Rahvusvaheliste suhete ajalugu (0)

Sissejuhatus turundusse

Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaudu, saavutamaks ettevõtte eesmärke.
Tootmiskontseptsioon ( production concept ) lä htub sellest, et tarbija eelistab odavamat toodet
Tootekontseptsioon (product concept) eeldab, et tarbija eelistab kvaliteetsemat toodet.
Müügikontseptsioon (selling concept) eeldab, et tarbijad ostavad ettevõtte toodangut vaid siis, kui neid müüki toetavate meetmetega ergutatakse.
Turunduskontseptsioon ( marketing concept) on seisukohal, et ettevõte peab uurima konkreetselt määratletud sihtturu vajadusi ja soove ning pakkuma välja nende vajaduste paremaid rahuldamisvõimalusi kui tema konkurendid
Sotsiaalse turunduse kontseptsioon (societal marketing concept) peegeldab ühiskonnakeskset lähenemist - kontseptsiooni aluseks on taotlus ühitada ühiskonna huvid tarbija huvidega .
Suhtlusturunduse kontseptsioon - tarbija on asendunud kliendiga, st rõhutatakse individuaalset lähenemist, mille abilisteks on kliendiandmebaasid, elektrooniline meedia jne.
Väärtuspõ hise turunduse kontseptsioon - efektiivne positsioneerimis - ja diferentseerimisstrateegia annab võ imaluse edastada väärtusi kasumlikule tarbijale ja välistab olukorra, kus tarbija on rahul, kuid firma jaoks on turundus raiskav, st turunduskulud kasvavad, kuid tulud kahanevad.
4P kontseptsioon: product, price , place ja promotion
4C kontseptsioon- Costumer solution, customer cost, convinience, communication
Above the line (ATL) - kasutab massimeediat
Below the line (BTL) - kasutab spetsiifilisi, sageli nišikanaleid
Meeleline turundus ehk sensory branding:
Lõhnaturundus
Heliline turundus
Bränditurundus
Kohaturundus
Inimene, kui bränd
Maitseturundus
tundeturundus
Elamusturundus
VAJADUSED - inimeste põhivajadused millegi osas
SOOVID - vajaduste kohandused
NÕUDLUS - soov ja maksevalmidus
TURG - pot, ostjate olemasolu, kes on valmis toodet või teenust tarbima
ATTENTION - TÄHELEPANU
INTEREST - HUVI
DESIRE - SOOV
ACTION – TEGU
7 turulõhet- ruumilõhe, ajalõhe, koguselõhe, valikulõhe, infolõhe, väärtuslõhe, omandiõiguslõhe
Kognitiivne lojaalsus ehk ratsionaalne lojaalsus on esimene ja kõige enam tunnetatav lojaalsuse liik.
See tähendab, et inimene (tarbija) langetab ostuotsuseid ratsionaalsetel kasudel. Põhineb ratsionaalsel mõtlemisel.
Afektiivne lojaalsus tähendab emotsioonipõhist lojaalsust.
Klient tajub, et miski talle meeldib, sobib, on tema elustiiliga kokkukäiv ehk klient loob endale emotsionaalse sideme antud toote/teenuse/brändiga.
Konatiivne lojaalsus tähendab nn käitumiskavatsuslikku lojaalsust.
See tähendab kavatsust ja soovi mingit ostu sooritada, kuigi tegelikkuses seda ei pruugi veel toimuda.
Käitumuslik lojaalsus tähendab, et meie konatiivse lojaalsuse kavatsused saavad ka tegelikkuses ellu viidud – klient sooritab esma- või kordusostu.
B2B turundus
Äriturundus on ettevõtte eesmärkide saavutamiseks toimuvate vahetusprotsesside juhtimine, kusjuures vahetusprotsessi mõlemaks osapooleks on ettevõte või organisatsioon.
Kõige lihtsamini öeldes on äriturundus müügiedendusvahendite kogum, millega püütakse müüa mingeid kaupu ja teenuseid otse äriettevõttele, ilma lõplikku tarbijat teadmata või tundmata.
Ärituru tunnused- Geograafiline konsentreeritus, Väike ostjate arv, Pikk ostu-müügi protsess, Grupitasandil otsustamine, proffesionaalne kaubatundmine, Turundus tugineb isiklikul müügil
Tarbijaturu tunnused- Geograafiline hajutatus, Suur ostjate arv, Otsustamine individualistlik, Lühike ostumüügi protsess, Kauba mittetundmine, Turundus läbi reklaami
Jaeturuga võrreldes vajatakse äriturul kauba täpsemat tehnilist määratlemist ning olulist müügieelset ja –järgset teenindamist.
Turundustegevuse põhiülesanded on samad, kuid lisaks on äriturgudel:
Jaotuskanalid lühemad ja konkurentsitihedamad
Ostjaid on raskem mõjutada
Müümine on pikaajaline protsess
Ostuotsustajaid on palju
Muutused eeldavad sageli tootmistehnilisi ümberkorraldusi
Juhtkond osaleb aktiivselt turundustegevuses
Varustuskeskusesse kuuluvad kasutaja, mõjutaja, varustaja , otsustaja ja infosõeluja
Kasutaja – on ostetava toote tegelik kasutaja
Mõjutaja – siia kuuluvad liikmed, kes otseselt või kaudselt mõjutavad ostuotsust.
Varustaja – neil on ametlik õigus määrata tegelik müüja ja ostutingimused.
Otsustaja – selle kategooria inimesed teevad toodete ja müüjate lõpliku valiku.
Infosõeluja (informaator) – need isikud kontrollivad varustuskeskusesse saabuvat informatsiooni.
Muutumatu taasost: taasostmise olukorra loob pidev või korduv tavapärane vajadus
Modifitseeritud taasost: selline olukord võib tekkida pideva või ka korduva vajaduse korral, kui teadaolevad ostmisvariandid muutuvad.
Uus ost: uues olukorras on ostjal tegemist vajaduse või probleemiga, millega ta varem pole kokku puutunud.
Brändil on kolm olulist osa: brändi nimi, logo ja slogan. Brändi nimi peab olema teistest eristuv, kergesti meeldejääv ning kirjeldama toote kuuluvust. Brändi nime toetab logo, mis on nime visuaalne lahendus. Logo pidev näitamine aitab tarbijal brändi ära tunda. Slogan on tunnuslause.
power product model - iseseisev bränd ilma mingi seosteta tootjaga, näiteks Procter & Gamble pesupulbriga Tide – tootebrändil on oma kontseptsioon ja seda ei seostata teiste saa firma toodetega
power parent model - iseseisev, kuid firmaga seoses olev bränd, nagu on Microsoftil näiteks Office ja Windows tooted
master brand model- domineerib firma bränd koos konkreetse tootebrändiga, nagu näiteks Nike, Disney või BMW, kelle nimi on alati koos tootemudeliga, nagu 3, 5 ja 7 seeria autod
Turunduskommunikatsioon
Massimeedia , Otseturundus, Elektroonilised kanalid (e-mail, www), Sotsiaalmeedia , Suhteturundus, Telefonimüük, PR, sponsorlus, Seminarid , koolitused, Promotsioon müügikohal, Müügiedendus, “ukselt-uksele” müük, Reklaamkingitused
Müügiedendus-Otseselt müüki mõjutavad mittepersonaalsed promotsioonivõtted, mida rakendatakse
firma tasand – tippjuhtkond vastutab üldstrateegia väljatöötamise eest;
äriüksuse tasand – iga äriüksus kujundab oma strateegiad;
tootesarja tasand – äriüksuse raames koostatakse strateegiline plaan;
brändi tasand – brändijuht paneb kokku brändi arengukava.
Turundusstrateegia põhiküsimused:
Millises äris tegutsetakse?
Kes on meie klient?
Milliseid väärtusi tarbijatele luuakse?
Kelleks tahetakse saada?
Turundus eesmärgid

müügieesmärgid:

käive;

müügimaht;

turuosa.

turunduslikud eesmärgid:

toote-eesmärgid;

hinnaeesmärgid;

turustuseesmärgid.

tasuvuseesmärgid:

kulueesmärgid;

tulueesmärgid.