Stress ja haigused (0)

STRESS ja
HAIGUSED
Mis on stress?
Stress ehk kohanemissündroom on organismi üldine vastus keskkonna
või situatsiooni esitatud nõudmistele.
Tavakeeles mõistetakse stressi ärritava närvipingena, mis pikema aja
jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi.
Oma olemuselt on stress bioloogiline muutus, mille toovad kaasa
tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, õnnetunne,
joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure, kahtlemine endas.
"Ainus stressivaba seisund on surm." (Selye)
Stressikogemus
Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on
omavahel seotud:
· Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi,
mis on stressisündmusega seotud.
· Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid ­
hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus.
· Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis
toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega ­ sümpaatilise
närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse
kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne.
· Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras ­
vältimine, endassetõmbumine, agressiivsus.
Võimalik eristada kahte erinevat tüüpi isiksusi. A-tüüpi inimesed on
närvilised ja ebakindlad. B-tüüpi inimesed on rahulikud ja teevad
asju sagedasti ainult lõbu pärast.
Stressi sümptomid
· Kognitiivsed sümptomid · Emotsionaalsed sümptomid
Mäluprobleemid Tujukus
Väike keskendumisvõime Ärrituvus, äkilisus,
Halb otsustusvõime Rahutus, võimetus lõdvestuda
Pessimistlikkus Sage eraklikkus
Ärevus, murelikkus Depressioon või üldine viletsus
· Kehalised sümptomid · Käitumuslikud sümptomid
Valud Söömisharjumuste muutumine
Kõhulahtisus või kõhukinnisus Unehäired
Iiveldus, peapööritus Ise tekitatud isoleeritus
Valu rinnus, südamepekslemine Kohustuste unarusse jätmine
Sugutungi kadumine Võimetus lõõgastuda
Sagedane nohu
Stressi tagajärjed
Kui stress koormab, võivad järgneda mitmed haigused või vaevused
nagu depressioon, seksuaalprobleemid, õpitud abitus, masendus,
kõrge vererõhk, diabeet, haavandid, südametegevuse häired,
tunnetushäired, seedehäired, psühhosomaatilised haigused,
soodumus toitumishäiretele, unetus, läbipõlemissündroom jne.
Peale selle jäetakse unarusse oma kohustused ja hetkeliseks
lõõgastumiseks hakatakse tarbima alkoholi, sigarette, narkootikume
või muutuvad närvisüsteemi harjumused nt hakatakse küüsi närima
või närviliselt edasi-tagasi kõndima.
Stress mõjutab inimese tervist otseselt ja seeläbi mõjutab ka haiguste
kulgemist. Stress pole küll haiguse tekitaja, aga aitab kaasa selle
arengule. Osade haiguste puhul on tekitajaks just emotsionaalne
stress. Ja mõningate haiguste puhul mõjutab stress nende teket
umbmääraselt, kui nt inimese käitumine muutub tervisele ohtlikuks.
· Läbipõlemissündroom (H.Freudenberger 1974)
Tekib tavaliselt suure surve ja alaväärsuse tõttu nt tööaladel.
Koosneb kolmest faasist:
1)Mesinädalate faas ­ töö algus, innukus, agarus, entusiasm ja
idealism, inimene usub peaaegu võimatut, pühendub tööle rohkem
aega, kui vaja oleks.
2)Probleemide kuhjumine ­ pole küllalt aega perele, sõpradele,
hobidele jne. Energiat jääb väheks ja rahulolu tuntakse harva.
Tekivad probleemid, pinged, ärevus, hiljem ükskõiksus.
3)Lõppfaas ­ tekib tunne, et millelgi pole enam mõtet ja tahetakse
kõigest eemale saada. Lootusetus.
Vältida aitab endale kindlate reaalsete eesmärkide loomine, optimism.
· Depressioon - Depressioon on haigus nagu iga teinegi, kuid
tihtipeale kiputakse sellest mööda vaatama, kuna kraadiklaasi ja
ultraheli abil seda kindlaks teha ei saa. Võid tunda end pidevalt
väsinuna ja eluisu kaob ära. Veedad palju aega arvutis ja hoiad
inimestest eemale, sest sul on raskusi suhtlemisega. Sa ei tunne
huvi maailma asjade ja oma lähedaste vastu. Tundub, et kõik on
mõttetu. Tekib geneetiliselt või väliskeskkonna mõjul.
Stressiteooria
Hans Hugo Bruno Selye (1907-1982) avastas, et stress erineb teistest
füüsilistest vastustest selle poolest, et stress on pidev olenemata,
kas uudis, olukord või impulss on negatiivne või positiivne. Ta
kirjeldas negatiivset stressi ehk distressi ja positiivset stressi ehk
eustressi(eufooriline rõõmusolek). Eustress motiveerib edasi
tegutsema, distress aga pärsib edasist edukust.
Selye jõudis järeldusele, et organism reageerib igasugustele ärritustele
kaht tüüpi reaktsioonidega ­ spetsiifiliste ja üldstega.
Spetsiifilised ehk eriomased on reaktsioonis, mida iseloomustavad
üht kindlat haigust.
Üldised reaktsioonid on sarnased kõigi haiguste ja kahjustuste
korral.
Stressi kulgemise kolm faasi:
Häire faas: tajutakse ärevust, tuleks otsustada, kas võidalda stressori
vastu või põgeneda.
Vastupanu faas: vastuseis stressori mõjule.
Kurnatuse faas: stressori pikaajaline mõju, võib tekkida soov kõigest
loobuda.
Stressi peamised põhjused:
Katastroofid ­ taluvuspiiri ületamisel võib tekkida post-traumaatiline
stressihäire (unehäired, teistest võõrdumine)
Elusündmused ­ positiivne ja negatiivne pinge.
Tööstress ­ tekitavad tööülesanded, töökeskkond, rollinõuded,
töösuhted.
Probleemilahendus
Probleemi defineerimine ja määratlemine ­
Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva
probleemi kohta).
Probleemi mõistmine.
Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine.
Probleemi ümberhindamine
Alternatiivsete lahendusvariantide genereerimine ­
Ajurünnak võimalike lahendusvariantide osas.
Valiku tegemine, otsustamine ­
Alternatiivsete lahendusvariantide hindamine.
Alternatiivsete lahendusvariantide võrdlemine.
Parima lahendusvariandi valimine.
Lahenduse täideviimine ja hindamine ­
Väljavalitud lahendusvariandi rakendamine elus.
Enesejälgimine.
Hindamine.
Enese tunnustamine.
Kokkuvõtteks
· Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole
negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja
isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja
motivatsiooni.
· Stressi sümptomite esinemisel peaks kiiresti pöörduma arsti poole,
et veenduda stressi vm häire olemasolus, sest stressi sümptomid on
väga erinevad, laialdased ja ohtlikud.
· NB! Pealiskaudsed perearstid, kes ei suuda inimesele õiget
diagnoosi panna, küsivad tavaliselt, kas patsiendil on probleeme
tööl või kodus. Kellel neid ei oleks?! Nii langetataksegi otsus stressi
kasuks ja mõlemad on rahul. Sest stress kõlab igal juhul paremini
kui maksalutikad.