Psühhopaatide tüübid (0)

Keskkool - Psühholoogia - Psühhopatoloogia

1 Hindamata

Lõik failist

Õiguse psühholoogia kordamisküsimused ( 2018 . sügis TÜ õigusteaduskond)

Õiguspsühholoogia aine, objekt ja meetodid.
Õiguspsühholoogia on teadus,mis koosneb õigusest ja psühholoogiast.Õigus ja psühholoogia püüavad mõista,reguleerida,selgitada ja ennustada inimese käitumist.Objekt-käitumine tervislikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kurjategijate isiksus ja kriminaalne käitumine. Eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil.

Eelteaduslik etapp õiguspsühholoogias.
Eelteaduslikupsühholoogiana,mis on vanim ja levinuim mõistetakse süstematiseerimata praktiliste teadmiste kogumit inimese hingeelust ja käitumist,mis on saadud individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise kaudu.

Filosoofiline õiguspsühholoogia.
Tekkis koos filosoofiaga,sest paljud filosoofia uurimisprobleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega.Erineb eelt.psühholoogiast suurema süsteemsuse ja loogilise ülesehituse poolest.Põhifunktsioon-tegelikuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks,oluliste tunnetusteooriliste ja olemasõpetusega seotud probleemide tõstetamine ja lahendamine.

Teaduslik õiguspsühholoogia.
Psühholoogiga muutus teaduseks 1879 .a kui Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.Tema idee oli tuua psühholoogia välja filosoofilist etapist ja teha teadust,mis vastab järgmistele kriteeriumitele:1)usaldusväärsus tagatakse kasutatavate mõistete täpse defineerimisega 2)rangete objektiivsete mõõtmisprotseduuride kasutamisega 3)teadmiste usaldusvärsuse piiride määratlemisega.

Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris (J. K. Lavater, F. J. Gall).
Füsiognoomika-teadus inimese näojoonte ja psühhiliste eripärade omavahelistest seostest.Zürich pastor Johann Kaspar Lavater arvas ,et on olulised näosade tunnused.(nt nina väljendub tundeid,huuled viha,lõug sensuaalsust jne)
Frenoloogia-teadus kolju väliskuju ja psühhiliste omaduste seostest.
Franz Joseph Gall arvas,et kõik võimed ja isiksuse omadused on kaasasündinud ja lokaliseeruvad ajuprotsesside erinevate piirkondades.

C. Lombroso teooria sünnipärasest kurjategijast.

C. Lombroso kriitika.

Õiguspsühholoogia-alase tegevuse elavnemine XIX saj. lõpul.
Õiguspsühholoogia taassünd leidis 19.sajandil,mil meedikud ja teadlased hakkasid julgemalt käsitlema juura kuuluvaid probleeme.Kuritegevuse küsimustega tegelesid paljud väljapaistavad psühhiatrid. Juristid tegelesid seni arstide poolt peetud probleemidega. Saksa jurist Hans Gross defineeris kriminaalpsühholoogiat-KP on rakendusps . Haru,mis tegeleb kõige hingeliste aspektidega,mis kuritegevuse avastamisel ja uurimisel kõne all tulevad.Tugines ta tähelepanekutele kurjategijate,tunnistajate ja kohtunike praktikast.Taassünd on ka seotud Eysencki nimega,kes 1964.a esitas originaalse kuritegeliku käitumise teooria.

H. Münsterberg ja õiguspsühholoogia.
Hugo Münsterberg-saksa psühholoog,kes töötas USAs.Tema oluliseim raamat õigusp valdkonnas oli avaldanud 1908.a The Witness Stand.Seal ta rääkis psühholoogia kasutamise vajalikkusest õiguses.Ta kirjeldas,kuidas võivad olla tunnistajate ütlused kaheldava väärtusega,sest suuresti sõltuvad tunnistajast endast.Nt ta näitas oma tudengitele pilti täppidega viieks sekundiks ja palus pakkuda täppide arvu.Pakkumised võisid erineda kuni kaheksakordselt.Rääkis ka mälu usaldusvõimest.

Õiguspsühholoogia Eestis (A. Bjerre, H. Madissoon).
Rootsi päritolu Andreas Bjerre töötas Tartu Ülikoolis ja oli tuntuim Eestiga seotud õiguspsühholoogia valdkonna tegelane.Tema tuntuim uuring Mõrva Psühholoogia on ilmunud kolmes keeles,kus ta tõi välja kolm mõrvaritüüpi.Ta sai õigusedoktoriks Stockholmi ülikoolis. Kogus materjali Stockholmi keskvanglas mõrvarite intervjueerimise teel.
Teine oluline uurija Hans Madisson töötas ka TÜs.Oma doktoridissertatsioonis ta käsitles alaealiste kuritegevuse ja ulakuse põhjuseid Eesti Harku Koloniist vabastatute näitel.

Inimkäitumise determineeritus õiguses ja psühholoogias (eksternaalne, internaalne , pehme, jäik).
Eksternaalse determinismi sõnul tuleb põhitähelepanu pöörata keskkonnale-inimene reageerib väliskeskkonnast stiimulitele automaatselt nagu robot.
Internaalne determinism tähendab uskumust,et me oleme suuresti juhitavad intensiivsete tungide bioloogiliste vajaduste poolt.Lisaks sellele jõuab ka keskkonnategurite mõju vaid tema ajuprotsesside läbi.
Pehme determinismi sõnul mängib ka rolli inimese käitumises vaba tahe ehk inimene võime stiimulitest lähkumata oma käitumist üle otsustada.
Jäiga determinismi sõnul ei juhtu maailmas midag juhuslikku ja enesekontroll on illusioon.Kõik on põhjustatud mingide jõudude poolt,kuigi iga kord me neid jõude ei pruugi teada.Kui me teame oma reageerimist kõikidele stiimulitele,saame ennustada oma käitumist.

Kriminaalse käitumise pärilikkus.
Krimiaalne käitumine on resultaat bioloogiliste eelduste ja keskkonnateguritekoosmõjus. Uuringus lasteseas näitasid,et agressivne käitumine ei ole alati omandanud keskkonnateguritemõjul,vaid on olemas varajases nooruses. Isikud,kellel on järelikud eeldused kriminaalseks käitumiseks,saab mittekriminaalse käitumise teele positiivsete keskonnamõjurite abiga.

Kaksikute uuringud ja suguvõsa uuringud (H. Goddard ).

Intelligentsus ja kriminaalne käitumine (ajalooline kujunemine, A. Binet intelligentsuse testid).
Intelligeensusest hakati rääkima 19.sajandil üksikute tedlaste poolt.Saksa psühholoog Herman Ebbinghaus oli üks neist,kes pidas intelligentsuse põhikomponendiks meeldejäätmise võimet.20.sajandil alguses kujunes välja objektiivne vajadus inimese vaimse võimekuse mõõtmiseks: 1)oli vaja teada saada inimese kooliküpsus ja potensiaal 2)otsida välja vaimuselt võimekad ja paremini õpetavad inimesi 3)rahvas tahtis saada hea haridust
Prantsuse psühholoog Alfred Binet hakkas int. uuringuid 1890.a keskendudes meeldejäätmistele,varsti said aru et see pole küllaldane.Tema eesmärk oli tehametoodikat,et hinnata õpilasi. Nad lahendasid ülesandeid,mille resultaadi alusel saab teada saada vaimsevõimekust. Testis olid ülesanned,mille abiga saab ilmuda otsuse, arusaamise ja arutlusevõimekust.Tänapäevane arusaam intelligentsuse ja kriminaalse käitumise seostest.

Psühhopaatia ja kriminaalne käitumine (ajalugu, üldised seisukohad).
Psühhopaatia eineb teisest psühhikahäiretest sellest,et ta arvutatakse mitte haigusena, vaid isiksuse hälbinud seisundina ,mille põhjused on stabiilsed kogu elu.

Psühhopaatia kontrollküsimustik (Psychopathy Checklist - R. Hare)

H. Eysencki isiksuse teooria üldmõisted.

Isiksuse dimensioonid H. Eysencki järgi ja kriminaalne käitumine.

Eksimine ja valeütlused.

Vale tuvastamine verbaalsete karakteristikute abil.

Mitteverbaalsed karakteristikud ütluste hindamisel.

Teoreetilised alused vale tuvastamiseks (emotsionaalne, kognitiivne, kontrolli katse).

Praktilised juhised vale tuvastamiseks.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eliizabethk Õppematerjali autor

Psühhopaatide tüübid

Sarnased õppematerjalid

pdf

Õiguspsühholoogia konspekt

räägib jällegi palju keskkonna mõjust. Psühhiaatrias sai suhteliselt kiiresti selgeks, et psühhopaate ei saa pidada klassikalises mõttes vaimuhaigeteks ning see seisukoht püsib tänapäevani. E. Kraeplin, TÜ psühholoogiaprofessor, andis välja kuulsa kliinilise psühholoogia õpiku, kus ta jagas haigused kolme suurde gruppi: psühhoosid, neuroosid ja vaimse arengu peetus. Psühhopaatia ei mahu neist ühegi alla, sest tal puuduvad klassikalised tunnused. On olemas 7 psühhopaatide tüüpi: ärrituvad, ebastabiilsed, impulsiivsed, ekstsentrilised, valetajad ja petised, antisotsiaalsed, agressiivsed (viimased kolm on selgelt seotud kriminaalse käitumisega). · Psühhopaat oskab mängida normaalset inimest. · Psühhopaadid on sarmikad, kõrgema intelligentsusega, rahulikud, külmad, tuimad, külmaverelised, isekad, esineb empaatiapuudus ning vajavad teravaid elamusi.

Psühholoogia juristidele

doc

õiguspsühholoogia

1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol

Psühholoogia