Psühholoogia konspekt (0)

1.Uuritakse kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond.
2. Longituudne – katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani
Ristlõike – katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga.
Kaksikute – ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega.
3. Kasvamise all mõeldakse üldjuhul füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne.
4.Eostumisperiood – 2 nädalat alates viljastumisest, esimesel nädalal saab algsest rakust juba 100- rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limakestale
Embrüonaalperiood – 3.kuni 8. Nädala lõpuni, kujuneb kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad (käed, jalad, silmad kõrvad).
Looteperiood – alates 9.nädalast kuni sünnini, olemas kõik organid ja kehaosad, 38.-40.nädalal valmis sündima, (/leht/)
5. Vastsündinutel võib eristada kolme temperamneditüüpi, mis püsivad läbi kogu lapsepõlve:
Kerged beebid - kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest
Rasked beebid – ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi ja on uutest olukordadest häiritud
Aeglaselt reageerivad beebid – vajavad rohkem kui teised aefa kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed.
6. Kõndimisrefleks – kui hoida vastsündinut püstiasendis kindlal alusel, hakkab ta tegema kõndimisliigutusi.See refleks kaob u 2-3 kuu vanuses.
Ehmatusrefleks- ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma käed ja sõrmed laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku.See refleks kaob u 4 kuu vanuses.
Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu.kaob u 4 kuu vanuses
Haaramisrefleks – vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni.Kaob u 5 kuu vanuses
Ujumisrefleks – kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi.kaob u 6 kuuselt
Pupillirefleks – silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg.
7. Kogutiivne areng: Jean pigaet
0-2 a- sensomotoorne periood –selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu.
1-4 kuud – toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas.
2-7 a –eeloperatsiooniline – sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara.
7-12a – konkreetsete operatsioonide periood – laps hakkab aru saama asjade pööratavusest.Sel perioodil lähevad lõplikult paika aja ja ruumi mõsisrted
12-> formaalsete operatsioonide periood, kus kujuneb lõplikult välja loogiline mõtlemine, abstraktsetest mõistetest saadakse aru, selle perioodi juurde käib süllogistlik mõtlemine ehk eelduste järgi järelduse tegemine.
8. Sotsiaalne areng: Erik H. Erikson
Usaldus või usaldamatus – sünnist kuni aastaseks saamiseni , esiteks peab laps omandama arusaama, et ta võib ümbritsevat maailma usaldada.kui kõik vajadused on rahuldatud ja vanemad hellitavad, siis tunneb ta maailma turvalisena, vastupidi siis hirmu
Autonoomia või kahtlemine ja häbi – aastad 1-3, kui laps on oma vanemaid usaldama õppinud , siis hakkab nende toel ja vastavalt arengule tegutsema, ül lahendamine arendab iseseisvust, kui ül keerulised siis tekib lapsel kahtlus .
Initsiatiiv või süü - aastad 4-5 .Lapse füüsiline aktiivsus ja keele kasut oskused on oluliselt arenenud. Ettevõtlikus kasvab, hakkab enam katsetama ja küsimusi esitama.kui küs peetakse rumalaks, võib temas kujuneda hoopis süütunne.
Edukus või alaväärsus – aastad 6-11. Kooliikka jõudmine , ülekaalus vaimsed küs. Kui julgustatakse hästi tegema ja lõpule viima ja kiidetakse, areneb töökas ja ettevõtlik, aga kui vastupidi, kui tüütajat, võib tal tekkida alaväärsustunne.
Identsus või rolliähmasus –varane noorukiiga , saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks.kui ta ei oska ühendada oma elu eri külgi, siis jääb tema identsus ähmaseks
Intiimsus või isolatsioon - hiline noorukiiga,läbitakse edukalt eeldusel,et nooruk loob lähedase sideme teise inimesega.kui ta seda ei suuda, võib tekkida üksinus ja isoleeritustunne
Generatiivus või stagnatsioon – täiskasvanuiga.laste kasvatamine , laiemad ettevõtmised, milles osaletakse ja mille kaudu järgmise põlvkonda mõjutatakse, need kes seda ei vali, muutuvad suletuks, mis toob kaasa stagnatsiooni .
Integraalsus või meeleheide – hiline täiskavanudiga.inimene vaatab tihti elule tagasi, võib leida et elul oli tähendus ja tunnetada rahulolu, või vastupidi, ja et parandada on juba gilja, see inimene jõuab meeleheite seisundini.
9. Mehe ja naise erinevused:
Võimetes – üldiselt ühesugused,tüdrukutel natuke arenenum keelelised oskused, paremad lugejad, poistel aga ruumiline mõtlemine.tuleb ilmsiks peale 8ndat eluaastat .Nimetud erinevus annab meestele paremusegeomeetrias ja neil elualadel, kus on neid vaja.
Käitumises- Poisse ja tüdrukuid kasvatatakse erinevalt.tüdrukuitel, suhted tunded,poistel võistluslikkusele ja alagtusvõimele.Poistele on omased võistuslikus,üleoleku näitamine, tüdrukutel iseloom lähedus ,koostöö ja suhete rõhutamine.meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naisetel aga kui vastastikku sõltuvast minast.
Kõnelemises – Mees lähtub kujutlusest. Nagu oleks ta domineeriv pool, tõstab oma võimu esile mitmel viisil. Meeste jutt sageli otsekohesem ja kindlam , nad katkestavad naiste juttu sagedamini kui naised meeste oma.naised esitavad rohkem küsimusi, näevad rohkem vaeva, pingutavad, et vestlus areneks.
------------------
Õpikust lk.33 – 47; vihiku materjal; TV lk. 13 – 15
Arengupsühholoogia põhiküsimus
Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod – kuidas nende abil inimest uuritakse
Küpsemine ja kasvamine kui arengu mõisted
Kõikide arenguperioodide iseloomustus alates sünnieelsetest kuni hilise täiskasvanueani
Kuidas määratletakse vastsündinute temperamenti
Reflekside tähendus vastsündinu elus
Kognitiivne areng J.Piaget, Sotsiaalne areng E.Erikson, Seksuaalne areng S. Freud , Mehe ja naise erinevused võimetes, käitumises ja kõnelemises