Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

IT-Süsteemide riistvara (0)

1 Hindamata
Punktid
IT-Süsteemide riistvara
Ergonoomika
Ergonoomika – Töötamise teadus. Uurib, kuidas tagada inimestele oma töökeskonnas võimalikult suur produktiivsus ja turvalisus kasutades seadmeid/mööblit, et tagada inimkehale ja mõistusele sobivaim keskkond arvestades nende iseärasusi ja vajadusi.
Kasutades IEA definitsiooni :
Ergonomics is the scientific discipline concerned with the understanding of interactions among humans and other elements of a system, and the profession that applies theory, principles, data and methods to design in order to optimize human well-being and overall system performance .
Teisisõnu, ergonoomika proovib meie töökeskonda kohanda nii, et see oleks töötaja ja süsteemi jaoks tõhusaim.
Tänapäeval jaguneb ergonoomika juba mitmeteks alamüksusteks, kuid meie keskendume sellele osale, millega infotehnoloogia alal töötades kokku puututakse.
Alamüksusteks on muidu Füüsiline ergonoomika, kognitiivne ergonoomika ja organisatsioonilist ergonoomikat. IT alal on määravaim neist esimene, ja sellele me pühendumegi.
Füüsiline ergonoomika, nagu nimest võib juba eeldada, tegeleb inimanatoomiaga ja füsioloogiaga.
Miljoneid inimesi kannatavad terviseprobleemide ja valude käes igapäevase istuva töö tõttu. Kõige tavalisemad neist on seljavalud kuid ka silma- ja peavalud . Ergonoomika on tegelenud nendele probleemidele lahenduse leidmisega.
Vaatame täpselt üle nõuded, mida peaks täitma, et tagada inimesele optimaalne töökeskkond .
  • Arvutitöökoht on soovitatav üles seada akna suhtes nii, et aken oleks arvutilaua suhtes küljel. Paremakäelistel on hea, kui aken asetseb vasakul. Kuvar tuleks paigutada aknaga risti. Vältima peaks seda, et aken on kuvari taga või töötaja selja taga. Esimesel juhul on töötajal kuvari taga väga tugev valgus, mis halvendab nägemist , teisel juhul varjab töötaja ise loomuliku valguse oma laual kehaga ära, samuti tekivad peegeldused nii kuvarile kui ka klaviatuurile.
  • Laua kõrgus peab vastama töötaja kasvule, pikkade inimeste puhul on soovitatav tõsta arvutitöölaua kõrgust, et töötaja ei peaks liialt laua kohale kummarduma.
  • Käte asetus peab olema õlavöötmest vaba, küünarvarre ja õlavarre vaheline nurk olgu 90 kraadi või veidi vähem, randmeliigeses peab olema sirgnurk . Seega ei tohiks klaviatuuriga töötamisel olla õlad tõstetud asendis ega käed sirgelt ees.
  • Jalgade jaoks peab laua all olema piisavalt ruumi.
  • Laud peab olema piisavalt suur, et kuvar , klaviatuur , hiir ,dokumendihoidja ja kuvariga ühenduses olevad seadmed sobivalt paigutada.
  • Kuvar ja klaviatuur peavad asetsema otse töötaja ees.
  • Klaviatuur ja hiir tuleks asetada alati ühele tasapinnale, mitte klaviatuur klaviatuurialusel ja hiir laual.
  • Kui klaviatuur asub laual, peaks selle ees olema vaba ruum küünarvarte toetamiseks, et vältida pingeid õlavarre lihastes. Optimaalne ruum on 20 cm.
  • Väljasirutatud käte ulatusraadiuses olgu kõik tööks vajalikud vahendid, näiteks telefon, dokumendid , kirjutusvahendid, klammerdaja jne. Sobivam kaugus oleks 20-30 cm, maksimaalne kuni 60 cm.
  • Kui töötaja töötab ka dokumentidega, on soivitatav asetada klaviatuur ja hiir klaviatuurialusele ja jätta kuvari ees olev lauapind dokumentide jaoks.
  • Optimaalne kuvari kaugus silmadest on 50-70 cm
  • Optimaalne silmade vaatenurk ekraanile on 15-20 kraadi silmade horisontaalvaatesuunast allapool.
  • Töötool peab olema püsikindel, tooli istme kõrgus ja seljatoe asend peavad olema reguleeritavad vastavalt töötaja kasvule.
  • Toolil tuleb istuda nii, et selg toetuks vastu seljatuge.
  • Kui töötaja on lühikest kasvu, peab ta vajadusel saama kasutada jalatuge. Jalatoe toetuspinna kaldenurk võiks olla umbes 20 kraadi. Jalatugi peaks olema kare, eesäärel 1cm kõrgune serv.
  • Töötool peab võimaldama istmepadjal ja seljatoel pöörduda 180 kraadi piires, et töötaja saaks keha pöörata koos tooliga, mitte ei koormataks pidevalt selga .
  • Töötooli seljatoel peab olema spetsiaalne seljatoekumerus ja seljatugi tuleb reguleerida nii, et nimmenõgusus toetuks vastu seljatoekumerust. Vajadusel kasutada lamedal tooliseljatoel seljatoepatja.
  • Statsionaarsel töökohal sülearvutiga töötamisel on soovitatav kasutada tavaklaviatuuri ja hiirt ning võimalusel ka tavakuvarit, et tagada õige tööasend.
  • Müratase ei tohiks ületada 55-60 dBA, printeriga töötamisel 65dBA. Parim kontoritöö müratase on 40dBA või alla selle. Müra tekitavate seadmete olemasolul ruumis tuleb need paigutada arvutitöökohast võimalikult kaugele. Kontoris tekitavad müra põhiliselt server , printer , koopiamasin ja arvuti. Server on soovitatav paigutada mürasummutatava barjääri taha või kappi .
  • Ruumis, kus töötatakse arvutiga, on soovitatav loomulik valgus. Valgustingimuste reguleerimiseks peavad akendel olema heledavärvilised läbipaistmatud pikilamellkardinad.
  • Vajadusel kasutada ruumis head üldvalgustust ning kohtvalgustit arvutitöökohal.
  • Valgusallikas ei tohi peegelduda kuvari ekraanilt ega pulseerida tajutavalt.
  • Valgus ei tohiks tulla kuvari tagant. Valgusallikas, aknad, läbipaistvad või poolläbipaistvad seinad ei tohi asetseda töötaja otseses vaateväljas ega halvendada kuva kvaliteeti.
  • Üld-ja kohtvalgustus peavad tagama tööpinna piisava valgustatuse ja töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötajate nägemisteravust.
  • Kunstliku valgustuse puhul peab valgustatus vastama alljärgnevatele väärtustele : töölaud ja klaviatuur kuni 400Lx, kuvari ekraan kuni 300Lx.
  • Arvutitöökohas tuleb vältida tugevaid värvikontraste, tumedaid pindasid heledate seinte taustal. Arvutitöökohaga ruumis on soovitad helepastelsed ning matid toonid.
  • Optimaalne õhutemperatuur kontoris on 21-24 kraadi ja suhteline õhuniiskus 40-60%. Kui õhk on töökeskkonnas kuiv, tuleb kasutada õhku niisutavaid seadmeid.
  • Taustamüra ei tohiks häirida töötajal keskendumist ega suhtlemist.
  • Kaitseks elektrostaatilise välja ja magnetvälja tervisele ohtliku mõju eest ei tohi töötaja istuda kuvarile lähemal kui 50 cm. Kuvaril genereeritav kiirgus sumbub sel teepikkusel ja ei kahjusta töötaja tervist.
  • Konditsioneerid ning kliimaseadmed asetada arvutitöökohast võimalikult kaugele, vältida üldventilatsiooniava arvutitöökoha kohal, eriti kui sellest puhub õhku ruumi väga intensiivselt.
  • Arvutiga töötaja peab tegema iga tund puhkepause, näiteks iga 45-50 minuti järel viis kuni seitse minutit puhkama . Pausi ajal lahkuda arvutitöökohalt, liikuda ringi või teha tervisevõimlemist, mitte lugeda ajalehte või dokumente. Puhkepaus peaks olema aktiivne ja soovitatav on teha ka silmade võimlemist.

Picture owner https://commons.wikimedia.org/wiki/User:Yamavu
Vasakule Paremale
IT-Süsteemide riistvara #1 IT-Süsteemide riistvara #2 IT-Süsteemide riistvara #3 IT-Süsteemide riistvara #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Musymeez Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Eriala kahjulik mõju minu tervisele
6
doc

Eriala kahjulik mõju minu tervisele

Võrumaa kutseharidus keskus Timo Puistaja IS-10 Eriala kahjulik mõju minu tervisele ja kahjuliku mõju vähendamise võimalused Väimela 2010 Referaat seletab ära arvutiga töötavate inimeste peamised kutseprobleemid ja annab ka probleemidele lihtsalt ja kergestimõistetavad lahendused. Peamisteks probleemideks on alaseljavaegused, hiirehaigus ehk karpaalkanali ehk randmekanali sündroom, hemorrioidid, ning väsinud ja kuivad silmad. Alaseljavaegused Meie uuringud näitavad, et 38 protsendil kuni 25aastastel inimestel esineb vaegusi alaseljas ehk nimmepiirkonnas. Huvitav on see, et üle 40aastaste seas on see protsent vaid 24! See tähendab, et noore põlvkonna lihastoonus on madal. Seljavaeguste kõige sagedasemaks põhjuseks on taas vähene füüsiline aktiivsus ja sundasendid. Oma olemuselt aktiivseks tööks häälestatud seljalihased on istudes lõdvas asend

Tööohutus ja tervishoid
ARVUTITÖÖ ERGONOOMIKA
12
docx

ARVUTITÖÖ ERGONOOMIKA

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Zanna Jakovleva ARVUTITÖÖ ERGONOOMIKA Iseseisev töö Juhendaja: Anne Murov, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 VAATLUSOBJEKTID Ergonoomika alased soovitused Valgustingimused Ruumis, kus töötatakse arvutiga, on soovitatav loomulik val- gustus (rohkem päevavalgust). Valgustingimuste reguleerimi- Töötamiskoha paigutus val- seks on soovitav puhastada aknad, akendel paremini sobivad gusallikate suhtes heledavärvilised läbipaistmatud pikilamell-kardinad. Heleda- tes värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgus- tust. Vajadusel kasutada ruumis head üldvalg

Ergonoomika
Eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused
14
docx

Eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool nimi kursus Referaat Eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused Juhendaja: nimi Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus Arvuti on tänapäeva inimestele lahutamatu osa. Tänapäeva arvutid on muutunud mõõtmetelt väiksemateks ja kiiremateks ning mis peamine ­ kättesaadavaks. Inimesed kasutavad arvuteid nii töös kui ka vabal ajal näiteks suhtlemiseks ning informatsiooni hankimiseks. Aastalt-aastasse muutuvad arvutikasutajad aina nooremaks. Tänapäeval on kujunenud tavaliseks, et lapsed juba päris pisikesest peale oma vaba aja arvutis veedavad ning mänge mängivad. Sellise istuva ning ühelaadse tegevuse tagajärjed ilmnevad aga alles aasta

Informaatika
Arvuti eriala kahjulikud mõjud tervisele
5
docx

Arvuti eriala kahjulikud mõjud tervisele

***** Kutsehariduskeskus Minu õpitava eriala kahjulikud mõjud tervisele Referaat ************* **** kl ******** 2012 Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril . Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole . Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Pilguta arvutiga töötades teadlikult silmi, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest tingituna silmade väsimus- ja kuivustunnet ning vajadust silmi hõõruda (veel rohkem ärrit

Tööohutus
TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIANALÜÜS-
27
doc

TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIANALÜÜS

TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIHINDAMINE Tellija: Casino OÜ Ettevõtte esindaja: Töö teostaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika........................................................ 4 2. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 7 3.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine..................................... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. .........................

Tööohutus ja tervishoid
Sobilik tehniline varustus ja keskkond arvuti kasutamisel-Referaat
5
docx

Sobilik tehniline varustus ja keskkond arvuti kasutamisel. Referaat

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava SOBILIK TEHNILINE VARUSTUS JA KESKKOND ARVUTI KASUTAMISEL referaat Läbiv pealkiri: Arvutitöö ergonoomika Tartu 2014 Sobilik tehniline varustus ja keskkond arvuti kasutamisel Arvutitöö ergonoomika Tänapäevases ühiskonnas pole ammu enam arvutiga töötamine inimese jaoks valik, vaid pigem paratamatus. Kiirelt arenevas infoühiskonnas veedab üha enam inimesi suure osa oma päevast arvuti taga. Statistikaameti andmetel (2014) veedab keskmine eesti mees oma vabast ajast arvuti taga keskmiselt kaks tundi. Naised veedavad vaba aega arvutis pool tundi. Arvuti taga veedetud ajale lisanduvad tö?

Arvutiriistvara i
Ergonoomika essee
4
docx

Ergonoomika essee

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST11 ERGONOOMIKA KONTORIS Essee Mõdriku 2011 Ergonoomika tegeleb inimeste tegevuste kergendamisega, töövahendite ja tingimuste kohandamisega vastavalt inimese vajadusele. Näiteks töötingimuste, valgustuse, müra, tööasendi, kliima ja mitmete muude tegurite paremaks muutmisega. Kontoriergonoomika on seotud just sellega, millised on töötaja tööülesanded ja kuidas parandada töökeskkonda. Tuleks analüüsida oma tööülesandeid ja töötamiskohta. Just tööülesanded näitavad, milliseid nõudeid on vaja täita. Näiteks kuidas reguleerida valgust, kuidas istuda jne. Tuleks üle vaadata oma praegune töötamiskoht, et aru saada, milline peaks olema tervislikud ja õiged töötingimused. Ühesõnaga kõik, mis mõjutavad töötaja tööülesannete sooritamist ja mugavustunnet. Esimene asi, millest alustama peaks on kindlasti kontoritöö puhul töö

Rahvatervis
Ergonoomiliselt hea töökoht
6
doc

Ergonoomiliselt hea töökoht

Ergonoomiliselt hea töökoht Töötaja hea tervis sõltub paljudest töökoha teguritest: · töökeskkonna mikrokliima (õhuvahetus - õhuliikumiskiirus ei tohi ületada 0,1 m/s , õhu temperatuur - soovitatav temperatuur kontoritööks oleks 22°± 2, õhu niiskus); · töökoha valgustatus (loomuliku päevavalguse olemasolu - loomuliku valgusega töötades väsitad silmi oluliselt vähem kui kunstvalgusega, tehisvalgustuse liik, valgustuse allika asukoht, lampide värvsustemperatuur jms); · tööruumi üldine disain, eri värvide mõju kasutamine; · töökoha psühholoogiliselt hea asukoht ruumis(privaatsete andmetega töötava inimese seljatagune peaks olema kinnine, mitte läbikäigukoridor. See väldib töötaja stressi); · ilus ja mugav mööbel. Ergonoomiline töökoht väsitab vähem Arvutitöökoht on kontorites kõi

Töökeskkond




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun