Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ISIKSUSE PSÜHHOPATALOOGIA (0)

1 Hindamata
Punktid
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
Kõ 2st 2
ISIKSUSE PSÜHHOPATALOOGIA
Isiksusepsühholoogia
Referaat
Juhendaja :
Mõdriku 2010
Isiksuse profiil NEO –PI mudeli järgi
Millised normmaalisiksustel leitud dimensioonid võiksid sõltuval isiksusel olla kõrged, polegi lihtne ennustada. Enesestmõistetavalt võiks normist kõrgem olla neurootilisus (N), aga see teadmine on triviaalne. Esiteks, N-i tõusu on leitud rõhuva enamuse psüühiliste häirete puhul. Teiseks sõltuva isiksuse kuulumine ärevate klastrisse näitab iseenesest kõrget N-i ja seega ei erista see tulemuse sõltuvat isiksust teistest . Sellel Sõltuvusel on leitud kaks olulist korrelatsiooni: NEO-PI neurotisimiga ja meelekindlusega. Nagu ennustatud, on sõltuval isiksusel normist kõrgemat neurotismi oodata NEO-PI mudelis . Iseasi, mida see meile annab, arvestades, et N-i tõus ilmneb ka teiste isiksushäirete ja veel paljude muude psüühikahäirete korral.
Diagnostilised kriteeriumid RHK- 10järgi
  • Tetraalsus, emotsioonide liialdatud väljendamine;
  • Sisendatavus, mõjustatavus inimeste või asjaolude poolt;
  • Pealiskaudne ja kõikuv emotsionaalsus;
  • Egotsentrilisus, enesehellitamine ja hoolimatus teiste vasu;
    DSM- IV kriteeriumid
    Kõikeläbiv ja ülemäärane emotsionaalsus ja tähelepanu otsimine, mis algab varases täiskasvanueas ja esineb mitmekesistes olukordades .
  • Tunneb ebamugavust olukordadest, kus ta ei ole tähelepanu keskpunktis;
  • Suhtlemisel on sageli olukordades, kus ta ei ole tähelepanu keskkpunktis;
  • Ilmutab kiirelt vaheldavaid ja pinnalisi emotsioone
  • Kasutab pidevalt ära oma väljanägemist, et endale tähelepanu tõmmata;
    Jne.
    Illustreeriv juhtum
    Annat suunati psühholoogi vastuvõtule. Anna rääkis palju, ilmekalt ja huvitavalt, naeris nakatavalt või härdus pisarateni. Ta oli alati hoolitsetud naine ja arvas , et iga inimene peab ise oma elu huvitavaks elama. Ta pani igale päevale omale aja kinni, et saaks üha rohkem rääkida. Anna elu on olnud väga kirev ja väga palju on vahetanud töökohti. Ametlikus abielus on olnud kolma korda. Harib mehe maitset , suunab tedagi välimuse eest hoolistema. Juttu käigus selgub , et viimasel ajal on kõik hakkanud minema allamäge ja tervis on väga halb.
    Üks võimalik seletus: psühhoanalüütiline
    Nagu psühhoanalüütilistes teooriates kombeks, seletab häire ära psühhoseksuaalse arengu staadiumi, millesse isik on fikseerunud, ja kaitsemehhanismid , mida ta eelistatult kasutab. Karakterihäirete korral on need mõlemad väga jäigalt ja üheselt paigas, mille eelis on see, et karakterihäiret välja kujundades õnnestub minal end jäävalt ärevusest vabastada , puudus aga see , et selline filseerunud karakteri korraldus jätab minule väga vähe manööverdusruumi. Seetõttu käitub hüsteeriline karakter nagu koolieelik , kes iial täiskasvanuks ei saa. Samuti iseloomustab neid üldsõnaline ja hinnanguline mõttesisu, nende jutt ei suuda anda edasi fakte, koosneb muljetest.
    Isiksuse profiil NEO-PI- mudeli järgi
    Histrioonilise isiksuse dimensioon SNAP –is on dramaatiline ekshibitsionism, mis korreleerub NEO-PI ekstravertsusega, aga ka impulsiisvus, millele on oluline korrelatsioo NEO-PI meelekindlusega. Kõik, mis käis sõltuva isiksushäire dimensionaliseerimise kohta, tekitab probleeme ka hitrioonilise tõlgendamisel. Ka napp kodumaine materjal näitab, et just hitrioonilise isiksushäire diagnostilised kriteeriumid korreleeruvad üksteisega väga vähe ning seetõttu psühhomeetrilises mõttes skaalat ei moodusta.
    Diagnostilised kriteeriumid RHK -10järgi
  • Üksildaste tegevuste ülekaalukas eelsitamine
  • Emitsonaalne külmus, jahedus või tuimus
  • Ei väljenda teistele ei sooje tundeid ega viha
    Jne.
    DSM –IV kriteeriumid
    Kõikeläbiv suhetest eemaletõmbumise muster ja emotsioonide piiratud väljendamine suhtelmissituatsioonides, mis algab varases täiskavanueas ja esineb mitmekesistes olukordades
  • Ei soovi ega naudi lähedasi suhteid
  • Peaaegu valib üksitegutsemist
  • Vähe huvi seksuaalsuhete vastu või üldse mitte
  • Tunneb mõnu väga vähestest tegevustest või üldse mitte
    Jne.
    Illustreeriv juhtum
    Juhan on kandidaadkraadiga katlakütja. Ise on ta sellega rahul. Saades koolis häid hindeid hiilgava kaitsmise järel saadeti teda tööle TA Sotsioloogiainstituuti. Ülemuste ja kolleegide pealekäimised ei meeldinud, inimestega suhtlemie koormas teda. Juhan käis aina rohkem alla, kuni sattus katlakütjaks.. Ema pealekäimisega toimetati Juhanit hospitali , ta talus kõik protseduurid tuimalt ja ilmetult. Ta ei ilmutanud uuringute vastu mingit huvi. Ta vastas kõigile ühtviisi jahedalt. Silmaring oli lai, kuid jutt oli väga formaalne . Talle meeldis ainult mõelda ja nii vastas ka arstidele, ja naeratus tuli napilt väljaspoole.
    Üks võimalik seletus: kognitiivne
    Kognitivistide seletuses isiksushäiretele, nii nagu ka normaalne isiksusetüübi käitumisele, on kõige tähtsamad isiku tuumveendumused endast, teistest ja maailmast. Skisoidne isiksus on iseenesest-küllaldane ja üksik. Teistest arvab , et tulu nendest ei ole tüli on. Veendumuste põhjal saame konstrueeruda inimese kognitiivse tegevuse mehhanismi – kuidas ta valib, töötleb ja väljastab infot, kognitiivse mehhanismi põhjal tema nähtava tegevuse- mida ta teeb või ütleb. Nad hoiavad teistest distantsi , ta naudib üksinda olemist. Nähtava tegevuse mõju keskkonnale, ennekõike teistele inimestele , hakkab andma tagasisidet. Õppimisteooria seisukohalt on oluline motivatsioon , aga seda skisoidil sotsiaalsete vilumuste õppimiseks ei ole, ta ei soovigi suhelda.
    Isiksuse profiil NEO-PI –mudeli järgi
    SNAPi dimensioonidest haaravad skisoidest isiksust sotsiaalne isolatsioon ja emotsionaalne külmus, mis korreleeruvad negatiivselt NEO-PI ekstravertsusega vastavalt, peale selle on isolatsioonil korrelatsioon ka neurotismiga.
  • ISIKSUSE PSÜHHOPATALOOGIA #1 ISIKSUSE PSÜHHOPATALOOGIA #2 ISIKSUSE PSÜHHOPATALOOGIA #3 ISIKSUSE PSÜHHOPATALOOGIA #4 ISIKSUSE PSÜHHOPATALOOGIA #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor alfia Õppematerjali autor
    Psühholoogia

    Sarnased õppematerjalid

    Kliiniline psühholoogia konspekt
    45
    docx

    Kliiniline psühholoogia konspekt

    - Sotsiaalsed suhted - Kui patsient kannatanud enne traumat vaimse tervise häirete all, võib tegu olla varasema häire sündmustest põhjustatud halvenemisega ilma PTSD tekketa - Mitme häire koosesinemine üsna tavaline Etioloogia - Tugevalt traumaatiline sündmus on vältimatuks kuid harva piisavaks elduseks Riskitegurid - Korduvad varasemad ja eriti lapsepõlve traumaatilised sündmused - Traumakogemusele eelnevad vaimsed häired - Isiksuse aleksitüümsed jooned ­ raskused krijeldada ja sõnadega väljendaa tundeid - Sotsiaalse toetuse vähesus nii enne kui pärast traumat - Negatiivne ühiskondlik hoiak ­ nt vägistamine, lahingustress Soodustavateks teguriteks - Teatud isiksusejooned ­ kompulsiivsus, asteenia - Neurootilisus - Mida enam vastandub sündmus õiglase maailma uskumusele seda suurem tõenäosus PTSDle

    Kliiniline psühholoogia
    ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
    178
    docx

    ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

    III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA  Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid.  Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus.  Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD.  Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE:  Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame võrrelda inimesi, kuna ei saa

    Isiksusepsühholoogia
    õiguspsühholoogia
    32
    doc

    õiguspsühholoogia

    mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühholoogia eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil.Kriminaalpsühholoogia objekt on sama mis psühholoogialgi,s.o inimpsüühika ja ­käitumine oma terviklikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kriminaalne käitumine ja kurjategijate isiksus. Kriminoloogia rajaneb paljude teaduste saavutuste kombineerimisel ja kasutamisel.Kriminoloogia kuulumist õigusteaduste hulka põhjendab kuriteo,s.o uurimisobjekti õiguslik määratlemine kriminaalseadusega. Juristid on psühholoogidele ette heitnud täpsete,konkreetsete argumentide vähest esitamisevõimelisust(nt kriminaalmenetluse käigus).Tõepoolest,psühholoogia oluline problem on sama,mis muudelgi inim- ja ühiskonnateadustel.Kriminaalpsühholoogia

    Psühholoogia
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    106
    pdf

    PSÜHHOLOOGIA ALUSED

    12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I. Teadvus ja tegevus 79 15. Teadvus II. Teadvuse seisundid 83 16. Psüühika mõõtmine 88 17. Intelligentsus 92 18. Isiksus 98 © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 3 1. SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIA PROBLEEMIDESSE Psühholoogia poolt käsitletavate probleemide mitmekesisus Psühholoogia on välja kasvanud inimese uudishimust iseenda ja teda ümbritseva maailma nähtuste vastu

    Psühholoogia alused
    Õiguse sotsioloogia
    83
    doc

    Õiguse sotsioloogia

    organismis peavad mõtlemise, planeerimise, tundmisega tegelema kõik organid üksikisikute või institutsioonide näol. · ,,Sotsioloogia alused" (1876-1896) -kirjeldab organismiteooriat. Essee ,,Seadusandjate patud" ­ ,,Isiksus riigi vastu" (1884) ­ küllaltki aktuaalne ka tänases päevas. Tema arvates on ühiskond seaduseandjate arvates nagu taigna tükk, mille võib vormida nii nagu nemad tahavad. Seaduseandja peaks lähtuma ühiskonnast, väärtustest jne. Isiksus riigi vastu. Seal tõi ta välja mõtted ühiskonna ja õiguse osas. Küsimus oli selles, millega seadusandjad üldse vääriksid ühiskonnaliikmete tähelepanu või poolehoidu. Inimesed olevat liiga leplikud seadusandja vigade suhtes. Seadusandja, luues halba seadust, võib tervele ühiskonnale tekitada korvamatut kahju, sest need seadused ja printsiibid jäävad ühiskonda alles ka pikaks ajaks pärast seda, kui seadusandjad on lahkunud. Ühetüübilisus on nõrk koht tema teoorias.

    Õiguse sotsioloogia



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun