Sotsioloogia ja selle seos rahva tervisega. (0)

Sotsioloogia ja selle 
seos rahva tervisega ...
Taimi  Nilson
MA sotsioloogia
[email protected]
KIRJANDUS:

Hess B.B.,  Markson  E.W., Stein P.J. Sotsioloogia. 
Külim, Tallinn 2000

Aimre  I. Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia , Tallinn 
2001

Sotsioloogiliste uurimuste publikatsioonid, näit:  Titma  M. 
(toim). Sõjajärgse põlvkonna ...; Kutsar D. (toim).  Elutingimused  
Eestis ... ;  Trumm  A., Roots A. jt

Leinsalu, M., Kunst, A., Kasmel, A., Habicht, J. Social  
ingualities in health in Estonia: main report. Tallinn: 
Ministry of Social Affairs of Estonia. (2002). 

Köhler K; "Välditav suremus  Eestis ja selle seosed  
sotsiaalmajanduslike näitajatega"
TEES:
Sotsioloogia uurib inimeste ja 
inimrühmade käitumise otsest-objektiivset 
seotust ühiskonna strukturaalse arenguga
Sotsioloogiline  vaatekoht
Uurib inimeste käitumist grupis
Grupikonstruktsioone
Enesepeegeldust
Kollektiivne tegelikkus
Sotsiaalsed  struktuurid
“Sõnaseletus”
 Sõna SOTSIOLOOGIA tuleneb kahest 
mõistest:
1. ladinakeelsest sõnast “socius” (kaaslane, 
kaaslus , seltskond, ühie jms)
2. kreeka sõnast “λoyoς” [ logos ] (õpetus, 
teadmine)
. Sotsioloogia – teadmine või õpetus 
inimkaaslusest
Sotsioloogiline  perspektiiv
Ühiskondlik elu kui tervik
Seosed 
Inimkäitumise kontekst
Tähenduse andmine läbi sotsiaalse 
interaktsiooni  (sotsiaalne  reaalsus ) 
Sotsiaalsed faktid
Nähtusi, mille olemus, teke või areng on 
seletatav  vaid ühiskondlike protsesside 
kaudu, nimetatakse sotsiaalseteks 
faktideks (social facts). 
/ Emilie  Durkheim/ 
Ühiskonna reaalsus ehk sotsiaalsed faktid
Kollektiivsed ettekujutused – ühiskonnas 
toimivad kollektiivsed ideed ja väärtused 
(religioon,  moraal , õigus)
 Sotsiloogia morfoloogia faktid - iseloomustavad 
inidiviididevahelist seost ja neid iseloomustab:
- Dünaamiline tihedus – inimeste moraalse 
seotuse tugevus
- Materiaalne tihedus – populatsiooni 
asustustihedus
“Inimene on ühiskondlik loom”
Haige ühiskond
Hullumeelne ühiskond
Kodanikuühiskond
Üleminekuühiskond
...
Ühiskonna mõiste ja olemus
Inimtegevuse keskkonna mittelooduslik 
osa – kõik see mida me ei saa põhjendada 
loodusseadustega
Inimkäitumise  kognitiivne  ja normatiivne 
raamistik  (normide, käitumismallide, 
struktuuride, institutsioonide jne süsteem)
Kindlaid reegleid järgiv ja omavahel 
sotud inimkooslus
Ühiskond ja kultuur
Kultuur – ideestik , algjõud, mis hoiab 
inimesi koos, iseloomulik ühiskonnale
Ühiskond – inimkooslus, koosluse 
“nähtav” vorm, tulenev kutuurist
Ühiskond ja kultuur
Ühiskond on ennast taastootev 
inimkooslus, mida iseloomustab kindel 
asukoht, ajaline püsivus ning jagatud 
eluviis
Ühiskond on  inimgrupp , kelle 
vastastikused suhted on organiseeritud ja 
struktureeritud kutuuri poolt
Kultuur on kõik see, mida inimene teeb ja 
millel pole otsest bioloogilist või 
geneetilist alust
Ühiskond ja riik
Ühiskond  =  riik.  Mõlemad  tähistavad  teatud 
inimkooslust,  inimtegevuse   organiseerumise   vormi  – 
kõige levinum argiarusaam (Eesti riik vs eesti ühiskond)
Ühiskond > riik. Ühiskond tähistab inimorganisatsiooni 
süsteemi,  institutsionaalset  raamistikku,  mille  üheks 
elemendik on riik ( funktsionalistlik  sotsioloogia)
Ühiskond  ≠  riik.  Ühiskond  baseerub   kultuuril ,  riik 
rajaneb  võimul.  Nad  seovad  erinevaid  inimesi  ja 
omavahel erinevaid seaduspärasusi (poliitikateadused)
Ühiskonna tunnused
Ei ole suurema süteemi  osis
Abielud sõlmitakse enamasti selle koosluse 
esindajate vahel
Täieneb ühiskonnaliikmete laste arvel
Kindel territoorium, mida peetakse omaks
Oma nimetus ja ajalugu
Iseseisev juhtimissüsteem
Kooslus kestab kauem kui liikmete eluiga
Ühine väärtussüsteem, mida nimetatakse 
kultuuriks
  Ühiskonnatüüpide võrdlus
Indikaator
Traditsioon.
Industriaalne
Postindustr.
Aregngu printsiip
Traditsionalism
Majanduskasv
Teadmis- ja infokesksus
Rikkuse allikas
Tooraine,  saadused
Kaubad
Teadmised, info, teenind.
Tehniline baas
Agraarne
Industriaalne
Informatiivne
Põhiklass
Talupoeg
Tööline
Teenistuja, juht
Tootmisüksus
Talu
Tehas, vabrik
Instituut, firma
Põhivajadused
Olmevajadused
Sotsiaalsed
Eneseregulatsioon
Suhtlemine
Inimene-loodus
Inimene-masin
Inimene-inimene
Ajaperspektiiv
Minevik
Olevik
Tulevik
Strat.  ressursid
Toit,  toore
Kapital, teave
Haridus,  vaimsus
Tehnoloogia
Käsitöö
Mehhan. tehnol
Vaimne tehnol.
Ideoloogia
Religioosne
Sotsiotsentristlik
Humanistlik
KEHA, TERVIS, HAIGUS JA 
TERVISHOIUSÜSTEEM
Kehasotsioloogia uurib kuidas sotsiaalsed 
muutused ja tegurid mõjutavad keha.
Iga inimese keha mõjutavad selles 
ühiskonnas kehtivad väärtused, normid ja 
sotsiaalsed tegurid
Keha, tervis ja sotsiaalne elu on omavahel 
tihedalt seotud
Kehasotsioloogia on väga uus  valdkond  
sotsioloogias
Tervise sotsiaalne alus:
Nakkushaiguste kadumine kaasaegsetes 
ühiskondades
Kõrged tervisenormid – hügieen
Sotsioloogide huvi: kuidas sotsiaalne 
keskkond ja klass mõjutavad inimese 
tervist, tervisekäitumist ning haiguseid. 
Tervis, haigus ja haiglane enesetunne 
erinevates ühiskondades 
Tervis – füüsiline ja vaimne seisund, mis võimaldab 
indiviidil  normaalselt  igapäevaelu  rutiiniga  toime 
tulla
Haigus  –  viitab  üldiselt  bioloogilistele  ja  vaimsetele 
tingimustele, millele on antud  meditsiiniline  diagnoos
Haiglane  enesetunne  –  subjektiivne  hinnang  oma 
kehalisele  enesetundele.  Võib  olla  olukord,  kus  me 
tunneme   end  haiglaselt  ilma,  et  oleks  haige  ning 
vastupidi.
Tervise ja haiguse erinevad mustrid
 Erinevates  ühiskondades  on   elukvaliteedi   peamiseks 
näitajaks elanikkonna tervislik seisund. Tervis on tihedalt 
seotud  nii  tööstusliku  arengu  kui  ka   vanuselise ,  soolise 
koosseisu ja ühiskonna ressursside jaotusega. Haigused ja 
epideemiad pole ühiskonnas levinud juhuslikult.
 Sotsiaalepidemioloogia  –  haiguste  levik  sotsiaalses 
keskkonnas,  kuidas  on  konkreetsete  haiguste  levikuga 
seotud just inimeste elulaad.
 Nt  tuberkuloosi  põhjustab  küll  kindel  bakter,  kuid  levib 
teatud  sotsiaalsetes  tingimustes:  ülerahvastatud,  halb 
hügieen, alatoitlus, vilets sanitaarne olukord 
Haiguste teke ja levik
Esmahaigestumine – uute haigusjuhtude 
teke 
teatud 
populatsioonis 
teatud 
ajavahemikul,  aitab  selgitada  haiguse 
olemust ja tekkepõhjuseid;
Levimus  –  kirjeldab  kõiki  teadaolevaid 
haigusjuhte  ühes  populatsioonis  kindlal 
ajavahemikul, olenemata algusajast. Aitab 
määrata  haigusprobleeme  ning  seeläbi 
planeerida  tervishoiukorraldust 
Ühiskonna areng ja mõju elanikkonna 
tervisele
Hügieen
Parem  toitumus
Rasestumisvastased vahendid
Elamistingimuste paranemine 
Sõja mõju – esimese maailmasõja ajal töötus 
praktiliselt kadus, elamispindade üür võeti 
kontrolli alla, toiduratsioonide 
kindlaksmääramine, miinimumpalkade 
kehtestamine
Üldise elatustaseme paranemine
Kokkuvõttes...
... on poliitilised otsused ja majandus 
aidanud tunduvalt enam tervise 
paranemisele kaasa kui individuaalne 
initsiatiiv oma tervise eest hoolitseda või 
meditsiinilised saavutused.

Document Outline

• Slide 1
• KIRJANDUS:
• TEES:
• Sotsioloogiline vaatekoht
• “Sõnaseletus”
• Sotsioloogiline perspektiiv
• Sotsiaalsed faktid
• Ühiskonna reaalsus ehk sotsiaalsed faktid
• “Inimene on ühiskondlik loom”
• Ühiskonna mõiste ja olemus
• Ühiskond ja kultuur
• Ühiskond ja kultuur
• Ühiskond ja riik
• Ühiskonna tunnused
• Ühiskonnatüüpide võrdlus
• KEHA, TERVIS, HAIGUS JA TERVISHOIUSÜSTEEM
• Tervise sotsiaalne alus:
• Tervis, haigus ja haiglane enesetunne erinevates ühiskondades
• Tervise ja haiguse erinevad mustrid
• Haiguste teke ja levik
• Ühiskonna areng ja mõju elanikkonna tervisele
• Kokkuvõttes...