suureneb võimekus, mis on järgmise perioodi muutuste aluseks, igal järgmisel perioodil kulgeb areng eelmisest kõrgemal tasemel. Kogu vaimne areng saab aga normaalselt toimuda siis, kui laps on terve. [4] 2.1 Kognitiivne areng Kognitiivne areng hõlmab keelelist, mõtlemise, õppimise, mälu ja arutlusvõime arengut ning on seotud motoorsete ja emotsionaalsete aspektidega. Lapse kognitiivsest arengust annab kõige parema ülevaate Piaget´ teooria. Tema käsitluse järgi peaks I kooliastmes käiv laps kuuluma konkreetsete operatsioonide perioodi. Lapsel kujuneb selgelt eristatav ja täiuslikum mõtlemisvõime. Laps suudab mõelda
eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal Suund Fookus Suhtumine Esindaja Psühho - Käitumise ala- negatiivne Freud, dünaamiline teadlikud mõjud Adler Biheivio-ristlik Vaadeldav neutraalne Pavlov, Watson käitumine Humanistlik Inimlik soov oma positiivne Rogers, Maslow potensiaalini jõuda
10. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Wilhelm Wundt lõi Leipzigi ülikoolis esimese psühholoogia labori 11. Psühholoogia koolkonnad. Strukturalism. Funktsionalism. FUNKTSIONALISM Kuidas psüühika funktsioneerib? Darwni mõju: looduslik valik, kohanemine keskkonnaga. William James (1842-1910) esimene labor Harvardi Ülikoolis. "Kõnelused õpetajaga". Seos praktikaga. 12. Biheiviorism. Psühhoanalüüs. Humanistlik. Kognitiivne. Evolutsioonipsühholoogia. Biheiviorism: keskkonna võim. Käitumise objektiivne uurimus, ainult see, mis nähtav. John Watson 1913 biheivioristide manifest. Skinneri puur. S ----- R. Side stiimulite ja reaktsioonide vahel. Õppimispsühholoogia. Positiivsed stiimulid. Karistuse mõju väiksem kui arvati. Hakatakse karistust vältima. Mõju ühiskonnale, haridusele. Autasude tähtsus. Psühhoanalüüs - S. Freud - käitumine on mõjutatud teiste inimeste poolt - isiksuse
Kas teisekeelsed mõtlevad teisiti ? Keele ja meele arengu uurimine. Keele omandamise vormid: · biheiviorism (oletatakse, et laps õpib keelt nagu treenitakse muid oskusi. Laps õpib korrates, imiteerides), · nativism (inimkeelt pole võimalik õppida, kui pole kaasasündinud eeldusi) Laps hakkab endale ise keelereegleid genereerima, see on ta loomuses) · kognitivism (laps omandab keele muude kognitiivsete e tunnetuslike oskustega koos. Lapsel peab tekkima kognitiivne arusaam, seejärel omandab keele kategooria). 6-10 kuud silpide periood, 1a esimesed sõnad koos zestidega 1,6 kahe sõna periood. 15. Rakenduslingvistika alasid: teise keele omandamine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia . Rakenduslingvistika on keeleteaduse osa, mis rakendab teooria praktikasse. Keeleteaduse (lingvistika) tulemusi ja õpetusi kasut teise keele õpetamisel (ja õppimise) metoodikas. Täiskasvanud keeleõppija on neuroloogiliselt Üldkeeleteadus sucks
Läbiv küsimus arengupsühholoogias: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus (kumma roll on suurem?). Kaasaegsed arenguteooriad seovad omavahel nii pärilikkuse kui ka kultuuri. Arengupsühholoogia temaatiline käsitlus ehk mida selles teaduses spetsiifilisemalt uuritakse: 1 Füüsiline areng eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng ehk intellektuaalne areng lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng. Huvitutakse mõtlemisest ja kõne päritolust ning nende omandamisest, hõlmates ka nt võimeid nagu lugema ja kirjutama õppimine. Selle arengu temaatika probleemid on nt vaimne mahajäämus või kurtuse ja pimeduse mõju lapse mõtlemisele. Sotsiaal-emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes. Huvitutakse ka
tuleks kaaluda medikamentoosset baasravi. Ravi tuleb kaaluda ka sel juhul, kui teraapiad ei anna tulemusi. RAVIMITE KASUTAMINE Peamiselt kasutatakse amfetamiinrühma psühhostimulaatoreid, nagu näiteks ritaliin, captagon, või dl amfetaniinsulfaat. Reeglina manustatakse ravimit kaks korda päevas, hommikul ja lõunal ja doosi suurus sõltub kehakaalust. TERAAPIAD Mänguteraapia Süsteemne pereteraapia Klassikaline ja kognitiivne käitumisteraapia Ergoteraapia Kõneravi Psühhomotoorika TÄNAN KUULAMAST
Lapse arengu etapid 23.01.13 24.01.13. 25.02.13. 27.02.13. 02.04.13. - REFERAAT 10 akadeemilist tundi Referaat (kolmestes meeskondades) Kirjalik esitlus ja suuline presentatsioon Teema teatada 25.02.13.koos meeskondadega Hindamine Referaat on probleemi lahendusel põhinev uurimusliku sisuga lühike kirjalik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikatele. Referaadi eesmärk on õpetada kirjaliku väljendusoskuse kaudu tõstatama probleeme ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi. Refereerimine tähendab alusteksti valikulist lühendamist olulisuse printsiibist lähtuvalt. Alustekstis sisalduva informatsiooni töötlemine eeldab täielikku objektiivsust. Nii võõrkeelse kui ka eestikeelse teksti refereerimisel tuleb olla hoolikas, et algupärane mõte ei muutuks. Lisada ei tohi ka omapoolseid seisukohti. Referaat http://www.ttk.ee/public/ut_koostjuh.pdf Peatükk 3 Üliõpilastööde koostamine ja v...
Uudishimu- Uudishimu ehk uute muljete ja elamuste motivatsioon. Algatab paljusid inimlikke tegevusi. Ei piisa vaid unistustest, me tahame ka tegelikkuses kogeda maailma tema mitmekesisuses ja iseenda muljeid ning läbielamusi selle tundmaõppimisel. 2. Kontrollitunne- Kontrollitunne maailma adekvaatne tunnetus, veendumus enda asjatundlikkuses ja suutlikkuses antud valdkonnas tekitab meis kontrollitunde. 3. Tunnetuslik ebakõla- ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Psühholoog Leon Festinger seletas seda kognitiivse dissonantsi teooriaga, mille kohaselt ebakõla tunnetav inimene kas üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu või muudab oma arvamusi nii, et ebakõla kahe asja vahel väheneks 4. Saavutusvajadus- Saavutusvajadus hetkel tajutav või tulevikus prognoositav tunnustuse ebapiisavus või puudumine ehk vajadus edu saavutada. Olulisteks
ei tea, millal söömist lõpetada, täiskõhutunnet ei teki. 4. Kultuurilised vajadused: · Arengumotivatsioon iseenda võimete, oskuse ja iseenese paremaks muutmine · Uudishimu soov rohkem teada · Kontrollitunne maailma adekvaatne tunnetus, veendumus enda asjatundlikkuses ja suutlikkuses antud valdkonnas tekitab meis kont rollitunde, teadmine, kuidas maailm toimib. · Kognitiivne dissonants tunnetuslik ebakõla tahaks koogi ära süüa, aga paks ka olla ei viitsi. · Saavutusvajadus hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudus. Sotsiaalsed vajadused: · Armastusevajadus · Eneseohverdus-ehk alturismivajadus · Empaatiliste, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu
Ülemuste ja kolleegide pealekäimised ei meeldinud, inimestega suhtlemie koormas teda. Juhan käis aina rohkem alla, kuni sattus katlakütjaks.. Ema pealekäimisega toimetati Juhanit hospitali, ta talus kõik protseduurid tuimalt ja ilmetult. Ta ei ilmutanud uuringute vastu mingit huvi. Ta vastas kõigile ühtviisi jahedalt. Silmaring oli lai, kuid jutt oli väga formaalne. Talle meeldis ainult mõelda ja nii vastas ka arstidele, ja naeratus tuli napilt väljaspoole. Üks võimalik seletus: kognitiivne Kognitivistide seletuses isiksushäiretele, nii nagu ka normaalne isiksusetüübi käitumisele, on kõige tähtsamad isiku tuumveendumused endast, teistest ja maailmast. Skisoidne isiksus on iseenesest-küllaldane ja üksik. Teistest arvab, et tulu nendest ei ole tüli on. Veendumuste põhjal saame konstrueeruda inimese kognitiivse tegevuse mehhanismi kuidas ta valib, töötleb ja väljastab infot, kognitiivse mehhanismi põhjal tema nähtava tegevuse- mida ta teeb või ütleb
jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Oma olemuselt on stress bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, õnnetunne, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure, kahtlemine endas. "Ainus stressivaba seisund on surm." (Selye) Stressikogemus Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: · Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. · Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne.
domineerib siiski veesõiduki- ja veesõidukesksus. Marek E. Jasinski (1993) merenduslik arheoloogia on arheoloogia aladistsipliin, mis hõlmab kogu merearheoloogia/allveearheoloogia uurimisala, teised mineviku materiaalse, merega seotud kultuuri sfäärid ja lisaks ka inimese merega seotuse kognitiivsed aspektid. Definitsioonis on väljendatud inimese igakülgne seotus merega, lisaks mere "kasutamisele" on seletusse haaratud ka inimese kognitiivne suhe merega ja teiste merega seotud aspektidega. Tegu on kõige laiema defineerimisväljaga. Vetega seotud perspektiivis saab kõneleda nii merenduslikust arheoloogiast, sisevete arheoloogiast kui ka näiteks märgalade arheoloogiast, samuti laeva- või 4 vrakiarheoloogiast, miks mitte ka sadamate arheoloogiast jne termini valik sõltub eelkõige uurimisel esitatud küsimustest ja kasutatavatest meetoditest. Allveearheoloogia Eestis
d) Isiksus koosneb 3 komponendist – Id, Ego, Superego Esindajad: Alfred Adler, Carl Jung, Sigmund Freud • Biheiviorism (käitumispsühholoogia) a) Käitumine kui lihtne vastus stiimulile b) Enamik käitumisi on omandatud John Watson • Humanistlik psühholoogia a) Sisemisele subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetusele keskendumine (eneseteostusvajadus, tunnetusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, kaitsevajadus, füsioloogilised vajadused). C. Rogers, A. Maslow • Kognitiivne (tunnetus-) psühholoogia a) Inimese enda ja maailma seletamise viis, infotehnoloogiline, andmebaasi, süsteemi tasemel. Jean Piaget • Psühholoogia (bioloogiline) a) Käitumine, kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemus
Sissejuhatus turundusse Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaudu, saavutamaks ettevõtte eesmärke. Tootmiskontseptsioon (production concept) lähtub sellest, et tarbija eelistab odavamat toodet Tootekontseptsioon (product concept) eeldab, et tarbija eelistab kvaliteetsemat toodet. Muugikontseptsioon (selling concept) eeldab, et tarbijad ostavad ettevõtte toodangut vaid siis, kui neid muuki toetavate meetmetega ergutatakse. Turunduskontseptsioon (marketing concept) on seisukohal, et ettevõte peab uurima konkreetselt määratletud sihtturu vajadusi ja soove ning pakkuma välja nende vajaduste paremaid rahuldamisvõimalusi kui tema konkurendid Sotsiaalse turunduse kontseptsioon (societal marketing concept) peegeldab uhiskonnakeskset lähenemist - kontseptsiooni aluseks on taotlus uhitada uhiskonna huvid tarbija huvidega. Suhtlusturunduse kontseptsioon - tarbija on asendunud kliendiga, st ...
ühetaoline ja selle vältimiseks vajavad nad aju stimuleerimiseks ärritavat signaali. 15. Psühholoogia teoreetilised suunad 1. Psühhodünaamiline psühholoogia Alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. 2. Biheiviorism Uuritakse käitumist, mis on lihtne vastus stiimulile. 3. Humanistlik psühholoogia Keskendutakse sisemisele subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. 4. Kognitiivne psühholoogia Inimese enda ja maailma suhtumise viis, infotehnoloogiline, andmebaasi, süsteemi tasemel. 5. Psühhobioloogia Käitumine kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemus.
(religioon, moraal, õigus) Sotsiloogia morfoloogia faktid - iseloomustavad inidiviididevahelist seost ja neid iseloomustab: - Dünaamiline tihedus inimeste moraalse seotuse tugevus - Materiaalne tihedus populatsiooni asustustihedus "Inimene on ühiskondlik loom" Haigeühiskond Hullumeelne ühiskond Kodanikuühiskond Üleminekuühiskond ... Ühiskonna mõiste ja olemus Inimtegevuse keskkonna mittelooduslik osa kõik see mida me ei saa põhjendada loodusseadustega Inimkäitumise kognitiivne ja normatiivne raamistik (normide, käitumismallide, struktuuride, institutsioonide jne süsteem) Kindlaid reegleid järgiv ja omavahel sotud inimkooslus Ühiskond ja kultuur Kultuur ideestik, algjõud, mis hoiab inimesi koos, iseloomulik ühiskonnale Ühiskond inimkooslus, koosluse "nähtav" vorm, tulenev kutuurist Ühiskond ja kultuur Ühiskond on ennast taastootev inimkooslus, mida iseloomustab kindel asukoht, ajaline püsivus ning jagatud eluviis
- nõrgad küljed Mis on eelarvamus? See on samuti hoiak. On eelnevalt kinnistunud hoiak, mis on negatiivne ning mida rakendatakse teatud sotsiaalse kategooria liikmetele. Ehk eelarvamus neg hoik indiviidi suhtes, mis põhineb indiviidi kuulumisel gruppi. Ületamiseks teed – koostöö ühiste eesmärkide nimel … - eelarvamuste põhjendamine endale või teistele (võrdse staatuse puudumisel …….) Eelarvamus on õigustamata neg hoiakmingi grupi suhtes. Eelarvamuse kognitiivne component on stereotüüp, käitumuslik component on näiteks rassisism(eelarvamus+poliitika teatud rassi suhtes), seksism(eelarvamus+poliitika teatud suu suhtes), diskrimineerimine. Eelarvamus erineb stereotüübist hinnangulise komponendi poolest. Auditooriumi hoiakud Avalik esinemine. Kõne pidaja suhtes on hoiakud. Vastavalt auditooriumi liigile: 1. neutraalne - Kõneleja peaks huumorit kasutama, uut infot tooma. 2. vaenulik – Kõneleja peaks paluma audit liikmetel arvamusi ja
Meeleolu stabiliseeriad o Liitium – peamine I liini ravim bipolaarsete ja skisofreenia häirete puhul. Võib kaasneda kaalu tõus, hüpotüreoidism, treemor Väga tetrageenne – ei sobi rasedatele! Tuleb jälgida hüdratsiooni o Divalproeks – hea järsu vaheldumisega bipolaarsete häirete korral Võib kaasneda sedatsioon ja kognitiivne nüristumine Tetrageenne o Karbamazepiin – alati II liini ravim Kõrge agranulotsütoosi (vähenenud valgete vereliblede arv) ja hepatiidi oht Kasutamisel tuleb hoolega jälgida maksaensüümide tasemeid o Antiepileptilised ravimid: topiramaat ja lamotrigiin – sobivad rasedatele Sedatiivid/hüpnootikumid Bensodiasepiinid
pedagoog Jerome Bruner (sünd. 1915). Piaget´lik intellekt Sveitsi teadlane Jean Piaget oli esmajärjekorras huvitatud teadmiste kujunemisest, tahtis geneetiline epistemoloog, s.t uurida teoreetilisi küsimusi teadmiste päritolust ja arengust. Uuris ka laste mõtlemise arengut. Uurimisobjektiks on intellekt, mida käsitletakse inimese olemuse eraldiseisva osana. Leidis, et lapse maailmapilt ja loogika on täiskasvanute omast oluliselt erinev ja neil ei saa olla ühist mõõdupuud. Kognitiivne areng tähendab kogemuste omandamist, mis korrigeerivad maailmapilti ja arendavad seeläbi intellekti. Andis aluse astmeteooriale, mis tähendab, et inimene läbib rea arenguastmeid, end välismaailma suhtes kvalitatiivselt erineval moel üleval pidades ja seda käsitates. Astmeteooria omandas tagantjärgi halva kuulsuse. Muuhulgas selgus, et mõtlemine pole nii homogeenne nagu arvati ning seda ei juhtinud vaid loogilised struktuurid, nagu Piaget oletas. 4. Vahendamine ja mõtlemine
C. Weinstein ja R. Mayer (1986) on määratlenud 5 õppimisoskuste põhiliiki: kordamisoskus läbikirjutamine, alla joonimine seostamisoskus märksõnade leidmine organiseerimisoskus monitooringuoskus õpilase suutlikus aretada metakognitiivseid teadmisi, teadvustada õpitegevust emotsionaalse kohanemise oskus Õpioskuste kujundamise tasemed: J. Hattie, J. Biggs ja N. Purdie (1996) on toonud välja 3 õppimisoskuste kujundamise taset ehk sekkumise viisi: kognitiivne sekkumine metakognitiivne sekkumine ülesanne on arendada planeerimise oskust, jälgimise oskust, teostamise oskust, tingimslikku teadmist afektiivne sekkumine õppimiseks vajalikud emotsionaalsed seisundid, õpimotivatsioon ja enesekonseptsioon. Õpistrateegiad Õpistrateegiad on kaugemate eesmärkide täitmiseks mõeldud omandatud teadvustatud ja paindlikud tegevuskavad, mis tuginedes õpioskustele, on kasutatavad õpitegevuse juhtimiseks.
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei
vastuse). Enamus katsed tulenevad loomakatsetel (tuvi, koer, rott) , keskenduti probleemile- "kuidas käitumist omandatakse?", kasutati katse ja eksitusmeetodit. 1925.a ilmus Watsoni raamat "Biheiviorism". Stiimulite alla kuulusid kõik välismaailma objektid ja kõik muutused organismis . Reaktsioonide alla aga inimolendi enda tegevus kuni raamatu kirjutamiseni välja. Biheiviorism pidi uurima kõike, mida elusolend teeb hommikust õhtuni. Ilmnes ka ,et looma ajus tekib kogemuse alusel teatud kognitiivne kaart: loom õpib mingile mõjutusele vastama teataval viisil. Biheivioristid arendasid ka spetsiaalsed teraapiatehnikad, et ravida inimese foobiat. 3)Humanistlik psühholoogia- loojad toonitavad eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast. Humanistliku psühholoogia esindajateks olid Albraham Moslow ja Carl Rogers. Carl Rogersi arvates peaks humanistlik psühholoogia uurima
(Informatsiooni otsimine)-> Meeldimine (Sümpaatia kujunemine)-> Eelistus (Sümpaatia muutumine (Informatsiooni otsimine)-> Meeldimine (Sümpaatia kujunemine)-> Eelistus (Sümpaatia muutumine eelistuseks)-> Veendumus-> (Valiku tegemine)-> Ostmine (Ostu sooritamine). eelistuseks)-> Veendumus-> (Valiku tegemine)-> Ostmine (Ostu sooritamine). Ostuotsustusprotsess: 1) Kognitiivne dimensioon - Intellektuaalne, mentaalne, ratsionaalne (Tarkus, Ostuotsustusprotsess: 1) Kognitiivne dimensioon - Intellektuaalne, mentaalne, ratsionaalne (Tarkus, Teadvustamine) => [Avalikud suhted, Kirjeldavad reklaamid]; 2) Afektiivne d. - Emotsionaalne, Teadvustamine) => [Avalikud suhted, Kirjeldavad reklaamid]; 2) Afektiivne d. - Emotsionaalne,
........................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6 1.4. Psühhosotsiaalne areng...........................................................................................6 1.5. Emotsionaalne areng...............................................................................................8 2. mäng..............................................................................................................................9 2.1
Kuidas tekib: 1. alateadlik järeldamine: Hermann von Helmholz: kauguse ja silma võrkkestale langeva kujutise vahel on pöördseos: kui objekt vaatajast kaugeneb, siis kujutis võrkkestal väheneb. 2. Suhe: Kujutise seos teiste struktuuriüksustega jääb kauguse muutudes samaks. Tajuline püsivus saavutatakse, keskendudes muutumatutele seostele. 15. Millal/miks taju eksib? TÄHELEPANU 16. Defineeri „tähelepanu“ mõiste. Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millel on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral 17. Kuidas erinevad tahtlik (ülalt alla) ja tahtmatu (alt üles) tähelepanu? Tahtlik (ülalt alla) - suunad tahtlikult millegi peale Tahtmatu (alt üles) - aktiveerib ootamatu stiimul 18
sisaldavad mitte ainult negatiivseid ja positiivseid tundeid, vaid ka mälestusi ja kogemusi, mis seotud hoiaku objektidega ning kujutluspilte neist. Hoiakud suunavad inimese käitumist väärtustatud eesmärkide suunas, osalevad motivatsiooniprotsessis, hõlbustavad kompleksse informatsiooni töötlemist ja otsuste vastuvõtmist (Randmaa : http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3170%20%204.%20Individuaalsed %20vaartused%20ja%20hoiakud.pdf). Hoiak koosneb kolmest komponendist (vt joonis 1). Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või informatsiooni mingi nähtuse kohta. Emotsionaalse komponendi moodustavad tunded, suhtumised ja meeleolud, mis on antud nähtusega seotud. Käitumusliku komponendi moodustavad inimese soov ja oskused käituda vastavalt oma hoiakutele (www.mtk.ut.ee/doc/OKmka2004Aidlaloeng.doc). Kognitiivne komponent
1. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkonnad -Seaduseloomes tuleb arvestada inimpsüühika seaduspärasustega; -seadusest tulenevates rollides on inimesed,kelle käitumine neis rollides on mõjutatud inimpsüühika seaduspärasustest(kuidas emotsioonid mõjut. vandekohtu otsust nt) -sotsiaalpsühholoogiline aspekt- kuidas seadused mõjutavd inimese käitumist, millised ühiskondlikud nähtused mõjutavad inim seadusekuulekust, millised on ootused Õ-süst.le -kriminoloogia- muude teaduste kõrval kasut siin ka psühholoogia andmeid, krimonoloogias on väga palju psühholoogilist lähenemist, aga uuritavate puhul on lähtutud nende käitumise tagajärjele antud juriidilisest hinnangust. -vaimse tervise alased teenused õigussüsteemileö s.o. psühhiaatrite ja kliiniliste psühholoogide poolt antav hinnang õigusrikkujate psüühilisele seisundile ja nende ravimine, kellel on kõrvalekaldeid normaalsest psüühikast. 2. Agressi...
Grammatikalsieerumine/grammatiseerumine 1. Üks teadvustamata, aga universaalselt toimiv keele muutuse mehhanism on grammatikaliseerumine. See on kognitiivne protsess, seetõttu ongi universaalne ja esineb igas keeles. Grammatikaliseerumine on leksikaalsete üksuste muutumine grammatilisteks üksusteks (s.o. ,,tavaline" sõna muutub grammatiliseks sõnaks, nt prepositsiooniks, partikliks, abiverbiks jne). Selleks, et aru saada, mis toimub, tuleb rääkida tähenduse liikidest. 2. Tähenduste liigid: leksikaalne (tähendus tavamõttes, nt sõitsin 'liikusin ratta, auto, rongi,
principles, data and methods to design in order to optimize human well-being and overall system performance. Teisisõnu, ergonoomika proovib meie töökeskonda kohanda nii, et see oleks töötaja ja süsteemi jaoks tõhusaim. Tänapäeval jaguneb ergonoomika juba mitmeteks alamüksusteks, kuid meie keskendume sellele osale, millega infotehnoloogia alal töötades kokku puututakse. Alamüksusteks on muidu Füüsiline ergonoomika, kognitiivne ergonoomika ja organisatsioonilist ergonoomikat. IT alal on määravaim neist esimene, ja sellele me pühendumegi. Füüsiline ergonoomika, nagu nimest võib juba eeldada, tegeleb inimanatoomiaga ja füsioloogiaga. Miljoneid inimesi kannatavad terviseprobleemide ja valude käes igapäevase istuva töö tõttu. Kõige tavalisemad neist on seljavalud kuid ka silma- ja peavalud. Ergonoomika on tegelenud nendele probleemidele lahenduse leidmisega.
Kordamisküsimused psühholoogias ja loogikas 1. Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslik: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühho...
TÄISKÄSVÄNU KUI Triin Lepp ENESEÄRENGU SUBJEKT Sõnastik L. Kaade uurimustöö põhjal Subjekt SUBJEKTIKS OLEMINE= Subjektile omane teadlik MÕTESTTUD aktiivsus ilmneb SUBJEKT-teadvustatud AKTIIVNE suhtlemise ja selle aktiivsuse TEGUTSEMINE osapoolte kandja, kes on suuteline vastastikuse mõjutamise orienteeruma, otsustama, kaudu ning avaldub töö, tegema seda, mida ta on loomingu ja probleemide kavatsenud teha, ning lahendamise läbi vajadusel ka oma tegevust Aktiivsus on subjektsu...
1.Uuritakse kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. 2. Longituudne – katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike – katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga. Kaksikute – ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3.Kasvamise all mõeldakse üldjuhul füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. 4.Eostumisperiood – 2 nädalat alates viljastumisest, esimesel nädalal saab algsest rakust juba 100-rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limakestale Embrüonaalperiood – 3.kuni 8. Nädala lõpuni, kujuneb kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad kõrvad). Looteperiood – alates 9.nädalast kuni sünnini, olemas kõik organid ja kehaosad...
BIHEIVIORISM(1909) KK keskne, sarrustused KOGNITIIVNE WATSON(lõpuni objektiivne) inimkäitumise põhjuseks TINGIMINE ja PIAGET(intelligentsuse lätted-reaalsuse konstrueerimine - mäng,unenäog, jäljendamine IQ-progresseerumine- ruumi,aja, ÕPPIMISPROTSESSID/klassikaline tingimine S= R
Tallinna Teeninduskool referaat stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956). Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Millest stressikog...
- sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi tundmises ümbritseva maailma vastu · Sotsiaalse lävimise motiiv - avaldub põhiliselt sotsiaalse suhtlemistarbena (Krull 2000) Õppimisteooriate liigid · Biheivioristlik õppimisteooria: - kohandumine välismaailmaga, st iseendale hea soovimine ja halva vältimine · Sotsiaalkognitiivne õppimisteooria: - käitumise muutus toimub vaatluse teel - omandatakse sageli ühekordse nägemisega · Kognitiivne õppimisteooria: - sisemise huvi äratamine ja sellest lähtuva aktiivsuse üles näitamine · Sotsiaal-konstruktivistlik õppimisteooria: - õpilase sisemine aktiivsus - mõtete vahetamine teiste inimestega - õppimine rajaneb juhendamisel ja õpetamisel (Krull 2000) Biheivioristlikud õppimisteooriad · Klassikaline tingimine · Operantne tingimine · Assotsiatiivne tingimine Klassikaline tingimine
seisundina,mille põhjused on stabiilsed kogu elu. 16. Psühhopaatia kontrollküsimustik (Psychopathy Checklist - R. Hare) 17. H. Eysencki isiksuse teooria üldmõisted. 18. Isiksuse dimensioonid H. Eysencki järgi ja kriminaalne käitumine. 19. Eksimine ja valeütlused. 20. Vale tuvastamine verbaalsete karakteristikute abil. 21. Mitteverbaalsed karakteristikud ütluste hindamisel. 22. Teoreetilised alused vale tuvastamiseks (emotsionaalne, kognitiivne, kontrolli katse). 23. Praktilised juhised vale tuvastamiseks.
- Need ettekandjad kes matkisid tellimust – oluliselt suurem tip - Ei pea alati olema prosotsiaalne - Matkimine on oluline sotsiaalses kontekstis, võib mõjutada isiklike hoiakuid ja eelistusi Veenmine - Van Swol – matkimist kasutavat inimest tajutakse enesekindlamana - Bailensjoni ja Yee – mõjukus ilmneb ka sisi kui suhtluspartner pole inimene - Tanner jt – kaks juhteteed (matkiv ja matkitav tarbija) kuidas see turunduses mõjutab inimeste ostuotsuseid - Kognitiivne stiil ja meeleolu -heas tujus võiksid rohkem matkida. Võib arvata et matkimisest saab igal juhul kasu kuid sellel on ka omad ohud. Matkimine tõstab energiakulu mida mujal saaks kasutada - Galton – kehvalt koordineeritud matkimine suurendab kognitiivset kulu Miks matkitakse? Neuropsühholoogiline lähenemine Tuleks mitte vaadata seda mida matkimine teeb vaid millised struktuurid võimaldavad matkimisel ilmneda - See on osa suhtlemisest, ideomotoorne käitumine
õpilasesse. Seepärast on oluline teste kasutava õpetaja intelligentsusarusaamde tõstmine. Ped uurimustes on uuenduste katsetamisel on sageli vaja arvestada lapse vaimsete võimete mõjuga katsetulemustele jm, kus on vaja aidata erandlikke õpilasi. Parim on õpetajatele õpetada piiblipõhimõtteid, mis ütleb, et inimene saab alati alata valge lehena algusest. 4. Õpilaste individuaalne eripära: kognitiivne stiil ja loovus Kognitiivse stiili mõiste, selle sarnasus ja erinevus intelligentsusest. Kognitiivne stiil iseloomustab inimeste erinevusi informatsiooni tajumisel ja organiseerimisel. Mõned reageerivad kiiresti, teised on järelemõtlikumad, isegi kui on võrdsel määral ettevalmistatud ülesannete lahendamiseks. Erinevused kognitiivses stiilis (endas?) avalduvad pigem ülesannetele lähenemise viisis kui nende lahendamise tõhususes. Sarnasused intelligentsusega
Selle tõttu on biheivioristide seas ka enim katseid loomadega. Kogu käitumine on vastus stiimulile (väline objekt või sündmus, mis kutsub esile organismi vastuse). Watsoni arvates pidi psühholoogia tulevikus suutma öelda, mismoodi täpselt reageerib inimene ühele või teisele stiimulile Uuritakse- Vaatlemine, katsete tegemine Esindajad- 4. Kirjelda kognitiivset ja psühhobioloogilist paradigmat Looja- Kognitiivsel Jean Pigeat Idee- Kognitiivne (e. tunnetuspsühholoogia) uurib eelkõige vaimse info töötlemist, seda kuidas inimesed loovad pilte oma pea sees. Tähelepanu all on teadmiste omandamine õppimise teel, nende korrastamine, teadmise organiseeritus inimese mälus. Uuritakse- Kuidas toimub info töötlemine. Esindajad- J. Pigeat Looja- psühhobioloogilisel Roger Sperry Idee- psühhobioloogiline seletab inimeste käitumist ajus toimuvate bioloogiliste protsesside kaudu.
· Verbaalsed ja ruumilised võimed: tõus (25-46), langus (60- 81), kiire langus (>81) · Numbrilised, sõnavoolavuse ja arusaamise võimed (R, W, N) stabiilsus(<53), langus (53- 74), kiire langus (>74) Sooline erinevus F : gf halveneb varasemas eas M: gc halveneb varasemas eas Võimekuse tipp WAIS: Verbaalsete võimete tipp - 20-25a Mitteverbaalsete tipp - 16-18a Terminal drop kognitiivne keerukus 10 viimase eluaasta kirjad (F. Kafka, L. Carroll, S. Freud, G. Flaubert etc.) pikaajaline haigus (5 aastat enne surma) äkksurm (1 aasta enne surma) Vanus ja loovus Konvergentne & divergentne mõtlemine: Word Fluency: sõnade genereerimine, mis sisaldab etteantud tähte Expressional Fluency: tähenduslik lause sõnadest, kus iga sõna algab etteantud tähega Alternate Uses: etteantud objektile
.................................................................3 Noorukiiga..............................................................................................4-5 Alaväärsuskompleks....................................................................................6 Muutused................................................................................................7 Kehaline areng..............................................................................8 Kognitiivne areng...........................................................................8 Emotsionaalne areng........................................................................8 Seksuaalne areng...........................................................................9 Õppimine..............................................................................................10-11 Kokkuvõte.............................................................................................
Valivus sõltub: välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. 26.Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? Tajuetalonid ehk stereotüübid, Analoogiate kasutamine, Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma, Loogiline järeldamine, Haloefekt, Kontrastiefekt 27.Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. Hoiak koosneb kolmest komponendist: Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent (põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel), Emotsionaalne komponent (peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid), Käitumuslik komponent (näiteks palutakse nädalavahetusel töötada – millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid). 28.Kuidas muuta hoiakuid? Ebasoovitava käitumise kõrvaldamiseks kasutatakse karistamist. Õige käitumise korral saab premeerida. 29.Kirjeldage kognitiivse dissonantsi olemust
Suur pime ala - Ei taha tunnistada enda tugevusi ja nõrkusi. Suur tundmatu ala - Väga vähe kogemusi ja eluvõõras. 13. Hoiak on üldine ja hinnanguline suhtumine mingisse nähtusesse. See hõlmab tõekspidamisi, tundeid ja käitumist. Hoiak peegeldub inimese positiivses või negatiivses käitumises. Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiklik kogemus. 14. Hoiak koosneb kolmest komponendist: Kognitiivne komponent põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel. Nt: me arvame, et võileib alati kukub võiga alla. Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. Nt: kui inimene üks kord tegi midagi, mis tõi kaasa halba emotsiooni, siis järgmine kord sa tuled tema juurde sama emotsioonidega. Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötad, kuid
· Verbaalsed ja ruumilised võimed: tõus (25-46), langus (60- 81), kiire langus (>81) · Numbrilised, sõnavoolavuse ja arusaamise võimed (R, W, N) stabiilsus(<53), langus (53- 74), kiire langus (>74) Sooline erinevus F : gf halveneb varasemas eas M: gc halveneb varasemas eas Võimekuse tipp WAIS: Verbaalsete võimete tipp - 20-25a Mitteverbaalsete tipp - 16-18a Terminal drop kognitiivne keerukus 10 viimase eluaasta kirjad (F. Kafka, L. Carroll, S. Freud, G. Flaubert etc.) pikaajaline haigus (5 aastat enne surma) äkksurm (1 aasta enne surma) Vanus ja loovus Konvergentne & divergentne mõtlemine: Word Fluency: sõnade genereerimine, mis sisaldab etteantud tähte Expressional Fluency: tähenduslik lause sõnadest, kus iga sõna algab etteantud tähega Alternate Uses: etteantud objektile
väärtused ja normid), koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega ‘ KULTUURI KOMPONENDID väärtuseline - väärtussüsteemid normatiivne (normid) - ettekirjutused käitumise kohta, tulenevad tavadest, kommetest, õigusnormidest, seadustest; käitumis- ja tegevussüsteemid keel, märgid ja sümbolid - keel kui kultuuri edastaja, säilitaja, konstrueerija, kujundaja; kognitiivne – tähendussüsteemid, inimtegevuse mittemateriaalsed produktid, mis on materialiseerunud kirjasõnas, jooniste, fotode, filmide jne. kujul esemeline ehk materiaalne - asjad ja nende kasutusviisid Keel - Üks olulisim kultuuri element: kultuur väljendub keeles, keel on kultuuri edasikandja Verbaalne ja mitteverbaalne. Märgid ja sümbolid - esindavad ühiskonnas omaks võetud sotsiaalselt tähenduslikke toiminguid või objekte.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
