Psühhofarmakoloogia konspekt (0)

Psühhofarmakoloogia Peamised ravimid Antipsühhootikumid  Dopamiini antagonistid  Peamine põhjus psühootilistele häiretele on dopamiini üleküllus  Tüüpilised (vanemad, ainult D2 antagonist): o Kõrge võimsusega – haloperidool (haldol) o Madala võimsusega – klorpromasiin (torasiin) o Sobivad akuutseks raviks o Ei   eelistata   pikaajaliseks   raviks,   kuna   toovad   kaasa   ekstrapüramidaalsed sümptomid   (liikumisega   seotud   sümptomid   peamiselt;   seotudka   treemor, pehme kõne, akatiisia, düstoonia, ärevus, stress, paranoia ja bradifreenia) o Manustamisel jälgida kõrvalnähtusid:  Akuutne düstoonia e. erinevate lihasgruppide tõmblused kehas; ilmneb tundide või päevade jooksul peale manustamist  Akatiisia e. rahutus ja treemorid; ilmub kuude jooksul  Tardiivne düskineesia e korea ja tahtmatud liigutused ennekõike näo lihastes; ümberpööramatu. o Võib   esineda  pahaloomuline   neuroleptiline   sündroom  e.  hüpertermia, lihaste   kangestumine,   teemor,   hüper(/hüpo)tensioon   (kõrge(/madal) vererõhk), tahhükardia, delliirium; labori andmed näitavad kõrgenenud CPK (keratiin   fosfokinaas)   ja   rohkenenud   valgete   vereliblede   näit.   Selle   puhul lõpetada   ravimi   annustamine,   paigaldada   tilguti,   jahutavad   rätid, benzodiasepiin valmis krambihoo jaoks.  Risperidoon  (D2   ja   5-HT2   antagonist)   –   ei   saa   klassifitseerida   ei   tüüpilise   ega atüüpilisena, kuna ei ole kummagagi sama toimega;  o Väga hea vanematele patsientidele, kuna ei blokeeri D4; s.t. toob kaasa vähem sedatsiooni.  Atüüpilised (uuemad, D2, D4 ja 5-HT2 antagonistid) o Aripiprasool – hea depressioonihäire korral


o Klosapiin   –   ei   kasutata   kunagi   esimese   variandina,   kuna   vähendab   valgete vereliblede arvu järsult o Olansapiin o Kvetiapiin o Ziprasidoon – võib suurendada QT intervalli o Kasutatakse   psühhootiliste   häiretega   patsientide   hooldus/säilitusraviks (maintenance therapy) o Vähem (tõsiseid) kõrvalnähtusid o Kaasneb kaalutõus!  Millal määrata? o Psühhootiliste   häirete  puhul   (k.a.   skisofreenilised   häired)   –   kasutatake pikaajaliselt, seega eelistatakse atüüpilisi (vähem kõrvalnähtusid); o Akuutne agitatsioon – parim Halodol või Ziprasidoon o Sügav depressiivne häire või bipolaarne II häire – eelistatakse Apiprasooli o Basaal   gangliaga   seotud   liikumishäired  (nt   Huntingtoni   või   Tourrette’i sündroom) Antidepressandid  Suurendavad enamasti serotoniini kättesaadavust  Peamiselt selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI) o Tsitalopraam (Celexa) o Estsitalopraam (Lexapro) o Fluoksetiin (Prozac) – esimene SSRI o Fluvoksamiin (Luvox) – peamiselt kasutatakse OCD patsientidel o Paroksetiin (Paxil) o Sertraliin (Zoloft) o Kasutatakse  peamiselt  sügava depressiooni häire  (MDD) puhul ning teiste meeleoluhäirete korral, millega kaasneb olulisi depressiivseid faktoreid (eriti nt bipolaarne II häire) o Kasutatakse   pikaajalise   teraapia   ravimina  ärevushäirete:   paanika   häirete, üldise ärevuse häirete (GAD), sotsiaalse ärevus häire (SAD) ja obsessiiv- kompulsiivse ärevushäire puhul (OCD). Kasulik ka buliimia nervosa puhul. 


o Kahjulikud   mõjud:  sedatsioon,   söögiisu   vähenemine   ja   kaalukaotus, seksuaalne düsfunktsioon (eriti meestel). o Peamised kasutatavad antidepressandid  Tritsüklilised antidepressandid TCA o Enam ei kasutata:  kõrge suremus üledoosi korral, võib põhjustada südame rütmihäireid o Teise-liini ravimid nt  OCD korral – I liin SSRI fluvoksamiin, II liin TCA klomipramiin  Enurees – I liin desmopressiin (DDAVP), II liin TCA imipramiin  Valu   häired,   neuropaatia  –   I   liin  gabapentiin/pregabaliin,   II   liin TCA amitriptüliin o Kahjulikud   mõjud:   ortostaatiline   hüpotensioon,   konstupatsioon,   kuiv   suu, kuivad silmad, bradükardia (abnormaalselt madal südame rütmisagedus)  Monoamiin oksüdaas infibiitorid (MAOI) o Fenelsiin o Selegiliin  –   kasutatakse   ajus   dopamiini   kättesaadavuse   suurendamiseks Parkinsoni haigete puhul o Ei   kasutata   depressiooni   puhul   peaaegu   kunagi,   kuna   võib   suure tõenäosusega kaasa tuua hüpertensiivse kriisi (abnormaalselt kõrge vererõhk), kui tarvitada  liigselt  või tarbida üheaegselt  türosiini-rikaste  toitudega  (nagu laagerdunud juust või pähklid) või erinevate stimuleerivate ravimitega  Teised o Bupropioon  –   levinuim;   minimaalsed   seksuaalsed   kõrvalnähud,   sobib hüpersomniaga   patsientidele,  kuid   suurendab   krambihoo   riski;  aktiveeriv  – blokeerib serotoniini ja norepinefriini tagasihaaret. o Desvenlafaksiin o Mirtazapiin  –   suurendab   isu   ja   kaalu,   sobilik   alakaalus   ja   vanematele inimestele ning eriti raske depressiooniga patsientidele o Trazodoon  –   kõrge   sedatiivsusega,   sobib   insomnia   alla   kannatavatele patsientidele. o Venlafaksiin  –   sarnane   efekt   bupropiooniga,   kuid   puudub   kõrgenenud krambihoo oht o Kasutatakse sageli, kui SSRId mingil põhjusel ei toimi


Meeleoluhäirete stimulandid  Modafiliin  (Provigiil)  enamasti  kasutatud  kliiniliselt,  üldiselt  efektiivne,  kuid pole FDA poolt selleks eesmärgiks lubatud o Stimulante ei tohiks kasutada meeleoluhäirete raviks o Kui hüpersomnia on probleem, kasutada bupropriooni või venlafaksiini) o Muidu tohib kasutada ainult  narkolepsia, ADHD ja une apnoast tingitud üleliigse päevase uimasuse korral.  Meeleolu stabiliseeriad o Liitium – peamine I liini ravim bipolaarsete ja skisofreenia häirete puhul.  Võib kaasneda kaalu tõus, hüpotüreoidism, treemor  Väga tetrageenne – ei sobi rasedatele!  Tuleb jälgida hüdratsiooni o Divalproeks – hea järsu vaheldumisega bipolaarsete häirete korral  Võib kaasneda sedatsioon ja kognitiivne nüristumine  Tetrageenne o Karbamazepiin – alati II liini ravim  Kõrge   agranulotsütoosi  (vähenenud   valgete   vereliblede   arv)   ja hepatiidi oht  Kasutamisel tuleb hoolega jälgida maksaensüümide tasemeid o Antiepileptilised ravimid: topiramaat ja lamotrigiin – sobivad rasedatele Sedatiivid/hüpnootikumid  Bensodiasepiinid o Enamasti   kasutatakse  paanika   häirete,   ärevushäirete,   insomnia,   staatus epilepticuse (üksteisele pausideta järgnevad epileptilised hood) korral o Midasolaam – peamine kasutus paanika häired & status epilepticus o Diasepaam – peamine kasutus paanika häired & status epilepticus o Lorasepaam,  temasepaam ja oksasepaam  – parimad maksaprobleemidega patsientidele, kuna neid metaboliseeritakse maksa-väliselt o Triasolaam o Alprasolaam


o Klonasepaam o Klordiasepoksiid   Barbituraadid o Kasutatakse harva; kui siis teise liinina status epilepticuse korral  Bensodiasepiini-laadsed hüpnootikumid o Kasutatakse laialdaselt insomnia raviks o Zolpideem o Zaleploon o Esopikloon https://www.youtube.com/watch?v=kIj2koQhK0M&list=WL&index=10&t=0s

Document Outline

• Peamised ravimid