Biheivioristlikud õppimisteooriad (0)

Biheivioristlikud 
õppimisteooriad
Biheiviorism
• 20. sajandi alguses tekkinud 
psühholoogia, sotsioloogia,  etoloogia  
ja kasvatusteaduse suund
• Teooriate loomisel puudus piir 
inimese ja looma käitumise vahel, 
enamus katseid läbi viidud 
loomadega
Viide?
Mis on õppimine ?
• Protsess, kus praktilise kogemuse 
vahendusel kujunevad õppuri 
tegevusvõimes suhteliselt püsivad 
muutused ( Krull , 2000)
• Õppimise peaeesmärk-kohaneda 
elukeskkonnaga(J.  Dewey  1859-1952)
Tahtlik ja  tahtmatu  õppimine
• Tahtlik õppimine 
    - uut informatsiooni püütakse omandada 
teadlikult
• Tahtmatu  ehk kaasnev õppimine
     -  tegemist teadvustamata protsessiga
                                                                                   
                (Krull 2000)
Õppimise põhiajendid
• Hedonistlik  motiiv
    - kõrgemate organismide kaasasündinud võime 
vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad 
kaasa ebameeldivusi
• Tunnetuslik motiiv
      - sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi 
tundmises ümbritseva maailma vastu
• Sotsiaalse lävimise motiiv
    - avaldub põhiliselt sotsiaalse suhtlemistarbena
                                                                                   
                 (Krull 2000)
Õppimisteooriate liigid
• Biheivioristlik õppimisteooria: 
    - kohandumine välismaailmaga, st iseendale hea  soovimine  ja halva 
vältimine 
• Sotsiaalkognitiivne õppimisteooria:
     - käitumise muutus toimub vaatluse teel
     - omandatakse sageli ühekordse nägemisega
•  Kognitiivne  õppimisteooria:
    - sisemise huvi äratamine ja sellest lähtuva aktiivsuse üles näitamine
• Sotsiaal- konstruktivistlik  õppimisteooria:
    - õpilase sisemine aktiivsus   
      - mõtete vahetamine teiste inimestega 
      - õppimine rajaneb juhendamisel ja õpetamisel
                                                                                                                    
               (Krull 2000)
Biheivioristlikud 
õppimisteooriad
• Klassikaline tingimine
•  Operantne  tingimine
•  Assotsiatiivne  tingimine
Klassikaline tingimine
• Klassikaline õppimine- 
      Ivan  Pavlovi  katse koeraga (Krull 
märkide ja seoste 
2000 lk. 182)
õppimine 
1) Liha tekitab  koeral  automaatselt 
        nt. Autos hakkab vilkuma kütuse 
süljeerituse. Neutraalne stiimul, 
näidik
Pavlovi katses mingi heli, süljeeritust 
• Seose kujunemine 
ei tekitanud.
2) Seejärel anti koerale liha ja tekitati 
tingimatu ja tingitud 
heli samaaegselt. Koeral hakkas ila 
refleksi ehk tingimatu ja 
tilkuma. Sellist liha ja heli koosmõju 
korrati mitu korda. 
tingitud ärritaja vahel
3) Kolmandas faasis kuulis koer küll 
• Seos võib kujuneda 
heli, aga liha ei saanud. Koeral 
hakkas sülg erituma. Seega oli helist 
välja ka ühe kogemuse 
saanud koera  jaoks lihaga koos käiv 
tulemusena
stiimul.
• Inimõppimisel: John B. 
tingitud refleksid- elu jooksul 
Watsoni katse 9-kuuse 
õpitud
Albertiga,  kus kasutati 
tingimatud refleksid- 
rotti ja terasvarrast 
kaasasündinud
 (Krull 
2000 lk. 184)
       
Klassikalise tingimise näited
• õpilast võtab kooli tulles vastu naeratav,  lahke , 
julgustav õpetaja, õpilases tekib positiivse 
emotsiooni, mille tulemusena tekib õpilases 
tahtmine käia koolis ning õppida(Krull 2000)
• Õpilane ei suuda esineda klassi või kooli 
kuulajaskonna ees. Hirmutunne tekkinud 
esmakordsel esinemisel ebameeldiva kogemuse 
tõttu (Krull 2000)
• Romantilisel kohtingul   kuuldud  laul hakkab esile 
kutsuma romantilist  tunnet  ( Eggen  & Kauchak,  2016 )
Oleksin väga rõõmus, kui püüate välja pakkuda 
mitte õpikutest, vaid OMA näiteid! See aitaks ka 
paremini demonstreerida, et te olete teemast aru 
saanud. Eriti soojalt soovitan otsida näiteid 
LASTEAIA kontekstist või koolieelikutega seoses!
Assotsiatiivne tingimine
• Seose kujunemiseks vajalik kahe 
seostatava stiimuli korduv 
koosesinemine  
     - koolis kasutatakse mehaanilist harjutamist
       nt. keelte õppimisel   kaartide  kasutamine
       nt. korrutustabelit treenitakse välkkaarditega
• Seos võib kujuneda kahe neutraalse 
ärritaja vahel  
     -mõne asja või idee meeldetuletamine aitab kaasa 
nendega seostuvate  esemete, sündmuste või ideede 
meenutamist  nt. Puuvilja nägemine manab silme ette vaagna, millele 
kodus pandi  puuvilju    
                                                                                                                              
                  (Krull 2000)
Operantne tingimine (1)
• Käitumise aluseks on vajadus reageerida 
keskkonnale teatud viisil 
• Alateadvuslik  tarve  vältida negatiivset ja 
eelistada   positiivseid emotsioone 
tekitavaid  olusid 
      - võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele meelde jätta 
saadud kogemusi 
      - õppimise tulemuseks organismi võime reageerida 
kindlal viisil märguandele  ehk stiimulile . Nimetatakse 
stiimul-reaktsioon (S-R) õppimiseks
• Tegevuse või käitumise tagajärjeks on 
kinnitus      või  karistus  
     - Tasustamine, käitumise kinnitamine ehk  sarrustamine
• Thorndike’i katse 
        - Näljane  kass  puuris, kes  nägi toitu väljaspool  puuri . 
Puurist välja saamiseks oli vaja vajutada spetsiaalset 
klahvi.
                                                                                                                      
      (Krull 2000)
Operantne tingimine (2)
• Näited karistusest 
      - koerale antakse  nina pihta kui ta närib jalanõusid  
      - lapsel keelatakse teleka vaatamine kui pahandust teeb
       *  Karistamise  mõningad reeglid 
       - Alati tuleb selgeks teha, mille eest karistatakse, 
välditakse karistaja kartmist.
       - Karistatakse käitumise eest, mitte inimest konkreetselt.
        -  Karistamine  ei tohi olla  alandav
        - Sobilikku käitumist tuleks samuti märgata ning 
positiivselt kinnitada
• Näited kinnitusest 
      - laps saab kommi, peale “palun” ütlemist emale
      - õpilane saab õpetajale vastamise eest kiita või hea hinde 
Operantne tingimine (3)
• Õppimise seadused 
     - Efektiseadus - reageeringud, mille järgneb 
tasustus, kalduvad korduma ja reageeringud, millele 
järgneb karistus, sageduselt vähenema
     - Harjutamiseseadus –  harjutamine  (kordamine) 
teeb õppimise edukaks ehk harjutamine tugevdab  stiimuli 
ja reaktsiooni seost 
• Inimõppimisel 
     - õpilastele saab öelda, mida neilt märguande peale 
oodatakse
       - võimalik seletada, milline tasu või hüve soovitud 
käitumisega kaasneb
     
                                                                                                              
                  (Krull 2000 )                 
B. F. Skinneri uurimused ja 
avastused
• Tasustamisgraafikud 
      - õpitu kinnitub kõige paremini, kui tasustada keskmise 
sagedusega, kuid muutuva intervalliga 
(  mänguautomaatides mängimine ja võitmine)
• Vormimine 
     - vormimisel kinnitatakse  sooritatud  tegevust kindlate 
kriteeriumitega
     -  järkjärgulise lähenemisega kujundatakse uusi  
tegevusoskusi
• Märguannete eristamine 
    - näiteks  eelkoolieas  või 1. klassis õpitakse  eristama  
matemaatiliste tehete märke ja  sooritama  neile vastavaid  
operatsioone ( Gagne , 1985)
                                                                                                    
                  ( Krull 2000)
Thorndike uurimused ja 
avastused
• Üleõppimine 
      – õppimine, mis jätkub pärast materjali esmakordset 
meeldejätmist
      – aitab õppematerjali paremini meeles pidada
• Õppimise ajaline jaotus 
     - kokkusurutud ajas õppimine ehk  õppimine vahetpidamata 
pikema aja jooksul 
      - jaotatud ajas õppimine ehk õpitakse lühikeste 
sessioonidena
        ( tavaliselt efektiivsem)
• Tagasiside 
   - tagasiside kindlustab õppimise edukuse 
     – kui tagasisideviibib, võivad õpilastel kujuneda väärseosed ehk 
valed käitumisharjumused
                                                                                                            
                  ( Krull 2000)              
Käitumise modifiteerimise 
metoodika
• Metoodika üleastuvalt käituvate laste 
korralekutsumiseks
• Puuetega õpilastega töötamiseks
• Sobimatu käitum ise ignoreerimine koos 
soovitud käitumise läbimõeldud 
tasustamisega
                                                               
           (Krull 2000)
Kasutatud allikad
• Eggen, P. & Kauchak, D. (2016)
•  Krull, E. (2000). Pedagoogilise 
psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli 
kirjastus
•  http://www.teadmus.ee/andmed/14101317
12686/ pedagoogiline -ps%C3%BChholoogia
•  https://inimeseopetaja.weebly.com/.../tunn i
konspekt_oppimine_anna_liisa_jogi.doc
neid kaht viimast viidet ei leidnud 
kuskilt slaidilt. Kus kasutasite?
TÄNAME KUULAMAST!

Document Outline

• Slide 1
• Biheiviorism
• Mis on õppimine ?
• Tahtlik ja tahtmatu õppimine
• Õppimise põhiajendid
• Õppimisteooriate liigid
• Biheivioristlikud õppimisteooriad
• Klassikaline tingimine
• Klassikalise tingimise näited
• Assotsiatiivne tingimine
• Operantne tingimine (1)
• Operantne tingimine (2)
• Operantne tingimine (3)
• B. F. Skinneri uurimused ja avastused
• Thorndike uurimused ja avastused
• Käitumise modifiteerimise metoodika
• Kasutatud allikad
• TÄNAME KUULAMAST!